Peaministrikandidaat Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volituste andmine

Head kolleegid! Olemegi jõudnud päevakorrapunktini, mis on [täna] ainus, nimelt peaministrikandidaat Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volituste andmine. Kuivõrd see ei ole igapäevane tegevus, siis tuletan meelde ka selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esmalt on peaministrikandidaat Kristen Michali ettekanne, kuni 20 minutit. Seejärel on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada küsimusi, kuni kaks [küsimust]. Läbirääkimisi ei peeta. Sellele järgneb hääletus. Head kolleegid! Palun Riigikogu kõnetooli auväärt peaministrikandidaadi Kristen Michali.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed kodudes, tööl ja puhkusel! Ilma kindlustundeta ei ole midagi: ei kasva Eesti inimeste heaolu, ei kasva ettevõtjate ja kodanike usk ja investeeringud paremasse tulevikku, ei sünni Eesti lapsi. Uue valitsuse plaan on kindlus kasvuks. Meie kindlustunnet on räsinud mitmed kriisid. Kõige teravamalt julm vallutussõda meie külje all. Julgeolek, Eesti majandus ja meie inimeste toimetulek on saanud pihta, koos sellega ka riigi rahanduslik käekäik. Selgeks on saanud, et viimasel kümnendil oleme jätnud ise palju otsuseid tegemata. On nagu on, aga keegi peab asjad korda tegema. Kunagi suutsime riigina teha otsuseid, mida oli vaja [teha], vahepeal [tegime] aga neid, mis olid mugavad. Nüüd peame taas tegema neid, mida vaja. Peame olema ausad ja ütlema otse: otsused, mis tuleb teha ja mille me täna välja kuulutame, on rasked. Neil on tagajärjed, mida tunnevad kõik Eesti inimesed. Me palume igaühe panust ja me hindame seda panust väga kõrgelt. Tänan kõiki Eesti inimesi, peresid ja kogukondi, keda need hädavajalikud sammud puudutavad. Teame hästi: igal avaliku sektori kärpel, igal maksutõusul, igal otsusel, mis tuleb teha, et saaksime ennast kindlalt tunda, on mõju majandusele ja meie inimestele. Need pidurdavad majanduslikku aktiivsust. Aga ebakindlusel on veel suurem ja kahjulikum mõju. Milles see ebakindlus seisneb? Venemaa agressioon vaba Ukraina ja kogu lääne vastu on raputanud meie piirkonna majandust ja meie konkurentsivõimet. Meie kauba ostjad on madalseisus. Vene manipulatsioonid energiaturgudel ajasid hinnad lakke ja see tõi meile kõrged intressimäärad. Investorid on ettevaatlikud, kulutused julgeolekule on hüpanud üles. Me oleme pidanud oma kriisikindluse parandamiseks tegema väga suuri kulutusi, mida me muidu ei oleks teinud. Meil ei ole seni olnud häid vastuseid, kuidas nende kuludega toime tulla. Eesti majandus on kaotanud selle ebakindluse tõttu miljardeid. Lisanduvad suuremad kulud laenuintressidele tulevikus, kui riigi rahaasjad ei ole korras. Ebakindlasse riiki ei sünni lapsed, ebakindlasse riiki ei tule uued ettevõtted, elujärg ei parane. Seega, kui meil on valida, kas pikkade aastate vältel üha kõvemini kokkujooksnud umbsõlmed läbi raiuda või hädavajalikke otsuseid veelgi edasi lükata ja nii ebakindlust pikendada, on valik kristalselt selge. Meil on vaja kindlust. Kindlust üksteise ja ennekõike iseenda usaldamiseks. Kindlust kasvuks. Alustan julgeolekust. Pole kahtlust: me peame tegema ja teeme kõik, et Eesti oleks reaalselt kaitstud. Eesti kaitsjad, meie mehed ja naised, peavad teadma, et nende kasutuses ja käsutuses on parimad relvasüsteemid ja piisav kogus kaasaegset laskemoona, millele vaenlasel ei ole vastust. Loodava valitsuse – kui austatud Riigikogu selle sünniks volituse annab – veendumus on, et kaitset ei ole ka ilma sisejulgeolekuta. Enne sõda oli eelarves kaitsele planeeritud 2,16% sisemajanduse kogutoodangust aastas. Selline oli 2022. aasta kaitse-eelarve. Täna, vaid kaks aastat hiljem, on see aga 550 miljoni euro võrra suurem ehk üle 3,4%. Väike Eesti on kogu Euroopas üks suurimaid lahingumoona hankijaid, absoluutnumbrites. Mitte inimese kohta, vaid absoluutnumbrites. Kogu ühiskonna kulud on Venemaa alustatud sõjaga kasvanud. Oleme pidanud tugevdama oma energiataristut olemasolevates elektrijaamades, ehitama LNG-kai, suurendama oluliselt siseturvalisuse kulutusi. Me teame, et lähiaastatel peame julgeolekusse, nii välisesse, sisemisse kui ka Ukraina toetamisse, panustama veelgi enam. Meil on seda hädasti vaja. 2023. aastal otsustas valitsus kaitsekulude katteks tõsta 2% käibemaksu. Prognooside kohaselt suurendab see alates 2024. aastast käibemaksu laekumist 240 miljoni euro võrra aastas. See ei kata kaugeltki kaitsekulude senist kasvu, rääkimata uute vajaduste [katmisest]. Me oleme kandnud seda kulu teiste valdkondade arvelt ja laenuga, kuid lõputult ei ole see võimalik, nagu ei ole ka võimalik neid kulutusi tulevikku lükata. Seetõttu kehtestab uus valitsus tähtaegse julgeolekumaksu. See on viis, kuidas palume igaühe panust kindlama Eesti ehitamisse. Suuremat panust palume Eesti ettevõtjatelt. Paljud neist on ka avalikult öelnud, et kaitsevõime tagamiseks tuleb teha rohkem ja nemad on valmis panustama. Ma tänan neid selle eest südamest. Uus maks koosneb mitmest osast: 2% käibe maksustamine alates juulist 2025, 2% üksikisiku tulu maksustamine alates jaanuarist 2026 ja 2% ettevõtete kasumi maksustamine alates jaanuarist 2026. Järgmisel aastal laekub julgeolekumaksust 116 miljonit eurot, ülejärgmisel juba 813 miljonit, nelja aasta jooksul kokku 2,6 miljardit eurot. Maksutulu ei jõua eelarvesse kohe, ent tugevasse välisesse ja sisemisse kaitsesse ja turvalisusse investeerime me mõistagi viivitamata. Selleks teeme ka kaitsevõlakirjad, mille kaudu saavad kõik Eesti inimesed soovi korral panustada veelgi enam ning intressitulu jääb Eestisse majandust elavdama. Julgeolekumaks võimaldab meil katta need juba suurenenud riigikaitse‑ ja julgeolekukulud, mida käibemaks ei kata, ja investeerida lisaks riigikaitsesse ja julgeolekusse kuni 2028. aastani 1,1 miljardit eurot. Kokku investeerime riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse võrreldes sõjaeelse ajaga viie aasta jooksul 4 miljardit eurot rohkem. Julgeolekumaks kehtib tähtajaliselt, 2028. aasta lõpuni. Riik ei saa samas nõuda vaid kodanikelt, ise oma osa ära tegemata. Peame endale tunnistama: eelarvekulutused on läinud kontrolli alt välja kaitsekuludetagi. Oleme paljud toetused ja sotsiaalkulud sidunud indeksitega, mida viimaste aastate kõrge inflatsioon ja tööturu hea seis on kasvatanud. Nii on kulud muudkui kasvanud, kuid makse nende katteks ei ole tõstetud. Tagajärg on ootuspärane. Mitte midagi tehes oleks 2025. aasta puudujääk vähemalt 5,3% SKP‑st. See tähendab ligikaudu 2,2 miljardit eurot. Peame selle augu kinni toppima. Kõigepealt, riigieelarve tuleb muuta taas arusaadavaks ja läbipaistvaks. Ei saa olla nii, et meie kodanikud, Riigikogu liikmetest rääkimata, ei saa eelarvest vastuseid, kuhu ja miks ja mis mahus kulub maksumaksja raha. Oleme otsustanud läbivalt kärpida avaliku sektori kulusid 10% kolme aasta jooksul: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. See puudutab nii tööjõukulusid, majandamiskulusid kui ka kõiki sihtotstarbelisi ja tegevustoetusi ning kõiki avaliku sektori asutusi, ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid. See tähendab püsikulude kokkuhoidu 2025. aastal 123 miljonit eurot, 2026. aastal 230 miljonit eurot ja 2027. aastal 314 miljonit eurot. Vähendame keskvalitsuse töökohtade arvu. Oleks küllap lihtne öelda, et kärpeotsuseid on vähe tehtud. Mõned juba ütlevadki. Sellises keerulises olukorras tuleb siiski kõik kohe ausalt lauale panna. Need otsused on ja tulevad karmid. See tähendab vähenenud töökohtade arvu, tähendab seda, et mitmed inimeste jaoks olulised teenused saavad puudutatud. Usume kindlalt, et ilma kokkuhoiuta ei ole kohane küsida ka kodanikelt suuremat maksupanust. Me peame ka küsima, mis on alternatiiv tähtajalise julgeolekumaksu kehtestamisele, mis on alternatiiv kavas olevatele kärbetele. Kas see, et me ei soeta Eesti kaitsmiseks vajalikku laskemoona? Või see, et kärbime või külmutame pensionid, nagu on nõudnud mõned opositsioonierakonnad olukorras, kus pensioni kasvuindeksi vähendamine 50% võrra tähendaks mõne aastaga iga kuuenda pensionäri langemist allapoole vaesuspiiri? Kõik realistlikud alternatiivid kogu ühiskonda kaasavale ajutisele julgeolekumaksule vähendaksid meie inimeste kindlustunnet. Seda me ei toeta ega tee. Väga tähtis on teada, et pensione ei kärbita. Ka mitte indekseid ja erakorralisi pensionitõuse, mille tõttu on pensionid viimastel aastatel kiiremini kasvanud. Ka investeeringute mahtu me ei kärbi. Siiski, suurim maksuleevendus, mis tõstab kõigi tööinimeste sissetulekut nii, et keskmise palga saajad saaksid iga kuu üle 100 euro kontole senisest rohkem, mis on maksuküüru kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni tõstmise sisu, see tuleb. Me palume ühiskonna mõistmist, et selle aasta võrra edasi lükkame. Lahkuva valitsuse juba tehtud maksuotsuseid me tagasi ei pööra. Siiski ühe erandiga: magustatud jookide maksu me ei kehtesta. Selle kogumisele ja põhimõtetele saavad erakonnad soovi korral küsida mandaati 2027. aastal. Lisaks tõstame alkoholi‑, tubaka‑ ja bensiiniaktsiisi 5% aastas ja müüme riigivara, nii hooneid kui ka maid. Nende muudatustega saame kulud kontrolli alla ning hoiame puudujäägi kokkulepitud piires. Riigirahandus ei ole eesmärk omaette, vaid tingimus, et saaksime majandust kasvatada. Suur defitsiit ehk üle jõu elamine kahjustab Eesti usaldusväärsust ja toob kas või intressimaksetena suuremad kulud nii ettevõtetele kui ka riigile ning loob ebakindlust, meie majanduse suurimat pidurit. Majandusele hoo andmiseks saab valitsus palju ära teha. Eesti konkurentsivõime on ja peab olema valitsuse peamine fookus. Me ei suuda konkureerida suurtes riikides makstavate toetustega, muuta päevapealt geopoliitilist olukorda ega parandada seisu meie peamistel eksportturgudel, aga me saame taastada ja võimendada oma peamisi tugevusi: ettevõtluskeskkonna lihtsus, paindlikkus, ettearvatavus ja digitaalsed lahendused. Selleks plaanib valitsus jõulist bürokraatia vähendamise ja planeeringute reformi. Me lühendame oluliselt planeeringute läbiviimise aega. Loome koostöös kohalike omavalitsustega uutele tööstusettevõtetele eelisarendusalad, kus arendatakse välja vajalik taristu ning kus kõik tegevusload on võimalik saada kiirendatud korras. Reformime keskkonnamõju hindamise süsteemi, lühendades hindamise protsessi kaks korda ja nõudes keskkonnamõju hindamist vaid siis, kui see on tõesti vajalik. Asjaajamise kiirendamiseks vähendame nõutavate tegevuslubade arvu ning lihtsustame nende väljastamist. Võimalikult väike või positiivne keskkonnamõju on meie majandusruumis selge konkurentsieelis. Muudame riigihangete seadust, et hangete läbiviimisel senisest rohkem arvestada kohaliku ettevõtluse ja keskkonnajalajäljega, soodustada innovatsiooni ning arvestada senisest rohkem võimalike julgeolekuriskidega. Kehtestame ka reegli, et iga ettevõtetele halduskoormust lisava uue nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest tühistada. Vähendame väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskohustust. Vaatame üle avaliku sektori ülesanded, muudame riigi efektiivsemaks ning vähendame dubleerivat bürokraatiat. Parandame riigi strateegilist juhtimist ja Riigikantselei võimekust valitsuse töö toetamisel, sest keerulistel aegadel on Eestil vaja paremat ettenägemise oskust ja võimet reforme läbi viia. Riigijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks eelisarendame andmepõhist otsustamist, tehisintellekti kasutamist ja riigiga asjaajamise automatiseerimist. Arendame edasi e-riigi teenuseid, teeme need mobiilselt kättesaadavaks ja suurendame nende toimekindlust ning küberturvalisust. Lisaks Eesti juba olemasolevate tugevuste taastamisele keskendub valitsus kahele suurele valdkonnale, kust tuleb lähiaastatel uus majanduskasv. Nendeks on kaitsetööstus ning uued, puhtal tootmisel põhinevad tööstused ja tehnoloogiad. Konkurentsivõimeline ja kaasaegne majandus, sealhulgas kaitsetööstus, on Eesti heaolu ja kindlustunde oluline tagatis. Majanduskasvu ja konkurentsivõime varasemast jõulisemaks toetamiseks teeme mitu olulist reformi ka valitsemiskorralduses. Majandus ja tööstus saavad eritähelepanu neile keskendunud ministri [ametisse] määramisega. Lihtsaim kokkuvõte sellest oleks, et on keegi, kes teeb väärtuspakkumise tööstustele, kes hoolitseb, et asjad liiguks kiiremini, ning kes aitab revideerida reegleid, kui need pitsitavad. Majandus‑ ja tööstusvaldkonnaga liitub ka planeerimine ja loodav MaRu ehk Maa‑ ja Ruumiamet. See on oluline sõnum, sest mida kiiremini saavad planeerimises asjad tehtud, seda kiiremini saab mõttest, rahast töökoht ja lisandväärtus. Kliimaministeeriumisse tuleb kaks ministrit. See tähendab senisest rohkem tähelepanu keskkonna‑, energeetika‑ ja kliimateemade kõrval ka taristule ja ühendustele ning kaubavahetusele ja logistikale. Need valdkonnad on Venemaa vallutussõja tõttu kõvasti pihta saanud. Justiits‑ ja digiteemade kohtumine on ammu igapäevane. Reeglid, eriti andmete, kodanike, riikide, tehismõistuse ja ettevõtete kohtumispunktis, määravad, kes mida ja kuidas teha saab. Uus majandus vajab vastutajat, kes aitaks selles reeglite rägastikus leida parim võimalik lahendus Euroopas. Loomulikult ei ole siin kõnes eelnevalt toodud loetelu täiuslik. Küsimusi, mida lahendada, on valitsuse ees väga palju. Ent peamiseks märksõnaks on ja jääb kindlustunde tagasiandmine Eesti inimestele ning meie liitlastele ja partneritele. Meie inimesed peavad teadma, et Eesti on kaitstud parimal jõukohasel moel, et meie liitlased on meiega ja siin ning valmis meiega koos Eestit ja Euroopat kaitsma, et vaatamata raskele julgeolekuseisule on meie majanduslik tulevik parem kui seni, et majanduse käimatõmbamiseks on olemas plaan ja see töötab, et meie pakutud tooteid ja teenuseid on maailmale vaja ja need on konkurentsivõimelised, et Eesti tugevused, alates maailma parimast haridusest kuni lihtsa ja digitaalse riigini, on hoitud ja edasi arendatud, et Eestis on hea elada kõigil, ja mitte ainult elada, vaid ka luua ja kasvatada oma peret, et võimule seatud suudavad teha otsuseid ja viia ellu muutusi, mida on vaja, ning on selleks valmis. See on valitsuse ülesanne ja seda me teeme. Ma tänan koalitsioonipartnereid, Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Erakonda Eesti 200, selle eest, et nad on selleks teekonnaks valmis. Koalitsiooniläbirääkimistel ei püüdnud keegi vastutusest kõrvale hiilida või hädavajalikke otsuseid takistada. [Me teeme] mitte neid [otsuseid], mis on mugavad, vaid neid, mis on valusad, ent mida on väga vaja, et tulevik oleks jõukam, turvalisem ja vabam ehk kindlam. Üks asi on mul veel südamel. Ma pöördun siit ka kõigi nende poole, kes alustavat valitsust ei toeta. [Pöördun nende inimeste poole, kes on] siin Riigikogu saalis, aga veel rohkem [selliste inimeste poole] üle Eestimaa kõigis kodudes. Ma kinnitan teile, et ka teie arvamus, teie ettepanekud ja soovid ning teie kindlustunne on valitsuse jaoks väga tähtsad. Alustav valitsus teenib ka teid. Me ei ole nii targad või nii ülbed, et ära põlata kellegi häid mõtteid sellepärast, et nad on mõnikord vastasleeris. Minu kindel usk, minu ootus partneritele ja üleskutse oponentidele on see, et kaua Eesti poliitikat mürgitanud kemplemine ja oma partei esiplaanile seadmine ei aita kaasa sellele, et saaksime ennast tuleviku osas kindlalt tunda. Pole see aeg! Me suudame end paremini kaitsta ja majanduse püsivale kasvule pöörata. Me suudame olla liidrid kogu vaba maailma julgeoleku ehitamisel ja konkurentsivõime kasvatamisel. Aga me peame seda tegema kõik üheskoos. Lõpetuseks. Ma tänan peaminister Kaja Kallast tema tehtud suure töö eest väga keerulistel aastatel. Tänu temale oli Eesti nähtav ja kuuldav ning Eesti rahva huvid olid suures maailmapoliitikas sedavõrd säravalt esiplaanil. See on kriitilisel ajal olnud hindamatu. Tean hästi ja teate teiegi, et sellist suhtevõrku ja kandepinda rahvusvahelise poliitika tipus mul veel ei ole. Ei ole mitte kellelgi. Kuid võite olla kindlad, et töötan ise ja loomulikult töötab kogu valitsus iga päev selle nimel, et ükski Eesti huvi ei jääks kaitsmata ning Eesti koht vaba maailma südames koos tugevate liitlastega oleks kindel. Kindlustunne, konkurentsivõime, otsustusjulgus – need on kolm kriteeriumit, mille järgi hinnata alustava valitsuse tööd. Tänan! Palun Riigikogu toetust uue ja tegusa valitsuse loomiseks. Aitäh!

