Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (443 SE) teine lugemine

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 443 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Priit Lombi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 443 teist lugemist ette valmistav arutelu toimus rahanduskomisjonis 23. juulil. Külalistena osalesid linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja asetäitja Sulev Liivik. Eelnõu on, ma usun, kõigile meie kolleegidele siin juba väga tuttav, rahvakeeles on see saanud hüüdnimeks Robin Hood. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 6. juunil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai 20. juuni. Tähtajaks esitas Isamaa fraktsioon eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut: esimene puudutas niinimetatud maksuküüru kaotamise edasilükkamist aastasse 2028 ja teine oli tehniline, muutes eelnõu numeratsiooni. Rahanduskomisjoni istungil käisime veel üle linnade ja valdade liidu arvamuse eelnõu kohta. Komisjon langetas järgmised otsused. Ettepanek oli teine lugemine lõpetada, selle poolt oli 7 komisjoni liiget ja vastu 2 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Otsustati: kui teine lugemine lõpetatakse, tehakse ettepanek võtta eelnõu päevakorda esimesel võimalusel ning viia läbi kolmas lugemine ja lõpphääletus. Selles küsimuses oli rahanduskomisjoni liikmete hulgas konsensus. Ja kolmandaks, samuti konsensuslik otsus: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, komisjoni liige Priit Lomp. Arutelu käigust väga ülevaatlikult. Käisime üle veel linnade ja valdade liidu positsiooni: tagasiside peale võib öelda, et see [eelnõu] on omavalitsusi poolitav. Kas härra Reinsalu saaks natuke rahulikumalt?

Jaa. Väga vabandan, lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, ma usun, et teil on põnev arutelu, aga siin on meil hetkel vähe teine teema.

Aga äkki te arutate siis [oma asju] hoopis väljaspool seda saali? Sest see tõesti segab.

Läbirääkimised veel tulevad. Härra Reinsalu, läbirääkimised tulevad, nii et selles mõttes pange valmis. Pange valmis! Aga veel kord: austame kõnelejat.

Aitäh! Käisime üle linnade ja valdade liidu kirja ja seisukohad ning rääkisime pisut sellest, kuidas komisjoni liikmed üleüldse omavalitsuste rahastamisse suhtuvad. Pisut oli juttu ka sellest, et menetluse käigus on ministeerium koos liiduga kaardistanud ära need teemad, mida Riigikogu suur saal võiks sügisistungjärgul kindlasti arutada, et jõukamad omavalitsused, kellelt praegu Robin Hoodi käigus pisut ära võetakse, saaksid oma soovidele leevendust. Komisjoni juht märkis, et mõlemad Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud on omavahel sisuliselt seotud, ning tegi ettepaneku nad kanda loetellu ühe muudatusettepanekuna, ja selles oli meil ka konsensus. Siis pandi hääletusele küsimus, mida Isamaa muudatusettepanekuga teha. Ettepanek oli jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku poolt hääletas 2 inimest, vastu oli 7 ja erapooletuid ei olnud. Nii et kõik olulisem saigi vist ette kantud. Heal meelel vastan teie küsimustele.

Aitäh teile! Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, suur tänu! Hea ettekandja! Mulle tundus, et te nagu ei pannud tähele, mis oli linnade ja valdade liidu arvamus. Teie väitsite, et omavalitsused olid sellega pooleks, aga see kiri – ma käisin seal komisjoni istungil ja lugesin selle läbi – oli ikkagi päris ründav selle seaduseelnõu suhtes. Kas te võiksite siiski tutvustada, millest see kiri, mille linnade ja valdade liit komisjonile saatis, rääkis?

Jaa, aitäh! Jah, ma tõesti enne väga süvitsi sellesse teemasse sisse ei läinud. Aga liidusisesel kooskõlastusringil esitas tagasisidet esimese hooga 30 omavalitsust, 15 tükki oli eelnõu poolt, 15 oli vastu ja siis 31. omavalitsus – 15 + 15 võrdub 30 –, kes selle muudatuse kohta tagasiside esitas, oli tegelikult selle eelnõu poolt. Selles mõttes on see küsimus tõesti olnud väga terav. Mul ei ole hetkel seda linnade ja valdade liidu esitatud kirja siin kaasas, aga see on olnud eelnõu materjalide juures kõigile osapooltele kättesaadav. Olen ise, nagu ma ka komisjonis informeerisin, linnade ja valdade liidu juhatuse liige, sellessamas aruteluringis osalenud. Selge on see, et juhatus, kus suuremate ja jõukamate omavalitsuste esindajate hääled olid kõvemalt esindatud, võttis tõesti liikmete suhtes pigem tugevama seisukoha ja arvamuse esitatud eelnõu kohta.

Aivar Kokk, palun!

Jaa, aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Äkki sa saad mõned näited tuua? Kui suured need summad on, mida omavalitsused võiksid [saada] tänu sellele, et 17 – või palju neid on? – omavalitsust hakkavad maksma, ja kui palju rohkem tulu näiteks Kastre järgnevatel aastatel eelarves saab tänu sellele seadusele? Kui palju näiteks Tartu või Pärnu või Tallinn peab oma eelarvest ära maksma?

