Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) teine lugemine

Järgnevalt meie tänane teine päevakorrapunkt, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 teine lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun! Täpsustan siis nii palju, et ettekande pikkus on kuni 20 minutit ja ettekandjale saab esitada kuni kaks küsimust.

Head kolleegid, tere hommikust! (Saalist öeldakse midagi.) Head kolleegid, kas te kuulete mind nüüd paremini? Tere hommikust! Ei kuule?

Mikrofonid natuke veel ülespoole! Nüüd on juba päris hea.

Tere hommikust! Nüüd on hästi kuulda? Selge pilt. Käesoleva aasta 22. jaanuaril Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu eesmärk on kehtestada 2025. aasta algusest mootorsõidukimaks, et suunata inimesi kasutama vähem saastavaid sõidukeid ja koguda vahendeid riigi kohustuste täitmiseks. Niinimetatud automaks koosneb kahest osast. Esiteks osa, mida tasub sõiduki omanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimise tasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel. Sisu muudatused algses menetluses. Tuletan meelde, et enne eelnõu esimest korda vastuvõtmist tehti eelnõus mitmeid muudatusi. Oluline muudatus oli registreerimistasu laiendamine ka liiklusregistris juba arvel oleva sõiduki esmasele omanikuvahetusele, seda seoses võrdse kohtlemise tagamisega Euroopa Liidus. Sellest ajendatuna vähendati registreerimistasusid, kuid samas sätestati tasude edaspidine järkjärguline tõstmine. Samuti nähti ette sõiduki vanusest lähtuv mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu vähendav koefitsient kõikidele sõiduautodele ja kaubikutele, sealhulgas juriidilistele isikutele kuuluvatele sõidukitele. Kolmas etapp selle seaduseelnõu menetlemisel on välja kuulutamata jätmine. Vabariigi President jättis selle välja kuulutamata põhjendusega, et vastuvõetud seadus ei ole kooskõlas põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Täpsemalt, presidendi hinnangul oleks puudega inimesed ebavõrdselt koheldud sõltuvalt sellest, kas sõiduk on puudega inimese transpordiks spetsiaalselt ümber ehitatud, kohandatud või mitte. Nimelt, välja kuulutamata jäetud seaduses lähtus maksuvabastus sõiduki ümberehitamisest või kohandamisest, mitte inimese puudest. Ja väike kõrvalepõige maksuvabastuse sätte kujunemise juurde. Algselt kavandati maksuvabastust veelgi kitsamalt vaid ümberehituste jaoks, mis on hädavajalikud puudega isikul sõiduki juhtimiseks, hõlmates circa 150 sõidukit. Menetluse käigus otsustati maksuvabastust laiendada puudega isikute jaoks ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele, mida on umbes 2500. Käesoleva aasta 15. juulil otsustas Riigikogu mitte toetada välja kuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ja seega jätkus selle menetlus Riigikogus. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai käesoleva aasta 19. juuli kell 16.00. Riigikogu liikmed ja fraktsioonid esitasid kokku 374 muudatusettepanekut: Isamaa 13, EKRE 200, Helle-Moonika Helme 77, Keskerakonna fraktsioon 69, Karilaid 2 ja Kovalenko-Kõlvart 13. Rahanduskomisjon arutas eelnõu kolmel erakorralisel istungil. Käesoleva aasta 22. juulil toimus rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühine istung puuetega inimestega seotud muudatuste kavandi tutvustamiseks ja arutamiseks. Istungil osalesid Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Meelis Joost ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Veiki Laan. Samal päeval toimunud teisel rahanduskomisjoni erakorralisel istungil arutati Riigikogu liikmete ja fraktsioonide esitatud muudatusettepanekuid – istungile olid kutsutud kõik muudatusettepanekute esitajad – ning Rahandusministeeriumi esitatud eelnõu parandamise ettepanekuid. 25. juuli erakorralisel istungil toimus muudatusettepanekute hääletamine ja kõikidel istungitel oli võimalik osaleda veebi vahendusel. Juhtivkomisjonipoolseid muudatusi on välja pakutud kolm. Need on loetelus numbritega 6, 12 ja 20. Muudatusettepanekuga nr 6 tehakse eelnõus tehnilisi ja norme korraldavaid muudatusi. Muudatusettepanekuga nr 12 sätestatakse mootorsõidukimaksu maksuteate kättetoimetamist puudutavad muudatused. Muudatusettepanekuga nr 20, mis on olulisim ja suuremahulisim, tehakse eelnõus puuetega inimestega seotud muudatused. Eelnõust jäetakse välja puuetega inimeste tarvis ümber ehitatud või kohandatud sõiduki põhised maksuvabastused. Eelnõusse lisatakse puuetega inimestele mõeldud sihitud toetused: ühekordne toetus mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks ja laiem puudega inimeste toetuste tõstmine. Samuti tehakse abivahendid puudega inimestele kättesaadavamaks. Abivahendite tagamine seotakse lahti eelnevast puude tuvastamise kohustusest ja nähakse ette mitmeid abivahendite kättesaadavust parandavaid meetmeid. Nimetatud muudatused olid algselt kavandatud eraldi seisvas eelnõus, mida valmistas ette Sotsiaalministeerium. Seda eelnõu valmistati ette koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Osa muudatustest, mis olid tihedalt seotud mootorsõidukimaksuga, liideti käesoleva eelnõuga, kuna eelnõu teistkordse arutamise ettevalmistamisel kujunes valdavaks arusaam, et sihitud toetusi sätestavate meetmete menetlus peaks käima ühte jalga mootorsõidukimaksu eelnõu menetlemisega. See väljend kõlas ka presidendi sõnavõttudes, kui ta jättis seaduse välja kuulutamata. Muudatuste põhjalik mõjuanalüüs on esitatud käesoleva lugemise seletuskirja lisana. Riigikogust laekunud muudatusettepanekute menetlus ja sidumine. Kõik muudatusettepanekute esitajad kutsuti oma muudatusettepanekuid tutvustama esmaspäeval, 22. juulil rahanduskomisjoni erakorralisele istungile, mis algas 30 minutit pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppu. Komisjoni istungitel oli võimalus osaleda veebi vahendusel. Kõik muudatusettepanekute esitajad võimalust oma muudatusettepanekut tutvustada ei kasutanud. Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt laekunud 374 muudatusettepanekust on paljud ettepanekud esitatud eelnõu esimese lugemise teksti kohta, kuid vahepeal on muutunud eelnõu numeratsioon ja [muudatusi] oleks tehniliselt keerukas või võimatu teksti viia. 200 muudatusettepaneku selgituseks on märgitud, et automaksu ei tohi kehtestada. Nende muudatustega on muudetud automaksu arvutuse komponentide hinda sendi või euro kaupa. Suur osa muudatusi on suunatud väga erinevate maksuvabastuste kehtestamiseks. Paljude muudatustega soovitakse sätestada seaduses maksuraha kasutamise eesmärk. Mitmete muudatustega soovitakse eelnõust välja jätta erinevaid sätteid või nende kombinatsioone. Komisjoni istungil küsiti, kas muudatusettepanekute esitajad soovivad valida välja üksteist välistavatest muudatustest olulisim, et seda saaks hääletada ja teised tagasi võtta. Keegi seda ei soovinud. Ma vaatan … Ahah, aega veel on. Mõned näited muudatusettepanekutest. EKRE 49 muudatusettepanekut on suunatud § 12 lõikes 1 M1-kategooria mootorsõiduki maksu komponendi, baasosa sätestamisele 1 eurost kuni 49 euroni. Eelnõus on praegu 50 eurot. Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud muudatusettepanekutest olid vähemalt neli identsed, olgugi et erineva seletusega. Ning vähemalt kahel juhul seisnes muudatuste erinevus ühe tähe või kokku- ja lahkukirjutamise erinevuses. Isamaa fraktsiooni viis muudatusettepanekut olid suunatud eelnõusse ühe paragrahvi lisamisele, kuid kõigepealt sooviti eraldi muutmiskäskudega lisada eelnõusse uue paragrahvi pealkiri ja järgnevate muutmiskäskudega ükshaaval lõikeid. Helle-Moonika Helme mitmed muudatusettepanekud on esitatud eelnõu 364 esimese lugemise teksti kohta. [Näiteks] muutmiskäsk: § 19013 muudetakse, lisatakse lõige 2 ja sõnastatakse järgmiselt. Ta viitab sättele, millele vastavat sätet [uue] numeratsiooniga eelnõus enam ei ole. Keskerakonna 31 muudatusettepanekut on esitatud eelnõu 364 esimese lugemise teksti kohta ja seetõttu pole aru saada, kuhu täpselt soovitakse lauseid lisada. Seetõttu pole võimalik ettepanekut eelnõu teksti viia. See omakorda peaks kaasa tooma nende muudatusettepanekute läbi vaatamata jätmise. Muudatusettepanekute läbivaatamisel kogumis omavad tähendust ka tehnilised aspektid, nagu muudatusettepanekute arv, nende arusaadavus ja normitehniline kvaliteet ning muudatuste teksti maht. Samuti on analüüsimisel ja hindamisel [oluline], kas muudatusettepanek vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud tingimustele. Riigikogu kodu- ja töökorra § 99 lõike 3 kohaselt peab muudatusettepanek sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepanek peaks jääma juhtivkomisjonis läbi vaatamata vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 100 lõikele 1. Komisjon ja täiskogu vajavad toimivat normitehnikat, mis võimaldab toime tulla sedavõrd suure ettepanekute arvuga obstruktsioonilises olukorras. Juhtivkomisjonil tuli leida lahendus komisjoni ja täiskogu töövõime tagamiseks, muudatusettepanekute läbivaatamiseks ja nende üle otsustamiseks. Muudatusettepanekuid peab olema võimalik läbi vaadata ja nende üle otsustada nii, et Riigikogu töövõime ei oleks ülemääraselt pärsitud. Mitmete muudatusettepanekute kandmist muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna tuleb käsitleda kui erandlikku lahendust, mida õigustavad kaalukad põhjused: Riigikogu tööaja ratsionaalne kasutus ja teiste Riigikogu liikmete õiguste tagamine. Riigikohus märkis 2020. aasta otsuses 5-20-3, et obstruktsioon võib hakata ülemäära takistama parlamendi tööd ning samuti ei aita see kaasa sisulisele parlamentaarsele debatile. Riigikohus on oma lahendis 5-23-41/5 viidanud Veneetsia komisjoni hinnangule, mille kohaselt on Veneetsia komisjon pidanud parlamendi vähemuse kaitseks piisavaks seda, kui asjakohaste muudatusettepanekute filtreerimise otsustab komisjon, kus opositsioon on proportsionaalselt esindatud. Näiteks on Riigikogus viljeletud praktikat, mille kohaselt eri esitajate muudatusettepanekud on kantud muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Sellised eelnõud on olnud numbriga 257, 308, 344 ning ka 364 esmakordsel arutamisel. Samuti on sama esitaja ühte ja sama eelnõu paragrahvi puudutavaid muudatusettepanekuid varasemalt seotud kokku üheks muudatusettepanekuks. Rahanduskomisjon otsustas siduda muudatusettepanekud esitajate kaupa selliselt, et ühe esitaja kõik ühte ja sama normi puudutavad muudatusettepanekud seotakse kokku üheks muudatusettepanekuks. Erinevate esitajate ettepanekuid kokku ei seota. Riigikogu liikmete ja fraktsioonide 374 muudatusettepanekut seoti kokku 30 muudatusettepanekuks. Seejärel asuti hääletama muudatusettepanekuid. Kõigepealt hääletas komisjon rahanduskomisjoni kolme muudatust, mis leidsid toetust. Pärast seda hääletati Riigikogu liikmete ja fraktsioonide seotud muudatusi, mida oli kokku 30 ja millest ükski ei leidnud toetust. Eelnõu sätete kaupa muudatusettepanekute läbivaatamine võimaldab ka täiskogus filtreerida, kas enamus soovib mõnda üheks seotud muudatust lähemalt käsitleda. Seotuna esitatud muudatusettepanekuid on võimalik Riigikogu täiskogus eelnõu teisel lugemisel hääletada. Juhul kui seotud muudatusettepanek peaks täiskogus toetust leidma ja kõiki selles sisalduvaid muutmiskäske ei ole võimalik eelnõu teksti viia, tuleb eelnõu lugemine katkestada ja jätkata eelnõu menetlemist komisjonis. See tagab soovitud küsimuse uuesti arutamise võimaluse. Rahanduskomisjon otsustas teha ettepaneku teine lugemine katkestada, kui seotud muudatusettepanekute pakett leiab täiskogus toetuse. Rahanduskomisjoni menetluslikud ettepanekud on järgnevad: eelnõu teine lugemine lõpetada ning kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek viia esimesel võimalusel läbi eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus. Nii ja mida veel öelda? See eelnõu on käesoleval aastal tõenäoliselt üks enim kõlapinda leidnud seadusemuudatusi, seda ajakirjanduses, paljudel sotsiaalsetel koosviibimistel ja muidugi sotsiaalmeedias. Eelnõu on parlamendis teisel ringil ja eelnõul on märkimisväärne roll järgneva aasta riigieelarve kulude katmisel Eesti jaoks majanduslikult ja geopoliitiliselt väga pingelisel ajal. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka mitmeid küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Reformierakonna liige Annely Akkermann! Kui kaua veel jätkab Reformierakond kõige vaesemate kodanike röövimist?

Ma arvan, et Reformierakond ei ole kunagi röövinud kõige vaesemaid kodanikke. Kõige vaesemad kodanikud on need, kes on ühel või teisel põhjusel sunnitud elama riigi toetustest, mille jaoks tuleb koguda makse.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan neid muudatusettepanekuid ja arutelu [nende üle]. Kas tõesti see siis ongi Reformierakonna arusaamine kõige nõrgemate toetamisest? Vaatan, et vanaduspensioniealine keskmise puudega [inimene] saab järgmise aasta juunist alates juurde raha 21 senti, raske puude puhul 15 senti ja sügava puude puhul 9 senti. Kas see oligi eesmärk, et tekitatakse mootorsõidukimaks, võetakse inimeste taskust ära 250 miljonit ning jagatakse puudega pensionäridele 10–15 sendi kaupa toetust?

Nendel sentidel, mida te lugesite, on laiem taust kui mootorsõidukimaks. Need tulenevad muudatustest sotsiaalhoolekande seaduses ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses. Nimelt, siiani on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses olnud toetuse suurus määratud määraga. Nende muudatusettepanekutega minnakse üle arvulisele toetuse suurusele seaduse tasandil. Te lugesite ette need määrad. Sotsiaalministeerium ja ka sotsiaalkomisjon, kes on seda arutanud, ei ole soovinud rohkem toetust lisada kui üksnes ümardamine täisarvudeni. See, millest te rääkisite, on täisarvudeni ümardamine. Ja toetused, mis ei ole täisarvudeni ümardamised, on raske ja harvikhaigusega lastele. See toetus tõuseb 161 eurolt ja 9 sendilt ühes kuus 180 eurole. Sügava puudega lastel [tõuseb toetus] 241,64 eurolt 270 eurole. Tööealistel inimestel on [toetus] praegu vahemikus 28 eurot ja 64 senti kuni 41 eurot ja 17 senti. Uus vahemik on 29–42 eurot. Raske puudega tööealiste [toetus] on praegu seaduses 34 eurot ja 78 senti kuni 49 eurot ja 9 senti. See kasvab 50 eurole. Sügava puudega tööealiste inimeste praegune toetus on vahemikus 43 eurot ja 47 senti kuni 53 eurot ja 70 senti ning see kasvab 100 eurole. Samuti on nendele gruppidele ette nähtud ühekordne toetus, mis makstakse välja esimeses kvartalis esimese poolaasta eest. Raske puudega lastele 95 eurot ning sügava puudega lastele 142 eurot. Raske puudega tööealistele 60 eurot ja sügava puudega tööealistele 250 eurot. Need toetused ei kasva kõigile ühtmoodi. Need sendi täpsusega määratud toetused ilmselt tekitavad kimbatust tõesti, aga need on määrade alusel arvestatud. [Määradest] soovitakse nüüd loobuda.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Alustuseks ütlen, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kategooriliselt vastu automaksule, seda ebaõiglast maksu ei tohiks kehtestada. Aga lisaks automaksule on ju nüüd uuel valitsusel kavas kehtestada veel rida uusi makse, mis viivad erinevatel hinnangutel Eesti inimeste taskust 1500–2000 eurot aastas. Ma räägin ühest uudisnupust, mis käis juuni lõpus Eesti meediast läbi. Seal võrreldi, kui palju vaba raha jääb järele keskmist palka teenivatel inimestel Skandinaavias ja Eestis peale sundkulusid: laenumaksed, toit, kütus, elekter ja nii edasi. Rootsis, Soomes ja Norras oli kõigil vaba raha hulk peale kulutuste tegemist keskmise palga puhul suurusjärgus 500–600 eurot. Eestis oli see number –200 eurot. Siit ma küsingi Reformierakonna nägemust. Kust kohast peaksid Eesti inimesed võtma raha nii automaksu tasumiseks kui ka kõikide teie järgnevate maksutõusude jaoks? Kust kohast teie näete? Milline on teie analüüs, kust kohast tuleb inimestel see raha, et maksutõusuga kasvavad kulud ära katta?

Ma ei lugenud seda uudist ja ma ei oska neid numbreid, mis te ette lugesite, kuidagi kommenteerida. Kui ma ülikoolis käisin, oli seal selline professor nagu Janno Reiljan, kes kõikide arvude kasutamisel nõudis, et tehtaks endale enne selgeks, kuidas arvutused on tehtud, kust andmed on võetud ja kas need andmed on õiged. Ma ei oska kuidagi kommenteerida neid numbreid.

Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, suur tänu! Ma jätkaksin hea kolleegi Koka tõstatatud teemal. Mulle kirjutas üks konkreetne inimene, kellel oli kaks küsimust. Tema saab praegu toetust 49 eurot ja 11 senti – 13 senti vist, jah – ning ta on raske puudega tööealine inimene. Tema küsimus oli see, et kas see tõus, 90 senti kuus, on mõeldud selleks, et tema automaksu katta. Ja teine küsimus oli tal see, et miks [toetustega seotud muudatused] jõustuvad hiljem, poole aasta võrra hiljem. Ilmselt on see seotud sellega, et seaduses on nõue, et pool aastat peab olema seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel. Aga kuidas on automaksu ja toetuse tõstmise puhul erinevad standardid?

Tehnilistel põhjustel ei jõuta andmebaasi korrastada nii, et toetuste tõus saaks tulla 1. jaanuaril 2025. aastal. Seetõttu nähakse eelnõuga ette ühekordne lisatoetus esimesel poolaastal mootorsõidukimaksu hüvitamiseks, nagu ma ette lugesin, neljale sihtrühmale: raske ja sügava puudega lastele ning raske ja sügava puudega tööealistele inimestele. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on nemad kõige raskemas seisus. See analüüs on lisatud eelnõu juurde. See on päris mitmekümnel leheküljel, saate lugeda. Ja see ühekordne toetus on arvutatud mootorsõidukimaksu mediaankulu järgi. Sellepärast sellised summad.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ettekandja! LaitseRallyPargis on autode kollektsioon, kuskil 50 masinat, millest osa on ka 19. sajandist. Järva-Jaanis on automuuseum, Tuve Kärner on elutöö ära teinud, ligi 600 eksponaati. See on meie tehnikakultuuripärand. Põhiseaduse preambul ütleb seda, et Eesti riigis tuleb kindlustada, et kultuur säiliks läbi aegade. Ja kui ma küsisin teie käest, kui te siin ees olite eelnõuga, mille president tagasi lükkas, siis te ütlesite, et Kultuuriministeerium kavatseb esitada mingid muudatused, et kultuur säiliks. Seda ei ole tehtud. Öelge mulle, kuidas seondub automaksu eelnõu museaalidega, mida hoitakse kultuuripärandina. See on ju põhiseadusvastane.

Jaa, ma mäletan teie küsimust, loomulikult, uuesti arutamisel. Palusin kultuuriministrilt memo selle kohta, kuidas Kultuuriministeerium on mõelnud soodustada vanade autode hoidmist. See teema tõstatus väga teravalt ka eelnõu esimese versiooni [kontekstis]. Mul on kaheksa kõige suuremat autokollektsiooni välja toodud: kõige suurem on Kriston Auto, veel Tartu Classic Auto, kus on 138 autot. Ja siin on välja toodud ka Tuve Kärner, Järva-Jaani Tuletõrje Selts, 34 autot. Aga ma nüüd tuletan teile meelde, et esialgses eelnõus menetluse käigus – enne presidendi [otsust seadus välja kuulutamata jätta] – oli see, et juriidilistele isikutele ei rakendata vanuse koefitsienti. Nendes tingimustes oleks kõige suurema kollektsiooni eest sellise muuseumi automaks olnud aastas 104 190 eurot, kõik muuseumid kokku 438 716 eurot ja keskmise ühe auto aastamaks 791 eurot. Nüüd vahepealses menetluses me Riigikogu komisjonis ja Riigikogu saalis otsustasime, et vanuse koefitsient kehtib ka juriidilistele isikutele, mis tähendab, et kõige suurem kollektsioon hakkab maksma 6900 eurot. Ma saan aru, et on suheldud kollektsioonide omanikega. Nad on arvanud, et kuna esialgse [summaga] võrreldes nende potentsiaalne maksukulu vähenes 104 000-lt 6900-le, võiks see olla neile jõukohane. Nii et praegu Kultuuriministeerium ei näe põhjust toetusmeedet ellu kutsuda. Aga ma ei saa öelda, kas see on nende lõplik otsus või kui see toetusmeede tehtaks, kas oleks taotlejaid, sest toetusmeetmest raha taotlemine on ka aja, tööjõu ja aruandluskohustuse täitmise mõttes kulukas. Aga jah, siin Riigikogu saalis nende lugemiste kestel muutus autokollektsioonide omanike potentsiaalne maksukohustus, ütleme, kümme ja rohkem korda madalamaks. Ja mis puudutab Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi – ma olen seal käinud, minu arvates on enamik autodest seal endised alarmsõidukid. Ma isegi ei oska öelda, kuidas liiklusregistris on, kas … Ütleme, töötavad alarmsõidukid liiklusregistris on ka täna mootorsõidukimaksust vabad.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind ikkagi huvitab selle praeguse muudatuse juures see, miks te valisite puudega inimestele keerulisema lahenduse, et nad peavad hakkama esitama taotlusi, nende halduskoormus tegelikult tõuseb, selle asemel et keskenduda nende autodele endile. Ja mind huvitab lisaks lasterikaste perede teema. Ma esitasin kunagi vastava ettepaneku, et mitte neile panna koormis peale, vaid lasterikaste perede auto soetamist võiks lausa toetada, et nad saaksid liikuma, eriti maapiirkondades. Kuidas kujunes teie seisukoht mõlema haavatava grupi puhul?

Seaduse uuesti menetlemisel lähtusime me eelkõige nendest märkustest, mida president tegi oma välja kuulutamata jätmise otsuse tekstis. Me vanasõidukite teemat, lasterikaste perede teemat ega ka võistlussõidukite teemat ei avanud selle menetluse käigus. Eks need on poliitilised arutelud ja neid saab edasi arutada. Võib-olla leitakse uus poliitiline seisukoht mõnes järgnevas menetluses. Mis puudutab puuetega inimesi, siis ma arvan, et tegemist on sammuga õiges suunas. Nimelt helistas mulle Saaremaalt üks perekond, mille pereisa vajab auto ümberehitamist selleks, et ta saaks seda juhtida. Pereema ütles, et nemad tellisid oma auto ümberehitamise Rootsist, aga see teostati Kanadas ja läks maksma 20 000 eurot. Ja praegune võimalus ongi see, et kui maksuvabastus sugugi ei kata neid kulusid, siis abivahendite loetellu – sotsiaalminister saab selleks volitusnormi sellest seadusest, mida me praegu arutame – lisanduvad auto juhtimiseks vajalikud abivahendid. Selle eelnõuga saab minister volitusnormi ka riigi osaluse tõstmiseks kuni 90%‑ni. Neid inimesi, kes selleks, et saaks autoga sõita, [vajavad abivahendeid], on praegu teadaolevalt 150 ja nende abivahendivajadus on väga erinev. Mulle on teada antud, et see on 20 000 eurot, mis on palju rohkem kui mootorsõidukimaks. Nii et ma olen ise täiesti veendunud, et presidendi märkused teevad selle seaduse palju paremaks, et need konkreetsed inimesed, kellel [abivahendeid] vaja on, saaksid [neid] taotleda, mitte me ei anna maksuvabastust üle välja.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seaduse paremaks tegemine on üks asi, aga tegelikult seda seadust ei annagi paremaks teha. Ma loen seletuskirja ja vaatan hämmastusega, et [siin on kirjas]: "Riigikogu poolt 12.06.2027 vastu võetud mootorsõidukimaksu seaduse […]". Kas me oleme oma ajast nii palju ees või millisest mootorsõidukimaksu seadusest me siin praegu räägime? Kui võtta lahti lehekülg 16, siis punkti 7.1 all. Mina küll ei oska niiviisi ajas edasi lennata, et ma olen 2027. aastal juba seaduse vastu võtnud, aga 2024. aastal me seda muudatust siin arutame.

See on seletuskirjas, ütlesite, lehekülg 16. Huvitav! Mul on siin EKRE muudatus… Aa, need on muudatusettepanekud. Vabandust! [Lehekülg] 16 punkt 7. Jaa, jaa, nüüd nägin. Nägin, nägin. Kuna esimest korda võttis Riigikogu selle vastu 12. juunil 2024. aastal, siis ma arvan, et tegemist on lihtlabase trükikuradiga. (Hääl saalist.) Jaa, sellised ilmselged kirjavead parandatakse toimetamisel ära. Ma arvan, et seda võib pidada ilmselgeks kirjaveaks. Suur tänu tähelepanelikkuse eest!

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja, ettekandja! Kahetsusväärselt on muudatusettepanekute põhiseadusvastane kokkusidumine saanud siin juba tuimaks traditsiooniks ja see puudutab ka praegu arutatavat eelnõu. See on tõesti ääretult kahetsusväärne. Nüüd, minu küsimus puudutab mõjuanalüüsi. Selle eelnõu kohta puudus sisuline mõjuanalüüs [juba siis], kui me eelmine kord seda arutasime, selle vastu võtsime ja president selle tagasi saatis. See, milline on mõju riigieelarvele ja palju rahvalt raha kokku korjatakse, ei ole mõjuanalüüs seaduse ja hea tava mõistes, vaid mõjuanalüüs erinevate sihtrühmade kohta on oluline. Milline on siis regionaalne mõju? Me teame, et Tallinnas ja Harjumaal on arenenud ühistranspordivõrk, saab veel tasuta sõita. Maapiirkondades on auto igapäevaselt vältimatult vajalik. Milline on rahaline mõju ühele inimesele või perele selle eelnõu vastuvõtmise järel?

Ma arvan, et selle eelnõu puhul on tegemist seaduseelnõuga, mida on väga, väga palju erinevatest aspektidest analüüsitud. Riigikogu menetluse käigus on seda ka analüüsidest lähtuvalt väga, väga palju muudetud. Ühesõnaga, öeldakse, et keskmist perekonda ei ole olemas. Ma ei oska öelda, missugune on üldse keskmine perekond. (Hääled saalis.)

Head kolleegid! On võimalik esitada ka teine küsimus. Praegu läheb siin debatiks ilma mikrofonideta ja meil on väga keeruline seda stenografeerida. Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma juhin tähelepanu, et mootorsõidukimaks ei tekita kindlust tuleviku ees, millest Reformierakonna juhitud valitsus siin saalis ja avalikkusele räägib. Küll aga tekitab see juurde ebakindlust haavatavates sihtgruppides. Ma lisan, et teie rahandusminister ja sotsiaalkaitseminister räägivad sellest, et toetused ei aita, küll aga [aitavad] vajaduspõhised ja suunatud avalikud teenused. Samas olete ise siin öelnud, et olete puuetega inimestele välja maksmas ühekordseid toetusi, kuid võtsite automaksu eelnõust välja sihitud erisuse, mis oli mõeldud puuetega inimestele teenuse pakkumiseks tasuta. Teod ja sõnad ei käi kokku. Ja ma küsin. Kui te ütlesite äsja, et mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi kasutama vähem saastavaid sõidukeid ja koguda raha riigi kohustuste täitmiseks, siis mind huvitavad need kohustused, mida ärakorjatava rahaga on plaanis täita. Rääkisite avalike teenuste vajalikkusest. Kas tooksite mõne näite, milliseid avalikke teenuseid pakub Reformierakond puuetega inimestele automaksust korjatava rahaga? Ma juhin tähelepanu, et abivahendite omaosalusprotsendi langetamine ei ole uus.