Suur tänu, hea peaministrikandidaat! Oleme jõudnud küsimuste juurde. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üle kahe aasta on Reformierakond valitsust juhtinud ja üle kahe aasta on meil jätkunud majanduslangus. Nüüd te pakute tohutut maksude kasvu. Kas te annate endale üldse aru, et maksude tõus pidurdab majanduskasvu veel rohkem?

Aitäh, hea küsija! Te kuulasite mu kõnet kindlasti niisama tähelepanelikult kui mina teie küsimust. Ma ütlesin selles kõnes, et loomulikult pidurdavad kärped majanduskasvu, samamoodi maksutõusud. Meil on erinevaid alternatiive. Üks on mitte oma asju korda teha, vaid jätkata ebakindluse rajal. Sellel on palju kallim mõju. Või katsetame näiteks seda, mida opositsioonierakonnad on soovitanud, et lähme pensionide kallale, nagu see soovitus on olnud. Küsisin Rahandusministeeriumist ka numbreid, aimates seda küsimust. 300 miljoni euro jaoks ehk sellest august poole [täitmiseks], ilma uut moona ostmata, oleks vaja pensionäridelt ära võtta ligi 80 eurot kuus. Ma arvan, et see ei ole hea plaan. See on tegelikult see alternatiiv. Et me jõuaksime nende raamide sisse, mis Euroopas on kehtestatud, on meil valida, kas me võtame ära pensionid, kärbime riiki ega tegele kaitse ja sisejulgeoleku kindlustamisega või me teeme seda kõike, mida ma kirjeldasin. Minu meelest ei ole see tegelikult valik. Muidu me võime ise Eesti riigi võtmed Kremlisse ära viia. Nii lihtne see ongi.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Kõigepealt pean tunnustama teid teie ministritöö eest. See on olnud sümpaatne, teie tegevus keskkonna valdkonnas eriti. Nüüd tulen konkreetselt ühe teema juurde, mida ma koalitsioonilepingust nii selgesõnaliselt ei leidnud, aga ma teie seisukohta tean. Nimelt, juba 2022. aastal tõite te väga selgelt välja, et selles Riigikogu koosseisus tuleb ära otsustada, kes saavad valida kohalike omavalitsuste valimistel ja kes mitte, ehk Vene föderatsiooni kodanikelt hääleõiguse äravõtmine, aga miks mitte ka halli passi omanikelt hääleõiguse äravõtmine. Teie selge seisukoht on olnud, et seda tuleb teha, ja võimalikult kiires korras. Kuidas te näete, kuidas uus koalitsioon selle küsimusega tegelema hakkab?

Aitäh! Vastus on üsna lihtne. Koalitsioonis on printsiip, et kõike tehakse kas koos või ei tehta üldse. Kui midagi ei tehta koos, siis ei ole see enam see koalitsioon. Vähemalt seni on see printsiip olnud kõikides koalitsioonides. Ütleme nii, et mis puudutab Vene ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmist kohalike omavalitsuste valimistel, siis mina seda toetan. Kohe, kui meil on koalitsioon kellegi teise kui sotsiaaldemokraatidega, see meie toe saab.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea peaministrikandidaat! Peab tunnistama, et avakõnes jäid mitmed väga olulised suunad markeerimata. Rahvastikukriis – mitte ühtegi sõna, ei ühtegi lahendust. Tervishoiupoliitika. Rääkimata sellest, et vana poliitika läheb edasi räigemalt ja veel ebaõiglasemalt. Aga ma küsin konkreetselt. Ole hea, nimeta kolm meedet, millega kavatsed valitsusjuhina Eesti majandust turgutada, ilma et sa jääksid lootma Soomele, Rootsile ja Saksamaale, sellele, et ehk nende majandus meid kuidagi järjele aitab. Mis on valitsuse meetmed, kolm meedet majanduse ergutamiseks?

Aitäh! Mitu küsimust oli selles küsimuses, nagu Riigikogus on kombeks. Kogenumad kolleegid suudavad minuti sisse igasuguseid asju sokutada. Esiteks, selle koalitsioonileppe tekst on koosmõjus eelneva koalitsiooni[leppe] tekstiga. Me leppisime koalitsioonilepet tehes kokku, et me sõnastame olemasolevale koalitsioonileppele neli fookusvaldkonda juurde. Nii et kui keegi küsib, miks selles uues tekstis ei ole mõnda olulist valdkonda nii põhjalikult sees, siis vastus on väga lihtne. [Seda uut teksti tuleb vaadata] koos eelneva leppega. Siin on fookus eeskätt just majanduse konkurentsivõimel ehk majanduskasvul, eelarve kordategemisel ehk valikutel rahanduspoliitikas, riigikaitsevajaduste kindlustamisel, inimeste toimetulekul piirkondliku ettevõtluse abil. Seda esiteks, see oli [vastus] esimesele poolele küsimusest. Teine pool. See lepe – kui sa, hea Jaanus, võtad selle avada, [siis näed] – keskendubki just väga paljus sellele, mida me saame teha. Ma lugesin ju sisuliselt poolteist lehekülge neid märksõnu ette. Üks neist puudutab seda, mida riik saab teha ettevõtluse töö lihtsustamiseks ehk erinevate regulatsioonide ärakaotamine ja lihtsustamine, planeeringuprotsessi kiirendamine. Tean oma valdkonna, kliimavaldkonna praktikast, et on palju ettevõtteid, mis tahaksid siia investeerida, kas siis energeetikasse või tooraine väärindamisse, aga tihti põrkutakse reeglitega ja menetlustega, mis on liiga pikad. See on väga suur mure. Teiseks, mis puudutab näiteks kaitsevaldkonda, siis varem ei ole Eesti seda ju nii pikalt kaalunud või ei ole kaalunud päris sellisel viisil, et see raha, mida me kasutame Ukraina aitamiseks, ehk ligi 100 miljonit aastas tulevikus – me oleme sellise kohustuse endale võtnud ja nelja aasta peale saab sellest 400 miljonit – on meie tööstuse võimalus toota seda, millega me saame aidata Ukrainal vabadussõda pidada. See on võimalus toota asju, mida selleks on vaja, ja lisaks saada referentsi tulevikuks. Neid võimalusi tuleb veel. Nii et majanduse kohta küsides oled sa igati õigel teel. Selles leppes on väga [tugevad] rõhuasetused just majanduse ja konkurentsivõime kasvatamisel.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Mainisite, et riik emiteerib riigikaitseks võlakirju. Miks te põhjendate praegust uut maksutõusude kaskaadi riigikaitsevajadustega, selmet tunnistada, et reaalselt ikkagi Reformierakonna kõige kallim valimislubadus nõuab pool miljardit?