Aitäh! Sa arvasid, et mul ei ole seda tabelit kaasas, aga on küll. Tõesti, on neid omavalitsusi, kes panustavad sellesse ümberjagamise mehhanismi pisut rohkem, neid, kes tegelikult on suurema saaja rollis, ja on ka hulk neid, kes sisuliselt tiirlevad justkui ümber nulli – ühel aastal panevad raha sisse, teisel aastal saavad kopika tagasi. Sealhulgas sinu näide, Kastre vallavolikogu, kuhu ma kuulun, on selle arvestuse järgi umbes nulli ümber. Kui rahastusmudelit muuta ja viia seda rohkem töötava inimese tulumaksu osalt senisest allapoole ja pensioniosalt kasvatada, siis see kindlasti suurendab [summasid] nendele omavalitsustele, kus eakamate inimeste osakaal on suurem. Nüüd need numbrid. Tõesti, Tallinna linn panustab sellesse ümberjagamisse järgmisel aastal 8 miljoni euroga, aga näituseks Pärnu linn saab sellest ümberjagamise meetodist tagasi 600 000 eurot ning Saaremaa vald saab 400 000 eurot ja natuke peale. Jõgeva vald, mille volikogu liikme staatuses sa oled – ma loen viie aasta peale kokku – saab sellest muudatusest täiendavat tulu umbes 3 miljonit eurot. Nii et selles olukorras, kus nendel omavalitsustel, mis on keskusest kaugemal, on pisut keerulisem, seega on hea, kui rikkamad juurde panustavad.

Aivar seda kohta ootaski, loomulikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Regionaalne tasakaal on Eestis tõesti paigast ära ja praegune valitsuse maksupoliitika viib seda veel rohkem paigast ära. Me siin eelneva eelnõu puhul, mida me siin arutasime – automaks –, on väga selgelt regionaalselt just negatiivsed mõjud. Nüüd, selle eelnõuga, justkui näiliselt luuakse seda regionaalset tasakaalu omavalitsuste tulusid ümber jagades – mitte tulusid suurendades, vaid lihtsalt omavalitsuste vahel ümber jagades. Olukorras, kus me kehtestame uusi makse, mis täidavad eelkõige riigieelarvet, nagu käibemaks, aktsiiside tõus, automaks – need laekuvad kõik riigieelarvesse –, kas ei oleks õigem jagada [raha] täiendavate riigitulude arvel vähem jõukatele ehk vaesematele omavalitsustele ümber, mitte nii, et me võtame ühelt omavalitsuselt ära ja anname teisele, kuigi pole mingisugust analüüsi, kes on omavalitsusele kulukam, kas üks laps, kes vajab lasteaiakohta, huviharidust, kooli ja nii edasi, või pensionär, eakas inimene, kes vajab sotsiaalkulutusteks täiendavalt [raha]?

Aitäh, hea küsija! Jaa, mina olen ka iseenesest seda meelt, et omavalitsused on alarahastatud. See ei ole mingi viimase ühe, kahe või kolme aasta küsimus, vaid tegemist on asjaga, millega mina vallajuhina olin seotud juba umbes 15 aastat tagasi – sellesama teadmise ja sõnumiga, mida riigile on pidevalt jagatud. Ma väga loodan, et me jõuame lähiaastatel selleni, et lisanduvat tulu, eelarve seisu paranedes laekuvat maksutulu on võimalik omavalitsustele juurde anda. Kõik need teemad, mida sa markeerisid, alates lasteaia- ja koolikohtadest, lõpetades eakate hooldusega, vajavad lisavahendeid. Praeguses keerulises seisus on tegemist eelarveneutraalse ettepanekuga. Ja ma väga loodan, veel kord, et kui eelarve seis muutub paremaks, siis on võimalik ka sellesse valdkonda raha juurde panustada. Hetkel me tõepoolest ei lapi ju nende maksuküsimustega mitte KOV-ide eelarve keerulist seisu, vaid me lapime riigieelarve keerulist seisu. Nii et me tegeleme siin sellega ja Robin Hoodi meetmega pisut paralleelselt.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Ma olen siiski veidi segaduses, äkki saate mind välja aidata. Teie väitsite, et linnade ja valdade liidu juhatuses enamik toetas seda eelnõu – siis, kui te vastasite minu eelmisele küsimusele. Aga see kiri, mis läks komisjonile, ei olnud sugugi toetav, seal oli öeldud, et selles koalitsiooni tekitatud majanduskriisis on ümberjagamine täiesti vale. Tasub tegeleda omavalitsuste tulude suurendamisega ja nii edasi. Kuidas siis niimoodi juhtus, et enamik seda eelnõu toetas, aga saadetud kirjas väljendati totaalselt vastupidist seisukohta?

Aitäh! No eks ta niimoodi on, et omavalitsuste esindus on üldkoosolek, aga välja minevad seisukohad vaatab üle ja otsustab kas volikogu või juhatus, sel puhul juhatus. Aga saan öelda, et Veikko Luhalaid, kes käis ka komisjoni istungil kõnelemas, rääkis sellest, et on KOV-i üksusi, kes kooskõlastusringil seda ei toetanud, ja soov on, et ette nähtud kompensatsioon tulubaasi vähenemise korral oleks selgelt seadusesse kirjutatud. Praegu on nad pigem rahul sellega, et neid ettepanekuid, mida niinimetatud jõukamad omavalitsused on selles protsessis teinud, on juba hakatud võtma arvesse ja neid teemasid lahendatakse. Tundus, et see on nende jaoks juba piisav. Seal komisjoni istungil oli linnade ja valdade liidu juhataja oluliselt vaoshoitum kui juhatuse seisukoht, mis oli tulnud mõni aeg tagasi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra ettekandja! Nördimusega lugesin ajalehest, et sa oled arvamusel, et Eestis peaksid valimistel Vene föderatsiooni kodanikud saama hääletada. Aga selle kohta ma ei saa küsida, sest seda te ilmselt komisjonis ei arutanud. Ma küsin siis ikkagi selle eelnõu kohta. Kas sa ei karda, et see võib tekitada selles mõttes nagu vales suunas liikumise motivatsiooni? Piltlikult öeldes, kui kaalul on küsimus, kas ehitada lasteaed või midagi muud, mis noori inimesi tooks, siis omavalitsus ehitab hoopis vanadekodu, sest nii saab pensionäre juurde ja maksutulu kasvab. Kas selle nurga alt see eelnõu ei pruugi kinnistada seda, et praegu need, nagu sa ütled, vaesemad omavalitsused saavad justkui raha juurde, aga pikas jooksus noored inimesed koonduvad veel rohkem siia kuldse ringi valdadesse ja kusagile jäävadki siis ainult pensionärid?