Konkreetselt, mis puudutab puuetega inimesi, siis puuetega inimeste toetuste tõus tuleb koos mootorsõidukimaksu kehtestamisega. Abivahendite loetelu [täieneb], riigi osalus suureneb ja ka abivahendi saamise tingimused leevenevad nii, et abivahendit on võimalik taotleda vastavalt arsti [antud] tervisetõendile, viimata läbi enne puude hindamist või töövõime vähenemise hindamist [Töötukassas]. Sellest mootorsõidukimaksust kulub 9,1 miljonit eurot kõige haavatavama sihtgrupi toimetuleku toetamiseks. Üldjoontes on meil väga palju üldiseid kulusid, riigi toimimise kulusid, [näiteks kulud] riigikaitsele ja avalikule korrale. Haridusele ei kogu me eraldi raha, kuigi see on väga suur osa eelarvest. Seetõttu ei ole hea tava igale kogutavale eurole panna külge silti, mille jaoks see täpselt läheb. Näiteks riigikaitse jaoks me kulutame miljard eurot, aga meil ei ole täna ühtegi maksu, mille kohta me ütleme, et me kogume seda riigikaitse jaoks. Üldiselt kogutavatest maksudest tehakse need kulutused vastavalt riigieelarvele, mis me siin vastu võtame.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Annely Akkermann! No eks inimesed tegelikult tahavad näha laiemat pilti. Kui tõepoolest see maks tuleb, ei peagi sellel olema silt küljes, millele konkreetselt see läheb, aga ometi seovad inimesed mootorsõiduki kasutamise teedega, olgu see siis ühistransport, olgu need kruusateed, mida on lubatud mustkatte alla viia, olgu need kõrval‑ ja tugimaanteed, olgu need omandist sõltumata teed. Kas vähegi arutati perspektiivi, mis meie teedest saab? Siin saalis on väga palju räägitud sellest, et seal on väga suur alarahastus. Kui 250 miljonit läheb riigieelarvesse, siis see läheb ilma sildita. Kütuseaktsiisi puhul on kunagi see tee läbi käidud ja väga paljud ütlevad, et tegelikult oleks pidanud see silt väga tugevalt sinna külge jääma. Me teeme siin täiendava maksu ja inimesed tegelikult ootavad, et teed, ühistransport ja ka puuetega inimeste transport läheks paremaks. Mida on teil öelda inimestele selle kohta?

Inimestele on öelda seda, et riik on juba päris mitu aastat kulutanud avalikele teenustele rohkem, kui maksu kogunud. Lisaks Euroopa Liidu toetused. Meie teed on saanud juba üsna heaks. Ma arvan, et koos Euroopa Liidu toetustega kokku on kapitaalmahutused teedesse vähemasti samas suurusjärgus kui [raha] aktsiisimaksust, kui mitte suuremad. Muidugi on lihtsam koguda makse konkreetse asja jaoks, aga sellisel kujul peaks siis iga riigi teenuse jaoks, sotsiaaltoetuse jaoks, hariduskulu jaoks, riigikaitse jaoks, avaliku korra jaoks olema eraldi maks. Aga meil see nii ei ole ja seda ei peeta … Ütleme, niimoodi korraldatud riigirahandust ei peeta hästi toimetulevaks. Me peame ikkagi iseennast, Riigikogu liikmeid usaldama, et me kehtestame makse, kogume makse ja eelarve järgi kasutame [seda raha] nii, nagu riigi huvides ja maksumaksjate hüvanguks kõige parem on. See on natuke eneseusalduse küsimus ka.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! See rehnut, mis te ütlesite Järva-Jaani automuuseumi kohta – te rääkisite tuletõrjemuuseumist, kus on võib-olla tõesti väiksem arv masinad. Aga peale selle on ju veel automuuseum, kus on ikkagi ligi 600 eksponaati. Ja see summa, mis ma siin praegu kokku lõin teie andmete põhjal, on 30 000 eurot aastas. See on väga suur summa. Peale selle on lisaks veel mitte muuseumisse paigutatud masinaid, vaid erahuvilisi, kes restaureerivad ja taastavad vanu masinaid. Toome näitena American Beauty Haapsalus. See on meeletu töö ja meeletu vaev. Kus on meetmed, et ei maksustataks nende inimeste tööd ja vaeva, kes säilitavad kultuuripärandit?

Jaa, miskipärast ei ole Kultuuriministeeriumi ülevaates ühegi üle 300 autoga eramuuseumi kohta andmeid. Võib-olla nad ei tea nende olemasolust. Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida. Seda vanasõidukite asja ja restaureerimisel olevate sõidukite küsimust arutati rahanduskomisjonis küll, aga Eesti probleem, kui nii võib öelda, on olnud see, et Eestil ei ole mootorsõidukimaksu. Seetõttu on tõenäoliselt registris võib-olla 200 000 autot, mis on ära lammutatud, mille puhul ei ole teada, kas nad on olemas, või näeme neid aastaid vedelemas tänavatel ning korteriühistute parkimisplatsidel. Vähemasti Tallinn on nendega nii kimbus, et ta teeb isegi, ma olen näinud, telesaadet, kuidas lahti saada avalikus ruumis mahajäetud autodest. Ja talude ümber on jäetud kuus, seitse, kümme autot ja on näha, et sõstrapõõsad või nõgesed kasvavad sealt läbi. Ja vot siis ongi nii, et maanteeamet ja maksuamet ei suuda teha vahet, missugune on auto, mille aus taastaja on pannud kõrvale taastamiseks, ja missugune on lihtsalt lohakalt vedelema jäetud auto. Seetõttu on leitud selline kompromiss, et vanade autode aastamaks on 50 eurot. See teine pool on fantoomautod, mida enam olemas ei ole ja millest on ainult kirje maanteeameti registris. [On oluline, et] need autod meie tänavatelt, parkimisplatsidelt, kodude ümbrusest, mille eest ei taheta 50 eurot maksta, jõuavad sinna, kuhu nad keskkonnaeesmärkidel kuuluvad – autolammutusse. See on see põhjus ja kaalutlusekoht.

Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Minu küsimus jätkub sealt, kus eelmine lõppes. Kas komisjonis ei olnud spetsiifilisemat arutelu selles osas, mis puudutab konkreetselt vanatehnikat ehk autosid, mis on näiteks taastamisjärgus, mis võivad taastamisjärgus olla aastaid, või ka autosid, mis on lihtsalt vaatamiseks ja ei tule kordagi liiklusesse? Tegelikult tundub see minu jaoks väga suur probleem. Nende puhul võiks või peaks mingi lahenduse leidma. Sihukest ajaloo väärtustamist konkreetse maksuga maksustada vist päris õige ei ole. Minu küsimus ongi, kas seda ei olnud arutlusel, et võib-olla tulevikus, sügisel leida liiklusseadusega [probleemile] ikkagi lahendus.

Me tegelesime komisjonis seekord ainult nende aspektidega, millele president tähelepanu juhtis. Kõiki muid aspekte peab arutama hiljem. Ja need arutelud võivad olla täiesti adekvaatsed siis, kui autoregister on saanud kummitusautodest juba klaariks ja me oleme saanud õige autoregistri. Ma ei ütle, et siis ei võiks või ei peaks see teema lauale tulema. Aga praegusel juhul me lihtsalt näeme, et võib-olla 100 autost, mida ei kasutata, on üks ausal eesmärgil talletatud näitamiseks ja ülejäänud 99 võib-olla kasutaksid [maksuvabastust] ära. See protsent on küll täiesti meelevaldne, ega me keegi ei tea seda, kuna praegu andmed puuduvad.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua Akkermann! Muidugi seda juttu, et me tulevikus hakkame probleeme lahendama, eriti tõsiselt ei maksa võtta. Kui me võtame selle käibemaksunäite, siis aastaid tagasi tõsteti see ajutiselt 18-lt 20-le ja nüüd oleme juba 24-ni jõudmas. Vaevalt küll vanaautodega tegelema hakatakse. Aga minu küsimus on selline. Te rääkisite siin, et romud on probleemiks, ja rääkisite, et üks probleem on see, et Eestis maksu ei ole, kuid peaks olema. Siis te põhimõtteliselt kordasite endise rahandusministri kuldset mõtet, et raha kulub igale poole ja seda peab igalt poolt võtma, et saaks igale poole kulutada. Võib-olla te sõnastate, mis selle maksu kogumise peamine eesmärk on? Miks see maks kehtestatakse? Mis on see põhiline? Muidugi, need põhjendused ujuvad teil küsimusest küsimusse vastavalt sellele, mis küsimus on. On selle jaoks ja tolle jaoks. Aga mis see peamine eesmärk on?

Sellel maksul on keskkonnamaksu tunnuseid. See tähendab seda, et CO2 heide on üks maksukomponent. Sõiduki raskus on teine komponent. [Eesmärk on see], et inimesed valiksid kergema sõiduki, mis kulutaks vähem teid ja kasutaks vähem materjale. Muidugi on sellel ka varamaksu komponent, mis tähendab seda, et mootorsõidukimaksu tuleb maksta [auto] olemasolu eest, mitte selle eest, kas see sõidab maanteel või ei sõida. See on varamaksu komponent. Varamaksud on meil jätkuvalt Euroopa Liidu kõige madalamad. Euroopa Liidu teistes riikides on minu teada … Ma olen lugenud statistikat. Ma ei teagi, missugune on see teine riik, kus ei ole mootorsõidukimaksu. Kaks riiki on. Ma praegu olen ära unustanud [selle teise riigi]. Eesti on üks kahest riigist, kus ei ole mootorsõidukimaksu. Soomes on see 1952. aastast. Nad seavad eesmärgiks koguda mootorsõidukimaksuga 2% SKP-st. Sellel on kõrvalmõju ka: on vähem romusid, mida ei kasutata, ja [nende] maanteeameti register on korrektsem, kuna seal ei ole autosid, mis juba ammu ei sõida.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Te viitasite, et sellel maksul on kliima kontekstis mõju ja et CO2 on üks ja auto mass või raskus on teine, mille järgi [maksu] arvestatakse. Aga ma küsin teilt selle kohta, kas on mõistlik selle eelnõu järgi, et need pered, kes on suuremad ja kus on lapsi rohkem kui kolm või neli või viis, ja kes sõidavad raskema autoga, sest väiksemasse autosse ei mahu ära – suuremad bussid tavaliselt on raskemad –, vahetavad suurema bussi välja kahe väiksema vastu või võiks nad jätkata selle suuremaga. Ja mille eest neid siis täpselt karistatakse?

Ma küll ei saa öelda, et lasterikkaid peresid nüüd karistatakse. Eesti sotsiaalkulud eelarves on üldiselt Euroopa Liidu riikide võrdluses suhtena SKP‑sse lõpust kolmandal kohal, aga peretoetused sotsiaaltoetuste hulgas on Euroopa Liidu top kolmes. Ma arvan, et valitsus kogub makse ja on sisse viinud peretoetused, et need pered saaksid oma elu korraldada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Nagu näha, ei ole te oma õppeprotsessi käigus ülikoolis vist mitte midagi õppinud. Tsiteerisite oma õppejõudu Janno Reiljanit, kes sõnaselgelt teile ju õpetas, nagu te ise ütlesite, et rahanduses on elementaarne esmane arvutus ja analüüs, ka mõjuanalüüs. Ja nagu me just kuulsime – me teame seda muidugi ise ka, me oleme sellele siin-seal korduvalt ja korduvalt tähelepanu juhtinud –, ei ole ju mingeid mõjuanalüüse tehtud ei selle seaduse ega ka teiste seaduste kohta. See on epideemiline. Ei ole automaksu puhul tehtud mingit mõjuanalüüsi ei perede rahalise kaotuse kohta ega tegelikult mitte millegi kohta. Ja te ütlesite ka nagu Võrklaev, et raha tõepoolest lähebki igale poole. Tegelikult endise rahandusministrina te peaksite konkreetsem olema. Te olete öelnud, et see on riigieelarve puudujäägi katmiseks ja mille iganes jaoks. Aga ma ütlen teile, kuhu tegelikult riigi raha väga palju läheb ja väga-väga heldelt ning kus on kokkuhoiukohti, et seda maksu ja palju teisi makse ei peaks üldse tulema. See on välisabi. Ajal, kui meie IT-süsteemid kukuvad kokku, toetate te riiklike IT-süsteemide ülesehitamist Aafrikas, Rumeenias ja Moldovas. Me ostame sadade miljonite eest teistele riikidele relvi ja laskemoona.

Teie aeg!

Me toetame igasuguseid värvilisi LGBT-organisatsioone. Aga jätaks automaksu ja maksutõusud ära ning võtaks riigieelarvest raha, mis [läheb] võõrastele, ja annaks selle oma inimestele.

Ma arvan, et Euroopa Liidu toetuste osakaal Eesti riigieelarves on olnud peaaegu 20%. Ma arvan, et Euroopa Liidu toetuste teiste riikide toetused Eesti riigieelarves on ikkagi suurusjärgus 10% võrreldes näiteks kogutavate maksudega. Eesti on saanud väga-väga palju välisabi. Ja mis puudutab rahvusvahelisi IT-arendamise või ka Ukraina abistamise koostööprojekte, ma kaldun arvama, et suur osa IT-projekte on tegelikult ikkagi Eesti ettevõtluse ekspordi toetamine. Ma ei hakka siin Riigikogu kõnepuldis peast kindlaid väiteid ütlema, mul ei ole võimalik vaadata materjale, aga ma tean küll, et Euroopa Liidu toetus Eesti eelarves on alates liitumisest olnud väga suur. Praegune Euroopa Liidu seitsmeaastase perioodi toetus on kusagil 6 miljardit. Võrreldes seda mootorsõidukimaksuga, välisabiga, mida on kümnetes miljonites, siis need suurusjärgud on hoopis teised.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma ei ole absoluutselt nõus teie seisukohaga ega vastusega minu eelmisele küsimusele ega valitsuse seisukohaga, et ei ole võimalik teha mõjuanalüüsi nii-öelda müstilise keskmise inimese kohta. Ei olegi vaja teha keskmise inimese kohta, vaid ikka konkreetse sihtrühma, inimese kohta, kes elab Tallinnas, kus on hea transpordikorraldus, ühistransport, tasuta ühistransport, ja näiteks Saaremaal elava inimese, lasterikka pere või puudega inimese kohta ja nii edasi. Konkreetsete inimeste ja sihtrühmade kohta on võimalik mõjuanalüüsi teha. Kahetsusväärselt seda absoluutselt ei ole. Tegelikult on ju nii, et riiklik poliitika Eesti oludes, hõredalt asustatud piirkondades peaks soodustama inimeste autostumist, et inimesed ise ostavad auto, transpordivahendi, kannavad ise selle ülalpidamiskulud, kütuse ja nii edasi. Ja riik ei karista neid täiendavalt automaksuga ega peaks kulutama niivõrd ühistranspordi korraldamisele, mis on kulukas ja millele peab peale maksma. See tuleb ka riigile odavam, kui inimesed võtavad oma transpordikulud enda kanda ja vähendavad ühistranspordikulusid. Palun lükake minu väide ümber argumenteeritult, mõjuanalüüsile ja rahalisele analüüsile toetuvalt.

Kunagi teie kolleeg Siim Valmar Kiisler väga propageeris kahte elukohta rahvastikuregistris. Tänapäeval on paljudel inimestel Eestis mitu elukohta, sealhulgas mul endal. Üks on hõreasustuspiirkonnas, teine on siin Tallinna kesklinnas, kus ma töö ajal olen. Kuidas sellisel puhul neid maksusoodustusi menetleda? Kas Tallinna elukoha järgi või elukoha järgi mõnel saarel? Maksusoodustused peavad olema ka, ütleme, jälgitavad ja vastama tegelikule olukorrale. Aga ma arvan – ma ausalt öeldes olen ka kolleegidele teinud selle ettepaneku –, et kohalikud omavalitsused võiksid saada toetada peresid ja inimesi mootorsõidukimaksu tasumisel, kui nad elavad ühistranspordist kaugel. Aga elukoha järgi seda toetust rakendada ei ole võimalik, sellepärast et tänapäeval on nii, et inimene elab ja töötab üsna vabalt. See on tänu tänapäeva tehnoloogiale, see on privileeg.

Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Reformierakond on püüdnud siin saalis sõna "kindlus" enda erakonna loosungiks kaaperdada. Aga tegelikult iga kord, kui te sellest räägite, tuleks sellele liita juurde "eba-". Tegelikult tekitavad maksutõusud ebakindlust. Ja inimesed tahavad teada, kuhu nende käest korjatud mootorsõidukimaks täpselt paigutub. Eelmisel korral te vastasite mulle, et [läheb] ka julgeolekule. Aga te kuulutasite ju välja tulumaksu tõusu kõigile 2% võrra alates esimesest eurost. See peaks olema nagu julgeolekumaks. Teehoiukavas on ka ümmargune null. Sinna peaks ju mootorsõidukimaks tegelikult minema, et maapiirkondades tekiksid ka mustkattega teed. Neid on seal praegu väga vähe. Ja te olete korduvalt öelnud, et administreerimiskulusid puuetega inimeste abivahendite soodustuse laiendamine kaasa ei too. Kuid kui me olime koos valitsuses, siis minister Riisalo kurtis pidevalt, et peab käsitsi tööd tegema ja arvestama suurperede toetusi. Kuidas see olukord siis nüüd muutunud on? Ja küsin ka selle kohta, et seletuskirjas leidus viide 400 000 euro suuruse administreerimiskulu kohta. Palun põhjendage, mis see seal täpselt oli.

Jaa. Andmebaaside ümberehituse tõttu puuetega inimeste sotsiaaltoetused tõusevad 1. juulil 2025. aastal. Ja ma arvan, et andmebaaside kohandamise kulu – kuna minnakse määralt üle absoluutarvule ja sotsiaaltoetused tõusevad – on see 400 000‑eurone kulu. Ma julgen nii arvata.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Millisesse suurusjärku jäävad automaksu kogumise ja järelevalvega seotud halduskulud kokku, sealhulgas IT-arendused, kohtukulud seoses maksu vaidlustamisega, puuetega inimeste abivahendite soodustused ja nii edasi?

Puuetega inimeste soodustusteks on arvestatud 9,1 miljonit. Minu arvates sai see tabel seletuskirjas ka välja toodud. Aga kogu menetluskulude osas jään praegu vastuse võlgu, eriti kohtukulude osas. Kohtukulusid ei ole kindlasti prognoositud.

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua Akkermann! Võib-olla mõnel inimesel oli huvitav kuulata, et kuna Siim Valmar Kiisler propageeris kahte elukohta, siis teil ongi nüüd kaks elukohta. Aga mina ei saanud ausalt öeldes aru, kuidas see selle maksu arutelusse puutub. Ma pean ütlema, et vaatamata Reformierakonna tegevusele, on siiski terve hulk inimesi, kes veel elavad maal, aga neil ongi vaid üks elukoht seal maal. Mu küsimus on tegelikult jälle mõjuanalüüsi kohta. Olukorras, kus koolivõrk konsolideerub – ma arvan, et see on see sõna, mida koalitsioon kasutab –, tähendab see tegelikult seda, et koolid lähevad elukohtadest kaugemale. Ja olukorras, kus on see maal elav suurpere … Kas teil on mingi mõjuanalüüs ka tehtud, et kui palju lapsi nüüd näiteks huviringides käimise võimaluse kaotab ja kuidas muutub, ütleme, nende koolis oleku aja pikkus transporti ka arvestades? See on üks. Ja teine on see – no see analüüs peab ikka olema –, et mis Rahandusministeeriumi prognoos on aastate kaupa aastateks 2025, 2026 ja 2027 selle maksu laekumise kohta. Öelge need numbrid ka välja.

Rain Epler, palun!

Maksulaekumiste prognoosid olid esialgse lugemise seletuskirja juures. Ma neid peast ei suuda praegu tsiteerida, aga te saate neid vaadata. Aga see on, ütleme, pereti ja kohaliku omavalitsuse mõistes väga … Iga pere on erinev. Mina näiteks tean Saarde valda, kus koolibuss käib põhimõtteliselt kõigil koolilastel järel. Ja ma arvan, et nende koolitee kestus ega koolipäeva pikkus ei muutu. Ma arvan, et Saarde valla asustustihedus terve valla peale võib olla kusagil kolm kuni viis inimest ruutkilomeetril. Ja neil ongi [transport] nii korraldatud juba mõnda aega. Kilingi-Nõmme keskkool.

Vladimir Arhipov, palun!

Me räägime halduskulude kokkuhoiust. Teie sõnade järgi mõtleb Sotsiaalministeerium praegu välja määrusi, mis korvaks lasterikaste perede ja puuetega inimeste automaksu [kulusid]. Kas ei oleks lihtsam ja vähem bürokraatiat tekitav [teha] selline määrus, mis vabastaks lasterikkad pered ja puuetega inimesed automaksust? Siis ei oleks vaja bürokraatiat suurendada.

Ma arvan, et toetused lähevad täpsemini abivajajateni siis, kui neid hinnatakse vajaduspõhiselt sotsiaalsüsteemi kaudu, mitte ei anta maksusoodustusi ja maksuleevendusi maanteeameti ja maksumaksjate registri kaudu automatiseeritult. Makse tuleb toetusteks koguda nii, et me kogume neid ühtlaselt ja väheste eranditega. Me peame sihtima [toetusi] ikkagi sotsiaalsüsteemi kaudu neile, kellel on sotsiaalsed põhjused. Ma arvan, et sedapidi on täpsem.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ühes ma olen küll teiega nõus: pärast seda, kui see müstiline idee ja eelnõu siia saabus, on sellest räägitud päris palju, aga analüüse pole selle kohta olnud. Mäletatavasti räägiti alguses tõesti, et see eelnõu aitab vähendada autostumist linnades ja et sellel on mõju kliimale. Ja veel nii-öelda romude ärakoristamine. Aga tegelikkuses oli algusest peale selge, et sellel eelnõul on ainult üks eesmärk: alguses 120 miljonit, hiljem teie isu kasvas ja nüüd püüate üle 200 miljoni kokku korjata. Mul on küsimus. Kui president võimaluse lõi ja selle eelnõu tagasi saatis, siis kas te tegelikult arutasite koalitsioonis või komisjonis, et seda eelnõu mitte uuesti vastu võtta?

Priit Sibul, palun!

Sellist arutelu ei olnud. Arutelu käis selle üle, kuidas presidendi märkuseid arvesse võtta ja eelnõu paremaks teha.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud Annely Akkermann! Te räägite siin ja jutt keerleb küll puuetega laste ümber, küll selle ja teise ümber, paljulapseliste [perede] ümber. Aga kas te olete ka mõelnud sotsiaalse katastroofi peale, mida see eelnõu tekitab tervikuna, kuidas see demotiveerib Eesti inimesi, kuidas see pöörab Eesti inimesed omaenda valitsuse, omaenda riigi vastu, nagu oleks meil tegemist okupatsiooniriigi ja okupatsioonivalitsusega, sest see riik kipub nende eraomandi kallale, kipub nende rahakoti kallale ja alandab neid, alandab neid erinevate sotsiaalsete gruppide lõikes? Kas te selle peale olete ka mõelnud, et te sillutate teed Eesti riigi kui rahvusriigi katastroofile selle eelnõuga? See on palju laiem kui mingid rahanumbrid, see on palju laiem kui mingi riigikaitse. See on eesti rahva võõrandamine oma riigist. Kas te annate endale sellest aru?

Riik on ühishüve ja riik on kodanike jaoks. Riiki ja ühishüvesid, riigi teenuseid, julgeolekut, territooriumi hoitakse maksuraha eest. Mootorsõidukimaks on üks viis maksuraha koguda, et meil oleks tugev riik.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tõepoolest, riik on meie ühine vastutus ja vastutusega käib kaasas alati ka see pool, et inimesed peavad seda mõistma. Mulle meeldib teie jutust see sihtimise teema, et kõik toetused peavad olema sihitud. Aga mulle jääb täiesti arusaamatuks see, et kui me räägime jällegi regionaalsest tasakaalust ja vahede suurenemisest, siis seda tasakaalu Eestis ammu ei ole. Kui elad maapiirkonnas, siis sideteenuse kättesaadavus on sinu enda probleem, elektriühendus tihti on sinu enda mure. Teed mustkatte alla ei saa, sest liiga vähe on inimesi. Kool pannakse kinni. Miks siis ikkagi tänane valitsus või eelmine valitsus ei kaalunud ummikumaksu või mingit muud instrumenti, et tõepoolest koguda raha seal, kus on probleem? Maapiirkonnas tuleb niikuinii kodanikul enda taskust see kõik kinni maksta. Miks siis nii läks?

Ma ei oska öelda. Minu põhielukoht on ka maal ja ma ei oska öelda. Mul on maal kättesaadavad side, teed ja elekter, kõik täpselt samadel alustel, mis Tallinnas. Ma ei oska sellele küsimusele vastata.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Vaat, välisabi teemast te hiilisite kenasti kohe eurotoetuste teemale, kuna tõesti Euroopa Liidu rahaga on siin üht-teist ära tehtud. Aga ma väidan, et see raha ja eriti selle kasutamine on Eesti riiki ka väga palju korrumpeerinud. Praeguseks on selge, et seda raha väga suures osas ei suudeta ära kasutada. Noh, ei tea, kas põhjus on selles, et ei suudeta ära otsustada, kes on need omad, kes saavad. Aga see selleks. Te ütlesite, et automaksu puhul ei saa soodustusi teha, sest soodustused peavad olema jälgitavad. Samas te teete suuri sõnu personaalse riigi kohta. Ühtepidi, et kärpida ja kröönida, sobib teile personaalne lähenemine küll, aga soodustuste puhul, mis tagavad inimestele ju toimetuleku ja heaolu, vaat, teile personaalse riigi kontseptsioon järsku ei sobi. Miks küll nii?

Ütleme, personaalset riiki ei ole tõesti ma maksukogumisel niivõrd palju välja toonud kui kogutud maksude kasutamisel. Ma olen küll mitmeid kordi viidanud toetuste vajaduspõhisusele ja personaalsele lähenemisele, sest üldiselt on inimeste toimetulekuraskused erinevad ja nad vajavad personaalset lähenemist. Aga makse on lihtsam koguda väheste eranditega ja nii on Eestis tehtud. Seetõttu on Eesti maksusüsteem juba kümnendat aastat maailma kõige konkurentsivõimelisem, sest maksud on ühtlased.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea ettekandja! Mina tunnen ühte peret, kus pereisa, kes elab oma perega Laevas, peab oma tütart viima Lähtele kooli, sest Laevas ei ole enam rohkema kui kolme klassiga kooli. Ta viib oma tütre pühapäeva õhtul autoga Lähtele ja tuleb reedel talle vastu. See laps elab õpilaskodus. Nagu Nõukogude Liidu ajal elab internaadis. Nüüd siis teie tahate seda pereisa, tema autot, millega temal on võimalus oma laps viia kooli, maksustada, sest koolibussi ei käi sellel trajektooril. Te karistate inimest selle eest, et ta võimaldab oma lapsel koolis käia. Minu küsimus on, mida alternatiivset on valitsus konkreetselt välja mõelnud sellistele inimestele. Ärge rääkige omavalitsusest. Kui valitsus kehtestab maksud, siis millise alternatiivse liikumisvahendi teie sellele perele olete siis nüüd võimaldanud?

Põhikoolikorraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Mina tean palju omavalitsusi, kes seda suurepäraselt korraldavad. Ma juba ühe näite tõin ka. Koolitransport on samuti kohaliku omavalitsuse korraldada. Ma tean omavalitsusi, kus on väga suured vahemaad, vähene asustustihedus, kolm kuni viis inimest piirkonnas ühel ruutkilomeetril. Ja ma tean, et mõned omavalitsused ei saada koolibussi, vaid vanemaga kokkuleppel hüvitavad õpilase koolitoomise kulud. Selliseid näiteid on olemas. See on üks lahendus, et lepitakse kokku, et ei ole mõtet saata koolibussi lapsele järele, vaid hüvitatakse lapsevanemale koolitranspordikulu.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite juba ühes oma vastuses, et omavalitsus võiks korvata automaksu teatud sihtgruppidele. Praegu te rääkisite koolibussist. See on selge, et koolibussi peabki omavalitsus katma. Aga just need sihtgrupid – kas see on teie isiklik arvamus, spontaanne või on seda juba kuskil arutatud seoses mingisuguse eelnõuga?

See on minu teadmine, sest valimispiirkond, kus ma töötan, on väga hõreda asustusega, Lääneranna ja Saarde. Ja ma tean konkreetseid juhtumeid, kus kohalik omavalitsus on niimoodi lahendanud olukorra, et õpilane saaks kooli või huvikooli.

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin saalis on täna mitmel korral räägitud mõjuanalüüsist. Ega sisulist mõjuanalüüsi tegelikult selle eelnõu kohta tehtud pole. Ja pole ka ime! Kui Rahandusministeeriumi ametnikud komisjonides räägivad, et ei ole täheldatud suurt transpordi kättesaadavuse erinevust linnas ega maapiirkonnas, siis ei ole ka midagi imestada, et analüüsi pole. Küll aga küsin, kas on olnud mingisugust analüüsi selle kohta, mis puudutab liiklusohutust tulevikus Eestis ja võimalike raskete avariide ja õnnetuste arvu. On ju arusaadav, et mõne aasta pärast on inimeste või, ütleme, ametnike jaoks suur üllatus see, et Eestis on õnnetuste arv suurenenud. Loogika on ju arusaadav, sellepärast et autode keskmine vanus hakkab tõusma ja autod muutuvad väiksemaks. Kas on olnud ka mingit arutelu, mida see toob kaasa meie liiklusturvalisusele ja -julgeolekule selles vaates? Kas seda on arutatud ja millise tulemuseni jõuti?

Rene Kokk, palun!

Liiklusõnnetuste seos autode vanuse või ka suurusega? Ma küll ei tea, et seal seos oleks. Vähemasti rahanduskomisjonis sellest juttu ei olnud. Seda, et liiklusõnnetuste arv on seotud auto kaaluga, ma kuulen esimest korda.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Keskerakonna fraktsioon on esitanud – kui mu mälu mind ei peta – 63 muudatusettepanekut ja need olid sisulised ettepanekud. Nende puhul ei olnud eesmärk obstruktsiooni korraldamine, vaid me tõepoolest analüüsisime olukorda, analüüsisime seda seaduseelnõu pärast seda, kui president selle tagastas siia Riigikokku. Toetudes õiguslikule analüüsile, mille me ise tellisime, esitasime me ettepanekud, et kuidagigi seda eelnõu paremaks teha. Kuigi see ei olnud väga lihtne, peab ausalt tunnistama. Ikka pandi need muudatusettepanekud kokku, pakiti kokku. Ja minu küsimus ongi see, et kuidas me peame lähenema olukorrale, et meie ettepanekud saaksid ikkagi arvestatud ja et neid ei pakitaks kokku.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa. Ütleme, analüüsimise tulemusena Keskerakond vist ei jõudnud jälgida, et vahepeal on eelnõu numeratsioon muutunud. Te tegite muudatusettepanekuid sellise paragrahvi kohta, mida seaduses polegi. Põhimõtteliselt [tegite] rida muudatusettepanekuid sellise teksti kohta, mis Riigikokku sisse tuli, aga mis menetluse käigus oli muutunud. Muidugi oli teil ka mitmeid muudatusettepanekuid, mis nägid ette [maksu]erisusi ja vabastamisi maksust. Neid sätteid on võimalik hääletada saalis, kohe tulevad muudatusettepanekud hääletamisele. Tõsi, need on kimpude kaupa. Aga kui mõni kimp leiab saalis toetuse, siis saab teise lugemise katkestada.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen oma eelmises küsimuses sisaldunud situatsiooni juurde tagasi. Te rääkisite ilusti, et tuleb sõlmida omavalitsusega kokkuleppeid ja lahendusi leida. Muuseas, selle omavalitsuse juht on sotsiaaldemokraatide ehk valitsuserakonna liige. Ilmselgelt ei ole ju neid kokkuleppeid hetkel sõlmitud, sest muud varianti ei ole sellel pereisal, kui ta peab autoga oma tütart viima internaati ehk siis tänase päeva mõistes õpilaskodusse, mis on paarkümmend ja rohkem kilomeetrit eemal. [Probleem] on nüüd selles, et teie karistate seda perekonda selle eest, et nendel on ainuke võimalus oma last kooli viia haridusteed jätkama oma autoga. Teistmoodi pole võimalik liikuda. Mina nüüd soovin teada, kas teie leiate, et tänapäeva ühiskonnas on normaalne, et üks teismeline peab elama nii-öelda Nõukogude-aegses internaadis, sarnaselt Nõukogude korrale kodust eemal [koolis] käima, internaadis elama, sest me oleme sellises [olukorras], et ei ole võimalik enam koolis käia.

Kui te ütlesite, et see vahemaa on 20 kilomeetrit, siis ma ikkagi ütlen, et koolitransport on kohaliku omavalitsuse korraldada. Ja see (Hääl saalist.) on pigem selle kohaliku omavalitsuse volikogu arutelu kui mootorsõidukimaksu arutelu.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Need vastused ei kannata ju absoluutselt mitte mingit kriitikat. Mida tähendab see, et omavalitsus peab selle lahendama? Miks riik, valitsus paneb omavalitsuse ja pereisa, perekonna, lapse sellisesse olukorda ja paneb seda selle seaduseelnõuga? Mis õigusega te teete seda? Mingi küsitlus ütleb, et 73% inimestest on automaksu vastu puhtpraktilistel põhjustel. Mis õigusega sõidab see valitsus üle 73% inimestest ning nende vajadustest ja tahtest? Kust te selle õiguse olete võtnud? Palun vastake, kes on andnud teile selle õiguse, moraalse õiguse ja juriidilise õiguse. Teil lihtsalt ei ole seda õigust.

Põhiseadus annab (Hääl saalist.) Riigikogule õiguse kehtestada makse. Põhiseaduses on ka välja toodud, et maksuküsimusi rahvahääletusele panna ei tohi.

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma esimeses küsimuses küsisin teie käest selle seose kohta: autode vananemine ja raskemad liiklusõnnetused. Ega ma teie käest vastust ei saanud, aga ma usun, et enamik inimesi suudavad seostada küll võimaliku õnnetuse korral väiksemat ja vana autot raskemate tagajärgedega. Aga siit edasi minnes ma küsin, kas te olete arutanud, mis saab siis, kui meil hakkab suurenema õnnetuste arv sõidukitega, millel liikluskindlustus puudub. Inimestega maapiirkondades rääkides on päris palju tõdeda käegalöömise meeleolu. Maksukoormus, millega te praegu lajatate ja juba olete lajatanud, on nii suur, et inimesed ütlevad: "Ega me mingeid makse kindlasti enam maksma ei hakka. Me lihtsalt enam ei suuda, meil on vaja süüa osta." Sellest tulenevalt on kindlasti suurenemas ka õnnetuste arv sõidukitega, millel lihtsalt puudub liikluskindlustus, kuna neid ei võeta enam arvele. Kas te olete arutanud ka seda poolt, mis see omakorda kaasa toob?

Rene Kokk, palun!

Minu teada on Eesti sõidukid praegu liikluskindlustusega kindlustatud, aga see on hoopis teine probleem. Selle menetluse käigus me seda teemat ei puudutanud ja mul ei ole andmeid, et teile vastata. Seda tuleks küsida liikluskindlustusfondist.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Keskerakonna fraktsioon esitas seoses selle eelnõuga kaebuse Riigikohtusse. Kohus jõudis oma lahendis väga olulise järelduseni: pärast selle jõustumist saab iga isik määratud automaksu vaidlustada halduskohtus. Seda saavad teha järgmisel aastal põhimõtteliselt kõik inimesed ja ettevõtted, kui automaks peaks jõustuma. Nad saavad küsida halduskohtult seisukohta, kas automaks vastab põhiseadusele või mitte. Kas komisjonis oli sellest juttu? Ja kas ei ole karta seda, et järgmisel aastal, kui automaksuseadus peaks sellisel kujul jõustuma, meid ootabki põhimõtteliselt kohtuotsuste laviin?

Me ei arutanud seda komisjonis. Aga õigusriigis on tõepoolest inimesel võimalik halduskohtusse pöörduda. Ja on võimalik, et tuleb ka palju pöördumisi. Aga Riigikogu ülesanne on seadusi menetleda ja riigile tulubaasi seaduste ja maksude kaudu luua. Me peame vaatama, et me teeme seda õigesti ja õiglaselt. Õigusriigis võib inimene pöörduda kohtusse.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua komisjoni esinaine! Õiglusest rääkides ma vaatan, et te olete parlamendile praegu ette pannud, et olla presidendi seisukohtadega kooskõlas, puuetega inimestele kompenseerimise: keskmise puudega vanaduspensioniealise toetust suurendada kuus 21 senti, raske puude puhul [toetust suurendada] 15 senti ja sügava puude puhul 9 eurosenti kuus. Raske on seda ümardamise loogikat isegi tõsiselt võtta. Sellise aktsiooni puhul mind huvitab, mida arvas Eesti pensionäride ühenduste organisatsioon kaasamisel sellise initsiatiivi kohta, et nende sentidega [olukorda] lahendada. Teiseks, kui palju maksab antud juhul selle süsteemi ümbertegemine? Ma loen, et kokku on vist 600 000 eurot, mis kahe aasta peale peaks minema infosüsteemide ümberehitamiseks. Kui palju läheb nende sentidega majandamise ümbertegemine maksumaksjale maksma? Kui palju see kulutus siis on?

Jah, ma tegelikult ennist Aivar Kokale selgitasin, et see tõus sentide võrra on üksnes ümardamine, sest puuetega inimeste sotsiaalkaitse seaduses otsustati [teha muudatus] – Sotsiaalministeerium selle meile tõi ja ka tutvustas seda rahanduskomisjonis –, et puuetega inimeste toetused ei ole edaspidi seaduse tasemel näidatud määraga, mis tõi kaasa selle, et toetus on sentides. Nüüd muudetakse põhimõtet nii, et seaduses on näidatud puudega inimese toetus täiseurodes. See konkreetne [muudatus] on siis üleminek määralt täiseurodele ja see ei ole seotud mootorsõidukimaksu hüvitamisega. Ja tõepoolest, raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste inimeste puudetoetused tõusevad. See tõusis põgusalt teemaks. Rahanduskomisjonis ka küsiti Signe Riisalo käest, miks need sihtgrupid. Signe Riisalo ütles, et need on kõige raskemas olukorras olevad sihtgrupid ja nende toetuste tõus on kõige rohkem ajale jalgu jäänud. Eestis on 120 000 puudega inimest ning nendest 70 000 on vanaduspensionärid. Ma saan aru, et Sotsiaalkindlustusamet või meie riigi sotsiaalvaldkond mõtleb selle üle, kust jookseb piir ealise iseärasuse, mille kompensatsiooniks on ju vanaduspension, ja puude vahel. Aga kaugemale me selle aruteluga rahanduskomisjonis ei läinud. Need teemad tulevad sotsiaalkomisjoni töölauale õige pea. Meil oli toetuste tõus esialgu ju planeeritud eraldi eelnõuna, mis õigusaktide infosüsteemis läbis esimese kooskõlastusringi. Me võtsime sealt välja ainult ühe osa. Kuuest algab numeratsioon [punktidel], mis puudutavad konkreetselt leevendusmeetmeid seoses mootorsõidukimaksu vastuvõtmisega. Aga see eelnõu tuleb tervikuna – seal oli veel punkte ja rohkem selgitusi – sotsiaalkomisjoni lauale, ma arvan, kohe esimesel Riigikogu töönädalal.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Maailmas reastatakse riike ka välisõhu kvaliteedi järgi. Uuemate andmete järgi, selle aasta tulemuste järgi on Eesti oma välisõhu puhtuselt ja kvaliteedilt maailmas kaheksas. Nii et saime finaali. Loomulikult, alati saab paremaks minna. Ma küsin, et kui palju muutub välisõhk puhtamaks ning keskkond üldiselt paremaks ja puhtamaks pärast automaksu kehtestamist? See on ju selle maksu üks eesmärk, võib-olla ainus.

See ei ole ainus eesmärk. Ma ennist siin seletasin, et mootorsõidukimaksul on ka varamaksu tunnuseid ja me peame riigi tulusid koguma. Aga ma kaldun arvama, et mootorsõidukimaksu seadus nii üldist ja agregeeritud näitajat ilmselt ei mõjuta.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Enne te manööverdasite mu küsimusele vastamisest mööda, kui rääkisime vabast rahast, mis inimestele peale sundkulude kandmist jääb. Äkki siis räägite mulle oma numbritest natuke? Mis annab Reformierakonnale kindlustunde teha niivõrd suured maksutõusud? Millised on teie andmed, kus see ressurss on Eesti inimestel ja Eesti ettevõtjatel? Millised on need vabad vahendid? Kui palju on teie hinnangul Eesti inimestel raha, et te sellise hulga maksutõuse veel Eesti inimeste turjale laote? Rääkige siis oma numbritest, kui minu numbrid teile ei sobinud. Kuulaksin huviga, mis annab teile kindluse ja aluse neid maksutõuse tehes, et Eesti inimesed tegelikult selle maksukoormaga ka toime tulevad.

Võrdleme teiste riikidega. Eesti tahab olla Põhjamaa, eestlased tahavad oma riigilt sotsiaal-, tervishoiu- ja kõiki muid teenuseid sarnaselt Põhjamaadega. Põhjamaades inimesed maksavad ja suudavad maksta makse üle 40% SKT-st. Eestis on tänase seisuga see protsent kusagil 34–35% juures. Me tegelikult tahame neid teenuseid. Sotsiaalkulutused on päris palju tõusnud, tervishoiukulutused on päris palju tõusnud, aga me ei kogu nende soovide täitmiseks täna küllalt raha juurde. Nii et kui me tahame jääda Põhjamaade taseme juurde oma teenuste mõttes, siis peab meie maksukoormus liikuma ka Põhjamaadele järele. Majandus liigub ju komplektina: liiguvad hinnad, liiguvad palgad, liiguvad intressid. Ühte aspekti sellest tervikprotsessist välja tõmmata vast ei saa. Ma arvan, et täna on meie ettevõtete üks konkurentsieelis see, et maksutase on Eestis endiselt palju madalam kui Põhjamaades. Ja lisaks riigikaitse. Kui te mäletate, siis kuu aega tagasi rullus lahti tohutu skandaal üle Eesti, et 1,6 miljardit on vaja. Kaitsestrateegia on muutunud, kaitseplaanid on muutunud, on vaja soetada laskemoona. Selleks tuleb raha koguda. Inimesed tahavad sotsiaalset riiki ja kaitstud riiki. (Hääl saalist.) No vot.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Akermann! Ma siiski tulen tagasi seletuskirja juurde, mis kannab vist teie allkirja, eks ole. Seal on selgelt öeldud: "Mootorsõidukimaksu mõju leevendamisega seotud kulud […]." Ja üsnagi kiitlevas toonis ütleb seletuskiri: "[…] on sätestatud järgmiste puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõus […]." Muu hulgas [on sätestatud] ka erivajadustega pensionäride toetuste tõus järgmise aasta suvest vastavalt 9 senti, 21 senti ja 15 senti kuus tulenevalt puude raskusastmest. Ja siin on selgelt sõnastatud, et see on suunatud mootorsõidukimaksu mõju leevendamisele. Järelikult [on siin mõeldud] neid sentides toodud arvestusi. Minu esimene küsimus oli selline, et kui palju maksavad ümberkorraldused halduskulude mõttes seoses selle sendiarvestuste süsteemiga, mis on ette nähtud mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks.

Ma mälu järgi ütlen, et selles seletuskirjas oli 400 000 eurot.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid! Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun!

Palun lisaaega.

Jah, kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Kõigepealt ütlen ära, et meie fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ja mitte sellepärast, et me arvame, et seda eelnõu on võimalik paremaks teha, vaid sellepärast, et me arvame, et selle eelnõuga ei ole vaja edasi minna. Me elame nüüd pärast valimisi juba teise valitsuse ajal, mis ajab Eesti inimesi vihkavat ja Eesti inimeste elu pööraselt halvemaks tegevat poliitikat. Automaks on selle poliitika üks osa. See on ehk üks ilmekamaid näiteid sellest, kuidas rumalus, ahnus ja põikpäisus saavad kokku ja hakkavad ruineerima tervet ühiskonda. Ma ei ütle, et kõik need kolm sõna annavad igale tänasele koalitsioonierakonnale nime, aga see on lihtsalt hullumeelne, mida te teete. Te tõstate makse ja räägite, et see on vajalik selleks, et saada eelarve tasakaalu. Me kogu aeg ütleme, kallid sõbrad, maksude tõstmisega ajate te majanduse seisu nii halvaks, et maksulaekumine halveneb. Täpselt nii ongi läinud. Te tõstsite käibemaksu ja tegite prognoosi, kui palju hakkab laekuma, aga tegelikult laekub veerandi võrra vähem. Te tõstate jälle aktsiise. No mitu korda võib ühe reha otsa astuda! Jälle hakkavad ju maksud sõitma Lätti. Te tõstate tulumaksu, vähendades kõikide tööl käivate inimeste reaalset sissetulekut. Te tõstate jälle käibemaksu, sellega kütate hinnatõusu ja vähendate kõikide inimeste ostujõudu. Te teete kõikide inimeste elujärje Eestis halvemaks. Ja järjest, järjest: järgmine maksutõus, järgmine maksutõus. Ilma autota pole Eestis normaalselt elada võimalik. See, milliste valedega seda juttu ja seda maksu meile müüakse, on lihtsalt tülgastav. See ei päästa loodust, loodusel ei ole häda Eestis midagi. Adresseerime probleemi, mis on kõige karjuvam Eestis, ja see on vaesus. Vaesus on see, mis Eesti inimesi koormab, mitte kliima ja mingisugused väljamõeldud probleemid. Teie teete inimesi vaesemaks. Minu üleskutse küll kõigile Eesti inimestele on protestida selle vastu nii nagu võimalik. Lähme kõik ja hakkame jälle ostma Lätist. Viime jälle kõik oma autod Leedusse, Tšehhi või ma ei tea kuhu, ükskõik millise teise riigi registrisse, ja lihtsalt näitame keskmist näppu sellele valitsusele. Kui valitsus vihkab Eesti rahvast, siis Eesti rahvas võib vabalt valitsust vastu vihata, sest niimoodi ju jätkata ei saa. Te panete meid järjekordselt krahhikursile ja ajate süüdimatut juttu sellest, kuidas te tulite eelarvet korda tegema, süüdimatut juttu sellest, kuidas see on vajalik mingisuguseks laiapindseks riigikaitseks! Ei ole! Riigikaitsekulutuste tõus moodustab vähem kui 20% kulutustest, mida on viimased paar valitsust suurendanud ja mis moodustavad meie rohkem kui miljardilise eelarvemiinuse. See on inimestele julmalt näkku valetamine, et meil on vaja kõiki makse tõsta sellepärast, et see on riigikaitse vajadus. Sama hästi võiksite neid makse nimetada siin – ma ei tea – vikerkaarevärvilise ükssarviku maksuks või nunnude jänkude kesapõllul hüppamise maksuks, et seda paremini maha müüa. Kes see ikka tahab kuulda meil rohepöördemaksust, käibemaksu tõusust või aktsiisimaksu tõusust. Nunnude jänkude kesapõllul hüppamise maks – kõigile meeldib! See tuim valetamine ja tuim inimeste vaeseks tegemine, see täielik süüdimatu vastutamatus tuleviku ees! See on nii kohutav, mida te teete Eestiga, et tegelikult tahaks appi karjuda. Aga appi karjumisest ei ole abi olnud. Ma teen jätkuvalt üleskutse inimestele. Punkt üks on siin saalis olevatele inimestele: hääletage selle vastu. Punkt kaks: kui muud moodi ei saa, siis hääletage jalgadega.

Suur tänu, hea kolleeg! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andrei Korobeiniku. Palun!

Austatud rahvasaadikud! Kahju, et teid on nii vähe, aga ma usun, et parimad on siin saalis. Ja ma alustuseks ütlen seda, et keskfraktsioon seda eelnõu kindlasti ei toeta. Ei toetanud ka esimesel katsel. Ja põhjus on mingil määral sama, mida hea kolleeg Martin Helme ütles. Võib ju tahta, et riigieelarvesse laekuks rohkem vahendeid, aga reaalsus on see, et sellised maksumuudatused tegelikult halvendavad Eesti majandusseisu. Reformierakond ei mõtle isegi ühte sammu ette. Olukorras, kus raha võetakse kõige vaesemate käest, ei saa loota, et majandus hakkab kasvama. Ühiskonna ebavõrdsus kasvab. Seda tunnistas ka tänane peaminister Kristen Michal oma avakõnes siin Riigikogus, et ta saab aru, et maksumuudatused viivad selleni, et vaesed on vaesemad ja rikkad saavad rikkamaks. Sellises olukorras majandus kasvada ei saa. Meie majandus on langenud 2,5 aastat ja see aasta oleme viimased mitte vaid Euroopa Liidus, vaid isegi Euroopas tervikuna. Näiteks Ukraina majandus ja Venemaa majandus kasvavad, aga Eesti majandus on ainuke, mis näitab langust. Põhjus ei saa olla selles, et kusagil on mingisugused geopoliitilised tegurid, mis mõjutavad Eestit ja ei mõjuta ühtegi teist Euroopa riiki. Põhjus on juhtimisvigades. Automaks on lihtsalt järjekordne juhtimisviga. See lööb kõige valusamalt just neid, kes on kõige vaesemad. Suured pered, maal elavad inimesed, puuetega inimesed – nende jaoks on auto vajadus, mitte luksus. Kui sa elad näiteks Pärnumaal ja sinu külast sõidab läbi üks buss ühes suunas ja siis õhtupoole teises suunas, siis sul ei ole väga valikut. Kui sul autot ei ole, siis sa suure tõenäosusega seal hakkama ei saa ja pead kolima linna. Üks inimene võib-olla ei mõjuta majanduse käekäiku, aga kui selliste maksumuudatuste tõttu inimesed kolivadki maalt linna, siis see on lihtsalt järjekordne löök majanduse pihta. Kui puuetega inimestest rääkida, siis tõepoolest, Eesti Vabariigi president leidis eelmises automaksuseaduse versioonis ainsa probleemina tema sõnastuse kohaselt selle, et puuetega inimesed ei olnud võrdselt koheldud eelmises redaktsioonis, kuna ümber ehitatud autod on automaksust vabastatud ja tavalised autod, millega puuetega inimesed sõidavad, enamasti automaksust vabastatud ei ole. Koalitsioon lahendas selle probleemi niimoodi, et nad võtsid lihtsalt kõik maksusoodustused ära. Kõik peavad maksu maksma. Ja retoorika on selline, et puuetega inimesed saavad toetusi juurde. See toetuste juurdesaamine on üldjuhul sentides. Ja see ei ole liialdus, see on sõna otseses mõttes 10 senti, 15 senti, 79 senti. Ja automaks, kui rääkida registreerimismaksust, on tuhandetes eurodes. Ehk siis vahe ei ole suurusjärgus, vahe on suurusjärkudes, mitmes suurusjärgus. Reformierakonna retoorika, nagu siin kõlas, ja rahanduskomisjoni esinaise arvamus on see, et see ongi õiglane, et automaks võtab raha nende inimeste käest ja suuremad toetused siis annavad seda raha tagasi. Reaalselt ei kata see isegi murdosa automaksuga tekitatud kahjust puuetega inimestele. See on hästi silmakirjalik lähenemine. Ma võtaksin aega juurde. Aitäh! Huvitav on ka see, et kui automaks koalitsiooni arvates võiks rakenduda 1. jaanuarist – potentsiaalse seaduse vastuvõtmise ja rakendamise vahel on vähem kui pool aastat, mis on väga selge seaduserikkumine –, siis toetustega nii kiiresti kahjuks hakkama ei saadud. Neil läheb pool aastat veel. Toetuste tõstmisega koalitsioonil nii kiiret ei ole. See maksuseaduse rikkumine, lühem jõustumise tähtaeg ei ole mingisugune pisiasi. Eelmine peaminister Kaja Kallas ütles küll, et tema arvates väiksem jõustumise tähtaeg võib olla juhul, kui seda on väga vaja. Ma loodan, et eksjuristina ei arva Kaja teiste seaduste puhul nii, et kui on midagi kirjas, siis see on soovitus, mitte seadus. Aga see on reaalselt [põhjus], miks president ja õiguskantsler võiksid ikkagi sellele seadusele, seaduseelnõule otsa vaadata. See on üks potentsiaalne rikkumine. Teine on kahtlemata see, et lisaks puuetega inimestele on suurpered põhiseaduse järgi riigi erilise hoole all. Antud eelnõu absoluutselt ei arvesta nendega. Ja puuetega inimestele mõeldud toetuste tõus ei ole tegelikult isegi võrreldav sellega, kuidas automaks neid mõjutab. Keskfraktsioon on pöördunud kohtusse. Riigikohus arvas, et kui seadus on vastu võtmata, siis ta suurt abi pakkuda ei saa. Küll aga mainisid kohtunikud, et kui seaduseelnõu saab seaduseks, siis võib iga autoomanik pöörduda kohtusse enda õiguste kaitseks. Ma loodan küll, et nii kaugele asi ei jõua ja kas president sekkub või õiguskantsler. Aga kui jõuab, siis on igal autoomanikul see õigus olemas ja ma väga loodan, et Eesti inimesed seda õigust kasutavad. Võib-olla koalitsioonisaadikud leiavad võimaluse saali tulemata jätta ka siis, kui on seaduse hääletus, nii nagu praegu. Aga kui nad tulevad, siis loodame tuleviku peale. Ilusat päeva jätku teile! Suur tänu tähelepanu eest!