Aitäh! Nüüd on teil midagi seal sassis. Ma täitsa sõbralikult püüan selgitada. Võib-olla ma ei suutnud selles ühes kõnes kõike ära selgitada ja seetõttu jätkan neid pingutusi. Esiteks, võlakirjad tähendavad ikkagi sisulist laenuvõtmist. Võlakiri oma olemuses on lihtsalt laenuvõtmine. Ma loodan, et Isamaa majanduskoolkonnas mõistetakse, et laen tuleb siiski tagasi maksta ja ka selle teenindamine maksab midagi. Ainuke eelis kohalikel võlakirjadel on see, et Eesti inimesed saavad nendest võlakirjadest tulu, mis loodetavasti jääb Eesti majandusse. Muul juhul saaks riik tõenäoliselt isegi laenu odavamalt võtta. Nii et kui te küsite, kuidas rahastada, siis riik tegelikult juba võtab laenu, võlakirjugi emiteeritakse. See ei ole iseenesest midagi uut. Mis puudutab maksuküüru, siis jah, maksuküüru [kaotamise] me lükkame aasta võrra edasi. Maksuküüru [kaotamise] puhul näiteks aastal 2026 – hoolimata sellest, et Isamaa esimees armastab rääkida sellise retoorikaga, et inimesed hakkavad vähem raha saama – saab keskmise palga saaja tõenäoliselt isegi rohkem raha [kätte]. Nii see on.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Hea Kristen, sa ütlesid, et opositsioonierakonnad pakkusid välja pensionide indekseerimise ärajätmise. Minu teada on opositsioonis praegu Isamaa, EKRE ja Keskerakond. Ükski nendest erakondadest ei ole seda teinud. Küll aga on Eesti 200 juht Margus Tsahkna öelnud, et indekseerimine käib riigile tõepoolest üle jõu. Mul on täpsustus sinu kõne kohta. Kas sa pead Eesti 200 opositsioonierakonnaks või sa mõtlesid midagi muud?

Aitäh! Mõtlesin midagi muud. Avalikult on sellest kirjutanud parlamenti veel mitte pääsenud Parempoolsed. Sellest on mulle varem rääkinud Isamaa esindajad. Nii et siin ei ole midagi ebatavalist. Kas nad täna sellel positsioonil on, seda saavad nad ise otsustada.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Sümptomaatiline Reformierakonnale on see riigi kordategemise retoorika. Juba neljas valitsus, nüüd alustav valitsus, on teie juhtida, ja ikka te teete riiki korda. Neljas valitsus järjest! Mõelge selle peale. Meil siin saalis on täiesti ükskõik, mis teil koalitsioonileppes või selles leppes, mis te kirjutasite, kirjas on. Teie olete siin peaministrikandidaadina kolmeks aastaks. Te ütlete, et lugege Kaja Kallase valitsuse lepet, sealt saab olulistele asjadele vastused, ja et teie räägite siin ainult mõnest asjast. Näiteks oli teie kõne originaalne selles mõttes, et hariduse prioriteetsust selles ei rõhutatud, kuigi ühel korral oli nimetatud, et meil on juba maailma parim haridus. Aga neid valdkondi oleks siiski võinud katta. Nüüd ma küsin. Praegune rahandusministrikandidaat kunagi teatas, et ta tahab lammutada kulka rahastamise aluseid.

Aitäh!

Kas see hakkab olema kogu praeguse valitsuse eesmärk?

Aitäh! Te küsite, miks peab [riiki] korda tegema. Vahel lihtsalt tuleb korda teha, kui on tehtud otsuseid, mis on mugavad. Ma küll plaanisin oma kõnes ja vastustes mitte liiga palju ajaloos tagasi minna. Aga eks te peate ikkagi ka ise erakonnana natukene peeglisse vaatama ja küsima, kas headel aegadel jäid mingid otsused tegemata. Kas see, mida oleks pidanud koguma tulevaste keeruliste aegade jaoks, oleks pidanud jäämagi salve, kas seda oleks ikka pidanud laiali jagama? Isamaa on ju sellesama kana-põder-tüüpi maksusüsteemi ja maksuküüru autor ka. Nii et väga paljud asjad, mis nüüd tuleb korda teha, on, ütleme nii, läbi valitsuste olnud ka nende kanda, kes täna valitsusvastutust ei kanna. Samamoodi meenutan, et 2009. aasta kriisi ajal oli Isamaa esimees Mart Laargi üks neist, kes avalikult lehes nõudis näiteks pensionide kärpimist. Sedasama mõtet on väljendatud ka hiljem, see ei ole kuidagi uus. Nüüd, tulles kultuurkapitali juurde: leppe tegemisel me seda kuidagi ei arutanud ega arutanud seal täiendavate muudatuste tegemist.

Ma loodan, et Kristen Michal on järgmised kolm aastat ikka peaminister, mitte peaministrikandidaat. Andres Metsoja, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat Kristen Michal! Me oleme ühel meelel selles, et majandusel peab hakkama paremini minema, vastasel juhul ei ole sellest jutust kellelegi väga palju kasu. Aga need meetodid on võib-olla erinevad. Maksutõusud on riigieelarve täitmiseks kahtlemata üks instrumente, rahval tuleb raske aeg. Valitsusel tuleb ilmselt teha veel palju erinevaid otsuseid. Aga minu küsimus tuleb ressursside kohta, meie Eesti rahvusliku rikkuse kohta. Üks nendest on kahtlemata ka meie mets, mitte ainult raiumise mõttes, vaid ka keskkonna mõttes. Aga kas nüüd on lootust, et selle koalitsiooni ajal see kiireloomuline dokument – Eesti metsa majandamise arengukava – jõuab lõpuks ka siia saali, et anda kindlustunnet, või on siin ka ikkagi probleem koalitsioonipartneris?

Aitäh! Lootus ei kao küll kuidagi, seda ma võin öelda. Erinevad metsandusvaldkonna õigusaktid on ettevalmistamisel. Ütleme nii, et kui vahepeal poleks olnud vaja koalitsiooni erinevate programmide ja muudatustega tegeleda, siis oleksime me üht-teist juba võib-olla komisjonidesse ära saatnud. Seda esiteks. Majanduse poolele tulles märgin kindlasti ära, et majanduses on üks põhilisi probleeme – turgude äralangemisele lisaks, Venemaa vallutussõjale lisaks, intressimääradele lisaks – ebakindlus. Kui Eesti riik ei saa oma rahaasju korda ja me ei ole piisavalt kindlalt kaitstud, siis ebakindlus jätkub ja ei saa loota, et majandus hakkab kasvama, ei saa loota, et keegi toob oma raha siia investeerimiseks. Ei saa loota isegi seda, et inimesed planeeriksid siin oma pere tulevikku. Nii et kindlus on eeldus, et tuleks ka kasv. Kindluse jaoks ongi kindlasti vaja neid raskeid otsuseid, mida ma kirjeldasin.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaministrikandidaat! Esiteks, mul on väga hea meel, et koalitsioonilepinguga sai ikkagi selgelt paika, et pensionitõus jätkub seaduses ettenähtud kujul. See on sotsiaaldemokraatidele väga oluline põhimõte ja mul on hea meel, et ka teised partnerid seda toetasid. Küll aga on ausalt öeldes jätkuvalt murekoht, nii mul kui ka paljudel minu valijatel, tervise valdkonnaga seonduv. Tervise valdkonna kohta me leppisime teatavasti kokku, et me töötame välja jätkusuutliku rahastusmudeli. Ma küsingi teilt kui peaministrikandidaadilt, kui palju te olete valmis lisaks julgeolekuriskide ja majandusriskidega tegelemisele enda aega ja tähelepanu pühendama just nimelt tervise valdkonnale, mis inimeste jaoks on väga tähtis. Ühest küljest oleks tõesti vaja välja töötada mõistlik rahastusmudel ja teisest küljest näiteks ka edasi minna suurte investeeringutega, nagu Tallinna Haigla, mis on teile kindlasti tuttav. Kui suurena te näete peaministri rolli ja vastutust nende valdkondadega tegelemisel?

Aitäh! Ma võin vastata lihtsalt, et peaminister tegeleb praktiliselt kõigi Eesti elu valdkondadega, loomulikult mitte detailsuseni välja, sest selleks on ministrid ja eksperdid-spetsialistid Tervisekassa, haiglate ja tervishoiuteenuste osutajateni välja. Kindlasti tuleb sellega tegeleda. Ma ei kujuta ette ühtegi teist viisi, kui et me leiame mingisuguse mõistliku tasakaalu, et Eesti inimesed saaksid kvaliteetset tervishoiuteenust. See valdkond Eestis on väga kuluefektiivne, seal on väga tublisti toimetatud, ja kindlasti on küsimus tulevikus, kuidas me seda tagame, eriti kui me vaatame, et rahvastiku vananemine on Euroopas igal pool möödapääsmatu trend. Kulud kasvavad. Seda me saame hakata valitsuses arutama. Mul on tunne, et nii teie kui ka mina pühendame sellele veel päris palju tunde.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaministrikandidaat! Eesti elu näeb omapärane välja. Kui omal ajal avalikustas Silver Meikar Reformierakonna rahastamisskeeme, siis viskasite te ta erakonnast välja, aga täna plaanitakse teid premeerida selle eest uhkelt peaministrikohaga, sellesama loo eest. Näete, ühed on tõllas ja teised on võllas. Mina ei mäleta, et te rahastamisskandaaliga seoses oleksite avalikkuse ees vabandanud. Tahaksin teada, kuidas te täna kirjeldaksite kurikuulsa rahastamisskandaali mõju teie enda mainele avalikkuses ja mida teil on täna sellega seoses öelda. Kas te oleksite nõus Silver Meikari erakonda tagasi võtma?

Aitäh! Iga skandaal karastab, muudab inimest alandlikumaks, annab paremat mõistmist elust. Poliitikas on erinevaid skandaale. Antud juhtum on läbi uuritud ja lõpetatud. Olen öelnud selle kohta suure osa, mis mul öelda on. Ja teie küsimuse toon, et peaministri koht on preemia – noh, ma arvan, et te ei ole vist lähedalt näinud ühtegi peaministrit toimetamas. See töö võtab kõik, mis sul anda on.

Jaak Valge, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Sisseränne Eestisse on viimastel aastatel olnud suhtarvudes mitmekordselt suurem kui sisseränne Lätti, Leetu ja Soome. Kordan: mitmekordselt! Umbkeelseid kolmandatest riikidest tuleb sisse mitu korda rohkem sellest, kui paljudele me oma koolides ja keeltekursustel suudame eesti keele selgeks õpetada. Meil on praegu 50 000 töötut. Samas on meie töö tootlikkus alates 2021. aastast langenud. Koalitsioonileppes on sisserändepoliitika sõnastatud krüptiliselt. Välisminister väitis aga 19. juulil, et valitsus kavatseb muuta sisserändekvoodi veel paindlikumaks. Kas need kavandatavad paindlikuks muutmise meetmed soodustavad immigratsiooni veelgi, ja kui jah, siis mispärast?

Aitäh! Me oleme koalitsioonileppes kirja pannud viited nii talendipoliitikale kui ka oskustööjõu kättesaadavuse strateegia väljatöötamisele. Eesmärk ongi tuua siia oskustööjõudu. Ma siiski meenutaks majanduse poole pealt ja selle valdkonnaga kokku puutununa, et kui ka majandus hakkab kasvama ja olukord turgudel normaliseerub, siis tööjõupuudus on Eesti majanduse struktuurne probleem. Nii et me vajame töökäsi. Kui me tahame tootmist kasvatada, kui me tahame teenuseid [arendada], siis [sisseränne] on kahjuks möödapääsmatu. Loomulikult peab riigil selle üle kontroll olema. Riigis peab olema tagatud integratsioon, et kõik, kes siin on, saaksid aru selle riigi väärtustest ja kultuurist ning täidaksid seadusi.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Te ütlesite ennist siit puldist välja, et ebakindlasse riiki ei sünni lapsi – see on tõsi – ja et teie eesmärk on tõsta kindlustunnet, mis ka on väga sümpaatne väljaütlemine. Samal ajal te räägite väga palju Reformierakonna turunduslikust märksõnast, kindlustundest ja selle andmisest, kuid ometi just teie enda erakond ja selle juhitav valitsus teevad kõike vastupidi. Te olete tegutsenud äraspidiselt, ebakindlust külvates ning Eesti inimeste ja ettevõtete kindlustunnet haavavalt. [Reformierakond] oma valitsusega alustas maksupoliitikaga kurnamist ja peredelt soodustuste äravõtmist kohe 2023. aasta Riigikogu valimiste järel. Ma meenutan, et teie enda [erakonna] rahandusminister ütles, et riigi rahandusega on tegelikult kõik korras. Peaministrikandidaadiks saades te ühes ERR‑ile antud intervjuus lubasite selle maksufestivali lõpetada. Kuidas selle lubadusega jääb, kui te kuuldavasti just tõstate makse? Kuidas need tulevased maksutõusud sisendavad Eesti inimestele ja ettevõtetele kindlustunnet? Või teevad nad just vastupidist?

Aitäh heade sõnade eest! Kindlustunne ei ole muidugi ainult Reformierakonna bränditud mõte, see on ikka ilus eestikeelne sõna. Kindlust on Eestil vaja. Ilma kindluseta – ma arvan, et me oleme selles täitsa ühel nõul – ei juhtu väga midagi. Keegi ei raja ebakindlusele oma kodu ega ettevõtet. See ei ole väga keeruline [põhimõte] ja see ei ole kuidagi reformierakondlik, ma arvan, see on tervemõistuslik [suhtumine], tervele Eestile [omane]. Mis maksufestivali puudutab, siis otsused nii kärbete kui ka maksude kohta tehakse nüüd ja 2027. aasta valimistel saavad erakonnad küsida neile mandaati. See tähendab, et vahepeal koalitsioon ja valitsus ei üllata iga kvartal ja iga kuu uute sammudega, tekitades ebakindlust seal, kus me vajame kindlust. Majandus vajab kasvuks kindlust, inimesed vajavad kindlust, meie partnerid vajavad kindlust. Eesmärk ongi anda etteaimatavust, see on kindluse osa.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Te kindlasti teate, et teie eelkäija ei olnud rahva seas väga populaarne. Ma arvan, kuskil aasta aega juba üle 70% Eesti rahvast nõudis Kaja Kallase tagasiastumist, tema vaatamata sellele jätkas oma positsioonil. Minu küsimus teile on see: kas te saate aru, miks see niimoodi oli? Kust tuli selline ebapopulaarsus? Kas teie saate oma tööga paremini hakkama? Kas teie arvates ei oleks teie eelkäija ikkagi pidanud kas teile või mõnele teisele poliitikule seda kohta varem vabastama?