Aitäh! Minu arvamust selles kontekstis küll komisjonis ei arutatud. Aga esitades sulle oma isikliku arvamuse, ütlen nii: ma usun, vähemalt oma pikaajalise vallajuhi kogemuse põhjal, et kindlasti [üheski] vallas niimoodi ei ole, et sinna kolival või seal elaval inimesel tehakse vahet. Ei tehta täna, ei tehta loodetavasti ka tulevikus. Ma olen endale mõtestanud ühe hea asja veel, ühe komponendi, mille üle on võimalik tulevikus arutelusid pidada. Olles nüüd osalenud kahtedel koalitsiooniläbirääkimistel eri töörühmades, mulle tundub, et kui me lahendame seal KOV-poliitika küsimusi, siis neid Exceli ridu on seal alati liiga vähe. On väga selge, et ühes koalitsioonis tahab üks osapool tõsta tasandusfondi, teine osapool tuleb sooviga tõsta tulumaksuprotsenti, kolmas tuleb sooviga tõsta teederaha, aga üle välja kokku ei lepita. Mulle tundub, et kui neid komponente on seal ka natukene rohkem, siis võib-olla see ei ole ka tulevikus omavalitsuste jaoks üldse mitte halb lahendus. Aga tõesti, vastus su küsimusele: ma arvan, et seda ohtu, et Eesti KOV-id hakkaksid tegema inimeste vahel vahet ja otsustama, keda nad rohkem tahavad ja keda nad vähem tahavad, [ei ole]. Ma arvan, et KOV-id tahavad kõiki oma inimesi enda juurde.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on küsimus komisjonis olnud arutelu kohta. Kui ma nüüd ei eksi, siis te ise tõite seal ühe konkreetse näite, kus te vastandasite kohalike omavalitsuste investeeringuid. Ja see vastandamise asi seisnes selles, et Viimsi vallalt võiks ära võtta raha, mis nad on planeerinud ühele haljastusprojektile, ja anda see raha mõnele vaesemale vallale, et see saaks ehitada või ülal pidada kogukonnamaja või raamatukogu. Mis on need kriteeriumid omavalitsuste puhul? Mida riigi tasandil tuleks stimuleerida? Mis on head ja mis on halvad investeeringud? Miks haljastusinvesteering on halb, aga kogukonnamaja on hea?

Aitäh küsimuse eest! Jaa, ma mäletan seda tulist arutelu väga-väga hästi. Tõesti, ma tõin selle Viimsi valla näite ja ütlesin juba ette ka seda, et kindlasti sellest ei pea tundma ennast puudutatuna. Aga minu tähelepanujuhtimine oli pigem seotud sellega, et kas selles olukorras, kus me mõnel pool Eesti riigis – ja mitte ainult mõnel pool, vaid väga paljudes kohtades – pakime kokku teenuseid, sest mõnes kohas arutatakse koolide sulgemise üle või raamatukogude ja külakeskuste uste kinnipanemise üle, oleks mõistlik olla jõukamatel valdadel sel hetkel solidaarne ja lükata oma mõni võib-olla mitte nii kriitiline investeeringuobjekt lihtsalt edasi, pisut tuleviku poole. Midagi ei jäeta tegemata, aga mõnda asja ei peaks tegema kiiresti ja kohe täna. Tõesti, selle Viimsi näite ma seal laua peale tõin. Ma vabandan, kui sa sellest nii erutusid, sest see ei olnud kuidagipidi tehtud tahtmises komisjonis tüli kiskuda. Aga mulle tundub, et on mõned asjad, mille hoidmine täna meie Riigikogu vaates peaks olema oluline, sellepärast et neid asju, mis täna kinni pannakse, ja neid uksi, mis Tallinnast 200 või 250 kilomeetri kaugusel suletakse, juhul kui me sinna praegu kohe ei sekku, suure tõenäosusega tulevikus enam lahti ei tehta. Kas Viimsi saab oma tammeallee või tammepargi või mis iganes selle investeeringu nimi oli, mis maksis üle miljoni euro – ma vaatasin järele ja eelarves oli see 1,2 miljonit, kui ma õigesti mäletan –, kas selle edasilükkamine aasta, kahe või kolme võrra on kogukonnale sama suurte tagajärgedega nagu mõni suletud koolihoone, külamaja või raamatukogu? Tõesti, selline näide seal oli, aga vahepeal tuleb oma seisukohtade selgitamiseks neid ka pisut illustreerida.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Eesti riik on üks kord juba kolhoosistamise üle elanud. Ega selle tagajärg hea ei olnud. Praegu öelda, et Tartu ümbruses ja Tallinna ümbruses on mingisugune kuldne ring – see on minu arvates juba vana mõiste, sest te teate kõik ju väga hästi, et ka kohustusi on seal hulga rohkem kui vaesematel valdadel. Absoluutselt arusaadav, et mahajäänud valdasid, kellel tõesti pole isegi kooli remondiks raha, on vaja toetada. Aga teiste arvel? Ma arvan, et see ei ole õige tee. Kõigepealt, kas komisjonis on arutatud teemat, et taastada see maksusüsteem, mis mõni aasta tagasi ära muudeti, kui omavalitsustelt võeti raha ära, nii et täpselt samamoodi saaks selle tagasi ja kõikidel oleks hea?