Aitäh! Järgmisena Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Head kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! See, mis praegu siin saalis toimub automaksu kehtestamisel, on puhas manipulatsioon ja pettus. Tegelikult on see küsimus juba ammu ära otsustatud. Võib-olla mõni Riigikogu liige vaatab imestunult: "Millal seda tehti?" Ega siin saalis ei tehtudki seda. See toimus eelmise koosseisu ajal, kui ma olin ELAK‑i ehk siis Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ja Siim Kallas oli selle juht. Siis lajatati meile lauale eelnõu, mille kohaselt tuleb – ma nüüd täpselt ei mäleta enam, mitu aastat on möödas – 2030. või 2035. aastaks lõpetada fossiilkütustel töötavate autode kasutamine. Läks vaidluseks, aga loomulikult suruti see asi läbi. Loomulikult ei saa nad selle eelnõuga sellisel kujul siia saali tulla, sest nad vilistataks kohe välja. Aga valiti selline "legitiimne" tee – automaksu kehtestamine. Eesmärk on sama. Sisuliselt võib Eesti Vabariiki võrrelda suure viljaaidaga, mille ukse ees on suur tabalukk. Mitte keegi pole vaadanud hoone taha, kus on ilmatu suur auk ning mille kaudu Eesti riigi vara ja õigust tassitakse kottide kaupa minema. Mismoodi see käib? Euroopa Liidu asjade komisjonil on Riigikogus Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. See annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ministrite nõukogu ja Euroopa Ülemkogu kohtumisteks. Ja huvitav on see, et sellesama ELAK-i seisukohad on valitsusele kohustuslikud. Teiseks oluliseks küsimuseks on see, nagu ma viitasin Eesti Vabariigi õiguste ära müümisele, kantimisele ja nii edasi, et ELAK langetab üliolulisi otsuseid, kuigi seal on 101 Riigikogu liikme asemel vaid 17 parlamendiliiget. Ehk tegemist on sisuliselt ikkagi, nagu ma ütlesin, tagauksega, millega on võetud parlamendi täiskogult võimalus kaasa rääkida Eesti tulevikku kujundavates ja määravates olulistes küsimustes. See on tagauks, sest ELAK ütleb, et toetame, anname valitsusele loa ja nii edasi. Siin saalis ei tea keegi sellest suurt midagi. See on see tagauks, mida Siim Kallas … Komisjoni otsusega öeldi, et toetame sedasama eelnõu. Lõpetamaks seda parlamentaarset põhiseaduslikku vastuolu, esitasin ma eelnõu, et lõpetada Euroopa Liidu asjade komisjoni tegevus. Seda tegin ma 12. mail möödunud aastal. Needsamad Riigikogu hävitajad, Lauri Hussar oma meeskonnaga, pole siiamaani seda eelnõu menetlusse võtnud. Euroopa Liidu asjade komisjoni tegevus on vastuolus põhiseaduse §-ga 65, sest tal on Euroopa Liidu küsimustes otsustusõigus, mis tegelikult peaks olema Euroopa Liidu parlamendil. Muidugi ühe asjaga saime me hakkama. ELAK andis nõusoleku WHO lepingu aktsepteerimiseks, kuid tänu 11 Riigikogu liikmele see asi nurjus ning terve maailm tuli meiega kaasa. Eesti oli esimene. Muidugi ei möödunud see tagajärgedeta, sest ma avalikustasin ametniku Elen Ohoviga peetud telefonikõne, kus ta jäi hätta vastamisega küsimusele, mispärast ta ELAK-is lubas, et kõik asjad on avalikud, ja lõpuks hakkas äärepealt nutma. Muidugi nõuti minult selle video eemaldamist ja Andmekaitse Inspektsioon tegi mulle ettekirjutusi tuhandetes eurodes, et ma võtaksin selle maha. Kaebasin Andmekaitse Inspektsiooni kohtusse. Kohus võttis [asja] menetlusse ning juba korraldavas määruses tegi ettepaneku Andmekaitse Inspektsioonile need ettekirjutused tühistada. Arvate, et see oli võit? Ei! Sama otsusega, millega nad tühistasid need ettekirjutused, tehti uus otsus. Ehk siis juriidilises mõttes hakati kündma sellist põldu, mida pole keegi veel adraga kündnud. Tehti mulle ettekirjutus, et ma ei tohi tulevikus enam midagi teha. See ei ole minu vaidlus, see on kõigi Riigikogu liikmete vaidlus sõnaõiguse ja otsustusküsimuste pärast. Tegemist on Riigikogu liikmete vaba mandaadi tühistamise katsega. Aga teine küsimus on, mispärast ametnikud, kes siin puldis käivad, ajavad segast juttu vastates igasugustele küsimustele, mispärast on automaks vajalik. Põhjus on väga lihtne. Ka mina sain aastal 2021 või 2022 ootamatu kirja, kus mu käest küsiti, kas ma tahan saada kuulsaks, rikkaks ja nii edasi. Ma huvi pärast kirjutasin vastu, et selgitage täpsemalt. Siis tuli vastuseks, et kui ma liitun nende organisatsiooniga, siis saan esimesel ja teisel kuul miljonitesse ulatuva boonuse ja pärast seda igal kuul 10 000 eurot. See on see lõks, millesse on astunud paljud praeguse koalitsiooni liikmed. Sellepärast aetakse segast siin puldis ja öeldakse, et raha läheb igale poole, või Signe Riisalo ütleb, et puuetega inimesed tuleb … ja lastetoetusi tuleb vähendada. Nad on oma hinge kuradile maha müünud. See ei ole enam Eesti Vabariik. Ja viimase 40 sekundi jooksul ma pöördun meie lugupeetud presidendi Alar Karise poole. See eelnõu on põhiseadusvastane, kuna liiga palju on Eesti muuseumides vanu masinaid 19. sajandist, mille väärtus on aegumatu. LaitseRallyPark, Järva-Jaani muuseum ja peale selle tuhanded ja tuhanded hobitegelased, kes panustavad meeletult raha ja aega selleks, et säilitada vanavara. Ja kõige tähtsam, lugupeetud president, on see, et selle eelnõu jõustumine on samuti põhiseadusvastane. Kutsun üles kõiki riigikogulasi seda eelnõu blokeerima. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Järgmisena kutsun kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Praeguse valitsuse maksupoliitika on puhas hullus. Riik röövib vaesemaid, elatustase langeb ja inimestel pole raha isegi kommunaalmaksete tasumiseks. Kaubanduses käive langeb ja ettevõtted vähendavad tootmist, sest Eesti inimesed on vaeseks jäänud ning nende toodetud kaupa pole kellelegi müüa. Majandus ei ole taastunud juba kolmandat aastat järjest. Kas on alternatiivi? Jah. Esimene asi, mida valitsus peab tegema, on investeerida majandusse, et taastada majanduskasv. Teiseks on vaja maksukoormust nihutada vaestelt rikastele. Müügimaksu ja tulumaksu tõstmise ning automaksu kehtestamise asemel tuleks kehtestada pangamaks ja progresseeruv tulumaks. Aidaku rikkad riiki ja riik vaeseid. See on õiglane ja aitab meil taastada normaalse elu. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Järgmisena palun kõnetooli Mart Maastiku. (Saalis kõneletakse.) Kahju. Aga siis võtame järgmise registreerunud kõneleja. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma võtan kolm minutit [lisaaega] kohe ära.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid, need vähesed, kes on saalis! Ma loodan, et seda Eesti rahvale väga olulist debatti jälgib ekraanide kaudu palju inimesi. Te saate ju tegelikult kõik aru, et mitte midagi ei ole muutunud. See põhiseadusvastane automaksueelnõu suruti läbi eelmise valitsuse ajal ja nüüd teeb sedasama uus vana valitsus. Just äsja oli siin puldis rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Me küsisime temalt palju küsimusi, küsisime ka väga konkreetseid küsimusi, aga tema vastused olid kõik sellised: "Ma arvan … Ma julgen arvata … Ma kipun arvama …" Teate, makse tõstes peaks juhinduma ikkagi millestki muust kui ühe endise rahandusministri arvamusest. Siin on palju tähelepanu juhitud sellele, et ei selle seaduseelnõu ega ka paljude teiste puhul ei ole tehtud mõjuanalüüsi. See on epideemiline nii vana kui ka juba uue vana valitsuse puhul. Kõigist neist kõlavatest sõnadest, mis siin [öeldi], oli üks, et riik on ühishüve. Ah nii? Et isegi siis, kui riik sind valitsuse kätega paljaks koorib, peaks see olema ühishüve? Me näeme praegu – iga päev on uudistes [sellest juttu] –, kuidas ettevõtjad lähevad pankrotti, ettevõtted panevad uksi kinni ja inimesed ostavad massiliselt välismaale kinnisvara, näiteks Hispaaniasse. Kõigil on sellest "ühishüvest" juba täiesti ükskõik, sest selles ei ole enam mitte midagi ühist ja see ei ole ammu enam suuremale osale Eesti inimestest mingi hüve. Sellest on ka täna siin räägitud, et see eelnõu jätkuvalt ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Aga nagu me näeme, see ei häiri mitte kedagi. Ei häiri see Riigikogu juhatust, ei häiri see koalitsioonisaadikuid, kes istuvad siin ja teadlikult rikuvad põhiseadust selle automaksu järjekordse läbisurumisega. Ei häiri see presidenti, õiguskantslerit, õiguskaitseorganeid. "Mis riik see on?" küsib rahvas, küsivad inimesed tänaval, poes, kodudes. Mis riik see on, mis ei tegutse ammu enam oma rahva huvides, rahva heaolu ja inimeste toimetuleku nimel, vaid on pööranud oma rahvale selja? Ma tahan järjekordselt küsida: inimesed valitsuses, koalitsioonis, mis teil viga on? Miks meil on vaja valitsust, kes oma rahvast vaenab, piinab, vaeseks teeb, rõhub ja keda ei huvita grammigi, kuidas inimesed elavad, mida nad soovivad, millest unistavad? [Unistavad] sellest, mis on tegelikult inimeste arvates riigi eesmärk. Selle automaksueelnõuga seoses on põhiliselt rõhutatud kahte eesmärki. Üks olevat keskkonnaeesmärk – noh, see on tegelikult puhas vale, sest mingit teaduslikku tõestust, et see kuidagi meie keskkonda parandab, ju ei ole. Ja teine on avalikult välja öeldud riigikassa täitmine. Nagu me teame, kui riigikassa puudujäägist rääkima hakati … See on väga huvitav, et kui meilt läks ära rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, siis tema rääkis siitsamast puldist, et tema jätab maha väga korras riigirahanduse. Järgmine rahandusminister oli Annely Akkermann, kes ka täna siin midagi konkreetset meile rääkida ei osanud, ainult arvas, kippus arvama, teadis arvata ja julges arvata. Nüüd järsku selgub, et juba mõni aeg tagasi hakati rääkima, et riigieelarve puudujääk on 1,2 miljardit eurot, siis 1,5 ja 1,7. Nüüd on juba 2 miljardit. Huvitav küll, kust see tuli? Mina ütlen teile, et see on teadlikult tekitatud. See on teadlikult tekitatud riigieelarve puudujääk ja see on see hind, mida Eesti rahvas maksis Kaja Kallase kõrge koha eest Euroopa struktuurides. Nüüd tuleb uus vana valitsus ja tahab sisse seada uued maksud, läbi suruda äärmiselt rahvavaenuliku automaksu ja käia inimeste taskutest veel kord rehaga üle. See on äärmiselt kuritegelik, rääkimata sellest, et kogu nende riigivalitsemine oli ja on äärmiselt ebapädev ja küüniline, samuti isegi kuritegelik Eesti riigi ja rahva suhtes, võib öelda. Aga tuleme automaksu juurde. Tegelikult on mootorsõidukimaksu kehtestamise idee läbinisti, sügavalt väär ja täiesti vastuvõetamatu, sest nagu me teame, Eestis inimeste õlule langev maksukoormus on juba niigi ebaõiglaselt suur. Selle täiendav tõstmine on seega lubamatu, eriti veel tõsise majanduslanguse ajal ja kõigi nende kriiside ajal. Me teame tegelikult, et automaks on kütuseaktsiisi näol kaudselt juba olemas. Kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks juba üle poole. Igasugune püüdlus kasutada riigivõimu selleks, et survestada – tänapäeval on muidugi ilus öelda "nügida" – maksude abil inimesi eraomandist loobuma, peaks olema ühes õigusriigis välistatud. Üks eelnõu lähte-eeldus on nii-öelda keskkonnateema: see nagu aitaks survestada inimesi mootorsõidukite kasutamisest loobuma. See on tegelikult ilma igasuguse teadusliku aluseta ja seega täiesti põhjendamatu, et mitte öelda valelik. Austusest eraomandi puutumatuse vastu ei peaks olemasolevaid makse tõstma ja uusi makse kehtestama, vaid makse ulatuslikult langetama. Ma tuletan teile meelde, et kui EKRE oli valitsuses, me seda ka tegime. See töötas ja me jätsime Kaja Kallase esimesele valitsusele tervelt 8,3%‑lise majanduskasvu, ja seda kriisi ajal. Kus on see nüüd? Ma ütlesin oma eelmises kõnes, selles kõnes, mille ma pidasin siis, kui me menetlesime sedasama mootorsõidukimaksu siin Riigikogus esimene kord …

Teie aeg!

… et see ei ole ainult autoomanike maks. Tegelikult maksate te seda automaksu kõik, [seda maksavad] absoluutselt kõik inimesed. Sellist Eesti rahva toimetulekut, elukorraldust ja elu keeruliseks tegevat eelnõu ja maksu meie erakond ja mina isiklikult ka ei toeta. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Läheme edasi. Järjekorras [järgmine] on Rain Epler. Palun kõnetooli.

Aitäh, hea istungi juhataja! Kõigepealt sitkust ja kindlat meelt teile uues ametis! Head kolleegid! Head inimesed! Nüüd me oleme siis jõudnud selleni, et erakorralistel istungitel surutakse kiirkorras läbi automaks. Aga nagu me teame, koalitsioonil on plaanis lähiajal kehtestada veel terve rodu makse. Lisaks maksudele tõusevad ka muud koormised. Minu arust nii selle kui ka muu tegevuse käigus tegutseb koalitsioon selgelt Eesti riigi ja inimeste huvide vastaselt. Mõned näited veel sissejuhatuseks maksude kõrval. Sotsid, kes püüavad alati kõvahäälselt näidata end hästi eestimeelsetena ja on tihti esirinnas, et oponente venemeelsuses või suisa putinismis süüdistada, on vastu Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmisele. See lõhestavat ühiskonda. Sihuke jutt on juba ise riigivaenulik. Demokraatlikus riigis on ikkagi normaalne ja õige, et kõrgeimat võimu teostavad selle riigi kodanikud, mitte vaenuliku naaberriigi kodanikud. Alles äsja püüdsid sotsid Tallinnas linnaosavanemaks panna paduputinisti. Ei läinud läbi. Noh, nüüd tegid nad Kremli jutupunkte rääkiva mehe ministriks. Reformierakond laseb sotsidel seda kõike teha, sest nende jaoks on tähtis olla võimul. Mitte tähtis olla võimul selleks, et riiki paremale järjele juhtida, vaid et lihtsalt mingite kohati täiesti arusaamatute huvide nimel võimu teostada. Ja seejuures tehakse meile teatrit. Endine Reformierakonna fraktsiooni juht, nüüdne minister Keldo jalutas koalitsiooniläbirääkimistelt välja ja rääkis sellest, kuidas ettevõtetele tulumaksu kehtestatakse, aga paar päeva hiljem ütles intervjuus, et ta kavatseb selle esimesel võimalusel kaotada. Kui peaministrikandidaat Michal oli puldis, kurtis rahandusministriks saav Ligi samal ajal, et tulumaksu tõus inimestele on halb asi. Ja kui Michalilt selle kohta küsiti, siis ta ütles, et ta on nõus, et see on halb asi, aga ikkagi ta kehtestab selle. Nii et see teater on läinud kohati lausa absurditeatriks. Koalitsiooni kolmandast osapoolest ma väga pikalt ei räägi, nemad on oma töö juba teinud. Nende väga jõulise panuse abiga on põhiseadus ja ka muud seadused ribadeks kistud. Nüüd automaksu ja muude maksutõusude juurde. Ajakirjanik küsis mu käest mõni päev tagasi, mida toob see maksude kaskaad kaasa Eestile ja Eesti inimestele. Minu prognoos on selline: positiivne stsenaarium – ja see on suures osas jutumärkides – on see, et võimalusel hakatakse oste sooritama naaberriikides, arveldusi [tehakse] kindlasti rohkem sularahas ja need jäävad selle abil maksudest puutumata. Inimesed püüavad vaatamata kõigele Eestis edasi elada, eluga toime tulla ja lapsi kasvatada. Negatiivne stsenaarium on see, et hakatakse Eestist ära kolima. Nii et ma kutsun üles kõiki Riigikogu liikmeid, kellel täna on võimalus hääletada automaksu üle ja peatselt saabuvatel istungitel muude maksutõusude üle, tõsiselt järele mõtlema, püüdma oma südametunnistust üles leida ja ikkagi nende asjade vastu hääletama. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli Kert Kingo. (Kert Kingo küsib lisaaega.) Kolm minutit lisa.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head istungi jälgijad! Lähen tagasi sellesse aega, kui Eesti traagika alguse sai. 2021. aasta jaanuarikuus upitati aparatuuri abiga võimule valitsus, mida asus juhtima Kaja Kallas, ehk reformierakondlik valitsus. Esimese asjana nad teatasid, et nemad hakkavad riigi rahandust korda tegema. Juba siis hakkasid vaikselt liikuma jutud, et plaanis on maksutõusud, erinevad maksutõusud, aga see jäi juttude tasandile. Enne 2023. aasta valimisi teatas peaministri kohustusi täitnud Kaja Kallas siin saalis selgelt: "Maksud ei tõuse. Punkt! Lugege mu huultelt!" Või oli see teises järjekorras? Ja siis, kui valimised olid läbi, hakkas maksuralli pihta. Tõsteti erinevaid makse, tõsteti aktsiise, tõsteti riigiteenuste teenustasusid, loodi uusi makse. Üks nendest oli loomulikult ka automaks, mis on tänasel päeval meil siin saalis teist korda arutlusel. Aga kogu see tegevus, maksuralli, tegelikult ei seisnenud ju selles, mida nad ametivannet andes meile vandusid. Kõik ministrid, kogu valitsus vannub, et nemad seisavad Eesti rahva heaolu tagamise eest ja tuleviku kindlustamise eest. Nad lubasid jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale. Noh, maksutõusud ei ole Eesti rahva heaolu [nimel]. See ei ole kohe kindlasti Eesti rahva heaolu tagamine. Ja kindlasti ei kindlusta see Eesti rahva ellujäämist, Eesti ellujäämist tulevikus. Nagu ilmnes hiljuti, kõigi nende otsuste puhul nende valitsuste ajal juhinduti isiklikest huvidest. Ja nüüd me siis oleme kolm aastat peale seda, kui usin Reformierakonna juhitud valitsus asus riigieelarvet korda tegema, palju hullemas seisus, kui olime kolm aastat tagasi. Riigivõlg on kukkunud kolksuga alla. Oleme võtnud tipukoha oma majanduslangusega, oleme inflatsiooniga võtnud tipukoha. Ja see ammuaegne suur lubadus [jõuda] viie rikkaima riigi sekka on kujunenud lihtsalt farsiks. Me kuuleme endiselt muinasjutte sellest, kuidas maksude tõstmine teeb riigi rikkamaks ja majandus hakkab kindlasti usinalt tõusma, maksud hakkavad laekuma. Nüüd see vana uus valitsus ehk Eesti traagika jätkab täpselt samal kursil, millel kolm aastat on [liigutud]. Maksutõusud, maksude kehtestamine, teenus[tasude] tõusud – ja seda tehakse oma inimeste heaolu ja toimetuleku arvelt. See ainult annab kinnitust, et jätkatakse hoolimatust oma inimeste ja oma riigi suhtes. Mitte midagi ei ole muutunud ja vaesusriski või vaesusesse langevate inimeste arv ainult suureneb. Automaks on üks nendest [maksudest]. Ma saan aru, et need otsused – vähemalt nii tundub – tulevad inimestelt, kes vist ei olegi Tallinna linnast või paremal juhul Tartu linnast väljaspool käinud, elavad turvalistes kuldsetes ringides. Nad ei tea, et on piirkondasid, kus ühistransport praktiliselt puudub ja ainukene liikumisvahend selleks, et pääseda juurde riigiteenustele, saada arsti juurde, saada lapsed kooli, ise tööle, võib-olla käia notari juures, on auto. See ongi ainuke lahendus. Auto olemasolu on eluks vajalik, ka selleks, et saada poodi, apteeki – ükskõik, mis pähe tuleb. Võrreldes linnainimeste, kuldse ringi inimestega, kellel on kõik käe-jala juures, kellel on võimalused, erinevad ühistranspordivariandid ja alternatiivid, väga paljudes maapiirkondades neid lihtsalt ei ole. Ja kõik linnainimesele iseenesestmõistetavad teenused ja tegevused on kümnete kilomeetrite kaugusel. Nüüd siis valitsus, nii-öelda Eesti traagika, karistab inimesi selle eest, et nad elavad maapiirkondades. Ta karistab neid selle eest, et nad on siiamaani saanud hästi hakkama ja julgevad omada autot, igapäevaelu tarbeeset, eluks vajalikku asja. See on lihtsalt niivõrd häbiväärne, et seda on väga raske pehmemalt väljendada. See on kõige pehmem väljend. Ma ei tea, mis nende inimeste peades toimub, aga see illusioon, mida nad siin kõigile ette söödavad, et nemad parandavad riigieelarve olukorda ja maksulaekumisi, on ju vale. See on vale! Raha ei hakka tulema selle arvelt, et me teeme oma inimeste toimetuleku küsitavaks, selle arvelt, et me oma inimesed vaeseks maksustame. Nimetada seda kõike ainult riigieelarve parema positsiooni nimel [tehtavaks] – see on näkku valetamine, mida me oleme viimaste valitsuste ehk Eesti traagika [ajal] harjunud nägema. Ainult valetamine! Eraldi teema on muidugi veel see, et seda kõike nimetatakse julgeolekumaksuks. Ütleksin, et valitsejad naeruvääristavad oma rahvast, kõrgeimat võimu, kui selliseid jutte neile ette söödavad. Automaks on absurdne asi, see on täiesti vastuvõetamatu. Ma ei tea, kui kaugele veel [minnakse], mis maksud meile veel peale pannakse. Riietemaks, võib-olla toolimaks, ahjumaks, mis iganes. Hävitada Eestit niimoodi, et maal elavad inimesed, ütleme, isoleeritakse kõikidest teenustest ja neid sunnitakse elukohta muutma – see on Eesti riigi maa soola hävitamine. Mitte mingil juhul ei tohiks seda maksu toetada, aga ma tean, et siin on koalitsiooni enamushäältega kõik ära otsustatud, see lihtsalt rullitakse läbi. Aga see maks on saatanast. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Järgmisena Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas saavad olla Keskerakonna muudatusettepanekud puuetega inimeste kohta, lasterikaste perede kohta ja nii edasi obstruktsioonilised. Muudatusettepanekud olid koostatud koos huvirühmadega. Näiteks muudatusettepanek lasterikaste perede kohta – selle aluseks oli võetud Riigikogu toetusrühma ettepanek, mille allkirjastas meie kolleeg Igor Taro. Aga isegi seda loeti obstruktsiooniliseks. Automaks võetakse kasutusele vaid riigieelarve täitmiseks. See on silmakirjalik käitumine. Selle asemel, et võtta lihtsa vaevaga hiigelkasumeid teeninud pankadelt riigieelarvesse 500 miljonit eurot, kehtestab valitsus kaks korda vähem tulusa automaksu, mis vähendab veelgi meie perede toimetulekut. Kolleegid! Kas me võime kindlustundega oodata, et automaksuna laekunud raha suunatakse uute teede ehitamisse või olemasolevate remontimisse ja hooldamisse? Muidugi mitte, isegi kui Reformierakond lubaks seda teha. Me teame, kuidas Reformierakond oma lubadusi täidab. Mida nad lubasid enne valimisi? Õige! Et maksud ei tõuse. Mis nüüd on? Käibemaks, tulumaks ja erinevad aktsiisid on tõusnud. Tubaka‑ ja alkoholiaktsiisi määra suurendamisega võib nõustuda, sest tubaka ja alkoholi tarvitamine on iga inimese vaba valik, aga auto omamine on sageli hädavajalik. Autot peetakse tihti peamiseks transpordivahendiks, olenemata sellest, kas põhjus on seotud elukoha, töö, tervise või perekonnaga. Kas valitsus ja koalitsioon üldse mõtlevad maapiirkondades elavatele inimestele? Teedeehitusse investeeritakse kaks korda vähem, maakoolid pannakse kinni, tasuta ühistransport kaotati ära. Nüüd soovitakse veel välja tulla eelnõuga, millega saaks mitmekordselt tõsta ühistranspordi pileti hinda. Tundub, et koalitsioon on saanud ülesande luua tingimusi, mis teeksid maapiirkondades elu võimatuks, et inimesed koliksid maapiirkondadest ära. Jääb vaid üle nentida, et Reformierakond teeb meelega meie inimeste elu raskemaks. Eesti majandus langeb kolmandat aastat järjest, inflatsioon püsib Euroopa tipus, tööstustoodangu maht kahaneb, aga töötuse määr kasvab ning elanikkonna ostujõud väheneb. Ent kahjuks on valitsus hõivatud ainult olemasolevate maksude tõstmise ja uute kehtestamisega, mitte majanduse päästeplaani väljatöötamisega. Lihtne küsimus koalitsioonile: kes suudab antud olukorras uusi makse maksta? Tuletan meelde, et Keskerakond pöördus Riigikohtusse ja kohus tõi välja kaks olulist tähelepanekut. Kui seadus jõustub, saab iga isik talle määratud automaksu vaidlustada halduskohtus ja küsida kohtu seisukohta, kas automaks vastab põhiseadusele. Lisaks mainis kohus, et parlamendi vähemuse õigusi on piiratud. Ma hääletan automaksu vastu ja kutsun koalitsiooniliikmeid üles mõtlema, et leida uusi võimalusi riigieelarve täitmiseks. Näiteks on mõistlik loobuda jõukate huve teenivast tulumaksureformist, kehtestada pangamaks ning alustada avalikus sektoris personalireformi. Nende tegevuste tulemusel vabaneks üle miljardi euro. Sel juhul ei oleks vaja olemasolevaid makse tõsta, uusi kehtestada ega peretoetusi kärpida. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli Andres Metsoja.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Eesti rahvas! Palun kokku kaheksa minutit.

Kolm minutit lisaaega.