Aitäh! Nagu ma oma kõnes ütlesin ja nagu ma ka mõtlen, Kaja Kallase võime Eesti erinevaid seisukohti ja väärtushinnanguid maailmapoliitika areenile viia on hindamatu. Keegi teine nende laudade taha ja nendesse kanalitesse sellisel viisil ei pääsenud. Nii et ma arvan, et see on ajalooline pärand, mida inimesed hindavad. See, et valitsus ei ole alati populaarne – noh, ma olen juba nii kaua poliitikas küll olnud, et mäletada peaministreid, alates vist Mart Laarist, kes ei pürginud alati oma otsustega populaarsuse poole. Ka praegu on selline olukord: kui ma tahaksin olla populaarne, siis tõenäoliselt ma otsiksin töökohta jäätisetööstuses. Ma teen neid otsuseid, mida vaja on, ja ma arvan, et me peame neid koos tegema.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Te küll rääkisite julgeoleku solidaarsest maksustamisest ja julgeoleku tagamiseks mõeldud maksutõusudest ja väitsite, et 2% tõuseb tulumaks ning 2% käibemaks. Niipalju, kui mina matemaatikat mäletan, siis 20%‑lt 24%‑le on tõus 20%. 10% tõusis, nüüd tõuseb veel 10% – 20%‑line tulumaksu tõus, käibemaksu tõus. Käibemaksu tõus kajastub ikkagi lõpphindades. See tähendab seda, et vaesematelt inimestelt võetakse lõpphinnaga veel rohkem raha käest ära. See tähendab ka seda, et inimestel jääb toidu ostmiseks vähem raha. Aga ma küsin selle kohta, et koalitsioonilepingus ei näinud ma julgeoleku all kuskil toidujulgeolekut. Ei olnud seda Kaja Kallase valitsuse [koalitsioonileppes], ei ole seda teie valitsuse omas. Kus on see toidujulgeoleku garantii, et Eesti inimestel oleks kõht täis ja ka sõjaväelastel kõht täis?

Aitäh! Siin oli mitu asja. Esiteks, oma kõnes ja valitsuse otsustest [rääkides] ma puudutasin seda, mida kajastab see uuendatud koalitsioonileping, mitte eelnevad [lepingud]. Teiseks, me oleme Rahandusministeeriumilt palunud esialgset jaotust, kuidas selline tulu maksustamine mõjutab leibkondade sissetulekuid. Ma ütleksin nii, et detsiilide ulatuses on see kaunis ühtlaselt jagunenud. Tegelikult on see sisuliselt 2% ja 3% vahel praktiliselt kõikides detsiilides, välja arvatud esimeses ja kümnendas. Nii et uus maksukoormus on ka sotsiaalselt üsna õiglaselt jagunenud. Eks neid täpsemaid jooniseid saab Rahandusministeerium jagada. Toidujulgeolekut, võin kinnitada, käsitlesime teemana eelmises koalitsioonis ja käsitleme ka selles. Võin tuua näite, et isegi kliimakindla majanduse seaduse eelnõu tegemisel ja läbirääkimistel, mis puudutasid erinevaid võimalusi, tegime me, kuna põllumajandus on kliimamuutustest väga tugevalt puudutatud, just põllumajandusele leebema graafiku, leebema ülemineku, seda sellepärast, et toidujulgeolek saaks hoitud. Nii et see teema on kindlalt aktuaalne ja valitsuses kindlasti arutusel.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kandidaat! Ma kuulasin teie kõnet väga tähelepanelikult. Te ütlesite, et kõige rohkem on Eesti olukorda räsinud sõda. Aga vaadake, mitte sõda, vaid Reformierakonna valitsuste otsused, Kaja Kallase juhtimisel [tehtud otsused] on räsinud meie majandust, eelkõige energeetikavaldkonna otsused, roheideoloogiaga seonduv, raiskav riigivalitsemine. Need on eelkõige räsinud Eesti inimeste toimetulekut ja heaolu, majandust, ettevõtlust ja ka kaitsevõimet. Kaja Kallase otsused, mille ainus eesmärk oli, et Eesti rahvas ja ettevõtjad maksaksid kinni tema kõrge koha Euroopas, on nüüd siis tehtud. Nüüd tulete siia teie ja tahate kõigi Eesti inimeste käest saada uut panust, et neid rumalaid, kahjulikke, Eestit lammutavaid otsuseid veel kord kinni maksta. See on äärmiselt küüniline, äärmiselt ebaõiglane ega tee midagi paremaks. Rääkige mida tahes, vaadake, meie oskame tänu Kaja Kallasele nüüd väga hästi huultelt lugeda. Aga kui kõik on läinud täpselt vastupidi teie räägitule, siis kas teie, erinevalt Kaja Kallasest, kavatsete ka pärast vastutada?

Aitäh! Poliitikas kantaksegi vastutust ajaloo ja Eesti rahva ees. Ma loodan, et seda kanname me kõik, kaasa arvatud opositsioonierakonnad oma valikute ja retoorikaga. Ma loodan, et püsib meeles, et sõda, mis tegelikult sunnib meid väga paljusid asju täiesti ümber hindama, ei alanud mitte Eestist, Eesti valitsusest ega rohepöördest, vaid selle algatas siiski naaberriigi liider – [ütlen nii] teise termini puudumise tõttu – või väidetav liider Putin. Mulle tundub, et teil kipub see väga tihti kuidagi ununema. Kõik muutub teil siseriiklikuks, et kuidas rohepööre meil siin takistab elamist ja nii edasi. See ei ole nii. Paljudes valdkondades oleme me pidanud tegema investeeringuid, alates juba sellesama mainitud LNG-kai ehitamisest või energiataristu uuendamisest või teatud süsteemide ehitamisest, et me võiksime juhul, kui naaber käitub pahatahtlikult, olla kindlad, et lamp põleb, tööstus töötab, lasteaias on soe. Selliseid asju me peame tegema. Me peame hankima varusid, mida me muidu ei hangiks. Me peame tegema väga-väga-väga palju asju sisejulgeolekus, riigi julgeolekus. Täna me ju arutame, et me tõstame makse, kehtestame laia julgeolekumaksu, et katta kasvanud kaitsekulutusi ja tulevasi kaitsekulutusi ja sisejulgeolekuvajadusi. Kui teile tundub, et see on Kaja Kallase ja rohepöörde pärast, siis ma võin pildi peal näidata, et kindlasti ei ole see Kaja Kallase ja rohepöörde pärast. Naaberriigi varjamatu vaenulikkus, agressioon, sõda Ukrainas ja Euroopas – see on selle pärast. See ongi tegelikult see valik. Kui me tahame riigi ja rahvana püsima jääda – mul on seni olnud arvamus, et konservatiivid peaks ka selle eest seisma –, siis peaksite teiegi seda toetama.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Kuulasin teie kõnet – kaunis nagu muinasjutt. Neid muinasjutte oleme siin saalis palju kuulnud. Tunnustasite Kaja Kallast tehtud suure töö eest, aga Kaja Kallas oma kolme valitsusega valitses nii, et esiteks on Eestil suur võlg, ja teiseks, iga üksikisik saab seda oma toimetulekus igapäevaselt tunda. Muidugi lisaks meeletu valetamine, kildudeks lennanud õigusriik, põhiseaduse rüvetamine, seaduste väänamine, keeramine ja rikkumine ning loomulikult üha suurenev korruptsioon. Te ise alustasite kohe maksutõusudega, olete need ka juba välja hõiganud. Minu küsimus ongi, mis läheb teie valitsuse ajal meie rahva jaoks paremaks või jätkate te samamoodi.

Aitäh! Minu üleskutse selles kõnes, mille kohta te ütlesite, et te seda kuulasite, oli otsida ühisosa. Ma arvan, et parlament peaks otsima – kaasa arvatud opositsioonierakonnad koalitsiooniga, nagu ka koalitsioon opositsiooniga – ühisosa just selles, mis meid ühendab. See valitsus tahab luua Eestis kindlustunnet, tagada riigile parem kaitse, tagada sisejulgeoleku kasvavate vajaduste [katmise] ja teha korda ka rahaasjad, et oleks, millele ehitada tulevasi valikuid. Seda me tahame teha. Ma arvan, et te olete teretulnud kaasa mõtlema. See on teie valik, kui te asetate ennast sellest väljapoole.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma esitan teile tsitaadi ja palun teie kommentaari. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul mõjutavad uue valitsuse väljakäidud maksutõusud eelkõige madalama sissetulekuga inimesi, mis tähendab aeglasemat tarbimise kasvu ning seetõttu väiksemat maksulaekumist. Palun kommentaari.

Aitäh! Minu meelest on Tõnu Mertsina kommentaarid üldiselt väga head, eriti neile, kes oskavad neid konteksti panna. Ta kirjeldas majanduse loogikat, maksude loogikat tervikuna. Seda, kuidas need jaotuvad erinevate tuludetsiilide peale, kirjeldasin mina siit puldist ja ma olen kindel, et Rahandusministeerium saab hiljem selle kohta ka joonise anda. Need jaotuvad üsna ühetaoliselt, kui me vaatame just tulumaksu ja käibemaksu omavahelist sümbioosi. Aga loomulikult, mis tahes maksutõusud mõjuvad majandusele. Seda ma ka oma kõnes ütlesin ja ütlen nüüd samamoodi, et ka kärped mõjuvad lõpuks majandusele. See on möödapääsmatu. Aga mis on alternatiiv? Kas riik seisma panna, kärpida pensione ja mitte hankida seda moona, mida meil on vaja enda kaitsmiseks agressiivse naabri eest? Minu meelest ei ole see alternatiiv.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaministrikandidaat! Alustan tunnustusest. Koalitsioonileppe sissejuhatuses te räägite sellest, et Eesti konkurentsivõime on langenud, riigieelarve on kehvas seisus ja tuleviku määramatus suurenenud. Ühtlasi ütlete, et koalitsiooni osalised leiavad, et eelkirjeldatud kriitiline olukord vajab hästi toimivat valitsusliitu. Tunnustus selle eest, et te ütletegi, et senine valitsusliit on kehva olnud ja halvasti hakkama saanud. Aga uus valitsusliit on ju täpselt sama. Te olete põhimõtteliselt nagu uus Kaja Kallas, lihtsalt mees. Ma vabandan, kui te ise end teisiti identifitseerite. Aga mu küsimus, kui ma lähen [koalitsioonilepingu] sisuosa juurde, on see. Esimene sisupunkt on kliimaneutraalsuse saavutamise kohta. Kas kogu see sõnapilv ja ‑vaht julgeoleku teemadel on kattevari, selleks et uhada raha ikkagi sinna rohelisse? Kas me kuuleme teid varsti puldis rääkimas, et tuulepark ongi osa julgeolekust ja nii edasi ja nii edasi?

Aitäh!

Aitäh! Komplimentide eest muidugi tänan. Mis puudutab kogu seda lepet ja koalitsiooni koosseisu, siis seda me oleme ka avalikult öelnud, et muudatus koalitsioonis ei tule mitte sellepärast, nagu me ei suudaks üksteist silmaotsaski enam kannatada, ei mahuks tuppa, ei suudaks otsuseid teha, vaid sellepärast, et Eesti peaminister Kaja Kallas sai Eesti rõõmuks ja temale tunnustuseks sellise ametikoha sellise laua taha, kuhu ükski eestlane kunagi varem ei ole pääsenud. See on tunnustus ka Eestile, kõigile meile. Seda esiteks. Teiseks, kui te küsite, kas ma arvan, et tulevikus peaks eeskätt panema rõhku võimalikult saastavale tööstusele ja tossutama, nii et maa on must, siis kindlasti mitte. Puhas energia on konkurentsivõime ja majanduse üks osa. Paljud ettevõtjad ütlevad, et nad loovad uue tööstuse, kui neil on juurdepääs puhtale energiale. Lõppkokkuvõttes on see ekspordiküsimus. Skandinaaviasse, Euroopasse või kuhu iganes sa midagi müüd, küsimus on ju selles, mille baasilt, millise jätkusuutlikkusega, milliste vahenditega, milliste ressurssidega sa oma toote oled teinud. Ütleme nii, et see oleks kristalselt selge: ega me laia julgeolekumaksu eest ei hakka tuuleparki ehitama. Aga kindlasti on puhas energia ja toimiv energeetika majanduse ja julgeoleku osa. Selles te ei eksi.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud [pea]ministrikandidaat! Rain Epler juba küsis meretuuleparkide kohta. Ma saan aru, et meretuuleparkidesse investeeritakse ligi 3 miljardit, taristusse, et neid teenindada, umbes 2 miljardit. See võetakse lisaks muudele maksudele ka maksumaksjate taskust, pika aja jooksul küll. Rail Balticule läheb vaja 3 miljardit ja siiamaani ei teata, kust see raha tuleb. Kas te oskate öelda, kas te plaanite uut raudteemaksu, et Rail Balticut ülal pidada?