Aitäh! Komisjonis käesoleva arutelu käigus tegelikult seda ei arutatud. Ja mulle tundub see võrdlus siiski pisut kohatu. Ma olen nõus sellega, et nendel kuldse ringi omavalitsustel – muu hulgas esindan ka ise ühte, volikogu liikmena – on hulk neid kohustusi, mida kaugemas kandis ei ole. Aga komisjoni esimees komisjoni istungil märkis väga tabavalt, et nende niinimetatud kuldsete ja hõbedaste ringide suurenemine tegelikult ei käi väga tihti mitte elanikkonna ja sündide kasvu pealt, vaid väga tihti käib see ülejäänud Eestimaa arvel. Selles mõttes on hea, kui sellisel keerulisel hetkel selle ümberjagamise käigus ikkagi ollakse valmis panustama. Ja lihtsalt lohutuseks – kolleeg vististi enne siia saali tööle tulekut toimetas Maardus –, Maardu saab selle ümberjagamise käigus 2,7 miljonit eurot. Ma loodan, et seda raha kasutatakse seal väga targalt ja tehakse väga häid asju ning me ei peaks tulema siia mõne aja pärast tagasi ja saama kuidagipidi pihta selle pärast, et midagi tehti väga rumalasti.

Aivar Kokk, palun!

Jaa, aitäh! Sa mainisid, et sa oled nüüd kahe koalitsiooni läbirääkimistel olnud. Mul tekkis selle peale küsimus. Aastal 2022 tehtud RES-is oli tegelikult omavalitsuste tulubaasi tõus ette nähtud ja üksikisiku tulumaksust oleks pidanud laekuma üle 12% juba käesoleval aastal. Miks siis nendel läbirääkimistel seda RES-is kokku lepitud numbrit muudeti?

Aitäh! Rahanduskomisjoni istungil ei arutatud, nagu sa võid aru saada. Ja mina olen löönud kaasa 2023. aasta kevadistel ja nüüd 2024. aasta suvistel läbirääkimistel.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem … Aa, ei, on küll üks küsimus veel. Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis tuli arutlusele ka see, mida teha selle võlaga, mis on nendel omavalitsustel aastatega kogunenud? See süsteem on olnud kogu aeg selline, et ta sõltub ikkagi palka saavate inimeste tuludest. Neid ei ole nii palju olnud, aga teenuseid on vaja pakkuda. Mis siis nende võlgadega saab ja mis tulevikus saab? Kas see on nüüd üks kord või tuleb seda ikka tulevikus veel üle vaadata?

Aitäh! Komisjon seda oma istungil seda ei arutanud, küll aga on tegemist meetmega, mis läheb seaduse raami. On neid omavalitsusi, kellel käesoleval lühemal perioodil on tarvis katta suurenenud intressikulusid, võib olla ka neid omavalitsusi, kellel on vaja päästa – neid näiteid ma juba tõin – mõni avalik teenus, et riik ennast kaugemates Eesti servades kokku ei pakiks. Seda saab iga omavalitsuse volikogu juba ise otsustada. Aga nii spetsiifiliselt [neid asju komisjoni] istungil ei arutatud.

Ja Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te mainisite ka Maardu linna, kes natuke võidab sellest meetmest. Aga alles aasta tagasi – ma esindan ikkagi tervet Harjumaad, mitte ainult Maardu linna – maamaksu ümberjaotamisega juba kaotasid Viimsi vald, Maardu linn ja Lääne-Harju vald ligi miljon eurot. See raha lubati küll tagasi anda, aga siiamaani pole sellest kippu ega kõppu kuulda. Ja nüüd tuleb umbes samasugune meede, kus jälle toimub ümberjaotamine. Kas te peate seda õiglaseks?

Aitäh! Hetkel me oleme püüdnud välja pakkuda sellise eelarveneutraalse lahenduse, mis tõepoolest selles keerulises olukorras omavalitsustele pisut leevendust pakub. Ja tegelikult seesama maamaksu küsimus, millele küsija viitas, küll mitte selle nurga alt – needsamad jõukamad omavalitsused on küsinud erinevaid võimalusi teha ise rohkem otsuseid. Neid võimalusi on Riigikogu tõesti maamaksu menetluste käigus neile ka andnud ja andmas. Selles mõttes need jõukamad tõesti saavad ise otsustada, kas neil on lühemas või pikemas perspektiivis tarvis vahendeid juurde saada. Aga nii spetsiifiliselt, nagu te küsisite, seda rahanduskomisjoni istungil ei arutatud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin nii. Vaatan seda seaduseelnõu teksti [ja näen, et siin on kirjas] "valdkonna eest vastutav minister". See on tulumaksuseadus. Kas see on rahandusministri pärusmaa või regionaalministri pärusmaa, et vaadata tulude laekumist 2029. aastaks, et siis hakata analüüsima, missugune oli nende mõju?