Kahtlemata loob maksutõusudest rääkimine ebakindlust. Ükskõik mis maksust me räägime, peame tegelikult keskenduma sellele, mis on meile kas kodanikuna, ettevõtjana või riigina jõukohane. Poliitikutena me ju mäletame, et elasime ajal, kui tulumaks oli Eesti riigis 26%. Ega toona väga palju ei arutatud, kas Eesti riigile on jõukohane alandada tulumaksuprotsent 20‑le. Tegelikult nendest asjadest tuleb rääkida, kui neid otsuseid tehakse, ja täpselt samavõrd tuleb täna arutleda selle üle, et kui me otsustame maksutõuse teha, kas see on jõukohane meie elanikele, meie ettevõtjatele. Ega numbrid ja statistika ei valeta. Tegelikult on ühene vastus: meie konkurentsivõime majanduskeskkonnas ei kannata seda välja ja iga maksutõus halvendab meie positsiooni, kuigi sellega justkui üritatakse päästa riigieelarve tasakaalu. Selleks, et riigieelarve tasakaalu päästa, tuleb vaadata riiki tervikuna, tuleb rääkida sellest, et regionaalne võrdsus ja iga elaniku õigus oma elulaadile peab olema riigis teatud mõttes püha. Sest kui me kogukondlikult laguneme – kuigi oleme väikesed –, siis tekib meie kodanikes, ka Riigikogu liikmetes küsimus, mida me siin teeme või millist riiki me ehitame. Sealjuures võib rääkida kogu aeg, et me ei saa jätta võlga oma lastele. Aga me peaks jätma oma lastele eelkõige hoomatava riigi. Mis see Eesti siis tegelikult on? Kas see on üks väikene linnriik või see, mille me oma vanematelt oleme pärandina saanud? Mootorsõidukimaksu kõige suurem ideoloogiline viga seisneb minu meelest selles, et justkui keegi tark on välja mõelnud, et selle maksuga hakatakse kuidagi nügima inimesi keskkonnasäästu suunas, [on eeldus], et inimesed hakkavad vahetama oma sõidukeid säästlikumate sõidukite vastu. Ei, nad hakkavad vahetama elukohti. Sest tegelikult see sõidukipark, mis Eesti inimestel ja ettevõtetel on, ongi nende vajaduste põhine või teisest küljest võimetekohane. Üle oma varju ju kunagi hüpata ei saa. Ja ma arvan, et see on väga halb, kui maapiirkond tühjeneb. Veelgi enam, riigil on siinkohal minu meelest jällegi mõistlik vaadata korra peeglisse. Alles hiljuti me rääkisime ka eriolukordade kontekstis sellest, et riigil võib maastureid ja raskemaid sõidukeid mingitel tingimustel vaja olla ja riik võib need siis nende omanike käest kasutusse võtta. Aga riik unustab teiselt poolt ära selle, et eriolukorrad tavapärases mõttes, lumised talved või põhjatud teed, võivad korduda aastast aastasse ja just sellepärast on inimeste valik selline. Nende elulaad vajab sellist masinaparki ja seda maksustada on lihtsalt totter. Aga veelgi enam, tegelikult tuleks rääkida kogu selle eelnõu [kontekstis] sellest, mis meid siis ikkagi ees ootab. Me teame, et aasta lõpp peagi terendab, riigieelarvest on puudu ühistranspordi rahastamiseks vajalikud vahendid. Jah, võib ju öelda, et aga selleks seda raha justkui ongi vaja. Samal ajal keerlevad jutud, et ühistranspordi korralduslik pool tuleb ümber vaadata, ühistranspordikeskused tuleb kujundada just nimelt regioonidekeskseks. Aga mis on tulemus? Me teame seda ju ette, et kui tänane mudel lõhutakse ja moodustatakse uued nõukogud, regionaalne vaade, siis juhtub nii nagu Eestis ikka: seal, kus on vähem sõitjaid, ei ole ka ühistransporti. Sellest me hetkel ei räägi, aga ma olen enam kui kindel, et see on järgmise teemade kaskaadi osa, millest me siin saalis ja puldis oleme sunnitud rääkima. Ja topelt karistada on minu meelest eriti ebaõiglane. Mootorsõidukimaksu puhul üks komponent, millest võiks kahtlemata rääkida ja mille üle arutleda, on see, et linnad on tõepoolest ummikuid täis. Kui küsida kuldse ringi elanike või ka omavalitsusjuhtide käest, miks on nii, et ühistransport on teil väga heal tasemel, iga poole tunni tagant läheb buss, aga inimesed ei lähe bussi peale, siis vastus on üsnagi lihtne: autoga on lihtsalt mugavam. Aga vaadake, siin ongi ebakõla. Mugavus ja vajadus – neid ei saa panna ühele pulgale, neid ei tohi selles kontekstis maksustada võrdselt, sest sellega me ainult suurendame ebavõrdsust. Ja mitte ainult ebavõrdsust, vaid ka seda kõige halvemat külge: et inimene ei saa oma riigist aru. Kui oma riigist aru ei saada, siis tõepoolest, kuigi ma ei kutsu kunagi kedagi Eesti riigist lahkuma või hääletama jalgadega, ma väga kardan, et ühel hetkel võtab see mõte inimeste peades suuremad mõõtmed. Kui see ei ole Eesti riigile probleem, siis ma küsin, mis üldse veel on. Igasugustele maksutõusudele ei saa kahtlemata kunagi lõpuni öelda ei, aga maksutõuse [ei tasu] teha ajal, kui majandusel on raske, kui ettevõtjad panevad uksi kinni, kui nad näevad, et nad ei konkureeri eksportturgudel oma toodetega. [Selle asemel et] öelda siit neile, et tehke midagi muud, öelda siit kõnetoolist, et inimesed, tehke midagi muud, harjuge ära, elu ongi muutunud, peaks tegelikult, ma arvan, meie asi olema pakkuda ikkagi stabiilsust ja kasvatada usku sellesse, et Eestis on elujõudu ning meie majandusel on võimalik kasvada, et riigieelarvesse lisatulu toota. Aga kui minna võtma [raha] ära ja rääkida samal ajal, et Eesti riigi lahendus on toetused ja need on vajaduspõhised, siis me oleme väga kitsarinnalised ja vaatame valesid detaile. Tuleb märgata erinevaid pusletükke laual, mitte tegeleda [ainult] kõige ilusamatega, sest muidu pusle kokku ei saa. Nii et seda eelnõu ei saa kahjuks kuidagi toetada. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Järgmisena kutsun kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Saalis on teid vähe, aga loodan, et vaatate seda oma kabinettides televisiooni kaudu. Ja eelkõige hea Eesti rahvas! Võib-olla nii mõnigi teist ei ole tähele pannud, et meil on nüüd Eestis uus valitsus. Ausalt öeldes ma ei imestaks, kui mõned inimesed ei olegi seda tähele pannud, sellepärast et olgem ausad: mis on muutunud? Meil on uus peaminister, jah, aga samast erakonnast, Reformierakonnast. Meil on tehtud mõned vangerdused ministrite koosseisus, aga koalitsioon on sama, kolm erakonda – Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200 –, enamus ministritest on samad. Ja koalitsioonilepe, mille need kolm osapoolt hiljuti sõlmisid, on lihtsalt täienduseks eelmisele koalitsioonileppele. See ei ole minu tähelepanek, need on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnad. Ta ütles, et eelmine koalitsioonilepe jääb kehtima ja uus on selle täiendus. Kahjuks peab ütlema, et pole muutunud ka koalitsiooni ja valitsuse tööstiil. Me näeme, et jälle üritatakse siin demokraatlikku debatti kägistada. Me näeme, kuidas summutatakse opositsiooni. Keskerakond on selle praakeelnõu [vastu], mille president praakis välja ja saatis tagasi Riigikokku, kuna see ei vasta põhiseadusele – muide, sellest on Keskerakond rääkinud korduvalt. Keskerakonna fraktsioon on esitanud 63 muudatusettepanekut, [need on] sisulised ettepanekud, mis aitaksid seda praakeelnõu kas või natuke parandada. Ma tean, et kolleegid teistest opositsioonierakondadest on esitanud ka hästi palju muudatusettepanekuid. Ikka kõik pakiti kokku. On sellised kimbud, nagu öeldakse, muudatusettepanekute kimbud, ja siis hakatakse [neid] hääletama. Ega ma illusioone endale ei loo, kõik need muudatusettepanekud hääletatakse koalitsiooni häältega maha. Aga tegelikult meie sõnum on lihtne: see tõepoolest on praakeelnõu ja see on vastuolus põhiseadusega – nii eelmine versioon kui ka uus versioon. Mitte midagi pole tegelikult muutunud. Selleks, et aidata seda koalitsiooni, kes vist ei ole suuteline ise õigusanalüüsi läbi viima enne, kui tuleb siia selliste eelnõudega, tellis Keskerakonna fraktsioon õigusanalüüsi professionaalsetelt juristidelt. See analüüs näitas väga konkreetselt, et siin on tõepoolest vastuolu põhiseadusega ja kui see seadus võetakse sellisel kujul vastu, siis põhimõtteliselt iga Eesti elanik saab pärast selle [seaduse] jõustumist minna kohtusse ja selle kohtus vaidlustada. Ma küsisin ka rahanduskomisjoni esindajalt Annely Akkermannilt, kui ta siin puldis oli, kas tema arvates on see normaalne olukord. Ta ütles, et iga Eesti inimene võib loomulikult kohtu poole pöörduda, oleme päeva lõpuks õigusriik. Aga asi ei ole ju selles, kas üks või teine inimene võib kohtusse pöörduda. Asi on selles, et juristid on konkreetselt öelnud, et see seaduseelnõu on vastuolus põhiseadusega, viige see kooskõlla põhiseadusega. Kahjuks seda ei [tehtud]. Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisa.

Kui vaadata, mida on valitsev koalitsioon selle eelnõuga vahepeal teinud, siis [näeme, et] nüüd hakatakse maksustama kõiki puuetega inimesi. Eelnevalt olid mingid erandid, nüüd neid enam ei ole. Aga selle eest pakutakse puuetega inimestele toetuste suurenemist. Automaks tahetakse kehtestada juba 1. jaanuarist, aga toetused suureneks 1. juulist 2025 ehk siis pool aastat on vahet. Rääkimata sellest, et tegelikult on seadusega sätestatud, et [maksuseaduse] vastuvõtmise Riigikogus ja jõustumise vahel peab olema pool aastat. Nüüd me siin juulikuu lõpus menetleme seda eelnõu, aga koalitsioon tahab ikkagi 1. jaanuarist seda kehtestada. See on järjekordne sigadus ausalt öeldes ja pehmelt öeldes väga vaba seaduste tõlgendamine. Vaatame jällegi seda, mida meie oleme välja pakkunud. Alustame sellest, et kehtestada automaks praeguses olukorras on üldse hästi küüniline, vaadates, milline on riigis majanduslik olukord ning kuidas inimesed üritavad ellu jääda niisugustes inflatsioonitingimustes ja majandustingimustes, nagu meil praegu on. Lisaks, kui juba midagi sellist kehtestada, siis vähemalt vabastage puuetega inimesed automaksust, vabastage paljulapselised või lasterikkad pered automaksust, vabastage sellest inimesed, kes üritavad kuidagi hakkama saada maapiirkondades, kus auto on hädavajalik, ilma selleta ei saa. See ei ole mingi luksuskaup, see on hädavajalik vahend selleks, et oma tööd teha. Aga ei, koalitsiooni see ei huvita. Ikkagi jätkatakse samas vaimus vaatamata sellele, et põhiseadus konkreetselt ütleb, et puuetega inimesed ja paljulapselised pered peavad olema meie riigis erilise hoole all. Meie valitsust see ei huvita. Ja lõpetuseks, uuel valitsusel ja eelkõige uuel peaministril Kristen Michalil oli suurepärane võimalus näidata ennast riigimehelikult, vastutustundlikult, õiglase uue valitsusena ja saata see seaduseelnõu sinna, kuhu see tegelikult kuulub, ehk ajaloo prügikasti ning hakata tegelema majanduse elavdamisega, mida me kõik siin Eestis uuelt valitsuselt ootame. Aga kahjuks ei juhtunud ka seda. See on veel üks näide sellest, et see niinimetatud uus valitsus on täpselt samasugune nagu eelmine, nii et midagi paremat kahjuks oodata ei ole. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Nüüd ootan siia kõnetooli Mart Maastikku. Ei näe. Urmas Reinsalu! Ei paista. Helir-Valdor Seeder! Ei paista saalis. Mart Helme! Ei paista. Jaanus Karilaid! Nii, keegi sealt jooksuga tuleb. Urmas Reinsalu, palun kõnetooli! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Hea rahvaesindus! Isamaa Erakond on automaksuseaduse vastu. Need muudatused ei muuda selle eelnõu põhiseadusvastast olemust. See seadus ei saa jõustuda 1. jaanuaril järgmisel aastal, sest maksukorralduse seadus ütleb selgelt, et uute maksude jõustamiseks on õiguspärase ootuse põhimõtte järgi vajalik kuuekuuline etteteatamise aeg. Kuid praegu on juba juuli lõpp. Eriti kurioosne on valitsusliidu seisukoht, mis puudutab eakaid puuetega inimesi. Ette nähakse, nagu seaduseelnõu seletuskiri ütleb, puudetoetuste tõus eakatele inimestele automaksu [mõju] leevendamiseks: 21 senti kuus keskmise puudega, 15 senti kuus raske puudega ja 9 senti kuus sügava puudega eakatele inimestele järgmise aasta juulist. Nagu rahanduskomisjoni esinaine ütles, selle muudatuse rakendamine maksab täiendavate valitsemiskuludena 400 000 eurot. Ma luban, armas Eesti rahvas, et saabub aeg, kui selle koalitsiooni aeg lõpeb. Nad suruvad selle maksu täna siin jõuga [läbi], aga saabub hetk, kui Isamaa on valitsuses ja see maks tühistatakse. Tänane valitsus, ametisse astunud Kristen Michali valitsus, on muutunud Eestis süstemaatiliselt ebakindlust tootvaks riigi poliitilise võimu juhtimiskeskkonnaks. Lastega pered kuulevad olukorras, kus Eesti on demograafilises kriisis, peretoetuste vähendamisest või selektiivseks muutmisest. Õpetajad kuulevad valitsuse esimesel [töö]nädalal uudist, et [eelmise] valitsuse lubatud palgatõus ei ole mõeldav. Eesti inimesed ja ettevõtjad, ettevõtted saavad signaali täiendavate maksutõusude kohta. Kallase-Michali valitsuste konsolideeritud maksutõus moodustab ligi miljard eurot aastas. See tähendab seda, et keskmist palka teenival inimesel jääb 2025. aastal teenitust kulutamiseks ühe kuu palga võrra vähem. Ja sama saatus tabab 2026. aastast ka keskmist pensioni saavat eakat inimest. Lai perimeeter ebakindluse tekitamist! Ebakindlus väljendub ka väärtustes. Agressorriigi kodanikelt valimisõigust ära võtta ei saa, sest valitsusel puudub otsustusjulgus, kuna peaministri sõnul sotsid seda blokeerivad. Aga eesti [õppe]keelele üleminekul õpetajate keelenõuete täitmise edasilükkamine oli küll valitsuses võimalik, ka seda nõudsid sotsid. Kolmas baasväärtuse küsimus on ametisse nimetatud [taristu]ministri poliitilised seisukohad pärast Krimmi annekteerimist. Ja see on põhjus, miks me peame vajalikuks avaldada selles küsimuses sellele valitsuse liikmele umbusaldust. Peaminister ütleb jällegi, nagu ka ametisse astumisel ta seisukohtades väljendus, et see on sotside küsimus, see ei ole tema küsimus. See, mis toimub Eesti riigis ja Eesti riigi juhtimises, on peaministri asi, kes kannab vastutust nii selle eest, mida tehakse, kui ka selle eest, mida ei suudeta teha. Meile kõneldakse maksutõusude puhul, et alternatiivi ei ole. On küll! Valitsusliit kõneleb, et kolme aastaga soovitakse jõuda valitsemiskulude vähendamisel 300 miljoni euro tasemele. Minu üleskutse on, et tehke kohe sellel suvel negatiivne lisaeelarve ja saavutage see ambitsioon sellel aastal. See parandaks meie eelarvepositsiooni kolmeaastases tabelis vähemasti 600 miljoni euro võrra. Euroopa Liidu vahendite kasutuselevõtt. Üle poole Euroopa Liidu sellest finantsperspektiivist on läbi ja juulikuise seisuga on suudetud kasutusele võtta vaid 5,7% nendest vahenditest. Minu sõnum valitsusliidule: te lükkasite Reformierakonna maksuküüru edasi üheks aastaks, aga lükake see [jäädavalt] edasi, ja te parandate riigi eelarvepositsiooni üle 1,1 miljardi euro. See käekiri on vale käekiri. Majanduslanguse ajal ei tohi makse tõsta. Majanduslanguse ajal ei pea me mitte habrastama ja lõhkuma, vaid [leevendama] inimeste muret toimetuleku pärast ja ettevõtjate ebakindlust, me peame tagama stabiilsuse. Kuid paraku see valitsusliit on valinud põhimõtteliselt vale kursi. Selle näiteks on ka seesama täna arutusel olev automaksuseadus. Selle vastu on kogutud Eestis vabanemisjärgsel ajal kodanikuinitsiatiivi korras kõige rohkem protestiallkirju: üle 80 000 Eesti inimese on väljendanud muret, nõutust ja pahameelt. Euroopa Parlamendi valimised andsid valitsuse juhtparteile Reformierakonnale selge signaali, et ühiskond ootab põhimõttelist poliitika muutust. Ma kutsusin valitsusliitu üles korrigeerima teatud sümbolsammudega oma poliitikat, et vastata ühiskonna ootustele selles kahekõnes või dialoogis, mida ka sellised [valitsusvahetused] on. Kutsusin üles jätma ära automaksu. Kuid me näeme, et paraku see sõnum ei jõudnud kohale. Kaja Kallase lahkumine tundub andvat veel täiendavat legitiimsust sellele poliitilisele agendale, mis ei vasta Eesti ühiskonna ootustele. Ja kui me kõneleme julgeolekust, tehetest, mis puudutavad kümneaastast riigikaitse arengukava, mis kinnitati eelmise aasta suvel, ja rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud täiendava moona ostmiseks, siis, kogu lugupidamise juures, minu rehkendus ei anna kokku mitte 1,6 miljardit eurot järgmiseks kolmeks aastaks, vaid annab kokku suurusjärgus pool miljardit. Ka selles küsimuses on avalikkust eksitatud ja valitseb ebakindlus. Lugupeetav rahvaesindus! Hea Eesti rahvas! Isamaa on automaksuseaduse vastu ja Isamaa seisab selle eest, et kui see seadus 1. jaanuarist jõustatakse, siis selle seaduse aeg siin maal kehtiva koormisena saab olema üürike. Aitäh teile!

Järgmisena Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun igaks juhuks 16 minutit.

16 kokku ehk siis ka fraktsiooni …

Teen kõne ka fraktsiooni nimel, jah.

Selge.

Aitäh! Head kolleegid! Lugupeetud juhataja! Täna me arutame eelnõu, mis minu hinnangul on küll jätkuvalt põhiseadusega vastuolus. Kõigepealt kogu see menetlemine, muudatusettepanekute vägivaldne ja põhiseadusvastane kokkusidumine – ka teineteist välistavad muudatusettepanekud on kokku seotud – on ju tegelikult mitte ainult põhiseadusvastane, vaid ka loogiliselt võttes täiesti absurdne. Täiesti absurdne! Aga kahjuks oleme me erinevatel põhjustel oma parlamendikultuuriga nii kaugele jõudnud. Jõustumistähtajale on siin juba varem viidatud. See on jätkuvalt probleem. Maksukorralduse seadus ütleb, et kuus kuud enne maksuseaduse jõustumist peaks see olema vastu võetud. No 1. jaanuarini, selle seaduse jõustumiseni ei ole kuut kuud – rehkenda nii või naa – kuidagi võimalik välja mõõta. Ma väga loodan, et president jääb jätkuvalt põhiseaduse kaitsele ja seda seadust välja ei kuuluta. Ma kuulasin Annely Akkermanni vastuseid Riigikogu liikmetele ja arutelu, mis siin küsimuste-vastuste korras oli. Kolleeg Epler esitas küsimuse, mis on seaduse eesmärk. Jätkuvalt ei ole selge, mis on seaduse eesmärk. Me oleme seda siin korduvalt lugenud, nüüd on see tagasi tulnud, ja saime teada, et seadusel ei olegi eesmärki, vaid seadusel on tunnused, on varamaksu tunnused ja on keskkonnakaitsemaksu tunnused, aga seaduse eesmärki kui sellist ei olevatki. Sadu miljoneid maksumaksja raha kogume kokku, aga me arutame tõsiselt, kas sellel seadusel on eesmärk või sellel seadusel ei ole eesmärki. Endise rahandusministri ja eelnõu kaitsja selgituste kohaselt eesmärki ei ole. Enamgi veel, Annely Akkermann teatas, et mõjuanalüüsi sihtrühmade kohta ei ole ka võimalik teha, sest selle seaduseelnõu mõju keskmisele inimesele ei ole võimalik välja arvutada. Kui see nii on, siis on see muidugi väga kurb ja kahetsusväärne. Siis on see väga halb seadus, kui meil ei ole võimalik välja arvutada selle mõju Eesti inimestele. Aga tegelikult me ei küsinudki mingi umbmäärase, abstraktse keskmise inimese kohta, kellele oleks vaja mõjuanalüüsi teha, vaid just nimelt konkreetsete sihtrühmade kohta: kui palju see mõjutab Tallinnas elavat inimest – [Tallinnas] on väga tihe ühistransport, on võimalik ühistranspordiga tasuta sõita, auto ei ole kõigile tingimata vajalik – ja näiteks [kaugemas] regioonis, kuskil saarel elavat inimest, lasterikast peret? Millised on need mõjud? Erinevatele sihtrühmadele on need erinevad ja niisuguste sihtrühmade kohta on võimalik mõjuanalüüs teha küll. Kahetsusväärselt sellist mõjuanalüüsi tehtud ei ole. Aga me ju teame, et maapiirkondades elavatele inimestele langeb automaksukoormus igapäevaste mõjudena suuresti peale, väga tugevalt ja väga sügavate mõjudena. Minu jaoks on arusaamatu, et Eesti praegustes oludes, kus me saame rääkida ka maksude kumuleeruvast mõjust inimestele, me kehtestame automaksu, mis lööb just nimelt vaesemat elanikkonda, maapiirkondades elavat elanikkonda ja [lastega] elanikkonda – just neid sihtrühmasid – kõige valusamalt. Isegi kui eelnõu kaitsjal ei ole esitada konkreetset mõjuanalüüsi, saab seda empiiriliselt tunnetada. Seda tunnetavad inimesed, kes elavad väljaspool Tallinna ja kes neisse sihtrühmadesse kuuluvad. Õige riiklik poliitika on hoopis vastupidine sellele eelnõule, peaks olema vastupidine sellele eelnõule. Me peaksime riiklikult soodustama maapiirkondades elavate inimeste autostumist. See on ääretult oluline ja mõistlik lähenemine, sellepärast et maapiirkondades ei ole rahuldavat ühistranspordikorraldust ja riik ei suuda seda kinni maksta. Inimene võtab selle kulu enda kanda ehk soetab auto, kütuse, remondib ja kannab auto puhul kõik juba kehtestatud [nõuetega kaasnevad kulud] – olgu see ülevaatus, ka kõik muu taoline, mis on vaja teha –, aga riik paneb talle maapiirkonnas veel maksu peale. Kuigi tegelikult see inimene loob riigile olukorra, et riik ei pea seoses temaga täiendavaid vahendeid ühistranspordile kulutama, vaid saab sealt kokku hoida. See on ju täielik rumalus. See on pahupidi regionaalpoliitika, mida Vabariigi Valitsus ja praegune koalitsioon püüavad selle maksuga ellu viia. Ääretult kahetsusväärne. Ma [ütlesin] eelnõu ettekandjale, et mõjuanalüüse ju saaks ja peakski tegema. See on elementaarne ning heast õigusloome tavast ja valitsuse enda kehtestatud reeglitest tulenevalt peaks olema rahaline mõjuanalüüs välja toodud. Mitte ainult mõju riigieelarvele, see, kui palju me rahvalt raha kokku korjame, vaid ka see, kuidas [automaks] mõjutab erinevaid sihtrühmasid. Mis ma sain vastuseks? Ma sain vastuseks, et aga mis need inimesed seal maal elavad. Temale väga meeldis Siim Kiisleri idee kahest elukohast. Maainimene võiks endale soetada ka linna elamise, siis ta saaks registreerida endale kaks elukohta, registreerida ennast linnas ja maal. Vaadake, niisuguse lahenduse pakkus välja. Ma küll ei tea, mis nurgast see peaks olema olukorrale leevendus või lahendus ja mis seos on kahe elukoha registreerimisel automaksuga. [Ettepanek], et registreerige ennast nii maale kui ka Tallinnasse, kus on tasuta ühistransport – aga mida nad tasuta ühistranspordiga maal pihta hakkavad? Kas see oli vihje, et koligu linna ära, hääletagu jalgadega, või mis seal mõeldud oli ja kust maainimene peaks selle raha võtma, vot sellest mina aru ei saanud. Kummaline on see maks ka seetõttu – [arvestades] neid muudatusi, millest me oleme teada saanud pärast seda, kui president eelnõu tagasi saatis –, et see loob täiendavat bürokraatiat ja on lausa kilplaslik. Me kehtestame nüüd uue automaksu, kaotame ära teatud soodustuse ühele osale puuetega inimestest ja siis kehtestame uued toetused, loome uue bürokraatia. Räägime täiendavatest IT-kulutustest, täiendavatest püsikuludest tulevikus, loome keerulisema toetuste süsteemi, uue toetuste süsteemi ja suurendame bürokraatiat, suurendame makse, suurendame riigi kulutusi ja suurendame toetusi nendele kodanikele, kelle käest me hakkame makse võtma. See on siis praeguse valitsuse arvates lahendus, mis peaks olema mõistlik ja tasakaalustama Eesti riigieelarvet, korrastama Eesti riigieelarvet. Tegelikult on see maks vastuolus ka meie julgeolekupoliitiliste eesmärkide ja vajadustega. Seda näitab Ukrainas toimuv sõda. See, et inimeste autode näol on ressurss hajutatult üle riigi olemas ja on sellised autod, mis suudavad maapiirkondades sõita ka rasketes oludes, kui lund ei lükata või kui teed on porised – igale poole meil kahjuks mustkattega teed ei ulatu –, on ka riigi julgeoleku seisukohalt väga oluline. [On tähtis,] et Eestis oleks selline autopark olemas, see on julgeolekupoliitiline küsimus. Praeguses olukorras tulla välja sellise maksuga on rumalus ruudus. Lisaks sellele, et me oleme olukorras, kus kehtestatakse automaks, mis lööb eelkõige, nii nagu ma rääkisin, maainimest, kellele auto on vältimatult vajalik, ei ole meil selleks aastaks piisavalt raha, et hoida aasta lõpuni praegust ühistranspordivõrku käigus. Me teame, et puudu on kümneid miljoneid. Seda on öelnud eelmine rahandusminister, regionaal‑ ja põllumajandusminister, kes praegu ametis on, ja ka eelnev regionaalminister. Meil on selle aasta eelarves ühistranspordikorraldusest kümneid miljoneid puudu, rääkimata riigi eelarvestrateegiast, pikast vaatest nelja aasta peale. Mis on lahendus? Täna pakutakse, et teeme regionaalsed transpordikeskused maakondlike ühistranspordikeskuste asemel ja kärbime liinivõrku. Mõned aastad tagasi läksime üle niinimetatud osaliselt tasuta ühistranspordile ja siis liinivõrku suurendati. Nüüd me hakkame liinivõrku kärpima. Kui me kehtestame automaksu ja kärbime nüüd ühistranspordi liinivõrku veelgi, [on see] jällegi maapiirkondade elanike arvelt. Me teame, et RES-iga on teederaha järgnevatel aastatel vähendatud, sinna raha juurde ei tule. Tähendab, teede olukord ka halveneb. Kus siis raha kokku hoitakse? Ikka seal, kus on väiksem liiklus, seal, kus on hõredam asustus, ehk jällegi maapiirkondade inimeste arvelt. Mõelgem: see kõik kumuleerub tegelikult maapiirkondade inimeste arvele, see olukord, mis täna on. Ja siis me vaatame, kuidas avalikud teenused on tsentraliseeritud linnadesse, olgu Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse. Mida need linnad teevad? Kehtestavad … (Saalist öeldakse midagi.) Mul on 16 minutit, hea kolleeg. Jaa, mõnel inimesel on privileegid. Me näeme, kuidas avalikud teenused koonduvad linnadesse, ka haiglad, raviteenused, inimestele eluliselt vajalikud teenused. Mida need linnad siis teevad? Kehtestavad loomulikult tasulise parkimise ja tõstavad veel tasulise parkimise hinda. Ja siis maainimene sõidab teenuse järgi linna ning maksab tasulise parkimise ka veel kinni. Kusjuures linnalistes asulates elavad inimesed saavad linna ühistranspordiga hakkama, aga maainimesel, kes peab autoga linna sõitma, see võimalus puudub. Ma püüdsin, ma arvan, suhteliselt lihtsakoeliselt ära seletada, kui rumal on tegelikult see maks, kui kahjulik see on ja kuidas see Eesti regionaalset tasakaalu veel rohkem halvendab, viib Eesti veel rohkem tasakaalust välja, selle lõhestunud Eesti. Sellises olukorras, rääkimata laiemalt Vabariigi Valitsuse maksupoliitikast, eelarvepoliitikast ja sellest, kuidas me siia oleme sattunud, on loomulikult süüdi kõik eelnevad valitsused ja valitsuskoalitsioonid ning kõik riigivälised mõjutustegurid, olgu see siis energiakriis, mis tuleb väljastpoolt, olgu need kliimamuutused ja rohepööre, olgu see sõda Ukrainas, mis iganes. Minule [tekitab] küsimusi see, et need välised tegurid mõjutavad kõik nii Lätit, Leedut kui ka Soomet, aga ükski meie naaberriikidest siin regioonis ei ole valinud oma eelarvepoliitika korrashoiuks seda teed, mille on valinud Eesti. Niisugust maksupoliitilist valikut, maksusõda oma rahva vastu, ei ole teinud ei Läti, ei Leedu, ei Soome. Kas nendele siis kliimamuutused ei mõju, kas Lätis ja Leedus ei ole sama kõrged energia hinnad, kas Ukraina sõda neid ei puuduta? Nii et kõik need põhjendused on väga ebatõesed, ebausaldusväärsed. Tegelik põhjus on ju valitsuse vale poliitika, valed valikud, mida on tehtud viimasel paaril-kolmel aastal, kui me siia kriisi oleme sattunud. Selle peamiseks põhjuseks on juhtimiskriis ja valed juhtimisotsused, mis Eesti Vabariigis on tehtud. Isamaa saadikurühm loomulikult ei toeta seda eelnõu. Meie ettepanek on see eelnõu lugemine katkestada, et päästa, mis päästa annab, ja lükata edasi selle rumala seaduse vastuvõtmine. Aitäh!