Kas-küsimusele on vastus, et ei, ei ole plaanis. Aga mõned parandused teen, loodetavasti järgmistes sõnavõttudes või artiklites saate neid arvestada. Meretuuleparkide puhul on arvestatud, et isegi kui toetuste maksimaalmäär läbi taastuvenergia tasu võiks olla 2 miljardit, on kokkuhoitav raha sellest oluliselt suurem, sääst ühiskonnale on oluliselt suurem. Ühiskond säästab aastate vältel tegelikult oluliselt rohkem, 3 miljardit. See tähendab meie jaoks odavamat energia hinda, tähendab konkurentsivõimelisemaid tooteid. Nii et ükskõik kuidas te seda proovite väänata, puhtam ja soodsam energia annab rohkem tagasi, kui nii-öelda toetustena kunagi vaja olekski. Rail Balticu puhul juhin ka tähelepanu, et aastani 2027 on umbes selline hinnang: 1,3–1,4 miljardit eurot Euroopast saadavaid toetusi, järgmisel perioodil vähem, vajak võib olla suurusjärgus 500 miljonit. See tuleb ettevõttel katta kas laenuga või mingil muul moel. Igast 10 miljonist, mille me Euroopast saame – ma juhin tähelepanu, et Rail Balticu raha ei ole võimalik mujal kasutada, seda saab kasutada ainult selleks või tuleb maksta tagasi, kõik see raha, mis selleks saadud on –, tuleb 3 miljonit meile maksurahana tagasi. See tähendab, et Rail Balticu jaoks saadud välisrahastus ja see maksuraha, mis tagasi tuleb, on eelarve mõttes positiivne. Nii et ma soovitaks rünnaku keskendada selle koha peale, kus ei eksita. Siin te eksite.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat, kõigepealt aitäh eelmise vastuse eest! Nüüd me teame, kelle taha see püha üritus jääb. Ma tulen järgmise konkreetse küsimuse juurde. See puudutab konkurentsiseadust. Nimelt, eelmine valitsuskoalitsioon, kuhu kuulusid samad erakonnad, ei suutnud selles teemas lõpuni kokku leppida. Üks peamisi nii-öelda kriitikuid on olnud õiguskantsler, aga ka teised, just nimelt õigusvaldkonna eksperdid. Oma alternatiivi on välja pakkunud teie valitsuse tulevane justiitsminister Liisa-Ly Pakosta, kes on ka arvanud, et selle konkreetse eelnõu, mille valitsus siia parlamenti saatis, peaks parlament ümber vaatama. Minu küsimus ongi teile see: kas uues valitsuskoalitsioonis on seda teemat arutatud, ka koalitsiooniläbirääkimiste käigus? Mis on teie või tulevase valitsuse konkreetne suunis, kuidas selle eelnõuga võiks edasi liikuda ja peaks edasi liikuma?

Aitäh! Arutasime seda konsultatsioonide käigus küll. Kokkulepe on, et kuna rahaliselt see trahv Eesti jaoks nii-öelda tiksub – ütlen nii parema väljendi puudumise tõttu –, siis sügisel tuleb konkurentsiseaduse umbsõlm läbi raiuda ja see ühte‑ või teistpidi ära lahendada. See tähendab, et justiitsminister koostöös parlamendiga sügisel selle kindlasti ära lahendab. See on meie kokkulepe.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea kandidaat Kristen! Ma tahaks sulle siiralt edu soovida, samas pean möönma, et ega ma väga hästi ette ei kujuta, kuidas sinu ametiaeg saaks edukalt lõppeda, sest see taak, mis kanda on võetud, ja ees ootavad ajad on väga keerulised. Aga siiski edu ja jõudu! Minu küsimus on ajendatud sinu vastusest Tõnis Möldri esimesele küsimusele. See sotside poolt üles tõstetud punalipp ja vene valijad selle kaitse all, kuigi meie huvi ja soov on, et agressorriikide valijad kohalikel valimistel hääletada ei saaks, nii nagu Reformierakond varasemalt mitmel korral on öelnud. Sa kinnitasid, et kui tulevikus tuleb teistsugune koalitsioon, on seda võimalik arutada. Aga küsimus oli Reformierakonna erinevate koalitsioonide defineerimise kohta. See vastus muutis sinu [käekirja] veidi rohkem, kui ma arvasin, sarnaseks Kaja Kallase valitsuse käekirjadega. Ma püüan aru saada. Kui Kaja Kallas oli valitsuses koos Isamaaga, siis tõsteti lasterikaste perede toetust, aga siis, kui see valitsus läbi sai, otsustati, et see ei ole mõistlik.

Aitäh, hea kolleeg!

Mu küsimus on see. Kui sotsidel on taas kord aeg valitsusse tagasi tulla, kas siis võidakse seda jälle muuta ja anda kolmandate riikide kodanikele valimisõigus tagasi?

Aitäh! Kõigepealt suur tänu heade soovide eest! Ma olen kindel, et see on keeruline aeg, ja mul on hea meel, kui koalitsioon ja opositsioon suudavad selle keerulise aja [probleemid], hoolimata erinevast retoorikast, koos ära lahendada. See ei eelda seda, et te peaksite alati valitsuse ettepanekute poolt hääletama, aga vähemalt kaasamõtlemine on teretulnud. Ütleme nii, et konstruktiivne opositsioon on väga hinnatud selles võtmes, kui mitte ei ummistata debatte, vaid debatte peetakse päris sisuliselt. Nii et selle eest aitäh! Mis puudutab valimisõigust, siis jah, minu isiklik veendumus on teada. Minu meelest tulebki Vene kodanikelt ja Valgevene kodanikelt [valimisõigus] kohalikel valimistel ära võtta. Ma olen seda välja öelnud igal pool, seal minu veendumustes muutust ei ole. Aga seda ei saa teha nii, et me teeme seda juhuslikult või kogemata. See tähendab ikkagi seda, et sellisel juhul on meil teistsugune koalitsioon. Ma olen seda ausalt ka sotsiaaldemokraatidele öelnud, nad on selle teatavaks võtnud. Nii et kui koalitsioon peaks olema teise [koosseisuga], kui seal ei ole sotsiaaldemokraate, siis te võite arvestada, et see on meie vaade.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Hea Kristen! Ma [kuulan] seda juttu, mis praegu [kõlab] ja seda, kuidas sa taotled peaministri volitusi, [ja näen seda uut valitsust] ikkagi kui puhast Kaja Kallase [valitsuse] jätkuvalitsust. Traagiline on see, et see on jätkuvalitsus kõige halvemas mõttes: jätkuvad räiged maksutõusud ja jätkub räige valetamine. Mind pani kohe imestama, kui sa ütlesid kuskil uudistes, et pensionide kallale ei minda. No väga tore! Mille kallale veel ei minda? Kas mulle jäetakse äkki hambad suhu ja silmad pähe ja lubatakse majas edasi elada? Tegelikult oli seegi vale, minnakse ju pensionide kallale. Tulumaksu tõus on kõikide sissetulekute vähendamine ja kui me paneme selle kokku veel tulumaksusoodustuse kaotamisega, mille kuu aega tagasi teie koalitsioon ära tegi, siis [näeme, et] mindi ju pensionide kallale. Teine suur vale on see, et meil on mingi laiapindne riigikaitsemaks. No ei ole! See on puhas rohemaks. Ma kuulasin vastust Mart Maastikule. Mul oleks vaja tervet kõneaega, et need valed ümber lükata. Miks te nimetate asju valede nimedega? See on rohemaks, mida te teete.

Aitäh! Ma loodan, et kui sügis tuleb, siis me suudame pidada ka sisulist debatti, mitte lihtsalt sildistada. Ma väidan, nagu ka kõnes, et ajad on keerulised. Minu meelest pole päris see aeg, kui üksteisele siltidega lajatada. Aga lõppkokkuvõttes otsustab igaüks ise. Meie poolt on käsi antud, igaüks ise otsustab, kas ta võtab selle vastu. See ei tähenda, et peaks loobuma oma vaadetest või kriitikast. Aga ma kindlasti kutsun üles sisulisele debatile. Seda esiteks. Ja see võimalus on. Teiseks, mis puudutab rohemaksu, siis siin jään ma küll sügavalt eriarvamusele. Ilmselt me saame seda faktide abil hiljem kontrollida ja tõestada. Mis puudutab erineva moona ostmist, mis puudutab sisejulgeolekuvajadusi, näiteks piirile droonimüüri ehitamist, võib-olla ka vajadust näiteks kuskil haiglale generaator osta, mis on laiapindse julgeoleku osa nii või teisiti, võib-olla ka mingi muu lõigu tugevdamist, näiteks politseile mingi relvastuse ostmist, mida meil seni ei ole, siis see on tegelikult laia julgeolekumaksu idee. [See maks kehtib] tähtajalisena, 2028. aasta lõpuni. Juba on toimunud riigikaitsekulutuste kasv, mis on 550 miljonit suurem kui see, millele meil täna katet on. Kui te tahate, te võite Uutes Uudistes, oma siselehtedes ja igal pool mujal seda rohemaksuks nimetada, see ei tee seda rohemaksuks.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Koalitsioonileppes on fikseeritud, et Eesti konkurentsivõime on langenud, sest energia ja tooraine on kallimad, tarneahelad ei toimi ja nõudlus eksportturgudel kiratseb. Kui te aga vaatate värskeid OECD andmeid, juulikuu omasid, siis näete, et erinevalt teistest riikidest, just teistest Balti riikidest, kus on samad tingimused kui Eestis, on Eesti peamised majandusnäitajad halvenenud. Näiteks Eestist madalam tootlikkus oli 2023. aastal Euroopa riikidest vaid Rumeenias, Bulgaarias ja Kreekas. Järelikult on meie allakäigu põhjus poliitikas. Selleks, et alustada ravi, tuleb panna diagnoos. Ja mina küsin: mis olid need kolm peamist majanduspoliitilist sammu, mis Kaja Kallase valitsustes valesti läksid?

Aitäh! Mina üldiselt poliitikas ja oma tegevuses olen alati [eelistanud] kirjeldada seda, mida me ise teeme. See koalitsioonilepe kirjeldab, mida meie teeme. Eks see püüab adresseerida seda, mida riik saab majanduses teha. Ma arvan, et üldiselt mõistetav on Eestis, ja ma loodan, et ka parlamendisaalis, et riik iseenesest ei juhi ettevõtteid ega majandust, ei tee investeerimisotsuseid. Me saame teha seda, et muudame reeglite poolt lihtsamaks. Me muudame riigihangete seadust, et Eesti ettevõtjatel oleks [rohkem] võimalusi, ja me suuname seda raha, mida me väljaspool saame kasutada Ukraina aitamiseks, ka Eesti tööstusesse – ma toon näiteks sellise loetelu. Need on kõik valikud, mida me saame koos teha. Kindlasti saame astuda veel samme, muu hulgas kindlustunde loomisel. Kui vaadata ettevõtjate tagasisidet, siis on näha, et ebakindlus ka valitsuse ja avaliku sektori erinevate otsuste suhtes on olnud üks probleeme, mis on majanduskeskkonnas olnud. Me püüame luua kindlust, aga seda saame me teha kõik koos. Nii et ma ei hakka loetlema kellegi teise vigu või eksiotsuseid, vaid pigem räägin, mida mina teen.

Vladimir Arhipov, palun!

Lugupeetud peaministrikandidaat! Aasta tagasi toimus maamaksu ümberarvestamine, kui nii mõneltki Harjumaa omavalitsuselt võeti ebaõiglaselt seda maksuraha maha. See summa on 300 000 – 500 000. Need omavalitsused on Viimsi vald, Maardu linn ja Lääne-Harju vald. Me tegime mitu ümarlauda koos ministritega. Viimasel, mis oli pool aastat tagasi, kaks praeguse valitsuse ministrit suure suuga lubasid need summad omavalitsustele tagastada. Siiamaani seda muidugi tehtud ei ole. Aga kas need lubadused, mis on praeguse valitsuse ministrid andnud, jõustuvad ka teie, uue valitsuse ajal?

Aitäh! Ma nüüd detailselt, jah, kahjuks ei tea, mis lubadusi ja kes on andnud. Aga ma eeldan, et need ministrid, kui nad nendes valdkondades jätkavad, oma lubadusi peavad, eeldades, et need on kooskõlas juba kehtiva koalitsioonileppega ja selle uuega.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Mul on sellised konkreetsed küsimused. Kas sa tooksid välja mõned põhimõtted, mis suunas sa liigud, selleks et Eestist juba lahkunud inimesed ja ettevõtted tagasi tuua? Paljud on siit läinud. Ettevõtjad ei tee tihti kõva häält, ei ütle, et nad hakkavad minema, vaid paljud lihtsalt sätivad oma samme Eestist ära. Ka väga paljud Eesti inimesed on ära läinud. Sa just enne ütlesid, et töökäsi on vaja ja selles võtmes on meile siia ka välismaalt oodatud uued inimesed. Aga milliseid samme sa oled valmis astuma või hakkad astuma selleks, et peatada ettevõtete ja inimeste Eestist väljavoolu, ja milliseid samme oled sa valmis astuma selleks, et ka neid, kes juba ära läinud on, motiveerida [tagasi tulema] ja aidata neid Eestisse tagasi – meie oma Eesti inimesi –, mitte et me asendaks neid välismaalastega?