Aitäh! Nagu ma ennist siin ühele küsimusele vastates vihjasin, on meil siin saalis vaja üheskoos tegeleda ka kogu regionaalvaatega. Ma arvan, mul on niisugune tunnetus, et kui valitsuselt tuleb eelnõu, mis on oma sisu poolest regionaalpoliitiline, aga samas rahanduslik, siis tegelikult võib seal olla isegi [rohkem kui] ainult kaks osapoolt, kes peavad sellesse panustama. Aga eks neid teemasid valitsuses arutatakse veel.

Jah, Arvo Aller, palun teine küsimus!

Jah. Ehk täpsustate ikkagi, kes on selle valdkonna eest vastutav minister. Kes siis hakkab seda analüüsima? Me võime rääkida, et ta on rahandus-, ta on regionaal-, mis iganes, aga ma tahaksin ikkagi teada, kes on see valdkonna eest vastutav minister.

Aitäh küsimuse eest! Tulenevalt Vabariigi Valitsuses kokku lepitud töökorralduse alustest, on regionaalpoliitika küsimused antud regionaalministri haldusalasse. See tähendab seda, et kui on rahapoliitilised otsused, mida Riigikogu valitsuses ette valmistatakse ja mida Riigikogu teeb või mida Riigikogu omal algatusel teeb, siis nende täitmist jälgib ja analüüsib tulevikus ikkagi regionaalminister oma meeskonnaga.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi teile enam ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun, Aivar!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ütleme, et naljakamat eelnõu pole tükk aega olnud kui see eelnõu. Ühest taskust võetakse raha ja pannakse teise taskusse ja siis öeldakse, et kõik on väga hästi. Samas unustatakse ära, et sellesama koalitsiooni eelmine valitsus pani lihtsalt piduri peale. Üksikisiku tulumaksust oleks muidu hakanud juba sellel aastal laekuma tunduvalt rohkem raha, kui see protsent nüüd on, sest tegelikult oli juba RES-i kirjutatud sisse üle 12%. Me räägime, et kuskil keegi saab [rohkem], nagu ettekandja ütles, et see vald, kus tema volikogu on, jääb nulli – kuigi ma loodan, et sinna tuleb ka ikka plussi juurde –, kuskil on miinus ja kuskil keegi saab lausa 3 miljonit. Kui see nüüd tõde on, et Jõgevale peaks tulema nii palju, siis see on küll halb. Sõna otseses mõttes halb, sest väga paljudes omavalitsustes ei osata juhtida. Ma võin seda rahulikult ja julgelt öelda, sest ma olen siin saalis kõige pikema staažiga omavalitsuse volikogu liige. Või ma ei tea, võib-olla mõni uus kolleeg on pikema [staaži]ga. Tegelikkus on see, et tehakse rumalaid otsuseid ja makstakse mingisugused investeeringud lihtsalt topelt, aga pärast ei arvestata, et sellega kaasnevad kulud. Komisjonis see arutelu oli ja minu arvates ei olnud üldse halb, et keegi avaldas arvamust, kas kuskil park võib olla või mitte. See ongi diskussioon. Aga loomulikult mina ütlen ka, et on iga omavalitsuse enda otsus, mida ta oma territooriumil teeb, kas ta ehitab vajaduse korral koolimaju, lasteaedu, hooldekodusid või infrastruktuuri. Ja kui on võimalus, siis ta teeb heakorda ja haljastust, sest elamistingimused on ju inimkonnale olulised, eks me kõik püüame oma koduaeda kauniks teha – hea, kui naabrid seda teevad, aga kui omavalitsus kaasa tuleb, siis on see ju ideaalne. Praegune süsteem on ju väga lihtne. Siiamaani mina lootsin, et sotsid tulevad ikka sellise eelnõuga, mis lõpetaks omanike orjastamise ära. Mina pean kõnniteid puhtaks lükkama ja muru niitma, kuigi see on omavalitsuse maa. Nüüd sotsid otsustasid, et orjastavad ka omavalitsuse ära. See jutt, et omavalitsustele antakse õigusi – ei, te panete neile kohustused. Maamaksuga on ju väga selge: alla 10% ei tohi maamaks tõusta. Aga võib ka 100% tõusta. Mitte nii, et see oleks vabatahtlik. Siiamaani oli kodualune maa üldse maksust vabastatud ja enne seda oli see vabatahtlik. Te räägite, et te annate mingi sendi vaesematele omavalitsustele. Tegelikkuses võtate ju ära kaks miljardit eurot järgnevate aastate jooksul nii inimeste taskust, omavalitsuste taskust kui ka ettevõtjate taskust. Ja siis tulete rääkima, et Tallinna linn äkki maksab selle kõik kinni. No ei ole seal ju kahte miljardit. Me räägime paarikümnest miljonist, mida hakatakse ümber jagama. Räägime ikkagi sellest, kui palju omavalitsuste kulubaas on juba tänaseks tõusnud – käibemaksu tõusu tõttu. Aga järgmisel aastal tõuseb tulumaks, ülejärgmisel aastal veel käibemaks, tulumaks ja aktsiisid, rääkimata sellest, et praegune koalitsioon on eelmises koosseisus teinud kõik selleks, et majanduses mitte ei oleks tõusu, vaid oleks miinus. Varsti kolm aastat on Eesti riigi majandus Euroopas ainukene, mis on miinuses. Alati ajab naerma see, kui keegi ütleb, et energia hinnad tõusid sõja tõttu. Elektri hind tõusis neli kuud enne, sellepärast et peaministri lapse isa tahtis saada Eesti Energia juhiks, tahtis kiiresti teha mõned trikid. Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega.