Aitäh! Kuna ettekandja mainis nimeliselt Rain Eplerit, siis kiire vastusõnavõtt, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tõepoolest, kolleeg Seeder mainis, et kui ma küsisin proua Akkermanni käest, mis on selle maksu eesmärk, siis vastust me ei saanud. Ma mõtlesin, et see Akkermanni vastus väärib veel natuke täpsustamist. Ma tegelikult küsisin tema käest, kas on olemas mõjuanalüüs selle kohta, kuidas selle maksu kehtestamine mõjutab lastega peresid ja eriti nende perede lapsi, sest teatavasti koolid aina kaugenevad kodust, sama juhtub lasteaedadega ja ühistranspordi kvaliteet on madal. See tähendab, et maal elavatel lastega peredel on vaja enamasti kahte autot ja tihtilugu vähemalt üks neist autodest peab olema keskmisest suurem, et saaks perega vajalikke sõite teha. Kahte autot on vaja selleks, et kui üks pereliikmetest on kodust eemal, näiteks tööl, siis teine vanem saaks lapsi sõidutada huviringi, trenni, minu pärast ka kinno või muud meelelahutust nautima. Tegelikult Akkermanni vastus oli väga selgelt üleolev ja ta näitas selgelt välja, et neid absoluutselt ei huvita perede toimetulek, eriti maal elavate lastega perede toimetulek, ja ei huvita ka see, kuidas nendel lastel läheb.

Vastusõnavõtt peetud ja järgmisena palun kõnetooli Mart Helme.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! No siin saalis on üks põhimõtteline viga praegu tehtud. See viga on see, et siin püütakse argumenteerida. Siin püütakse esitada loogilisi argumente selle ajuvaba poliitika ja täiesti kuritegeliku, Eesti rahvusriiki põhialusteni lõhkuva seaduseelnõu vastu. Need ratsionaalsed selgitused ei päde, sellepärast et neid ratsionaalseid selgitusi ei võta keegi kuulda. Ei võta kuulda väga lihtsal põhjusel: sest süsteem, mida esindab praegune valitsus, on läbinisti ja üdini korrumpeerunud. Toon mõne näite. Täna on juba läbi jooksnud see, ka meediast on läbi jooksnud, et opositsioon esitab uue vana valitsuse ühele ministrile, Vladimir Svetile umbusaldusavalduse. Tuletame nüüd meelde: veel mõned nädalad tagasi ei olnud Vladimir Svet meedias sugugi mitte paipoiss ega selline hea inimene. Ta oli halb keskerakondlane, kes oli tekitanud kaose linna liikluses, kes ei saanud hakkama linna teede remonditöödega ja kõige muu seesugusega. Ühesõnaga, oli negatiivse märgiga, oli miinusmärgiga. Ja siis, näe, nagu nipsu lastes vahetas erakonda, võeti valitsusse, ostis endale ülejooksmisega ministrikoha ja muutus kohe parketikõlblikuks, tubliks, toredaks. Temaga tehakse igasuguseid intervjuusid, teda presenteeritakse kui valgete jõudude kõige valgemat esindajat. Ja kõik on unustanud selle, mida ta on öelnud Krimmi kohta, mida ta on öelnud pronksmehe kohta, mida ta on üldse arvanud sellest, teisest, kolmandast. Ta on muutunud äkitselt heaks, ta on muutunud parketikõlblikuks. Ainuke viga on selles, et Kaja Kallase, Reformierakonna ja tema satelliitide kolme ja poole aastase märatsemise tulemusena on parketti hoidvad põrandatalad läbi mädanenud. Ja see on ainult aja küsimus, millal need läbimädanenud talad koos parketiga kokku kukuvad. Nagu ma ütlesin, kogu süsteem on üdini korrumpeerunud. Seda üdini korrumpeerunud süsteemi hoiavad üleval korrumpeerunud Riigikohus, kes annab ka omavolile Riigikogus õnnistuse, vaikiv õiguskantsler või siis õigeid asju algatav ja just nagu mitteõigeid asju mittealgatav õiguskantsler. Seda hoiab üleval korrumpeerunud ja ideoloogilistest aktivistidest koosnev riigiaparatuur, suur osa meie ministeeriumiametnikest, kes teavad täpselt, mida tohib [teha], mida ei tohi ja mida peab. Ja seda hoiavad loomulikult üleval ka kõik meie nii-öelda peavooluerakonnad, kes täiesti kriitikavabalt tulevad natukese aja pärast siia saali, koputavad kenasti selle teise lugemise lõpuni ja tunni aja pärast koputavad ka kolmanda lugemise lõpuni. Kõik loogilised argumendid ja kõik isiklikud tragöödiad, mis selle tulemusena paljudes peredes paratamatult juhtuma hakkavad: lapsed ei saa kooli, autod müüakse maha, ühistransport ei tööta ja nii edasi – sellel kõigel ei ole mingit tähtsust. Sellel ei ole mingit tähtsust, sest korrumpeerunud süsteem surub lihtsalt jõuga oma tahtmise läbi. Teda ei huvita, kui mitu tuhat last jääb selle tõttu Eestis sündimata, kui kümned tuhanded inimesed lähevad selle tulemusena Eestist minema, kui kümned tuhanded inimesed deklasseeruvad, ja see sotsiaalne hind, mida me maksame selle valitsuse kuritegeliku poliitika eest. Aga küsimus ei ole ainult automaksus. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Küsimus on ka käibemaksu tõstmises ja muude maksude tõstmises. See sotsiaalne hind, mida Eesti ühiskond maksab selle kuritegeliku poliitika läbisurumise eest, on ju kumulatiivne. See ei juhtu veel täna, see ei juhtu homme, see ei juhtu isegi võib-olla enne 1. septembrit, aga 1. septembri järel, kui lapsed kooli lähevad, hakkavad juba esimesed mõrud viljad tunda andma. Ja see kumuleerub edasi. See on ju Eesti lõpetamine, Kristen Michal ja sinu Kremli-kaartidega komplekteeritud kaardipakk. See on ju agoonia, sõbrad! See on ju riikluse agoonia. Eelkõneleja ütles, et tegemist on süsteemse juhtimispuudega – või mis sõna ta kasutas? –, juhtimiskriisiga. Ei ole ainult juhtimiskriisiga tegemist. Tegemist on selle korrumpeerunud süsteemi agooniaga, mis püüab ennast iga hinna eest veel kuidagimoodi elujõulisena hoida. Aga me näeme, et see ei ole ainult Eesti küsimus, [näeme], kuidas agoonia kumuleerub Ameerika Ühendriikides, kuidas agoonia kumuleerub Prantsusmaal ja väga paljudes teistes riikides. See on agoonia, sõbrad! Ja parketi peal liugu lastes seda agooniat ei elimineeri, sest talad on korruptsiooni poolt läbi näritud. Siin me jõuamegi selleni, mida ütles prohvet Reits enne teist maailmasõda: "Inimesed, parandage meelt!" Aga inimesed ei parandanud meelt. Pätsi diktatuur likvideeris vabadussõjalaste [liikumise], ainsa elujõulise ja Eestit tõepoolest päästa tahtva poliitilise jõu. Praegu üritatakse sedasama teha. Aga parkett lagunes laiali ja parkett laguneb laiali ka praegu, kui ei parandata meelt, ja tulemuseks on selle rahvuse hukk. Mitte riigi hukk, riik võib mingisuguse nime all isegi jätkuda, mingi europrovintsina, ma ei tea, mis provintsina, aga rahvuse hukk on meil silma ees. Prohvet Reits ütles ka, et eestlased pihustuvad mööda maailma laiali. Ja niisuguse poliitika tulemusena on see vältimatu. Mis kasu on siis julgeolekust, julgeolekumaksust, sellest rahast, mida [antakse] Ukrainale, 120 miljonist – kujutad ette – Moldovale soomukite ostmiseks? No eriti kõva sõna Eesti kaitsevõime tõstmisel! Vaadake, kõik see on sellesama korrumpeerunud eliidi poolt valla päästetud ja endeemiliseks muutunud kriisi ja agoonia tulemus. Meeleparanduskoht on praegu siin selles saalis koalitsioonierakondade liikmetele. Ärge hääletage automaksu poolt! See on esimene samm meele parandamisel. See on esimene oluline samm meele parandamisel, et Eesti rahvas jääks kestma! Ja kui te praegu hääletate automaksu poolt …

Teie aeg!

… siis te hääletate Eesti rahva mööda maailma laiali pihustamise poolt.

Järgmisena kutsun kõnetooli Jaanus Karilaiu. Palun!

Tänu istungi juhatajale! Head kolleegid! Ega kaost analüüsida ei ole lihtne ülesanne. See, mis täna meile vastu vaatab, on tegelikult poliitiline kaos. Ma üritan seda nüüd süstematiseerida ja teha mingeid järeldusi. Kui ma vaatan Jürgen Ligi kirja Aivar Sõerdile – mõlemad kuuluvad Reformierakonda –, siis tuleb välja, et see kaos oli juba aastatel 2007–2008. Aga praegu Jürgen avastas selle ja hakkas oma erakonnakaaslast hurjutama, et miks siis oli nii, miks otsuseid tehti teisiti. Kui ma vaatan Reformierakonna maksupoliitikat, sealt vaatab vastu tõmblemine. Kunagi oli tulumaks 26%, lubati maksuvabasid reedeid. Nüüd janditakse maksuküüruga, mille [kaotamise] hind on circa 500 miljonit eurot. Automaksuga tahetakse koguda rahva käest üle 200 miljoni. Siit puldist me kuuleme tegelikult päris uusi asju, mille peale varem ei ole tulnudki: peretoetused ongi mõeldud selleks, et maksta automaksu. See on uus teadmine, mida Reformierakond meile oma riigipoliitikas peegeldab. Kui me analüüsime laiemalt, siis [näeme, et] tänase olukorra eest ongi vastutav eelkõige Reformierakond. Aga nende liikmetel ei ole nii palju enesekriitikavõimet, et aru saada, kuidas on nende kolleegid oma erakonna maksu‑ ja eelarvepoliitikat kujundanud, kuidas on tõmmeldud, kuidas on riigikassast raha välja viidud. Neil on ükskõik. Ma olen nõus eelkõnelejaga, et ka tänast parlamendi debatti vaatavad nad suhteliselt ükskõikse, mängulise pilguga: "No mis siis? Meil on 39 mandaati. Kui meile midagi ei meeldi, vahetame jälle kellegi kolmanda välja." Mul ei lähe meelest ära ühe staažika reformierakondlase lause siin kohvikus. Ta väitis, et valija mälu on kolm-neli kuud ja kui päike peale paistab, ilm on ilus, on mälu veel lühem. Nii et kui me vaatame maksupoliitikat pika aja [jooksul], siis me näeme, kes on tegelikult maksudega tõmmelnud, kes on raha välja viinud, nii et meil pole raha toetusteks, teenusteks, investeeringuteks. Tänase majanduslanguse, majandustardumuse [ajal] tulla välja sellise maksude kaskaadiga on jutumärkides ainulaadne. Et veel rohkem majandust suretada, veel rohkem majandust auku viia, veel rohkem oma inimesi pitsitada, seda saab dikteerida ainult parteiline ülbus. Parteiline ülbus! "Vahet pole, meil on järgmine kord 31 mandaati, Eesti 200 läheb ajaloo prügikasti, me tekitame tehnoloogiliselt jälle ühe uue erakonna enda kõrvale ja paneme vanaviisi edasi." Rahanduskomisjoni esimees [ütles], et meie teed on korras. No tasuks välja võtta võrdlev analüüs, võrdlus lätlaste, leedukate, soomlastega, ja aru saada, milline on meie teede kui majanduspoliitika ühe nurgakivi tegelik olukord ja meie võimekus lähiaastatel neid nii hooldada kui ka arendada. Sotsiaaldemokraadid teevad mõnes mõttes revolutsiooni rahvusvahelises kontekstis. Tavaliselt nad ikkagi võtavad jõukamatelt ja annavad vaesematele, aga seekord nad võtavad vähem jõukatelt ja säästavad rikkamaid. Reformierakond, kes räägib rikkusest, loob muidugi hoopis vaesust. Eesti 200‑st ei maksa väga pikalt rääkida, nemad on otse välja öelnud – võib-olla kõige ausam erakond seal –, et nemad lähevadki valitsusse Reformierakonna poliitikat ellu viima. Aja küsimus, millal see erakond laiali tassitakse. Aga mõnes mõttes on nad kõige ausamad ja selle eest neile muidugi tunnustus. Tänane olukord on pikaajalise ebaprofessionaalse maksu‑ ja eelarvepoliitika kujundamise tulem, nii et loomulikult hääletame selle eelnõu vastu.

Aitäh, hea ettekandja! Järgmisena Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Jõudu teile uues ametis! Head saadikud! Kõik, kes te vaatate meid televiisori vahendusel! See, mis meil Eestis praegu toimub, on valitsuse järjekordne rumal katse, plaan. Riigi rikkaks maksustamise plaan võiks olla selle nimi, mida püütakse teostada, saamata aru sellest, et see ei ole ajalooliselt mitte kuskil mitte kunagi toiminud. Ju siis on vaja jälle selle reha peale astuda, reha[varrega] vastu pead saada nii kõvasti, et korraks äkki meenub midagi, aga võib-olla ka mitte. Ma olen automaksu [aruteludel] siin puldis päris mitmeid kordi käinud, aga midagi teha pole, tuleb ikkagi käia jälle üle mõned peamised argumendid, miks see maks on väga halb mõte. Kindlasti mina ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda maksu ei toeta ja kui peaks avanema võimalus, siis me selle maksu ära lõpetame ja tagasi pöörame. Siin on räägitud täna väga palju ka sellest, et riigikaitse on oluline, ja riigikaitsemaksust on räägitud. Aga inimesed, kes elavad väljaspool suurlinnasid, kes vajavad sõidukeid maapiirkondades – põllumehed, väikeettevõtjad, suurpered ja nii edasi –, vajavad sõidukeid tegelikult ka selleks, et igapäevaselt hakkama saada. Nagu siin üks eelkõneleja ütles, me teeme väga valulikuks ja kalliks suuremate sõidukite omamise, kuigi riik võib neid tegelikult ühel päeval vajada. Loodame, et seda päeva mitte kunagi ei tule. Aga siis, kui Kaitseväel oleks vaja Eesti kaitsmiseks neidsamu sõidukeid, et meid paremini kaitsta, meil neid pole, sest me oleme maksuga, mida me täna arutame, võtnud inimestelt käest ära natukenegi suuremad sõidukid, mida nad tegelikult igapäevaelus nagunii oma tegevuste tegemiseks vajaksid. Elades ise maal, kinnitan küll kindlalt, et ei ole võimalik saada hakkama ühe autoga. Siin on täna väga palju räägitud ühistranspordist ja sellest, et tegelikult ühistransport maal ei toimi. Järjest raskemaks läheb, omavalitsused on järjest suuremas hädas sellega, kuidas ka koolitransporti tagada. Ja siis tuli siin puldis olnud Annely Akkermannilt selline kummaline jutt, millest jäi küll mulje, et propageeriti kahe elamise omamist. Ehk siis kes täna elavad maal, katsuge omale linna elamine soetada. Kuidas see küll [toetaks] inimeste hakkamasaamist, on keeruline aru saada, aga selline huvitav nüanss siin oli. Täna oli juttu ka sellest, et Eestis on teed juba päris heas korras. See väide oli ikka päris kummaline olukorras, kus taristuettevõtjad on öelnud, et Eesti riigis on puudu 4,4 miljardit – 4,4 miljardit! – eurot, selleks et Eesti teede taristu saaks valmis ehitada ja seda ka korralikult hooldada. Ja siis öelda, et teedega on tegelikult hästi – no ma ei tea! Aga ega ma ei imesta ka selle üle, sellepärast et, nagu ma korduvalt öelnud olen, ühel komisjoni istungil oli päris huvitav, kui Rahandusministeeriumi ametnik ütles ühele küsimusele vastates, et Rahandusministeerium ei ole täheldanud väga olulist vahet transpordi kättesaadavuses linnalises keskkonnas ja maakeskkonnas. Kui tõesti vastab tõele, et Rahandusministeerium ei ole kogu selle eelnõu menetluse käigus tuvastanud suurt vahet transpordi kättesaadavuses linnades ehk tiheasustuses ja hajaasustuses, siis ei ole ka põhjust imestada, miks me sellise eelnõu üle siin üldse arutame ja miks mitte keegi sellest aru ei saa. Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega.

Lisaks suurperedele, ettevõtjatele ja põllumeestele ei saa ikkagi kuidagi jätta välja toomata ka jahindussektorit. Ma olen kordi ja kordi öelnud, et jahimehed ei oma suuremaid sõidukeid ja maastureid sellepärast, et käia oma lõbuks metsas sõitmas, vaid jahimehed on riigi partnerid, kes reguleerivad meie ulukipopulatsiooni ja on väga vajalikud riigile tervikuna. Siis liiklusohutus. Ma ütleksin, et liiklusohutus on üks teema, mida ei ole praktiliselt üldse käsitletud selle eelnõu arutamisel. Kes vähegi seda lugenud ja analüüsinud on, saab ju aru, et pärast selle eelnõu kehtima hakkamist hakkab Eesti autopark vananema. See hakkab vananema ja meie sõiduautod hakkavad muutuma väiksemaks. Ja ma usun, et enamik mõtlevaid inimesi saab aru, et võimalike liiklusavariide korral on siis tagajärjed raskemad, sest vanemad autod ei ole nii turvalised, on väiksemad. Võib olla üsna kindel, et mõne aasta pärast ollakse väga üllatunud ja otsitakse [selle põhjust], suurte rahade eest tehakse uuringuid, et saada aru, mis on juhtunud. Mis on juhtunud, et liiklusõnnetuste arv on kasvanud, ka raskemate liiklusõnnetuste arv on kasvanud? See tuleb tõenäoliselt väga suure üllatusena mõnele ametkonnale, kes seda mõne aasta pärast uurima hakkab. Aga käies Eestis ringi, on [näha, et] kahjuks levib inimeste seas suur ebakindlus ja, ma ütleksin, isegi käegalöömise mentaliteet. See on väga halb, sest kogu see maksude laviin, mis on inimestele nüüd peale vajunud ja mis veel vajub ning hakkab oma tegelikku raskust inimestele 2025. ja 2026. aastal alles näitama, on tekitanud olukorra, kus inimesed ütlevad, et eks me siis tee valikuid. Mõni ütleb, et ta ei võta enam mingit sõidukit maal arvele. "Politseid me niikuinii ei ole näinud siin viimased seitse aastat, mis ma tast ikka ülevaatusele [viin], arvele võtan ja kindlustust teen." See omakorda, julgen väita, toob rohkem probleeme võimalike liiklusõnnetuste puhul, sest osa sõidukeid on kindlustamata. Ja siis tuleb suur hunnik probleeme sellest, et [tuleb] lahendada neid võimalikke olukordi, mis tekkima hakkavad. Sellest on siin täna juba ka räägitud ja mina iseenesest kindlasti pooldan seda, et meil oleks sularaha jätkuvalt olemas, ja ma olen selle vastu, et sularaha käitlemist kogu aeg vähendatakse. Aga proovin leida läbi huumoriprisma midagi positiivset: kogu see maksude suur tõstmine riigis tagab tõenäoliselt veel mõnda aega Eestis sularaha käibel olemise, sellepärast et inimesed hakkavad omavahel järjest rohkem arveldama sularahas. Kahju küll, aga selle asemel, et riik saaks rohkem maksutulu, hakatakse mõtlema, mõeldakse juba täna, kuidas makse rohkem optimeerida. Kellel on võimalik, viivad oma ettevõtluse Eestist välja, väga paljud inimesed ka kolivad Eestist ära. Üks asi, millest valitsus minu arust aru ei saa, on see, et ettevõtjad ei kisa iga päev raadios, televiisoris, igal pool [mujal] ega ähvarda, et me hakkame ära minema. Ettevõtjad on ratsionaalsed inimesed, kes juba mõnda aega astuvad samme ja lähevadki Eestist ära, järjest liiguvad välja. See kõik on meie riigi maksuraha, need on meie oma inimesed, meie tööandjad, töötajad. Ja minu arust tänane valitsus endale sellest küll mitte ühelgi moel aru ei anna. Kutsun ikkagi kõiki üles selle seaduseelnõu [lugemise] täna katkestama, mitte seda toetama. Pange see koalitsiooni poolt üldse sahtlisse ära ja lõpetage selle menetlemine! Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Järgmisena võtaks Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Palju õnne debüüdi puhul! Head saadikud! Võib-olla ka muud inimesed, kes te meid kuulate! Tulin eile õhtul naaberriigist ehk Saaremaal asuvast lambariigist. Mul paluti edasi anda tervitused lambakogu esimehelt ja ka peaminister oinalt meie värskelt valitud uuele valitsusele, ja väike soovitus ka. Lambariigis on väga lihtne: seal on ainult üks maks, lambamaks, mida korrigeeritakse vastavalt sellele, milline puudujääk on. Nii et väike ettepanek: meie riik võiks ka teha üheainsa maksu. Nagu praegu tundub, Riigikogu, valitsuskoalitsioon ja valitsus üritavadki, kuigi natukene keerulisemal moel, nii et teeme hästi palju, kobarate viisi makse. See on justkui niimoodi, et tõstame ennast jälle turjapidi soost välja. Ehk kui meil on puudujääk, tõstame makse. Kuhu me sellega jõuame? Ei ole raske ennustada, see on selge, siin on paljud eelkõnelejad sellest juba rääkinud. See on tegelikult juba 2008.–2009. aastal läbi käidud etapp. Siis oli meil majanduskriis ja riik toimis minu arvates tol ajal väga rumalalt, tõmmates sel raskel ajal koomale just nimelt investeeringuid. Õnneks makse väga palju ei tõstetud sellel hetkel. Täna on niimoodi, et tõmmatakse koomale ja tõstetakse makse ka ehk on topeltkoormus. Ja mis siis juhtus? No, ütleme, ligi 100 000 eestlast lahkus riigist, eelkõnelejad on ka sellest rääkinud. See ei ole väga raskelt ennustatav, sest inimestel ei ole maakohas enam võimalik elada, nendel tehakse elu seal ikka täiesti võimatuks. Seesama automaks – siin on täna tõesti juba mitu tundi sellest räägitud. Ma ise elan ka maal ja mu abikaasa sõidab pidevalt päevas 100 kilomeetrit selle jaoks, et viia lapsi kooli, viia neid huvialaringidesse. Ja ühistransport [sõidab] kaks korda päevas: hommikul kell seitse ja õhtul kell kuus. Ei ole võimalik majandada! Mida mina soovitan? Eelkõige oleks vaja mõelda läbi, miks meil tekib selline majandusolukord, et me peame kogu aeg tagantjärgi vigu lappima. Ma tegelikult majanduskomisjoni liikmena näen, kust see algab. Selle taga on väga valed otsused, õigemini otsustamatus. Ei ole ju mingisugune saladus, et majanduse alustaladeks on energia hinnad ja sealt saab kõik alguse. Kui elektri hind või kütuse hind on kõrge või kõrgem kui naabritel, siis on meie konkurentsivõime olematu, me ei suuda olla konkurentsis. Täna toimub meil see, et käib selline Browni liikumine. Meil ei ole energiamajanduse arengukava, õigemini see küll kuidagimoodi valmib kogu aeg, aga samas tehakse sööste vasakule ja paremale, läbi arutamata, läbi mõtlemata, mis meile tervikuna vajalik on. Ma olen seda korduvalt siin rääkinud. Endine kliimaminister Michal ei olnud väga rahul sellega, kuidas ma kritiseerin meretuuleparke. Aga meretuulepargid maksavad neli kuni viis korda rohkem kui maatuulepargid ja nende jaoks tuleb hakata jälle kulutama just nimelt maksumaksja raha, 2–3 miljardit maksumaksja raha, et subsideerida neid parke, lisaks teha energiataristu sinna juurde, tähendab, võrgud välja ehitada. Meil on Rail Baltic, millest me enam niikuinii ei pääse, see on selge, ja sinna on 3 miljardit vaja. Meil on tegelikult läbi mõtlemata – ma küll väga ei armasta seda "pika plaani" sõnapaari – pikk arengukava. Aga kui me suudaksime seda läbimõeldult teha, siis me ei jõuakski sinna … Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

… et me kogu aeg peame tegelema tagajärgede likvideerimisega ehk meil on kogu aeg eelarves puudujääk. Loomulikult, kui on puudujääk, siis tulebki kokku hoida. Tuleb kokku hoida eelkõige riigi majandamise kuludelt ja kui sealt enam ei saa, siis tuleb läbi mõelda, mis teenuseid me peaksime kärpima. Kui ongi vaja teha riigikaitseks lisakulutusi, praegu sisuliselt ühekordseid, mida väidetavalt on vaja teha – ma ei tea täpselt, kui palju on vaja, öeldakse, et 1,6 miljardit eurot –, siis tuleks võtta riigikaitselaenu. Ja seda ei pea häbenema. Meie laenukoormus on Euroopa kõige väiksem. See, et me 3% sisse ei mahu, ei vasta tõele, sest riigikaitselaen ei käi Maastrichti 3% nõude alla. Vaatame, mis on 10 aasta jooksul raha väärtusega juhtunud: üks pirukas maksis 1–2 krooni, aga täna on see 4–5 eurot. On näha, et 10 aasta jooksul on raha väärtus 20 korda kukkunud. Kui me võtame riigikaitseks miljardi laenu, siis 10 aasta pärast peame tagasi maksma sisuliselt 100 miljonit. Jah, mingid protsendid tulevad. Kui väita, et euribor on hirmus kõrge, siis mina ütlen ka, et ei ole vaja nuumata pankasid, tuleb läbi mõelda see süsteem. Kui euribor tõuseb, tuleb osa jätta teenindamiseks pankadele, aga osa võib täpselt samamoodi riik maksude näol tagasi küsida. Ja niimoodi ei ole meil laenud liiga kõrgete protsentidega. Aga automaks on lihtsalt jälle üks maks, mille puhul eesmärk pühitseb abinõu. See on tegelikult selle jaoks, et lappida tulevikus Reformierakonna jonniajamisega kehtestatavat nii-öelda maksuküüru kaotamist, selle asemel et mõelda riigimehelikult, et täna seda teha ei saa. Iga erakond võib ju lubada mida iganes, aga kui on rasked ajad, siis ei ole mõtet punnitada. Teeme ära need asjad, mida on vaja. Kui riigikaitseks on meil raha vaja, siis tuleb see võtta. Ja kui meil on vaja toetada lapsi ja lasterikkaid peresid, [siis tuleb seda teha]. See on praegu ilmselgelt vajalik, sest muidu me sureme lihtsalt välja, eelkõnelejad on sellest ka rääkinud. Mina ei kujuta ette, kuidas [sündimus]kordajaga 1,4 saab olla jätkusuutlik riik. Suured riigid, näiteks Hiina, võivad endale seda lubada võib-olla mitusada aastat, aga meie sureme ilmselgelt välja. Kui me tahame olla rahvusriik, nagu on meie põhiseaduse preambulis kirjas, et meie keel, kultuur ja rahvus säiliks, siis tuleb selle peale mõelda, ja mitte ainult vajaduspõhiselt, vaid tuleb mõelda pikemas plaanis. Minu arvates on ka väga imelik vajaduspõhisuse läbi arvutamine, sellest ma aga ei jõua praegu rääkida. Igatahes ei saa toetada automaksu ja üleüldse sellist läbimõtlematut maksustamise poliitikat. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Järgmisena tuleb kõnetooli Aivar Kokk. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Alustame siis algusest. Miks me täna siin oleme? Ainult ühel põhjusel: eelmise valitsuse juht tegi kolm rumalat otsust ja tänane koalitsioon leppis aasta tagasi kokku, et kindlasti on vaja teha kõrgepalgalistele tulumaksuvabastus. 500 miljonit eurot sooviti kõrgepalgalistele jagada algul järgmisest aastast, nüüd selgus, et soovitakse 2026. aastast. [Selle tõttu] tuleb praktiliselt iga nädal uus uudis uue maksu või mõne vana maksu tõusu kohta. Kui seda 500 miljoni teemat ei oleks, siis me ei peaks arutama, millist maksu peame järjekordselt tõstma. Eelmisel aastal alustas koalitsioon lihtsalt: kõigepealt võeti ära lastetoetused. Lastetoetused, mis suure tõenäosusega [aitasid]. Kui lastetoetused suurperedele tekkisid ja tõusid, siis sündimuse kasv oli korralik. Täna noored inimesed ei näe seda võimalust ega soovi võtta riski, et tuua oma perre näiteks kolmas laps, sünnitada, sest me ju ei tea, mis tänane koalitsioon veel välja mõtleb. Kui eelmisel aastal otsustati ära küll käibemaksu tõus 10%, küll tulumaksu tõus 10%, küll aktsiiside tõus, siis enamusel Riigikogu liikmetel ja Eesti elanikel oli lootus, et nüüd maksutõusud lõpevad. Oli veel juttu mootorsõidukimaksust, aga lootus oli, et äkki uus valitsus lõpetab selle asja ära. Aga ei, sel aastal algatati uued maksu[muudatused]. Kõigepealt pensionärid – tehti otsus, et keskmine pension järgmisest aastast enam tulumaksuvaba ei ole. Ehk järgmisel aastal kaotavad meie vanemad 17 miljonit eurot. 2027. aastal tõuseb see juba üle 70 miljoni, mis võetakse pensionäride taskust. Sellele järgnes maamaksu tõus. 2026. aastal ei ole enam suuremas osas omavalitsustes kodualune maa maksuvaba. Tegelikult kõigis, sest vabastuse võib teha ainult pensionäridele. Samas kirjutati sotsiaaldemokraatide ettepanekul sinna sisse veel üks rida: maamaks peab igal aastal tõusma vähemalt 10%, aga seda võib tõsta ka 100%. Nüüd me jõuame tänase seaduseelnõu juurde: mootorsõidukimaks. President saatis selle Riigikokku tagasi. Paljudel tekkis lootus, et äkki see maks muudetakse mõistlikuks või jäetakse üldse ära. Aga ei! Enne oli puuetega inimeste ümberehitatud autodele maksuvabastus, aga uskuge või mitte, täna siin saalis olevast eelnõust on see maksuvabastus kadunud. Siin räägitakse, et antakse mingit toetust. Ma pean tunnistama, et lausa häbiväärne on vaadata neid [summasid], mis on puuetega inimeste toetustele … Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisa.