Aitäh! Nagu ma oma kõnes juba kirjeldasin, me teeme valitsuses just sellepärast ühe struktuurse muudatuse, et majandusvaldkonnas oleks minister, kes igapäevaselt tegeleb just ettevõtjate murede lahendamisega, kes siis, kui reeglid kuskil pitsitavad ja on liiga keerulised, neid üle vaataks, et asjaajamine oleks lihtsam, planeerimine oleks kiirem, väärtuspakkumised saaksid kokku. See puudutab näiteks erinevaid võimalusi energeetikas, on see siis see küsimus, et millele on olemas juurdepääs, kus on otseliin, kui pikk see on ja nii edasi. Kõik sellised küsimused [on olulised], kui ettevõte teeb valiku, kas tulla siia või mitte. Tööjõud on ka osa sellest. Seal me ilmselt oleme mingites piirides erinevatel arvamustel, aga tööjõu olemasolu, oskustööjõu olemasolu on kindlasti ka üks osa sellest. Kui te vaatate koalitsioonilepingut, siis näete seal [pikka] loetelu, mis puudutab reeglite muutmist, kaitsetööstuse arendamist, tööstusettevõtete [siia] toomist, planeeringute lühendamist ja varade väärindamist. Me loome ettevõtete siia toomiseks sellised meetmed, suurinvestori meetmed, et Eestisse tuldaks investeerima. Ma arvan, et see küsimus on igati õigesti sihitud. See on meie eesmärk ja see saab olema valitsuse üks olulisi eesmärke.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Te planeerite olla valitsusjuht ligi kolm aastat. Sinna [aega] langeb väga palju otsuseid, kaasa arvatud haridusteemal. Nii et soovin teile jõudu ka hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Seni on olnud üks osa Kaja Kallase retoorikast see, et õpetajad saavad järgmisel aastal oma palgatõusu maksuküüru ärajätmise tõttu ja et see [maksuküüru kaotamine] on eriti kasulik just õpetajate palgataseme puhul. Kui te maksuküüru ärajätmist aasta võrra edasi lükkate, mis te siis järgmisel aastal õpetajatele ütlete, kuidas nende palgaküsimus lahendada? Teiseks küsin, kas kõrgkoolide finantseerimise kokkulepitud 15%‑line tõus järgnevatel aastatel jätkub. Kolmandaks, ma väga loodan, et te haridusministri algatust ellu ei vii, see tähendab, ei hakka sellel nädalal otsustama, et pikendate eesti keelt …

Aitäh!

… seni mitte ära õppinud …

Aitäh, hea kolleeg!

… ja sisuliselt Eesti inforuumis mitteolevate õpetajate keelenõudeid. Ma loodan, et te seda ei tee.

Aitäh! Paluks vähem küsimusi ühes küsimuses!

Aitäh taas heade sõnade eest! Kõigepealt, eestikeelsele haridusele ülemineku puhul ma julgen ka veidi ajalugu meenutada, mitte liiga pikalt. Ma mäletan vist aastat 2017, kui ma selle debati algatasin, ja ma mäletan ka Isamaa esindajate seisukohti, kes siis ütlesid, et see peaks olema tingimata vabatahtlik. Mulle väga meeldib, et Isamaa on nüüd võtnud hoiaku, et eestikeelsele haridusele tuleb tingimata üle minna. Selle eest ma teid tunnustan ja ütlen, et see ongi konstruktiivne koostöö, väga mõistlik, selles suunas tuleb minna. Seda esiteks. Teiseks, kui haridusministril on ettepanekuid, kuidas korraldada üleminekut vene koolides, või ettepanek anda aasta [aega] keeleõppeks, siis ma kindlasti haridusministri ettepanekut austan ja kuulan selle ära. Valitsus pigem toetab haridusministri ettepanekut, selle võin kohe ette ära öelda. Mis puudutab laiemalt hariduseelarve teemasid, siis hariduseelarve teemad tulevad kõik [arutlusele koos] eelarve tervikkäsitlusega, mis tähendab seda, et [neid arutatakse] augustis ja septembris.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaministrikandidaat! Te andsite 2. juulil ERR‑ile intervjuu, kus rääkisite Eesti peredest lootustandvalt. Sest oleme ausad ja vaatame tõele näkku: praktiliselt kõike muud saab maailmast, aga Eesti lapsi saab ikka Eestist. See oli lootustandev pärast seda, kui Reformierakonna eelmine valitsus oli äsja rikkunud põhimõtet, perepoliitika üht alustala, et perede toetusmeetmeid ei võeta ära ega nõrgendata, sest see külvab ebakindlust tuleviku ees. Tekkis lootus, et äkki uus peaminister ei käitu lastevaenulikult. Ainukene asi, millele peaministrikandidaat võiks täna eelisjärjekorras mõelda, on visioon, kuidas meil oleksid Eestis ka tulevikus lapsed, kellele me Eesti riiki hoiame ja ehitame. Rahvastiku aspektist on viimane aasta olnud väga halb ja kurb. Meie enda loomulik iive on 5000‑ga miinuses, 5000 inimest sündis vähem, kui oli neid, kes läksid manalateele. Minu küsimus on: milline on teie visioon, et meil oleks tulevikus lapsed, ja kuidas kommenteerite oma erakonnakaaslase Signe Riisalo öeldut, et demograafiaprobleemid lahendab kontrollitud sisseränne?

Aitäh! Nagu me sinu või teie – kuidas iganes me teineteisele parajasti ütleme, vahel ütleme "sina", siin võime "teie" ka öelda – küsimust arutades eelmine kord tõdesime, kindlus on osa sellest, et midagi juhtuks: sünniks ettevõtlus, sünniks laps, pered näeksid enda tulevikku siin. Kui ei ole teadmist sellest ja kindlust selles, mismoodi Eesti on kaitstud, kuidas meie asjad on aetud, kindlust, et me suudame oma asju ajada nii, et me ise usume endasse, meie partnerid usuvad, meie liitlased usuvad [meisse], ja veel enam, et ka vaenlased teavad, et me saame hakkama, siis ei ole seda kindlust ka peredel. Ma arvan, et see on kõige olulisem asi, mida see valitsus peaks looma – kindlust selles ebakindlas maailmas. Selle järel on võimalik eeldada ka perede suurenemist. Rahvastikuteadlased, kes kirjutavad ülevaateid, hinnanguid ja analüüse selle kohta, kuidas erinevad toetused ja võimalused peredele mõjuvad, jõuavad üldjoontes ikka järeldusele, et hästi palju määrab laste sündi ajastu, tegelikult nii-öelda üldine foon, see, kas tuntakse, et see on see [õige] koht ja aeg. Ma arvan, et teilgi tasub selles võtmes mõelda. Sisseränne, ma saan aru, on üks teema, mida konservatiivsemad erakonnad käsitlevad. Mina ütleksin, et see on pigem küsimus majandusest. Eeskätt tuleks ettevõtluse ja võib-olla sotsiaalpartneritega laiemalt arutada seda, millist tööjõudu me vajame, et meil majandus kasvama saaks. Seegi on osa perede kindlustundest. Sedagi debatti saame pidada eraldi. Nii et kokkuvõttes on kindlus see, millele kõik rajatud saab, ja meie eesmärk on seda luua.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaministrikandidaat! Teatavasti tegutses Reformierakond omal ajal väga ja väga sihikindlalt ajateenistuse kaotamise nimel. Õnneks teil see plaan tookord ei õnnestunud, vastasel korral alustaksime nüüd tühjalt kohalt nagu Läti. Aga poliitikute valuuta on usaldus. Teie räägite palju riigikaitse teemal, olete kavalalt kõik plaanitavad maksutõusud ristinud riigikaitsemaksuks. Aga selleks, et teie enda usaldusväärsust riigikaitse teemal hinnata ja sellest teemast paremini aru saada, palun värskendage minu mälu. Ma tahaks teada, kuidas te ise omal ajal suhtusite ajateenistuse kaotamisse. Kui te selle kaotamise poolt olite, siis millal te meelt muutsite ja millistel põhjustel?

Aitäh! Esiteks parandus: see on lai julgeolekumaks. Me oleme ise ka varem kasutanud terminit "riigikaitsemaks" nii-öelda käsitluses, aga võib-olla on õigem kasutada [terminit] "lai julgeolekumaks", sest see puudutab ka siseturvalisuse valikuid, näiteks piiriehitust, nagu ma mainisin, droonimüüri, ka teatud varustust, kuni vastuluureni välja. Nii et see on kindlasti üks [vajalik] parandus. Teiseks, mina arvan, et Eesti kaitse tänane ülesehitus on optimaalne. Vaja on eeskätt erinevaid võimeid, mis puudutavad moona. Sellega me tegeleme. Ma arvan, et Eesti kaitsevägi ja kaitse on korraldatud parimal võimalikul moel. Keegi selle süsteemi muutmist täna ei kaalu. See, et varem on olnud erinevaid käsitlusi, ma arvan, pärineb "Kodanike riigi manifestist", mille kirjutas Siim Kallas aastal 1994 või 1995. Seal oli kirjas kutselise kaitseväe kontseptsioon. Seda on käsitletud ka teistes riikides. Praegu on meil reservarmee süsteem. Minagi olen reservohvitser, olen nendel kursustel käinud. Ma arvan, et see on igati mõistlik süsteem.

Aitäh! Kas protseduuriline või tavaline [küsimus]?

Vadim Belobrovtsev, palun!

Tavaline küsimus esmalt.

Härra peaministrikandidaat! Ajakirjanduses on tekkinud väike poleemika. Niinimetatud uus valitsus lubas, nagu te oma kõnes ka ütlesite, et avalikus sektoris kärbitakse 5%, 3% ja 2% kolme aasta jooksul niimoodi järjest, mis puudutab loomulikult ka seda, et avalikku sektorisse jääb vähem töökohti. Aga samal ajal me loeme Postimehe majandusportaalist, et üleval on enam kui 160 riigiasutuste ja ametiasutuste töökuulutust, ja ei [otsita] sugugi mitte õpetajaid ega päästjaid, vaid suuremalt jaolt kontoritöötajaid. Kui me lisame siia selle, et tuleb uus minister uue meeskonnaga, siis kuidas see teie arvates korreleerub selle ideega, et avalikus sektoris tuleb kulusid vähendada?

Aitäh! Tänapäeval on valitsemiskorraldus tehtud üsna paindlikuks. Võib-olla te võtate ette visiidi – ma loodan, et teil on aega – superministeeriumisse, nagu see rahvasuus on ristitud. Maja sees nimetatakse seda pigem säästuministeeriumiks, sest ventilatsioon lülitub kell seitse välja, nii et pikemat tööpäeva seal teed juba sisemiste reservide arvelt. Ma ei kurda, see on tubane töö ja makstakse palka ka. Lihtsalt see sõnum on selline, et seal majas, kus on erinevad ministeeriumid ja kus ministrid istuvad, on võimalik osakondade vahel alluvust ümber korraldada nii, et suuresti ei ole vaja ametikohtade silte vahetada. See, et ühes ministeeriumis on kaks ministrit, on nii just eespool kirjeldatud põhjustel. Üks on kliimapool ja teine on needsamad taristu, logistika ja muud valdkonnad, mis on Venemaa vallutussõja tõttu pihta saanud. Need vajavad rohkem tähelepanu. Kärbe igal juhul tuleb, 10%‑line kärbe kolme aasta jooksul. Ma arvan, et me siin saalis saame veel mitu debatti pidada, kui teie ütlete, et kas peab just seda töökohta või seda teenust kärpima. See saab olema kindlasti suhteliselt karm debatt, ma olen täitsa kindel. Selle kohta, et kas siis, kui kuskilt töötaja ära läheb, uus töötaja võetakse, [ma ütlen, et] see on lõpuks ministri ja üksuse juhi ülesanne, [vaadata, kust] see kärbe tuleb. Aga kärbe igal juhul tuleb, välja arvatud võimete valdkondades, ma pean silmas kaitseväelasi, politseinikuid ja õpetajaid.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Oma kõnes te mainisite ühe tegevusena uue valitsuse kontekstis seda, mida ei lubatud, aga mis oli plaanis, et magustatud jookide maks jääb ära. Teil on kindlasti võimalik praegu anda opositsioonile väikeseid näpunäiteid, et kas [suruti] õige nupu peale, kui nüüd seda [maksu] ei realiseerita. Miks just magustatud jookide maksu ärajätmine, miks mitte automaksu ärajätmine? Miks see lõpuks ikkagi nii läks? Mitte et ma kuidagi toetaks või et Isamaa toetaks seda magustatud jookide [maksu] ideed, algusest peale tundus see rumal. Aga kas valmis mingi analüüs või on seda [maksu] väga ebamõistlik administreerida või ettevõtjad ütlesid, et kuulge, see on viimane hoop sellest karikast? Mis siis ikkagi juhtus? Stenogrammi huvides küsin.