… avas kiiresti kolmanda kõrgepingeliini. Ja elektri hind oli nagu sipsti kahe päeva pärast 20 eurot kõrgem. Me räägime LNG-terminalist, räägime raudteevagunite müügist, millest ei taheta väga kõvasti rääkida. Iga päev jääb saamata 100 000 eurot rendiraha, selle pärast, et kästi kiirkorras müüa maha kaks ja pool tuhat vagunit. Veel räägitakse, et vagunid müüdi lausa 200 miljonit odavamalt, kui oleks võinud saada, aga see on spekulatsioon, sest turuhinna saab alati teada siis, kui on aega müüa, aga sel korral sooviti kiirelt müüa. Mina ütlen, et see eelnõu on sihukene naljakas eelnõu. Võtame kelleltki ja anname kellelegi, aga rahamass jääb samaks. Samal ajal me lihtsalt riigis tõstame tulubaasi miljardites, aga omavalitsustele jäävad ainult kulud, mitte ühtegi senti ei tule [riigi] tuludest. Ja ma veel kord rõhutan: selle maamaksu kohta käib jutt, et omavalitsustele antakse õigusi, aga tegelikult ei anta õigusi, pannakse kohustusi, et oma inimesi orjata. Alates 2026. aastast peavad kõik hakkama maksma kodualuse maa maksu, välja arvatud juhul, kui omavalitsuse volikogu otsustab, et pensionäridel on võimalik olla vabastatud teatud rahalistes piirides. Siiamaani oli see ruutmeetri piirides. Mina ei tea, ausalt öeldes, mis on sotsidega juhtunud. Vanasti oli väga selge, nad vähemalt väitsid, et nemad on vaesemate poolt. Mina olen aga nüüd aru saanud, et neil on ükskõik, kust raha ära võtta. Peaasi, et saaks valitseda. See on lausa piinlik, milliseid otsuseid tehakse, ja siis püütakse selgeks teha, et see päästab regionaalse lahenduse. Ei päästa see ära, kui teede ehituseks raha ei anta, kui interneti jaoks raha ei anta, kui infrastruktuuri ja ühistransporti ei arendata. Ja nüüd pannakse lõpuks inimestele automaks selga, et maalt veel viimased, kellel vähegi raha on, ära koliksid. Muidugi, see läks Annelyl natuke mööda, mis ta enne ütles, et inimesel võiks olla kahes kohas sissekirjutus. Meil, Riigikogu liikmetel on võib-olla tõesti võimekus osta endale kahte kohta elamine, aga tavalisel maainimesel lihtsalt selleks raha ei ole. Ja kui inimesel õnnestub saada elukoht linna, siis ta on nagu või sees, sest siin Tallinnas ei ole vaja mitte midagi teha, kui oled pensionär. Heas mõttes, kõik on tasuta, kui sul vähegi tervis kannatab. Tartus on nii, et kui oled Tartu linna kodanik ja pensionär, siis saad ka [üht-teist] tasuta. Kui ma maalt tulen, siis ei ole, ja selle peale kurdetakse. Aga vaatame natukene [avarama] pilguga. Ükski riik ei ole maksudega rikkaks saanud. Nüüd me näeme, et maksutõusud viivad meid veelgi suuremasse vaesusse. Jätame need maksutõusud ära ja jätame sellise lihtsalt raha ühest taskust teise tõstmise ka ära. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Lugupeetud juhataja! See eelnõu on järjekordne näide ebaõnnestunud maksupoliitikast, mida küll looritatakse väga ilusate sõnadega, kuidas valitsus taotleb regionaalset tasakaalu ja püüab aidata neid kohalikke omavalitsusi, kelle tulubaas on väiksem. Aga tegelikult see ju nii ei ole. Tegelikult see nii ei ole, sellepärast et raha jagatakse omavalitsuste vahel ümber ja lisaraha omavalitsuste tulubaasi riik ei eralda. Ja seda olukorras, kus puudub mõjuanalüüs selle ümberjagamise kohta. Mis siis on kohalikule omavalitsusele kulukam? Kas ühe eaka inimese elamine, temale vajalike avalike teenuste loomine ja kättesaadavaks tegemine? Me teame, et see on kulukas igal pool, aga selle teenuse kättesaamine regionaalselt on väga erinev. Või näiteks ühe lapse ülalpidamiskulu kohalikus omavalitsuses, kus tuleb tagada lasteaiakoht, tuleb tagada huviharidus, tuleb tagada tavaline koolikoht ja nii edasi? Sellist analüüsi ei ole, mõjuanalüüsi ei ole, aga ümberjagamise valem, võttes aluseks eakaid ja lapsi, on küll. Nii et see ei ole kuidagi ei argumenteeritud ega teaduspõhine, see ei vasta ka heale seadusloome tavale. Nüüd see, mis puudutab kohalike omavalitsuste endi hoiakut ja suhtumist sellesse eelnõusse. Siin küsimuste voorus tuli ju ka välja, et see on tegelikult väga salakaval eelnõu ehk jaga‑ja‑valitse‑eelnõu, kus ühed omavalitsused mängitakse teiste omavalitsuste vastu välja. Võtame jõukamatelt ja jagame vaesematele. Vaadake, kui hea! Ja teie, vaesemad, saate raha siis, kui me jõukamatelt ära võtame! See ei ole hea kultuuri loomine, see ei ole mõistlik poliitika, ei ole ühiskonnas ühtsuse loomine praeguses keerulises olukorras. Ja seda veel olukorras, kus riik, nagu ma ütlesin, tegelikult oma maksupoliitikaga kasvatab jõudsalt just nimelt riigieelarvet – mitte kohaliku omavalitsuse tulubaasi, vaid riigieelarvet. Käibemaksu tõstmine – see läheb riigi kaukasse ehk riigi rahakotti. Automaksu kehtestamine – see on jällegi tulu riigieelarvesse, mitte kohalike omavalitsuste eelarvesse. Tõusvad aktsiisid, järgnevateks aastateks on aktsiisi tõusmise redel paika pandud – see on raha riigieelarvesse, mitte kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Ettevõtete