… juurde pandud. Räägime pensioniealistest. Keskmise puudega inimesed saavad järgmise aasta 1. juunist toetust 21 senti kuus rohkem, raske puudega vanaduspensionärid lausa 15 senti ja sügava [puudega] 9 senti. Räägime ka lastest. Keskmise puudega lastel tõuseb toetus 92 senti. Tööealistel keskmise puudega inimestel tõuseb see samuti alla ühe euro. Siin on veel eraldi konks, et raske ja sügava puudega tööealistele ja lastele on järgmisel aastal ka mingi ühekordne toetus mootorsõidukimaksu kompensatsiooniks, kuid keskmise puudega tööealistele, lastele ega ühelegi vanaduspensioniealisele seda toetust ei ole. Kas tõesti president soovis näha seda, et koalitsioon [teeb] kõige nõrgematel elu veel raskemaks? Auto on tarbeese, kõikidele peredele vajalik tarbeese, isegi Tallinnas. Ma elan prantsuse lütseumi kõrval. Igal hommikul, kui siia tööle tulen, on seal autode rida, sest lapsed tuuakse kooli. Aga räägime maapiirkondadest, kus laps tahab minna kas trenni või tahab mingit kultuuriasja teha, kunsti, laulmist. Kui sul on peres veel mitu last, siis suure tõenäosusega peab peres olema ka mitu autot, et lapsed saaks kõik vajalikud teadmised ja oskused, et tulevikus Eesti majandust ülesmäge viia. Varsti on Eesti majandus languses olnud kolm aastat. Võtke, hea koalitsioon, näiteks meie otsused, mis me tegime kevadel 2020 lisaeelarve tegemisel. Me suutsime kahe nädalaga need otsused ellu viia. Vähendasime makse, viisime töötukassa kaudu kolmeks kuuks sisse tööjõutoetuse. Järgneval kahel aastal oli Eesti majandus Euroopa kõige kiiremini tõusev majandus. Ja siis tuli Kaja Kallas erinevate valitsustega. Järgnesid otsused mitte teha LNG‑terminali, avada kiiruga kolmas kõrgepingeliin Lätti ja müüa maha 2500 vagunit. Nende kolme otsusega viidi Eesti majandusest välja 2 miljardit eurot. Ja nüüd koos nende maksudega tahetakse veel kord 2 miljardit eurot meie taskust ära võtta. 2026. aastal kaotavad keskmist palka teenivad inimesed 2000 eurot aastas …

Teie aeg!

… ja pensionärid kaotavad vähemalt ühe kuu pensioni. Kas me sellist valitsust tahamegi? Igal juhul, seda eelnõu ei saa ma mitte kuidagi toetada. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Järgmisena palun kõnetooli Riina Solmani.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees Arvo Aller, ja edu teile selles tähtsas ametis! Tervitan omalt poolt rahvasaadikuid, kes siin saalis kuulavad ja peavad oma kolleegidest lugu, ning ka neid, kes jälgivad meid sidevahendite teel. Samamoodi tavainimesi, kes saadavad praegu, meie koosoleku ajal, siia sõnumeid ja paluvad öelda Reformierakonnale edasi üht, teist ja kolmandat, peamiselt seda, et Riigikogu liige peab lähtuma otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest, mitte oma saamatu juhtimise tagajärgedest, mida me viimasel aastal oleme näinud Reformierakonna juhtimisel riigis juhtuvat. Just selle öelduga, mille saatis mulle pensionär, juhatan ma sisse enda kõne. Ja ütlen teile veel kord, et Isamaa ei toeta mootorsõidukimaksu seadustamist. Ma ise Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehena absoluutselt ei toeta selle maksu kehtestamist ja ma ei saa aru, kuidas koalitsiooni liikmed sotsiaalkomisjonis saavad üldse selle poolt olla. Ma kutsun veel kord üles mulle kirjutanud pensionäri sõnadega: Riigikogu liige lähtub otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest, mitte saamatu juhtimisega erakonnajuhi töö tagajärgedest – selleni me oleme jõudnud ja [seetõttu] meil see raha ärakorjamise maks kehtestatakse. Siitsamast puldist on rääkinud rahanduskomisjoni esinaine, me oleme kuulnud kõnelemas ka tänast rahandusministrit ja eelmist rahandusministrit, aga seda, kuhu täpselt läheb see raha, mis nüüd mootorsõidukimaksuga ära korjatakse, meile tegelikult ei öelda. Igalt poolt me kuuleme, alates Mart Võrklaevast, et see läheb igale poole, aga mitte nende haavatavate sihtgruppide vajaduste katteks, keda tegelikult riik on kutsunud aitama, pidades eriti silmas põhiseaduse paragrahvi, et riik hoolitseb ennekõike puuetega [inimeste] ja paljulapseliste perede eest. Kuna Aivar Kokk, mu hea erakonnakaaslane, pidas väga hea kõne ja tõi esile ka väga palju numbreid selle kohta, mis juhtub haavatavate sihtgruppidega – tänan, Aivar, väga hea kõne oli –, siis mina toon teile esile kirja, mille saatsid Riigikogu liikmetele huvigrupid vaid mõned kuud tagasi. Need huvigrupid esindavad kolmveerandit Eesti rahvast, kes on mootorsõidukimaksu [vastu]. Ja mida nad siis ütlesid? Tuletan teile meelde. Automaksust 2023. aasta valimistel ei räägitud ja tuletame meelde, et selle kehtestamine ei olnud ka Riigikogu valimiste diskussiooni osa, pigem vastupidi. Ühegi täna Riigikogus esindust omava erakonna valimisprogrammist me mootorsõidukimaksu kehtestamise lubadust ei leia ja seda lubadust ei olnud isegi valimiskünnise alla jäänud roheliste valimisprogrammis. Selle asemel lubas meie valitsuse juhterakond, Reformierakond, et nad viivad tavapärasest tugevama majanduskasvu korral kroonilises puudujäägis oleva riigieelarve tasakaalu nelja aastaga. "Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata [Rõhutan: maksukoormust tõstmata – R. S.] innovaatilise ja teadmismahuka majanduse abil ning tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega. Ajutiste kulutuste ja majandusolukorra olulise halvenemise puhuks peavad riigil ja omavalitsustel olema piisavad finantspuhvrid ja usaldusväärsus, et laenuvajaduse korral puudujääk soodsalt katta." Ma rõhutan: laenuvajaduse korral puudujääk soodsalt katta. Mitte ühestki maksutõusust täna valitsevad erakonnad ei rääkinud. Neid on kehtestatud opositsioonist, kes ka huvigruppe esindab, üle trampides, kiirustades ja läbimõtlematult. On väga arusaadav, et ka Reformierakonnale omal ajal hääle andnud inimene ei osanud ette näha ei käibemaksu tõusu ega tulumaksu määra tõusu. Raskest olukorrast lubati siis välja tulla, ma rõhutan, tarkade kuluvalikute, mitte automaksu kehtestamise abil. Mis on toimunud? On toimunud tegelikkuse moonutamine. Eelnõu koostajad viitavad seletuskirjas madalatele keskkonnatasudele. Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Samas on eelnõu allikas viide, et näiteks mootorikütuselt kogutavad maksud liigituvad Euroopa Liidu mõistes energiamaksude alla. Kütuseaktsiis, mida kogutakse ning mille algne eesmärk oli koguda vahendeid teede korrashoiuks ja teedevõrgu arenguks, seoti teedevõrgu küljest lahti 2024. aastal. Peale seda on autoomanike panusest ehk kogutud aktsiisist alla poole jõudnud tagasi teedevõrku, ja teede jaoks eraldatakse ka edaspidi väga vähe raha. Mootorsõidukimaks on viimane piisk, mis süvendab vaesumist veelgi. Me oleme kuulnud puuetega inimeste appikarjeid, me oleme kuulnud lasterikaste perede appikarjeid, me näeme, et ka pensionäride elu tehakse raskemaks. Ma juhin tähelepanu, et mootorsõidukimaks ei tekita kindlust tuleviku ees, millest kõik Reformierakonna juhid siin saalis ja väljaspool avalikkusele räägivad. Sõnast "kindlus" on saamas nende turunduselement, aga tegelikkuses tekitavad kõik nende teod ebakindlust, eriti haavatavates sihtgruppides. Ma lisan juurde, et nii Reformierakonna rahandusminister Ligi kui ka sotsiaalkaitseminister Riisalo räägivad pidevalt sellest, et toetused ei aita meid, on vaja vajaduspõhiseid ja suunatud avalikke teenuseid. Samas kuulsime ka täna siitsamast puldist rahanduskomisjoni esinaiselt, et puuetega inimestele tulevad toetused. Selle asemel et pakkuda puuetega inimestele sihitud erisust, vabastust mootorsõidukimaksust, ehk pakkuda neile teenust, räägib Reformierakond nüüd ühtäkki toetuse vajalikkusest. Ja teate, see toetus ei aita ju kedagi. See on abivahendite suurema kättesaadavuse pakkumine, aga tegelik maksuvabastus, mida see sihtgrupp väga vajab, jäeti hoopis ära. Ka president sai ninanipsu. Me tahame teada, milliseid kohustusi riik endale kokkukorjatud rahaga võtab. Mootorsõidukimaks – me ei tea, kuhu see täpselt läheb. See läheb igale poole, nagu rahandusspetsialistid koalitsioonist on siin maininud. Kas ehitatakse paremaid teid? Kas aidatakse inimesi sellega? Inimesed tahavad teada, neil on õigus seda teada. Öeldakse siit puldist meile, et mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi kasutama vähem saastavaid sõidukeid ja koguda raha riigi kohustuste täitmiseks. [Mind] väga huvitavad need kohustused, mis on plaanis selle ärakorjatava rahaga [täita]. Milliseid avalikke teenuseid Reformierakond automaksuna korjatava raha eest pakub haavatavatele sihtgruppidele või üleüldse, rääkides avalike teenuste vajalikkusest toetuste asemel? Siiani ei ole selliseid näiteid olemas. Abivahendite omaosaluse protsendi langetamine ei ole uus teenus, ma juhin tähelepanu, rõhutades seepärast ebakindluse külvamist. Iga kord, kui siin saalis kõlab Reformierakonna poolt sõna "kindlus", mis kaaperdatakse enda erakonna loosungist, tuleks sellele liita juurde liide "eba-", sest maksutõusud tekitavad ebakindlust. Ma palun jätta mootorsõidukimaksu kehtestamine ära. Aitäh!

Jaak Valge, palun!

Hea istungi juhataja! Kallid kolleegid! Mootorsõidukimaksust on juba põhjalikult räägitud. Ma pakun sellele eelnõule natukene tausta, räägin valitsuse majanduspoliitika tulemustest laiemalt. Nimelt, paar nädalat tagasi avaldas OECD eri riikide 2023. aasta majandusnäitajad. Ma tegin pisut arvutusi ja refereerin neid. Nullindatel ja eelmisel aastakümnel lähenes Eesti SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel arvestatuna Soomele pidevalt ja kõige lähemal oli sellele 2021. aastal, mil Soome näitaja moodustas Eesti näitajast 129%. Eelmisel aastal toimus tagasikäik ja Soome SKP isiku kohta kasvas 132%‑ni Eesti omast. Balti riikidest on Leedu SKP isiku kohta juba 2010. aastast kasvanud kiiremini kui Eesti oma ja möödus Eestist 2019. Praegu moodustab see 106% Eesti näitajast. Lätist oleme veel praegu suhteliselt ees, aga alates 2021. aastast on vahe igal aastal umbes 2% võrra vähenenud. Euroopa Liidu keskmisest oleme kaugenenud alates 2021. aastast. Euroopa Liidu keskmine SKP isiku kohta moodustas meie omast eelmisel aastal 123%. Me oleme sellest kaugenenud. Veel palju kurvem on pilt Eesti inimeste töö tootlikkust hinnates. Kui me vaatame 2015. aasta püsihindu, siis [näeme, et tootlikkus] on kukkunud: kõige kõrgemal oli see vist 2021. aastal, 42,9 dollarit ühe töötunni kohta, 2023. aastaks oleme kukkunud 38,8 dollarini. Soomele olime me kõige lähemal 2020. aastal, toona moodustas [meie tootlikkus] 69% Soome omast, eelmisel aastal moodustas ainult 63%. Väga mage. Samal ajal on ka Läti ja Leedu tootlikkus kasvanud. Läti möödus juba 2022. aastal Eestist ja eelmisel aastal see vahe veelgi suurenes. Leedu, Tšehhi, Sloveenia ja Slovakkia on kogu selle perioodi vältel olnud Eestist ees. Peale Läti läksid Eestist 2022. aastal tootlikkuse poolest ette ka Poola ja Ungari, eelmisel aastal läks ette ka Horvaatia. Euroopa Liidu keskmisele olime kõige lähemal 2020. aastal, kui [meie tootlikkus] moodustas sellest 78%. Edasi on see kogu aeg alanenud, eelmisel aastal oli 70%. Samal ajal on meie varanduslik ebavõrdsus kasvanud. Need ei ole nüüd enam OECD andmed, vaid vaatasin Euroopa Keskpanga andmeid. Varaline ebavõrdsus Eestis on kujunenud suuremaks kui üldse kunagi varem. [Ebavõrdsust] mõisaajal on raske arvutada, aga igatahes uuemal ajal, sellest ajast, kui meil on olnud selged ühikud olemas, on see küll kõige suurem – [suurem], kui on kunagi olnud. 2013. aastal kuulus varakamale 5%‑le leibkondadest 43,7% netovara, 2021. aastal juba 48%. Me oleme pidanud ennast homogeenseks sidusaks ühiskonnaks, aga varandusliku ebavõrdsuse näitaja järgi oleme Euroopa Liidus Küprose järel teisel kohal. Samal ajal on näiteks Läti euroala keskmisel tasemel ja Leedu keskmisest võrdsemgi. Palun veel kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Seejuures tegi Eesti tööinimene 2023. aastal keskmiselt 1742 tundi tööd ja töötundide arvult oleme me Euroopas Poola järel teisel kohal. Nii Soomes, Lätis kui ka Leedus on töötundide arv kusagil 10% väiksem kui Eestis. Nii et raske oleks mingit muud järeldust teha, kui et meie majandusuuendused ja majanduse areng on takerdunud viimasel kolmel-neljal aastal. Üks kaudne põhjus, miks majandusuuendused on takerdunud, on kindlasti odava tööjõu import, mis on suhtes püsielanikega Eestis mitmekordselt suurem kui Leedus, Lätis või Soomes, ehkki rahvastiku vanuse struktuur on meil ju sama, tööjõulise elanikkonna proportsioon on sama. Nemad saavad läbi ilma odava tööjõu impordita ja selle asemel teevad majandusuuendusi. Selle tõttu, eks ole, nende tootlikkus kasvab, töötundide arv langeb. Meie oleme valinud teise tee. Otsene põhjus, miks meil on majandus untsu läinud, on ilmselgelt kõrged energia hinnad ja teised majanduskasvu tarretavad meetmed. Indrek Neivelt väidab, et meie elekter on Soome ja Rootsiga [võrreldes] siiamaani kaks korda kallim ning laenuintressid on samuti keskmiselt 1–1,5 protsendipunkti võrra kallimad. See aga tähendab meie inimestele ja ettevõtetele umbes miljardilist lisakulu aastas. Lisaks oleme erinevalt Leedust jätnud maksustamata pankade ülikasumid, kuigi see aitaks riigieelarvet tasakaalustada, ja erinevalt Lätist jätnud alla surumata kodulaenude intressimäärad, kuigi see elavdaks tarbimist. Samuti, nagu siin on mitu korda märgitud, oleks meil võimalik korraldada riigikaitselaen. Lõpetuseks, võib-olla oleks mootorsõidukimaks teistes oludes teataval määral isegi õigustatud, aga nüüd, kui me oleme sügavas majanduskriisis, mille on põhjustanud meie enda majanduspoliitika, ja meil on olemas alternatiivid, kindlasti mitte. Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ei saa kuidagi seda eelnõu toetada, nii nagu ka teisi maksutõuse. Aitäh!

Aitäh! Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea kolleeg Jaak Valge rääkis tõsistest asjadest ja andis väga hea ülevaate sellest, mis on toimunud. Kui panna siia juurde veel täna [avaldatud artikli] pealkiri, kus Heido Vitsur ütleb, et uus valitsus toob meile Austria ja Saksamaa hinnad, siis [võib oletada], et asi, mida me siin rohkem kui aasta jooksul näeme, saab ainult täiendavalt jõudu juurde, ja see on tegelikult väga kurb. See, mis [toimub] sotside diktaadi all ja seetõttu, et oravad soovivad võimul olla ja sellest kinni hoiavad, toob meile katastroofilised tagajärjed. Peaministrikandidaadina ütles Kristen Michal näiteks, et kui sotsid järgmises valitsuses enam ei ole, siis saab arutada ka kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmist, aga praeguses kontekstis ei saa. Siis ma mõtlesin, et huvitav, kas see ongi Reformierakonna arusaam poliitikast viimasel ajal. Meenutan, et kui Kaja Kallase [juhtimisel] tehti valitsus Isamaa ja sotsidega, siis tõsteti lasterikaste perede toetusi, aga kui Isamaa järgmises valitsuses enam ei olnud, siis otsustati neid olulisel määral vähendada ja hakati makse tõstma. Huvitav, kas siis ongi niiviisi, et poliitika muutub vastavalt partneritele ja Reformierakonnal mitte mingit muud arusaamist ja ideed ei ole, [ainult soov] võimul olla, ja ta on valmis lihtsalt tegema ja toimetama nii, nagu partnerid tahavad. Huvitav on, et kui partnerid peaks vahetuma, kui sotsid peaks ükskord jälle valitsusse tulema, kas siis jälle muudetakse see ära ja siis saaks kolmandate riikide kodanikud kohalikel valimistel jälle hääletada. Päris hästi ei ole võimalik aru saada, mis on nende ideed ja arusaam. Seda piltlikustab ka ju seesama arutelu, mis meil siin on, kus meil analüüse ei ole. Arutelud on toimunud, aga tõele lähemale ei ole jõutud. Ainuke [kindel] asi on see, et makse tõstetakse ja tõstetakse rohkem kui kunagi varem. Ei tõsteta ju mitte ainult maksumäärasid, vaid hakati vastu võtma ka uusi makse, ja piire ei paista sellel tegevusel olevat. Meenutan, et Reformierakonnal ning selle kunagisel asutajal ja loojal Siim Kallasel on olnud ka häid ja palju paremaid päevi kui täna. Siis ta veel ei tsiteerinud vasakpoolseid, vaid kirjutas "Kodanike riigi manifesti". Nii nagu ma möödunud korral teise lugemise ajal "Kodanike riigi manifesti" tsiteerisin, plaanin seda ka nüüd teha. Seal on üks peatükk "Kas Püha Riik või Tema Kõrgus Kodanik?" ja seal ta kirjutas nii: "Ma pooldan ning taotlen riiki, mis ei valitse püha ja kõikvõimsana Kodaniku üle; mis pole muudetud müstifitseeritud ikooniks. Riiki, mis ei vaata Kodaniku kappi, kapi taha ega roni magamistuppa, rääkimata juba lastetoast. Riiki, mis ei sori enesestmõistetavusega Kodaniku rahaasjades ega jälgi tema pangaarvet. Ma taotlen riiki, mille Kodanikud on loonud iseenda jaoks, mitte riiki, mis armu poolest kas sallib või ei salli oma Kodanikke." Järgmine peatükk on "Turumajandus algab eraomanikust". Seal kirjutatakse järgmiselt: "Sõnades oleme teinud häälekalt valiku turumajanduse kasuks. Tegelikkuses on selle valiku realiseerimine olnud märksa valulisem. Hästi töötav turumajandus eeldab eraomandit. Selle loosungi poolt on kõik. Ent niipea kui tekib konkreetne eraomanik, on kohe väga paha. Eriti paha tundub olevat kohalikust eestlasest eraomanik. Miks just tema? Kust ta sai? See pole õiglane! Kohaliku eraomaniku toetamine või veelgi hullem – koostöö temaga Eesti majanduse arendamiseks ei näi tulevat kõne allagi. Eriti jube aga, kui kohalikud elanikud, olgu siis endiste omanike, majaomanike, ettevõtjate või maksumaksjatena organiseeruvad oma huvide kaitseks. Siis on see "maffia", "oligarhia" vms kohutavat, mida tingimata tuleb käsitada kui vaenlast. Kui kohalikud eraomanikud on pahad – kes on siis head? Kui nemad on vaenlased – kes on siis sõbrad?" Mu küsimus on, kas see, mida ma praegu tsiteerisin, on pelgalt ajalugu. Oravad ja teie satelliidid valitsuses, see, mida te korraldate, on korvamatu. Inimesed kaotavad usalduse, kui iga maksu ja maksutõusu juurde kirjutatakse sildile "riigikaitseks", aga igaüks suudab näha, et sinna see [raha] ei jõua. Uuele lapsele pandud hellitav nimetus "laiapindne julgeolekumaks" on endiselt sisustamata ning ei ole neid, kes suudaks öelda, millal ja mida selle eest soetatakse. Usaldus on kadunud ja selle taastamine võtab aastaid. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Hea Eesti rahvas, kes te saate täna osa sellest maksuarutelust! Vähemalt selle asjaolu üle mul on hea meel, et te saate otseülekande kaudu kaasa elada ja kaasa mõelda, kuhu me oleme liikumas. Aga mina alustan tõsiasjast, et valetamine on olnud Reformierakonna võimule tungimise võti. Valetamine on pikaajalise praktiseerimise vili, mis on nüüd lihvitud justkui täiuslikkuseni. Me mäletame ikkagi pärispattu 10 miljoni dollari teemal. Oh jah, [valede] nimekiri läheb väga pikaks. Aga patukahetsust ei ole kusagilt näha, vaid valetamine on lihvitum kui varem. Siiski ma tahaks küsida, miks praeguse maksu kohta valetamist ei koordineeritud, head koalitsiooni inimesed. Ühest kohast räägiti, et on CO2-teema, keskkonnateema, siis jälle [öeldi, et see on] eelarve täiteks, et maksuküür kaotada, siis sõjamaks või midagi muud. Nii et seekord läks teil isegi valetamisel kõik nahka. Ometigi tuleb lihtsalt maks maksu pärast, mitte midagi enamat, selleks et meeldida Brüsselile, olla jällegi näoga Brüsseli poole ja seljaga oma rahva poole. Sellel on tagajärjed, sest Brüsseli tahe ei ole see, et Eestis sünniks palju lapsi. Brüsseli tahe on seesama bürokraatlik tahe, nagu me oleme tihti näinud, et teil oleks mingisugune protsent kirjas, ja kogu lugu. Aga Eesti lapsi selle võrra juurde ei sünni. Tuletan meelde ka üldist silmakirjalikkuse ja valede õhkkonda, seda, mis puudutab ikkagi idavedude skandaali. Täna ma tuletan seda meelde just seoses uue ministri tulekuga. Samasugune teflonist kiht on peal. Ühe käega sätitakse Ukraina lipukest rinnataskusse ja teise käega Krimmi okupeerimise mõistja [ministriks]. Vabandage, hakkab jälle pihta! Kui siin oli minister Kuusik, siis rebiti süütu mees esimesel päeval võimu juurest ära. Ruineeriti tema elu, ruineeriti tema pereelu, selleks et Reformierakond saaks kõlli ja kellelgi oleks võimalik valitsust kõigutada. Aga nüüd on kõrvulukustav vaikus! Vaatame siis ka automaksu lähemalt. Annely Akkermann ütles, et maksul on teatud tunnused: sellel on varamaksukomponent, keskkonnakomponent, CO2-komponent. Uurime ühe kütuseeksperdi abiga, kas see keskkonnaeesmärk saab täidetud. Kütuseekspert Alan Vahi sõnul ei kanna automaks seni jutuks olnud kujul eesmärki suunata tarbijaid tegema valikut keskkonnasäästlikumate sõidukite kasuks ning maksu keskkonnaeesmärk on tegelikult defineerimata. Ka tema kinnitas, et kõige rohkem jääb pinnale lihtsalt eelarve tasakaalu leidmine. Ja ta leidis, et kui selline maks peale pannakse, siis oleks vaja teada, mismoodi neid kogutavaid vahendeid kasutatakse, kas näiteks alternatiivkütuste taristu ülesehitamiseks või toetatakse vaesemat elanikkonda, kes ei saa maal ühistranspordiga hästi liikuda. Samuti tegi ta hea tähelepaneku, et ei võeta arvesse, millise kütusega konkreetne auto sõidab. Ta ütles, et hea näide on CG auto, mis saab Eestis sõita biometaaniga, mille CO2-heide on miinusmärgiline, kuid samal ajal on autole [määratud] heitenumber eeldusega, et see sõidab fossiilse kütusega. Mida Eesti rahvas arvab sellest maksust? 76% Eesti inimestest arvab, et sellist maksu ei ole vaja. Automaksu toetajad on enamuses ainult Reformierakonna valijate seas, kellest 62% toetab automaksu. Norstati mai lõpus avaldatud uuringu kohaselt toetab registreerimistasu vanade autode esmakordsel müümisel vähem kui 20% valijatest. Jah, ma mõistan ka [küsimust], et kellele siis ikka maksud meeldivad. Aga vaadake, lihtsalt maksude selga ladumisega majanduskasvu ei saavuta. Kuskilt peab see maksuraha tulema, kuskilt peavad ettevõtted õhku peale saama. Ja seda ma ei näe, et ettevõtted saaksid õhku peale. Suurima löögi [annab] automaks maapiirkondade vaesematele peredele. Jah, uus säästlik ja väikese mootoriga asfaldiauto on tore asi, aga maal sellega hakkama ei saa, eriti talvel. Aga paljud suurpered, kellel on rahaga niigi kitsas, elavad maal ning nad vajavad suurt ja selle võrra võimsamat autot. Ma näen, et siin istub Võrumaa mees, kes arvatavasti on minuga nõus. Kuppelmaastikul võib talvisel ajal väga madala autoga päris kinni jääda. Vaesed maapered! Ma ei tea, milliseid meetmeid oleks võimalik nende kaitseks vastu võtta, minu mõistus on otsas. Aga selle maksuga tehakse nende elu ikka päris raskeks. Sotsiaaldemokraadid, kas te suurperesid võiksite toetada, kas või suurema auto soetamisel, just selles keerulises olukorras, mis on tekkinud? Mõelge selle peale! Sest tegelikult ei ole meie eesmärk siin ainult kembelda, vaid inimeste elu normaalsemaks muuta. Igal juhul on Eesti konkurentsivõime kolinal kukkunud. Majanduskasvust pole mõtet rääkida, samal ajal teised Balti riigid rühivad meist ette. Aga Reformierakonna teerull sõidab edasi. Vaadake, et te peale järgmisi valimisi ise teerulli alla ei jää!

Ja nüüd ongi Võrumaa mehe kord. Hea kolleeg Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Austatud kolleegid! Võin kohe alguses kinnitada, et ka sotsiaaldemokraatide ridadest rõõmuhõiskeid automaksu pärast tõesti ei kosta. Aga samas, opositsiooni poolt automaksu kriitikat kuuldes soovin siiralt küsida, miks me oleme sellisesse seisu jõudnud, et oleme sunnitud automaksu kehtestama. Paraku on vähemalt üks opositsioonierakond andnud aastatega märkimisväärselt suure panuse sellesse, et Eesti riik on lihvitud nii õhukeseks, et see enam lihtsalt ei toimi. Oleme aastaid pidanud õpetajaid, politseinikke ja päästjaid sisuliselt näljapajukil. Miks muidu pidime poolteist aastat tagasi ja paljuski sotsiaaldemokraatide ettepanekul nende sihtgruppide palka tõstma korraga 24% ja rohkem, päästjatel lausa 37%? Ikka selleks, et meil oleks saata kedagi tuld kustutama, lapsi õpetama ja patrulli. Nagu te kõik isegi aru saate, inimesed peavad ameti valimise järel selleks pikalt õppima ja neid otsuseid tehakse palju aega enne. Kui neis valdkondades ei ole otsuseid tehtud, siis inimesed neid ameteid lihtsalt enam ei vali ja meil riik ei toimi. Samuti võib välja tuua selle, et KOV‑ide, omavalitsuste rahastamisel on väga suured probleemid. Teed on alarahastatud ja neid valdkondi on veel ja veel. Ja kui kõikidele nendele asjadele lisada kriisidest tulenevad kulud, mis on ka reaalsed, olgu need julgeoleku või millegi muuga seotud, siis ei jäägi koalitsioonierakondadel muud üle kui leida neile kate. Õnneks on automaks menetluse käigus – ka sotsiaaldemokraadid on paljuski sellesse oma panuse andnud – muutunud minu arvates mõistlikumaks. Vanemad autod on saanud leevendust, registreerimistasu on poole võrra langenud ja keskkonna mõttes vähem saastavaid autosid soetades on võimalik pisut kulusid vähendada – see on inimeste enda valik. Mingi väike vastus on ka hajaasustuses elavatele inimestele. Kui perre vajatakse kindlasti ka teist autot, siis võib-olla teise puhul saab läbi pisut vanema autoga, mille aastamaks on 50 eurot. Loomulikult jääb minul seoses automaksuga hingele mitmeid muresid, mis tuleb siin Riigikogus edaspidi vastuvõetavate otsuste käigus ära lahendada. Nendega tuleb arvestada. Markeerin [mõned] ära: olgu need puudega inimesed, vanaduspensionärid, hajaasustuses elavad inimesed, suurpered, ka vanatehnika omanikud. Viimaste puhul julgen välja öelda, et oleme koalitsioonis teemat arutanud ja sügisel loodetavasti menetlusse tulevas liiklusseaduse [muutmise eelnõus püüame] nendele lahendust leida. Minu arvates ei ole kuidagi õige renoveerimist ootava või ainult näitamiseks oleva, ühtlasi liiklusregistris peatatud [kandega] masina eest automaksu küsida. Ja ka kõik teised eespool tõstatatud küsimused vajavad kindlasti erinevate seaduste muutmise käigus leevendust ja lahendust. Isiklikult aitan sellele Riigikogus kaasa. Aitäh!

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Üks on selgeks saanud: uus valitsus jätkab vanadel rööbastel. See, et meil on rongijuht vahetunud, ei tähenda, et rongi suund oleks muutunud. Kihutatakse edasi raudteel, mis viib allamäge, lihtsalt kiirus on senisest veelgi suurem. Mõistmaks ja meenutamaks, kuidas Eesti on tänasesse seisu jõudnud, tuleb vaadata tagasi aega, kui Kaja Kallas rääkis sellest, et maksud ei tõuse, ja Reformierakonna rahandusminister kinnitas, et ta võib mürki võtta selle peale, et eelarvega on kõik korras. Tsiteerin lõiku ühest oma kõnest 2022. aasta sügisel siin saalis eelarve arutelul: "Reformierakonna valitsus kulutab miljardi rohkem, kui on tulusid. Aga samas riigi ja omavalitsuste bürokraatiamasin muudkui paisub, eelmisel aastal lausa 1200 uue ametniku ja töötaja võrra." Siis oli 18. november 2022. Kui me nüüd kuuleme jutte sellest, et riigi rahandus on kriisis, siis Reformierakond saab ja peab peeglisse vaatama ja ütlema: "Ise tegime." Selleks, et 2023. aasta valimised võita, lasti eelarve rängalt miinusesse. Seejuures valetati küüniliselt maksude teemal ja pärast valimisi tunnistati, et vale oli teadlik. Nüüd tuleb Kaja Kallase jätkuvalitsus välja uue maksutõusude lainega, mis lööb energiakriisist ja hinnatõusudest räsitud Eesti majandust rängalt ning halvendab veelgi meie konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut. Küsimusele, kust kohast võtavad Eesti inimesed ja ettevõtted maksutõusudega kaasnenud hinnaralli järel uute maksutõusude jaoks raha, Reformierakond vastata ei soovi. Ja sellele küsimusele nad ei saagi vastata, seepärast et head vastust ei ole. Kõigile on teada, et tegelikult on ressursid ja reservid otsas ning ees on väga keerulised ajad. Seda kõike teades läheb valitsus täiesti teadlikult tegema Eesti inimeste ja ettevõtete kallal jõhkrat eksperimenti, [et näha], kui palju eestlased välja kannatavad. Kui enam ei jaksa ja kobised, siis tuleb kubjas Jürgen ja annab verbaalse malakaga sulle üle selja. Mitte ükski riik ei ole ennast rikkaks maksustanud ja seda ei juhtu ka Eestis. Halvemal juhul maksustatakse parimas tööeas inimesed riigist minema. Valitsus, mis unustab, et majanduskasv ei tule maksutõusudest, vaid ainult toimivast ettevõtlusest, on Eesti riigi rahandusele ohtlik. Hullunud maksustamise asemel tuleb praegu jõuliselt tegeleda kodumaise ettevõtluse soodustamisega, bürokraatia vähendamisega ja – mis kõige tähtsam – võitlusega korruptsiooni vastu. Korruptsioon viib riigi ja omavalitsuste eelarvest kümneid miljoneid eurosid aastas. Seda teemat praegune koalitsioon justkui ei puudutagi. Kutsun üles hääletama maksutõusude vastu ja sellega ühtlasi Eesti inimeste ja Eesti ettevõtluse poolt. Stopp automaksule! Aitäh!

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, on oluline, et majandus kasvaks. Riigi majanduse kasvuks on vaja kõigepealt aru saada, mis täpselt kasvama peab ja millest kasv sõltub. Kui valitsusel puudub arusaam tulude tekke põhjustest, siis ei olegi võimalik riigi tegevust efektiivsemaks teha. Arusaamade puudumist kinnitab juba kümme kvartalit langev majandus ja aina langev kindlustunne. 2009. aasta majanduskrahhi ajal oli meie kindlustunne oluliselt kõrgem kui meie naabritel lätlastel ja leedulastel, nüüd on olukord vastupidine. Ja selles ei saa kindlasti süüdistada sõda, sest siis peaks leedulased ja lätlased, kellele on sõda veelgi lähemal, olema suuremas majanduslanguses kui eestlased. Kahjuks puudub valitsusel endiselt selge ja usutav plaan, kuidas majandus uuesti jalule saada. Minu küsimusele, miks me oleme Reformierakonna juhtimisel jõudnud eelarvekriisi, vastas peaminister, et eelarve läheb miinusesse, kui kulud ületavad tulusid. Nii lihtne ongi peaminister Kristen Michali arusaamine riigieelarvest. Probleem ei ole ju kuludes, vaid tuludes. Riigi rikkuse peamine mõõdik on SKP, sisemajanduse koguprodukt. Selleks et SKP kasvaks, on vaja edendada eratarbimist, edendada ettevõtete tarbimist, suurendada avaliku sektori tarbimist, edendada eksporti ja minimeerida importi. Aga mida head on meil oodata valitsuselt seoses sisetarbimise edendamisega? Mitte midagi: maksutõusud, käibe‑ ja tulumaksu tõus, aktsiiside tõusud ja loomulikult automaks. Mida see endaga kaasa toob? See toob kaasa selle, et majapidamistel ja ettevõtetel jääb vähem raha tarbimiseks. Siinkohal oleks hea meelde tuletada sisemajanduse alustõde, et me ei saa ennast rikkaks maksustada. Näib, et valitsus kohe kuidagi ei mõista, et riigieelarve suuremad laekumised ei tee riiki rikkamaks. Maksukraane võib ju rohkem või vähem kinni keerata, aga ega sellest majanduses ringleva raha hulk ei muutu. Raha lihtsalt tõstetakse majanduses ühest taskust teise. Selleks, et me riigina muutuksime jõukamaks, on vaja majandusringlusesse ressursse juurde süstida ja vältida jõukuse väljalekkimist. Jõukust suurendavad süstid on eksporditulud ja välisinvesteeringud ning kõige kiiremini suurendab riigi jõukust eksport. Kahjuks oleme kaotanud kõvasti konkurentsivõimet, mis on ekspordi languse üheks põhjuseks. Rikkus lekib majandusest välja järgmiselt. Esiteks, maksudega. Maksutõusudega pannakse majandus varasemast veelgi rohkem veritsema. Teiseks, säästudega, kui inimeste ja ettevõtete raha jääb pankadesse seisma. Majandusolukord on nii ebakindel, et ei julgeta ei tarbida ega investeerida. Kolmandaks, impordiga. Kõik see, mida me ostame väljastpoolt Eestit, viib jõukuse riigist välja. Neljandaks, Eestist välja investeerimisega. Toon mõned näited: Infortari 120 miljonit eurot Lätti, Fibenoli 700 miljonit eurot, Skeletoni 200 miljonit eurot – kokku 1 miljard eurot kaotatud raha. See oleks suurendanud SKP‑d 2,5%. Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Eesti probleem on selles, et praeguse valitsuse ministrid eesotsas peaministriga ei saa majanduse toimimisest aru. Paljudel neist puudub või on vähene erasektoris töötamise kogemus. Uute maksude kehtestamise asemel tuleks keskenduda majanduse kasvule, suurendada eksporti. Selleks tuleb parandada Eesti konkurentsivõimet, saada rohkem välisinvesteeringuid. See peab olema valitsuse prioriteet: vähendada Eesti elanike ja ettevõtete investeeringute ja säästude liikumist Eestist välja, vähendada importi, eelistades eestimaist, ning vähendada maksustamist, sealhulgas mitte kehtestada automaksu. Aitäh!

Aitäh! Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Head kuulajad! President andis valitsuskoalitsioonile võimaluse, kas mõelda läbi ja panna siis, nagu siin on soovitatud, automaksu kehtestamine kalevi alla või vähemalt tõsta see kõrvale praegusest poliitikast või siis mõelda asjad läbi ning teha korda need vead, mis sotsiaalses plaanis selles seaduses meile vastu vaatavad ja millest on siin eelnevates sõnavõttudes palju juttu olnud. Valitsuskoalitsioon seda võimalust ära ei kasutanud, kuigi uuel valitsusel uue peaministriga oleks olnud võimalus täiesti märkamatult võtta aeg maha ja enne, kui Eesti on praegusest surutisest, raskest seisust väljas, sellise asjaga nagu automaksu kehtestamine üldse mitte välja tulla. Kui kunagi tulla, siis tõepoolest võib-olla keskkonnahoiu eesmärkidest lähtudes. Aga me kuulsime ka täna komisjoni esindajalt, et eesmärk ei ole niivõrd keskkonnahoid, kuivõrd ikkagi eelarve täitmine. Nii et poliitikas vigade paranduse tegemise võimaluse president teile andis, te seda ära ei kasuta ja lähete suvel, täna jõumeetodil kahe lugemise läbiviimisega mootorsõidukimaksu kehtestama. Mõtleme, kes võtab poliitikas vastutuse. Me oleme viimasel ajal järjest kuulnud, et Reformierakond hakkab jälle miskit korda tegema, Eestit korda tegema. Tuleb järjest Reformierakonna neljas valitsus, kus on peaminister ja rahandusminister [Reformierakonnast], tehakse Eestit korda. No küllap tuleb ka viies ja kuues võimalus Eestit iseenda käest päästma hakata. Aga nendes hinnangutes on kohati kõik sassis. Tavameetod on süüdistada opositsioonierakondi, kes on kõiges pahas süüdi. Ja ka praegu on rahvale mitte meeldivates otsustes süüdi opositsioon kas oma praeguse tegevusega või eelnenud tegevusega. Mida me kuuleme? Me kuuleme, et oleme kulutades Eesti rahanduse uppi ajanud ja nüüd Reformierakond peab seda korda tegema. Siis me kuuleme, et oleme Eesti riigi õhukeseks viilinud. Täna [pidas siin kõne] Anti Allas – au talle, ta on üks väheseid koalitsiooni liikmeid, kes käib meiega aeg-ajalt rääkimas. Ilmselt [on tal] ikkagi ausameelsust ja ka vastutustunne. Vaja on midagi kaasa rääkida, öelda. Kui kaks tundi kõneldakse ainult ühepoolselt, siis on tegelikult vaja au kaitsta, ja Anti Allas on seda mitmel korral teinud. Aga ma pean ausalt öeldes tunnistama, et oli üllatav kuulda tema suust, et sotsiaaldemokraadid sundisid mind haridusministrina kaks aastat tagasi õpetajate palka hüppeliselt tõstma, 24%. Muidu ei oleks me selle peale tulnud. No ilus ta on ja kõike, mis sotsiaaldemokraadid on meiega koos kunagi teinud, ei saa ju hukka mõista, aga rollide jaotust pole mõtet tagantjärgi päris sassi ka ajada. Nüüd ma tulen automaksu teemal ühe päris paradoksaalse olukorra juurde, mida siin täna ei ole mainitud. Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

See on laste koolitee. Me lugesime ka koalitsioonileppest, et koolivõrku hakatakse suure hooga korrastama, ja retoorikast võib aru saada, et koole on Eestis liiga palju. Kus need koolid, mida liiga palju on, paiknevad? Üha väheneva koosseisuga koolid paiknevad põhiliselt maapiirkondades. Kuidas lapsed nendesse koolidesse saavad? Nad saavad sinna kohati ühistranspordiga, aga ütleme ausalt, kuna hajaasustuse tingimustes lapsed, kes veel maal elavad, elavad küllalt erinevate teejuppide taga, on väga raske korraldada kõigile ühist koolivedu nii, et laps mõistliku ajaga kooli jõuab. Kõigist nurkadest läbi sõites läheks teistel, juba bussis istuvatel lastel koolitee väga pikaks. Meil on tegelikult ühiskonnas vaikiv kokkulepe, et lastevanemad, pered maal, paljulapselised pered korraldavad oma laste kooli pääsemise ise. Ja nüüd, kui me näeme, et suund on koolid kinni panna, sest väga palju on nurisetud, linnarahvas avalikult nuriseb, et maakoolis on õpilaskoha maksumus mitu korda kõrgem kui linnas, tuleb asi korda ajada. Me paneme haridusse palju raha, nagu me siin kuuleme, aga see läheb hoopis kuhugi mujale. Ja lähebki! Lähebki hajaasustusega piirkondade mõttes normaalsesse kohta ehk koolivõrgu pidamisse. Aga kui koolid kinni lähevad, lähevad inimesed maalt ära. Võib-olla on hoopis lihtsam, kui inimesed lähevad enne maalt ära, siis on lihtsam koole kinni panna. Surve perekondadele ja lasterikastele peredele praegu maksukoormuse keevitamisega järjest [suureneb]. Nüüd räägitakse, valitsus räägib täiesti sirgelt ja selgelt, et lastetoetustes ja lasterikaste perede rahastuses tehakse oluline reform, seda raha võetakse vähemaks. Maal elamine nõuab kindlasti kahte autot. Võimatu on eri vanuses lapsi kooli vedada, huvikoolides hoida ja vanematel veel oma tööasju korraldada. Kui me lööme laia puuga kõiki, nii linnas elavaid inimesi, kes tõepoolest väidavad, et linnas ongi kõige ökonoomsem, ka kogu keskkonnale ja loodusele, et nad ei vaja autot, nad saavad hakkama, kõrvaltänavas on kool, kui ka neid, kes peavad igapäevaselt muretsema selle eest, kuidas saaks punktist A punkti B, kui vahe on kümneid kilomeetreid, siis me oleme vägivaldne riik ja me tegelikult puhastame oma maapiirkondi eesmärgikindlalt. Aga mul on üks palve. Kui me ei suuda mõista seda, millised vajadused on mujal kui suurtes linnades, inimestel maal, kes kasvatavad lapsi, siis nähkem ka asjade tagajärgi. Praegu inimesed lahkuvad ja tuleb ka järgmine laine. Eestist lähevad noored pered mujale ära ja paljud meie riigi eesmärgid, mida me siin sõnastame, on täitmatud. Neid ei ole võimalik täita, kui inimesi ei ole.

Aitäh!

Inimesi jätkub Eestis siis, kui me anname neile võimaluse ka maal elada. Andkem see ja ärgem võtkem automaksuseadust täna vastu. Aitäh!

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid nii saalis kui ka ekraanide taga! Nüüd me siin siis oleme keset suve, juuli lõpus, sest president jättis mootorsõidukimaksu seaduse, rahvakeeles automaksu, välja kuulutamata. Seda räägiti kevadel läbirääkimiste käigus, öeldi, et ei ole mõtet seda põhiseadusvastast maksuseadust vastu võtta, vaid kui te tahate teha, siis tehke asi korrektselt. Koheselt tuleb öelda, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta seda seadust. Seda ei anna ka muudatusettepanekutega parandada, seda seadust, mis oli juba esialgselt väga kehv. Jaanuari alguses tuli see välja nii, et kõigepealt põhjendati seda sellega, et see on keskkonda toetav. Lõpuks tuli muudatustega välja, et seda raha on ikkagi igale poole vaja, et raha kogutakse eelarvesse ja ei lähe see midagi keskkonna parandamiseks, vaid erinevate puudujääkide katmiseks. Nagu me teame, meil on nüüd maksud tõusnud. Juba sellel aastal tõusis käibemaks, tõusid riigilõivud, keskkonnatasud ja aktsiisid. Järgmisest aastast tõuseb tulumaks ja antakse kohalikele omavalitsustele võimalus tõsta maamaksu – järgmisel aastal 50% ulatuses, ülejärgmisel aastal 100%. Nii et vaeseks maksustamine käib täie rauaga. Komisjonides oli põhjendus ka see, et Eesti on Euroopas ainuke riik, kus ei ole automaksu. Ma tuletan meelde, et Eesti on Euroopas ainuke riik, kus on e‑valimised, aga seda me ei tõtta mitte kuidagi muutma ega kodanikele lähemale viima. Meil on olnud kolm aastat majanduslangus ja selle languse [ajal] me tõstame makse veelgi rohkem. Me oleme näinud prognoose ja nüüd ka reaalseid laekumisi: 2024. aasta eelarves prognoositi käibemaksu tõusuga teatud sammu, aga nüüd on üks neljandik laekumata. Ei aita see maksutõus laekumisi parandada, pigem [soodustab] inimeste ettevõtlikkust, et leida võimalusi, kuidas oma tulusid optimeerida. Huvitav on see, et eelkõneleja kiitis sots Anti Allast, kes käis siin toetavalt debateerimas. Jah, sellega tuleb nõustuda, et tema on üks väheseid, kes on siin puldis käinud. Aga Rene Kokk ütles, et autopark hakkab vananema, ja sotsid soovitasidki, et teine auto peres võiks olla üle 20 aasta vana, sest see annab võimaluse maksta automaksu 50 eurot aastas. Juba eelnevalt antakse signaal, et ostke vana auto, kui teil on teist autot vaja, siis on maks väiksem. Ning rahanduskomisjoni esindaja ütles, et nii suurperede kui ka puuetega inimeste toetuste suurendamine annab võimaluse tasuda ära automaks. Nii et makstavate toetuste kohta me ütleme inimestele, et nüüd makske selle eest automaksu. See on täiesti absurd! Kõike seda kokku võttes, kuna on tehtud ka katkestamisettepanek, siis ma kindlasti soovitan kõikidel südametunnistusega inimestel siin automaksu teisel lugemisel hääletada selle katkestamise poolt. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme jõudnud muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle eelnõu kohta on saali toodud 33 muudatusettepanekut. Hakkame neid läbi vaatama. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 4, selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Küsimus on täpsustamaks muudatusettepanekute hääletamisele panemist. Kas teie tõlgenduse järgi võib muudatusettepanekut panna hääletusele üksnes fraktsiooni juhatuse liige või teie ettepanekul võib seda teha suulise volituse alusel ka fraktsiooni liige, kui tal on fraktsiooni juhtkonna volitus? Selle üle meil on olnud arutelu ka saalis ja kindlasti võib olla siin juhatajatel erinev käekiri.

Ma sain sinu küsimuse tagamõttest aru: [see oli] selleks, et rahvas, opositsioon, jõuaks saali. Aga see selleks. Tõepoolest on see võimalus fraktsiooni juhtkonnal, aga suuline volitus ei ole piisav selleks, et seda teha. Ja loomulikult, muudatusettepaneku algatajal on ka võimalus seda teha. Muudatusettepanek nr 5, selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 5 ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 6, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Ma väga tänan! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 7 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 8, selle on esitanud samuti Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Helle-Moonika Helme!

Aitäh, hea eesistuja! Et ma saaksin ikka kõigile, tervele Eesti rahvale näidata, et ma olen automaksu vastu, ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Läheme selle … Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline!

Jaa, ma küsisin seda ka Riigikogu esimehelt, lugupeetav istungi juhataja. Te võib-olla jälgisite istungi alul seda arutelu. Aga igal juhul on minu küsimus selles, et ma tahan teada teie kui istungi juhataja seisukohta, kuna võib olla nii, et kui muutuvad istungit juhatavad isikud, muutuvad ka vaated. Automaksu praegune redaktsioon, mida me menetleme, on samuti põhiseadusvastane seoses sellega, et see on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, mis on sätestatud põhiseaduses, kuna kehtiv maksukorralduse seadus näeb ette üldprintsiibi, et kuus kuud peab olema [maksuseaduse vastuvõtmisest] jõustumiseni aega. Seetõttu on minu meelest kummaline olukord, kus me menetleme põhiseadusvastaseks tunnistatud seadust – parlamendi enamus on seda öelnud, selles parlamendi koosseisus oli lausa konsensus, et see on põhiseadusvastane –, tehes seda põhiseadusvastase meetodiga. Milline on teie kui istungi juhataja seisukoht, kas on asjakohane menetleda seadust, mis on eeldatavalt vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega kehtiva maksukorralduse seaduse § [41] järgi?

Aitäh, hea kolleeg! See kindlasti ei ole protseduuriline küsimus, see on sisuline küsimus. Riigikogu esimees andis sellele vastuse, ma jagan tema seisukohta. Head kolleegid, asume muudatusettepaneku nr 8 hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 8 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 9, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Nii mina kui ka terve [ülejäänud] Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toeta automaksueelnõu, nii et ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 1. Muudatusettepanek nr 9 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 10, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja, jälle mulle sõna andmast! Kuna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja, nagu nende hääletuste käigus on selgunud, ka päris suur osa Riigikogu koosseisust ei toeta automaksu, siis ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 10 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 11, selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja, sõna andmast! Kuna ligi 80% Eesti inimestest ei toeta automaksu ja me oleme nendega solidaarsed, ka kõik need, kes siin hääletavad samamoodi nagu meie fraktsioon, siis ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Asume selle muudatusettepaneku hääletust ette valmistama. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 11 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 12, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume hääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh, kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 13 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 14, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 14 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 15, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

Kõigepealt ma tahan siin saalis samamoodi nagu komisjonis protestida selle vastu, et kõik meie fraktsiooni ettepanekud ühte punti seoti. Teiseks ma ütlen, et me oleme automaksu vastu. Ja kolmandaks palun seda hääletada.

Aitäh! Asume hääletust ette valmistama. Kas lubate minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 20 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 1. Muudatusettepanek nr 15 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 16, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume seda hääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 16 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 17, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Selle muudatusettepaneku eesmärk on tagada vähekindlustatud perede ja maapiirkonna elanike toimetulek ja seetõttu ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Asume seda hääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 17 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 18, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun taas!

Aitäh taas sõna andmast!

Palun vaikust, head kolleegid! Helle-Moonika Helmel on midagi uut öelda. Palun!

Jaa, aitäh! Kuna selle muudatusettepaneku eesmärk on oluliselt vähendada mootorsõidukimaksu negatiivset mõju lastega perede majanduslikule toimetulekule, siis ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse: "Ei! Jaa!") Siis saalikutsung kaks minutit. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 18 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 19, mille on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatus… (Naerab.) Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ei maksa nii hirmsasti kiirustada. Ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 19 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 20, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 21, selle on esitanud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Aitäh! Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas esitaja ja ülejäänud saal lubavad minna selle hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on esitanud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 1. Muudatusettepanek nr 21 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 22, selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kuigi kogu mootorsõidukimaksu kehtestamise idee on sügavalt väär ja täiesti vastuvõetamatu, olen ma teinud siiski veel 22 väga head muudatusettepanekut, mis on seotud siia ühte muudatusettepanekusse kokku, ja seetõttu ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada.

Mõistan. Asume seda hääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 22 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 22 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 23, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist ikkagi mõelda selle peale, et see on väga hea muudatusettepanek ja seda tuleks toetada.

Aitäh! Asume seda hääletust ette valmistama. Ja laseme mõne piiksu signaali rohkem. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 23 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 24, mille on esitanud Anastassia Kovalenko-Kõlvart, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun!

Palun kindlasti seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh teile! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, mille on esitanud Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 24 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 25, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja mitte ainult hääletada, vaid ka toetada.

Aitäh! Asume hääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Helir, see muudatusettepanek leidis 28 Riigikogu liikme toetuse, aga 50 oli vastu, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 25 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 26, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh, head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 26 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 27, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume seda hääletust ette valmistama. Kas lubate minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27, esitaja Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 25 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 27 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 28, selle on esitanud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Asume seda hääletust ette valmistama. Kas lubate minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28. Selle on esitanud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 25 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 1. Muudatusettepanek nr 28 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 29, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut toetada ja hääletada ka loomulikult.

Toetada on võimalik hääletusel. Asume seda ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 29 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 30, selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! See konkreetne muudatusettepanek puudutab registreerimistasu. Võib-olla paljud Eesti inimesed veel ei tea, et lisaks iga-aastasele automaksule kohaldub iga omanikuvahetuse puhul ka registreerimistasu, mis teinekord võib olla suurem kui vanema auto hind. Nii et ma olen teinud ettepaneku vähendada registreerimistasu sõltuvalt [sõiduki] kasutaja laste arvust ja vabastada registreerimistasust sõidukid, mille vanus ületab 20 aastat. Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 1. Muudatusettepanek nr 30 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 31, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ja muudatusettepanek … Vadim Belobrovtsev, palun!

Vabandust, et viimasel hetkel, aga ikkagi palun seda hääletada ja toetada.

Jaa, respektist teie vastu me oleme loomulikult valmis seda hääletama. Mitte ainult teie, vaid kogu saali. (Naer.) Asume seda hääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 31. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 31 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 32, selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja, sõna andmast! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh, otse loomulikult! Asume seda hääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh, head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 32. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 32 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 33, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Viimane võimalus muudatusettepanekut toetada, nii et palun seda hääletada ja toetada.

Aitäh! Asume hääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 33. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 33 ei leidnud Riigikogu toetust. Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 364 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni samasisuline ettepanek eelnõu 364 teine lugemine katkestada. Peame neid ettepanekuid hääletama. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni samasisulise ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud Riigikogu toetust. Head kolleegid, teine lugemine on lõpetatud. Ma siiralt tänan teid, head kolleegid, aja tõhusa kasutamise eest.