tulumaksu kehtestamine on tulu riigieelarvesse, mitte kohalike omavalitsuste eelarvesse. Ja sellises olukorras öeldakse ka omavalitsustele: meie teie tulusid tasandame teie oma vahel ümber jagades. See on ebaõiglane ja ebaaus. See ei ole jätkusuutlik ja mõistlik poliitika. Ja see on Isamaa fraktsiooni kriitika selle eelnõu aadressil. Meie taotleme tegelikku regionaalset võrdsust. Ja me väga toetame nende kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamist, kes on praegu olukorras, kus nende tulud on väiksemad. See tuleneb eelkõige demograafilisest olukorrast, aga ka keskustest kaugel olemisest, sest seal on ettevõtluse arendamine ja infrastruktuuri ülalpidamine keerulisem ning avalike teenuste osutamine kulukam. Me seda toetame, aga seda tuleks teha riigi tulusid ümber jagades, mitte kohalikke omavalitsusi teineteise vastu ümber mängides. See on lühikene kokkuvõte põhjustest, miks Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku teine lugemine katkestada, et me saaksime seda eelnõu paremaks teha. Meie ettepanek ei ole praegu mitte eelnõu tagasi lükata, vaid [teine lugemine] katkestada ja anda võimalus muudatusettepanekuteks, et teha see eelnõu paremaks ja jagada praeguses olukorras eelkõige riigi tulubaasi arvel tulusid kohalikele omavalitsustele, sest jätkusuutlik kohaliku omavalitsuse poliitika oleks selline, et riik omavalitsusi toetaks. Nii et me anname üle eelnõu 443 teise lugemise katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Head kolleegid, järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja kõik, kes vaatavad meid otseülekandes! Tegelikult on juba nii palju sellest eelnõust räägitud, et ma väga pikalt ei tahakski jälle sellel peatuda. Korduvalt on juba mainitud: riik peaks pakkuma kõikidele omavalitsustele vajalikus koguses abi ja jagama kõike nii, nagu kunagi on olnud – enne seda, kui suured kriisid hakkasid meie riiki räsima. Siis oli ka tegelikult lubadus, et kui tulevad head ajad tagasi majanduslikus mõttes, siis taastame selle süsteemi, mis on eelnevalt olnud, ja omavalitsused hakkavad saama sama protsenti, mis nad on eelnevalt saanud. Tundub, et see hea aeg pole siiamaani tagasi tulnud. Selle asemel, et täita oma funktsioone, oma ülesandeid, paistab, et riik otsustas: meil on ju jõukamad omavalitsused, neil on piisavalt raha, mitte ainult selleks, et tegeleda oma funktsioonidega ja täita oma ülesandeid, vaid jagada raha ka teistele, kellel võib-olla nii hästi ei lähe. Milleks siis taastada seda toetusprotsenti, mis on kunagi olnud. Võtame lihtsalt jõukamatelt ära ja anname vaesematele. Täpselt nagu komisjoni esindaja siin rääkis, ongi see eelnõu ristitud Robin Hoodi eelnõuks. Aga on natuke kurb, et kui riigi poliitika, eelkõige regionaalpoliitika on niimoodi korraldatud, et see tuletab meelde Robin Hoodi ja tema tegevust. Meie arvates, Keskerakonna fraktsiooni arvates selle asemel, et võtta jõukamatelt ja jagada nendele, kellel nii hästi ei lähe – seda enam, et võetakse palju ja siis lihtsalt jagatakse niimoodi, et need omavalitsused, kellele seda raha jagatakse, saavad palju väiksemaid summasid, ja nende summade eest suuri asju, suuri investeeringuid teha niikuinii ei õnnestu –, samas jäetakse jõukamad omavalitsused suurte investeeringute võimalustest ilma, peaks riik vaatama üle oma regionaalpoliitika ja selle, kuidas on toetusmehhanism korraldatud. Tuleks mõelda ikkagi selle peale, et omal ajal sai omavalitsustele lubatud: praegu seda protsenti vähendatakse, aga siis, kui hakkab paremini minema, see protsent taastatakse. Tuleks ikkagi oma lubadustest kinni pidada, mitte hakata välja mõtlema igasuguseid skeeme, kuidas võtta nendelt, kellel läheb paremini, ja anda neile, kellel nii hästi ei lähe. Ma ei taha öelda, et need omavalitsused, kus on konkreetsed reaalsed probleemid ja kes tänu sellele seaduseelnõule hakkavad rohkem raha saama, teevad oma tööd kuidagi halvasti või ei saa hakkama oma ülesannete ja funktsioonidega. Aga miks peavad suuremad ja jõukamad omavalitsused, kes tegelikult teevad hästi tublit tööd – tänu sellele on neil teatud varu olemas, mida nad saavad kasutada erinevatel headel eesmärkidel, investeerides seda oma elanike heaolusse –, katma teiste omavalitsuste kulud, samal ajal kui riik lihtsalt vaatab pealt ja tulebki välja niisuguste seaduseelnõudega? Meie arvates ei ole see väga loogiline, see ei ole õige suund ja see ei ole ka väga õiglane tegu. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt, head kolleegid, on mul võimalus paluda siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epler. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Te pidasite kuidagi nii pika pausi, et mul juba tekkis hirm, et äkki ma ei saagi sõna. Aga aitäh, et andsite sõna! No sellel eelnõul on küll sellist sotside hõngu kõvasti küljes. Siin räägitakse kõvasti seda juttu, et vaat, kus võtsime nüüd rikkamatelt ära ja andsime vaesematele. No tähele muidugi tuleb panna seda, et kui varsti saabuvad kohalike omavalitsuste valimised, siis ilmselt nii mõneski omavalitsuses, kus sotsid võimul on, nad toovad selle punkti kindlasti välja: näed, tõime viimsilastelt raha ära siia Saaremaale või Võrumaale või kuskile. Aga ma tahaksin lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et needsamad inimesed, kes nüüd justkui aitavad kehvemal järjel olevaid omavalitsusi, röövivad seal omavalitsustes olevaid inimesi kahe käega ja kiires tempos. Meil just lõppes siin automaksu eelnõu teine lugemine. Auto on eriti Eesti maapiirkondades vältimatult vajalik, ja kui peres on lapsed, siis ei saa hakkama kahe autota. Ja nagu me koalitsioonilepingust näeme ja peaministri sõnavõttudest oleme kuulnud, tulemas on järjekordne käibemaksu tõus, tulumaksu võtavad sotsid koos Reformierakonnaga niimoodi, et isegi tulumaksuvaba miinimumi ei arvestata. Tegelikult on [sellel eelnõul] sotside hõngu juures ka selles mõttes, et jutt vaeste ja väetite aitamisest on küll kõlav, aga selle käigus põhiliselt tegeldakse sellega, et aparaadile, kes seda kõike ümber jagab, head äraelamist võimaldada. Nii et ärgem unustagem, kuulates sotside ilusat juttu, kuidas nad nüüd vaesematesse omavalitsustesse raha tõid, seda, kui palju nad tegelikult omavalitsuste ja inimeste taskust raha ära viivad. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegelikult sellel eelnõul on ikka üks hea omadus ka. Nimelt toob ta välja päris probleemi. Ja see päris probleem ongi ju see: kui Eesti neljas keskus Pärnu linn saab ümberjagamisega toetust, sest ta on väeti, ei tule muidu oma tulubaasiga toime, siis on omavalitsuse rahastamisega midagi totaalselt valesti. Ma arvan, et ainuüksi see tähelepanek on seda väärt, et siin Riigikogus seda teemat arutada. Aga eks ta tõesti nii on, et see ümberjagamine on Eesti valitsemismudeli puhul KOV-tasandil eriti keeruline koht, sest kogu rõhk on pandud kohaliku omavalitsuse koostööle. Maavalitsus kui instrument ehk riigi käepikendus kohalikul tasandil on kadunud. Ühest küljest me ütleme, et tehke, head sõbrad, sellist vabatahtlikku koostööd nii maakonna sees kui ka üle riigi, aga vaat, midagi ei ole teha, selleks et te seal kuidagi saaks koostööd tehtud, jagame me valitsuse tasemel kellegi raha ümber ja anname kellelegi teisele. Ma arvan, et siin on jällegi natukene ebakõla. Me tahame, et koostöös asjad sünniks – ja me teame, et sageli on nõnda, et investeeringud koonduvad ja on koondunud maakonnakeskustesse või suurematesse linnadesse –, aga siis hakkabki kohapeal selline väike nügelemine, et kelleltki võetakse raha ära ja kellelegi antakse juurde. Ja siis see, kellelt ära võetakse, ütleb: "Kuulge, kui te tahate ikkagi saada teenuseid siin maakonnakeskuses, siis ühel hetkel makske rohkem ka seda parkimistasu, mis te siin ikka meie õue peal sõelute, teed ja tänavad kuluvad," olgugi et riigigümnaasiumid ja kõik riigiteenused asuvad maakonnakeskustes, rääkimata haridusvõrgust tervikuna. Nii et eks see kõik loomulikult ebakõla tekitab. Ja ka omavalitsusjuhid on inimesed – eks okas jääb hinge ja see väljendub varem või hiljem mingites otsustes, mida teeb küll volikogu, aga millele juhiseid jagavad ikkagi arvamusliidrid ja valitud pead kohapeal. Nii et riik peaks selgelt omavalitsuste tulubaasi suurendama, see on selge. Eriti olukorras, kus regioonide reform on ellu viidud ja maavalitsused on kadunud, tahaks tegelikult näha ka seda arvestust, kui palju siis on raha omavalitsuste koostööbaasi läinud. Maavalitsused kadusid, aga see raha on jäänud riigieelarvesse ja omavalitsused ka sealt tegelikult ju midagi ei saanud. Nii et eks ta silmamoondus on. See, kas täna on õige aeg sellega kaasa minna, on saadikute otsustada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, seega ma sulgen läbirääkimised ja asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid muudatusettepanekuid on tervelt üks ning selle on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Suur tänu! Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu! Oleme jõudnud muudatusettepanekute läbivaatamise juurde ja järgnevalt panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 55, ettepanek ei leidnud toetust. Me oleme kõik muudatusettepanekud eelnõu 443 kohta läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 443 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud Isamaa fraktsiooni ettepanek katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Asume siinkohal hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid! Kuna saalis liikumist ei ole toimunud, siis: kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 443 teine lugemine on lõpetatud. Head kolleegid, ka erakorralise istungjärgu esimese istungi päevakord on ammendunud ja istung lõppenud. Erakorralise istungjärgu teine istung algab täpselt ühe tunni pärast, see tähendab kell 17.34.