Aitäh! See on kombinatsioon mitmest asjast, ütleme nii. Mis puudutab automaksu, siis selle on parlament juba otsustanud ja parlament on [selle seaduse] ka presidendile saatnud. Meie räägime ikkagi sellest, mis tuleb edasi uue valitsusega, ja sellest, et uus valitsus kehtestab laia julgeolekumaksu, mille komponente ma kirjeldasin, kus sees on ka ettevõtete kasumi maksustamine. Minu sõnum on olnud ka see, et me täiendavaid muid makse just sellepärast ei aruta. See on plaan kuni 2027. aastani, kui kõik saavad küsida mandaati uutele asjadele. Lai julgeolekumaks kehtib aastani 2028. Suhkrumaksu me tõesti selles koalitsioonis ei aruta. Kui keegi tahab tulevikus sellele mandaati küsida, on ta vaba seda tegema – on see siis Isamaa või sotsiaaldemokraadid, igaüks otsustab ise. Otse öeldes, niipalju kui mina tean, kui suhkrut vähem tarbida, siis see ei tee inimestele küll midagi halba, aga üldiselt tasub sellist [ideed] kuidagi koos tervislike eluviiside [soodustamisega] inimestele kohale viia.

Küsija lootis küll kiitust, aga seda seekord ei tulnud. Ants Frosch, palun!

Tänan! Lugupeetud peaministrikandidaat! Mul on teile küsimus seoses koalitsioonileppega ja selle osaga 2. Nimelt on tekstidega tihtipeale nii, et tähtis ei ole mitte see, mis seal kirjas on, vaid tähtis on see, mis sealt puudu on. Tõesti, osas "Nüüdisaegne riigijuhtimine ja tõhus riik" on alaosa "Riigireform ja bürokraatia vähendamine", kus on 14 punkti. Paraku on see kõik suhteliselt vähe seotud riigireformiga. Mulle meenus Jüri Raidla artikkel käesoleva aasta 24. veebruarist, kus ta ütles, et väikese mahu ja mõjuga muudatuste reformideks nimetamine teenib eeskätt poliitikute edevuse rahuldamise eesmärki ning viib või tegelikult on juba viinud reformi mõiste devalveerumisele. Paraku ei ole optimeerimine, mida teie siin pakute, sugugi mitte riigireform. Mul oleks küsimus: mida te kavatsete ette võtta Eesti riigiaparaadi korrastamiseks …

Aitäh!

… ja kas te tõmbate piltlikult öeldes ka riigisekretäri liistule?

Aitäh! Ma võin kinnitada, et riigisekretär Taimar Peterkopi pean ma tubliks inimeseks ja kindlasti ei tõmba teda liistule, nagu te väljendusite. Küll arvan riigisekretäri rollist seda, et Riigikantselei, nagu ka siin on kirjeldatud, võikski olla eeskätt strateegiline, erinevaid reforme toestav üksus, erinevaid ministeeriume ja eluvaldkondi teenindav üksus. Aga see on jah pigem nagu riigi ülesehituse, struktuuri küsimus. Mis puudutab riigireformi laiemalt, siis eks see riigireform tuleb ikkagi kokku päris mitmest asjast. Olles olnud erinevate kavandite debattide juures, olles olnud nullbürokraatia projekti ellukutsuja ja elluviija, võin öelda, et selle üks osa on kärbe. See tähendab, et tuleb üle vaadata, mida keegi täpselt kuskil teeb. Selle osa on menetluste lihtsustamine, loamenetluste vähendamine, ehk iga asja kohta ei pea küsima paberit. Ma olen kliimaministrina toonud näidet, et Kuressaare pargis toimuva viiulikontserdi peaks kooskõlastama Keskkonnaametiga. Me kõik ilmselt mõistame, et see on nonsenss. Kas siis see viiuldaja ja viiuldaja mänedžer hakkavad kirjutama Keskkonnaametile, küsima, kas nad võivad seal viiuldada, seda kontserti korraldada ja nii edasi? Selliseid asju ei peaks tegelikult olema sellises digitaalses riigis, nagu meie riik on. Neid asju on veel. Ma soovitan kindlasti – ma tean, et Siseministeerium on täna juba teel sinna – üle vaadata sellised funktsioonid, mida riik võib-olla ei peaks täitma. Näiteks, kas politsei peab kõiki plekimõlkimisi vormistama, kui sellega saaks kenasti hakkama erasektor? Politsei ressurssi ja aega võiksime kasutada hoopis paremini. Kõikidest sellistest väikestest ja suurtest asjadest saabki kokku selle, millisena me seda riiki näeme. Ma olen nõus, et ka digitaalsust, ka andmete vaid ühe korra küsimist, kõike seda tuleb meelde tuletada ja otsida seda ka nendes regulatsioonides, mida me parlamendis kehtestame. Nii et sellest saabki kokku selle, milline see riik tulevikus on.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Minu jaoks on kummastav see, et kõiki neid maksutõuse nimetatakse julgeolekumaksuks, ja selle väitega, et kuni 2028. aastani saab seda rakendada ja siis saab järgmistel valimistel paluda mandaati, kas sellega jätkata või mitte. Aga mind huvitab see, kust on siis saadud praegune mandaat selleks, et teha selline julgeolekumaks, teha automaks ja ka see suhkrustatud jookide maks, mis küll teie väitel jääb ära, millesse ma nii väga ei usu. Millele tugineb teie hinnang, et teil on õigus või on saadud mandaat selle maksu[tõusu] kehtestamiseks, nimetame seda siis julgeolekumaksuks?

Aitäh! Ma siiski loodan, et te veidi rohkem usute ja usaldate. Koalitsioonileppes on kolm erakonda mustvalgelt kirja pannud ja on sõnumites välja öeldud, mis on täpselt plaanid, ja ka väljapoole on öeldud, et magustatud jookide maksu ei tule. Võime 2027. aastal üle kontrollida, kui valimisdebati ajal kohtume, kas see tuli või ei tulnud. Ma arvan, et seda ei tule. Seda esiteks. Teiseks, lai julgeolekumaks, nagu ka teie erakonnakaaslane Martin Helme tähelepanu on juhtinud, on siiski veidi teistsugune kui mis tahes tavaline maksutõus. See puudutab mitmeid valdkondi: käibemaks, tulude maksustamine, mis algab ikkagi esimesest eurost, ja see puudutab kogu ühiskonda, kõiki tuludetsiile. Ettevõtetel maksustatakse 2% kasumist. See ongi terve ühiskonna lai panus julgeolekusse, ka sisejulgeolekusse, ja see on mõeldud nende kulutuste katmiseks, millele meil varem võib-olla sellisel kujul katet ei olnud. Nagu ma tähelepanu juhtisin, 550 miljonit eurot on kaitsekulud suuremad maksutulust, mis meil selle jaoks on. Ja mitte ainult, sisejulgeolekus on samamoodi panuseid vaja. Sellepärast see mandaat – kui te küsite, millest see tuleneb – tuleneb vajadusest jõuda eelarvega nendesse raamidesse, mis on Euroopas kokku lepitud, see tuleneb sellest, mida meie naaber korraldab, ehk täpsemalt, tapab süütuid naisi, lapsi ja mehi Ukrainas, kus peetakse ka meie eest vabadussõda. Sellest tuleneb see mandaat. Kui te arvate, et see mandaat ei ole piisav, siis ma jään ilmselt eriarvamusele.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Te rääkisite pikalt, kui kriitilises olukorras on Eesti riigieelarve. Kui te ei oleks praegu peaministriks saamas, oleks riigieelarve puudujääk 2025. aastaks 5,6% SKP‑st. Minu küsimus teile: kuidas sai olukord Eesti riigieelarvega nii kriitiliseks minna, et te praegu selliseid drastilisi maksutõuse plaanite? Ometigi oli võimul Reformierakond ja te olite ju pidevalt peaminister Kaja Kallase kõrval. Miks te talle nõu ei andnud?

Aitäh! Sellele võib tulevane rahandusminister Jürgen Ligi [anda] pikema vastuse, kui te soovite. Püüan seda populaarteaduslikult ja lihtsamalt kirjeldada. Eelarve läheb miinusesse, kui kulud ületavad tulusid. Nii see on. Kriisi ajal, kui kaitsekuludesse on vaja panna järsku rohkem raha, juhtub tihtipeale nii, et tulud ei tule järele. See ongi reaalsus, seal me tegelikult olemegi. Me oleme tõstnud kaitsekulutusi sõjaajale vastavalt, aga me ei ole tuludega sellele lihtsalt järele tulnud. Nüüd me ütleme, et meil on vaja uut moona, ka sisejulgeolekusse on [raha] veel juurde vaja. Sellepärast ongi vaja makse tõsta, sellepärast me palume igaühe panust. Ja mitte ainult: sellepärast me kärbime riigis erinevaid tegevusi, kärbime ka erinevaid teenuseid, toetusi ja nii edasi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea esineja! Te üritasite oma esinemisest teha sellist alandlikkuse kooli, kui me rääkisime sellest valgest kilekotist. Aga vaadake, Reformierakonna valitsemise ajal on korruptsioon muutunud epideemiliseks ja kõikehõlmavaks. Me võime kindlad olla, et uutest maksudest väga suur osa viisil või teisel läheb just nimelt valgesse kilekotti. Te ütlesite, et kellelgi olla soov riik seisma panna, kärpida pensione. Vaadake, mina näen, et seda olete tegemas just teie oma uue vana valitsusega. Eriti jäi kõrva kriipima, kui te ütlesite, et keegi opositsioonist olla nõudnud pensionide vähendamist ja külmutamist, ja vihjasite siin justkui mingile omavahelisele vestlusele Isamaaga. Mina tean, et keegi opositsioonist sellest avalikult rääkinud ei ole. Jah, tõepoolest, tulevane uus vana rahandusminister Jürgen Ligi juba jõudis kärbetest rääkides öelda, et kõige rohkem raha läheb päästjatele, õpetajatele ja pensionäridele. Mina ei tea, et ta oleks opositsioonis …

Aitäh!

… või tegelikult kord oli, siis, kui meie olime valitsuses ja teie sõdisite kõikide nende pensionitõusude vastu. Äkki klaarite selle järjekordse vale siin siiski ära?

Ma nüüd päris täpselt ei saanud aru, mis teie küsimus kogu selles sõnapilves oli. Möönan, et see on minu viga. Aga valet siin muidugi ei ole, sest opositsioonierakondadest ja parlamendis mitteesindatud erakondadest on Parempoolsed avalikult teada andnud, et nad soovitaks pensioniindeksi külmutada või pensione kärpida. Samamoodi võin meenutada, et eelmise majanduskriisi ajal Mart Laar Isamaa esimehena nõudis pensionide kärpimist. Sellele on viidanud ka hilisemad Isamaa liikmed omavahelistes vestlustes minuga. Täna ei ole see ilmselt nende ametlik seisukoht, ma loodan.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Kaja Kallase valitsuse ajal esitasin ma Riigikogu menetlusse eelnõu, mis teatud juhtudel kriminaliseerib ministrite Riigikogus valetamise. Seda tingisid elulised asjaolud. Küsimus teile: kuidas teie suhtute sellesse, et teatud juhtudel tuleks Riigikogus valetav minister kriminaalkorras vastutusele võtta?

Aitäh! Karistusseadustikus on täpselt sätestatud, mille eest ja keda saab vastutusele võtta, kuidas see protseduur käib. Sealt saate järele vaadata ja saate õiguskomisjonis seda debatti pidada. Mina isiklikult soovitaks rääkida kõigist asjaoludest võimalikult täpselt. Mulle ei ole teada ühtegi juhtumit, kui valetanud minister oleks tulnud selle eest vastutusele võtta. Peale selle on Riigikogu liikmetel õnneks ka praktiliselt täielik sõnavabadus öelda kõike, mida nad tahavad. Üldiselt on see demokraatliku riigi tunnus.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Peaministrikandidaat! Olete nüüd loonud sihukese uhke termini nagu "lai julgeolekumaks", aga selle julgeolekumaksu olete sisustanud käibemaksu tõusuga, tulumaksu tõusuga, aktsiiside tõusuga. Ma ei tea, mis edasi. Äkki seletate ära, kas see sõna "lai" tähendab seda, et julgeolekumaksu nime all te hakkate edaspidi näiteks kehtestama kinnisvaramaksu, ettevõtlusmaksu, ahjumaksu või mis iganes maksu, ja sisuliselt petate inimesi, öeldes, et see on julgeolekumaks? Või on see lai julgeolekumaks ka kuidagi piiritletud?

Aitäh! On küll piiritletud. See on ilusti siin koalitsioonileppes kirjas, täpselt nii, nagu ma kirjeldasin: käive, tulu, ettevõtluse kasum.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra peaministrikandidaat! Alustan jälle tunnustusega. Hea on, kui peaministrikandidaat kohe alguses lihtsad asjad selgeks teeb. Te ütlesite, et kui kulud ületavad tulusid, läheb eelarve miinusesse. Asi seegi, hakkame samm-sammult minema. Te enne ütlesite siin kolleegile, et võiks rohkem usaldada, et kui ikkagi koalitsioonileppes on midagi kirja pandud, siis nii on. Sama seltskond pani koalitsioonileppesse, sellesse eelmisesse, mis nüüd hunti läheb, kirja, et keskmine pension jääb maksuvabaks. Ei jäänud. Mina küll ei näe põhjust rohkem usaldada. Aga nüüd küsimuse juurde. Te ütlesite, et sellest saabki kokku see, milline see riik tulevikus on. See kõlab peaaegu nagu see, mida Mart Võrklaev kunagi ütles, et raha kulub igale poole. Kas teie julgeolekumaksuga tegelikult ei ole nii, et te ei kehtestanud seda eraldi maksuna sellepärast, et siis inimesed saaksid välja arvutada, et 2%‑list julgeolekumaksu laekus nii palju, aga kas julgeolekusse läks ka nii palju? Nüüd võib juhtuda samuti nagu õiglase ülemineku fondiga, mille rahast tehakse tantsufestivali, et äkki see maks kogutakse kokku, julgeolekusse seda kõike ei panda, aga siis saab öelda, et noh, kõik on julgeolek ja raha kulub igale poole.

Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Mul on väga hea meel, et sa selle küsimuse küsisid. Ma ei veena sind pikemalt, et sa opositsioonis olles peaksid koalitsiooni usaldama, aga mul on sulle hea uudis. Me paneme riigikaitsesse ja julgeolekusse isegi rohkem, kui me selle maksuga kokku korjame. 813 miljonit aastas on selle maksu prognoositav tulupool. Täpne arvestus sõltub sellest, kuidas Rahandusministeerium selle disaini kokku paneb, see sõltub kõikidest nüanssidest. Riigikaitsesse, nagu ma ütlesin, paneme viie aasta jooksul 4 miljardit eurot rohkem. Loomulikult, kaitsekulud on vahepeal kasvanud, nagu ma kirjeldasin, 550 miljonit on see summa. See on oluliselt suurem kui see, mis varem oli. Seegi tuleb katta. Nii et kokkuvõttes jah: me paneme sinna isegi rohkem. Maksumaksja siiski katab ka selle nii-öelda NATO baastaseme ehk see 2% jääb ka muude maksude katta.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, juhataja! Hea kandidaat! Pean tunnistama, et esimesele küsimusele ma siiski vastust ei saanud. Majanduse ergutusprogrammi ei ole, peale selle, et tõhustame, arendame, reguleerime ja lühendame planeerimistähtaegu. Aga ole hea, aita siis konkreetsemalt aru saada sellest suurest poliitikajuhtumist, kui juuni alguses tuli Kaitseväe juhataja ja Kaitseministeeriumi kantsleri abil välja, et NATO kaitseplaanide jaoks on 1,6 miljardit puudu. Kõik laiutasid käsi, keegi ei olnud näinud, keegi ei olnud kuulnud. Ka sina olevat olnud sellel valitsuse istungil. Tulemus on see, et Kaja Kallas saab [ameti]kõrgendust, kliimaminister saab peaministriks ja kaitseminister jätkab [ametis]. Aita kodanikul aru saada, kuidas see vastutuse teema selles küsimuses tegelikult jaotub. Keegi ei näinud, keegi ei kuulnud, aga probleem on väga suur.

Aitäh! Jah, niipalju, kui ma hea küsija kohta mälestusi oman, tean, et ta on väga hea lugemisoskusega. Siin koalitsioonileppes on väga pikk loetelu asjadest, mida me teeme majanduse arendamiseks. Sellest see koalitsioonilepe ka algab. Ma olen kindel, et selles me oleme isegi sisulises mõttes ühel poolel. Loen ette mõned asjad, mis puudutavad näiteks elektri vähempakkumist, selleks et me saaksime uut ja puhast energiat. Me teeme ka võrgureformi, mis on ettevõtluse ja turu poolt väga oodatud, et neil oleks võimalik oma tootmist võrku liita. Tarbijatel muutub see samamoodi lihtsamaks. Samamoodi loome suurinvesteeringute siia toomise paketi, eraldi minister hakkab sellega tegelema. On ka see printsiip, et otsime võimalusi investeeringute ja uute tööstuste jaoks väljaspool kuldset ringi. See tähendab, et me mitte ei aruta seda, kuidas saaks mõnes kohas toimetulekutoetusi juurde maksta, vaid pigem arutame, mida me saame teha selleks, et inimestel oleks suuremat lisandväärtust [tootev] kõrgema palgaga töö. Lühendame planeeringute läbiviimise aega. Kui sa ütled, et see on väike asi, siis toon konkreetse näite. Pärnusse tahaks tulla ettevõte Eestis seni vähem kasutatud vähem väärindatud puidust tooteid tegema. Ta küsib sisuliselt seda, millise tempoga saab planeeringud tehtud ja milline on juurdepääs sellelesamale taastuvenergiale ehk mereparkidele. Väga konkreetne investeering, väga suur tarbimine, uued töökohad, kõrge lisandväärtus, väga konkreetsed asjad. Seetõttu ma ütlen, et majanduse poole pealt on siin leppes kindlasti suur hulk tegevusi. See loetelu ei ole ammendav. Me täitsa kindlalt kuulame ära ettevõtjad ja alaliidud ning otsime veel uusi lahendusi. Nii et jah, majanduses – ma arvan, sa võid täitsa kindel olla – me astume samme.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea kandidaat! Mul on küsimus: kui palju inimeste maksukoormus järgmiste aastate jooksul konkreetselt kasvab? Kas on võimalik see aastate lõikes välja tuua? Teine teema puudutab laiapindset julgeolekumaksu. Küsimus on selles, millise perioodi jooksul ja kuidas on planeeritud realiseeruma see ametist lahkuva kantsleri ja Kaitseväe juhataja plaan investeerida täiendavatesse kaitsevahenditesse 1,6 miljardit. Sa kirjeldasid, et [4 miljardit], aga kuidas ja milleks, milline on sinu parim arusaamine ja kas see on kuidagi ajas muutunud või täpsustunud? Mis see seis oli, kui te koalitsioonikõnelusi pidasite? Kui palju läheb konkreetselt kaitsevaldkonda ja kui palju muusse, niinimetatud laiapindsesse [julgeolekusse]?

Aitäh! Jälle mitu küsimust. Juhtub nagu Jaanus Karilaiuga, et ei saa kõigile kohe vastust, aga ma püüan jõudumööda neid [küsimusi] meeles pidada ja vastata. Kõigepealt maksukoormusest. Meil on esialgsed arvutused, mis puudutavad maksukoormuse muutust. Ilmselt Rahandusministeerium arvutab seda veel täpsemalt, siin on palju erinevaid muutujaid. 2024. aastal on see pisut üle 35%. 2025‑ndal, kõiki asjaolusid, ka seda plaani arvestades, on samuti ligikaudu 35,5%. Veel kord: eks need numbrid täpsustuvad. 2026., 2027. ja 2028. aastal on veidi üle 36%. Kui ma õigesti kuulsin, siis Isamaa esimees esines väitega, et sellel aastal on maksukoormus alla 34%. Neid numbreid tasub Rahandusministeeriumis täpselt kontrollida. Eks nad arvutavad kõik need plaanid üle. See oli [vastuseks küsimuse] esimesele poolele. [Küsimuse] teine pool oli, kuidas moonavajadus rahuldatakse. Niimoodi, et Kaitseväe juhataja ja Kaitsevägi ütlevad, mida neil on vaja, Kaitseministeeriumile. Kaitseministeerium tuleb seejärel Vabariigi Valitsusse. Vabariigi Valitsus vaatab üle selle, mis on Vabariigi Valitsuse pädevuses. Kui küsida seda moonaostu ja sisejulgeoleku või siseturvalisuse vahekorda, siis indikatiivne vahekord oli 75 : 25. Aga ma siiski arvan, et pigem [kaldub] see veel rohkem moona kasuks, sest sisejulgeoleku valdkonnas on osa tegevusi juba käimas ja kõik sinna alla ei mahu. Moon on valdav osa sellest, mida me juurde ostame. Ma meenutan hästi olulist nüanssi, mida teiegi peaksite ilmselt üle Eesti edasi ütlema ja mis peaks sõnumina kajama. Eesti oli mõned aastad tagasi – ma tuginen Kaitseväe tollase juhataja Heremi öeldule – lahingumoona ostmises Euroopas tipus, absoluutnumbrites, mitte inimese kohta. Nüüd me oleme umbes top 3-s, ütles mulle kaitseminister mõned päevad tagasi. Kujutage nüüd ette: väike Eesti on lahingumoona ostmisel Euroopas top 3‑s. Me oleme tegemas väga palju selleks, et kellelgi ei oleks kahtlust meie meelekindluses ja [nad ei arvaks], et meid võib tulla [ründama].

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma pean ütlema, et ma kuulan neid loosungeid sellest, kuidas te majandust käima tõmbate, ja mõtlen, et äkki peaks teid kuidagi aitama mingisuguse majanduskooliga. Ei ole võimalik majandust käima tõmmata, kui te majanduse maksudega ära tapate. See lihtsalt ei ole võimalik. Ei ole võimalik majandust käima tõmmata, kui te majanduse tapate ära kõrgete elektrihindadega – see on ju täpselt see, mida rohepööre teeb. Enne te ütlesite, et paljud ettevõtted tahavad hakata looma uut tööstust või tooma uusi ettevõtteid Eestisse, kui nad saavad seda teha roheenergiaga. No see on väga tore, et paljud ettevõtted seda ütlevad, aga kui me vaatame päriselu Eestis, siis näeme, et iga päev paneb veel rohkem ettevõtteid lihtsalt uksed kinni ja koondab inimesi, sest teie maksutõusude ja kalli elektri keskkonnas ei ole võimalik tegutseda. Selle vastu te pakute lahendusena mingisugust suurinvesteeringute toetust, 160 miljonit. Mul on lihtne küsimus. Kas te ütlete selle koalitsioonierakonna rahastaja nime ka, kellele see raha on planeeritud?

Aitäh! Kindlasti ei ole see planeeritud ühelegi koalitsiooni‑ ega ka opositsioonierakonna rahastajale, vaid neile ettevõtjatele, kes Eestisse tööstust rajavad. Ma arvan, et ka opositsioon peaks hoolitsema selle eest, et Eestisse erinevaid tooteid-teenuseid pakkuvad ettevõtted ja tööstused tuleksid. See peaks olema kindlasti ka teie huvi, ükskõik, milline see teie retoorika või päevakasu parajasti on. Mis puudutab energeetikat, siis seda debatti me oleme siin pidanud, me ilmselt peame seda veel. Vigur on ju selles, et alati, kui fossiilsed kütused turule pääsevad, on nad hinnalt palju kallimad kui puhtad kütused. Energiaga on nii, et kui sa tahad, et sinu tootmine oleks jätkusuutlik ja sa saaksid [toodangut] väljamaale, eksportturgudele müüa, peab see tootmine olema rajatud ja toodang toodetud sellisel viisil, et sealpool oleks võimalik selle keskkonnajalajälge hinnata. Alla selle seda sealsele turule enam ei võeta. Nii et jah, selles te olete minu arvates endiselt eksiteel, et te arvate, nagu tossutava energiaga oleks võimalik majandust ja elujärge parandada. Ma väidan, et puhas energia, uued tööstus[harud], puhtam tootmine on pigem see, mille poole Eesti võiks liikuda, selle abil me toodame kõrgemat lisandväärtust. Poliitilist debatti kõige muu üle me saame siin parlamendis pidada, aga Eesti majanduse hea käekäik võiks olla meie ühine asi.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Uue koalitsioonileppe kohaselt eraldub Kliimaministeeriumist taristuvaldkond. Mis on selle eraldumise põhjuseks? Kas sellisel kujul üles ehitatud Kliimaministeerium ei tulnud oma ülesannetega toime või peate te oma järeltulijat Yoko Alenderit endast saamatumaks, mistõttu ta ei sobi nii suurt ministeeriumi juhtima?

Aitäh! Valitsused muudavad valitsemiskorralduses üsna tihti erinevaid nüansse. Tänapäeval on see üsna lihtsaks tehtud. Ei ole vaja kolida, moodustada uut ministeeriumi, vaid sisuliselt tuleb minister ja kaks või kolm nõunikku ühte ministeeriumisse [lisaks] ja ongi kõik. See ei ole tohutu masside liikumine. Mis puudutab valdkonda kahe ministri toomist ehk Kliimaministeeriumisse kahe ministri toomist, siis see on tingitud eeskätt sellest soovist, et suurte reformide puhul oleks mõlemal ministril rohkem aega ja võimalust nendega tegeleda. Ma ei võrdleks inimesi või nende haldussuutlikkust. Igaüks teeb tööd südamega, iga minister teeb oma tööd südamega. Ma arvan, et mõlemad [uued] ministrikandidaadid, nii Yoko Alender kui ka Vladimir Svet, on oma valdkonnas võimekad inimesed.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Kui palju kaitsekulud tegelikult suurenevad võrreldes eelmise valitsuse otsustega? Küsiksin nii. Teatavasti nägi vana valitsuse RES ju ette seda, et kuigi kaitsekuludeks oli selleks aastaks planeeritud 3,2%, majanduslanguse tõttu on need nüüd suuremad ehk natuke üle 3,4%, aga see protsentuaalne langus SKT‑st oli vana RES‑iga planeeritud 3% lähedusse. Kas te saate öelda meile, kui suured järgmise aasta kaitsekulud saavad olema, 100 miljoni täpsusega, umbes 0,1% täpsusega SKT‑st?

Aitäh! Me tõstame moona ostmise ja sisejulgeoleku summasid. Ma saan hiljem seda tabelit kirjeldada. See on loomulikult ligikaudne, sõltub sellest, mida mis ajal on võimalik saada, see sõltub ka Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe võimekusest. Me oleme planeerinud aastasse 2026 täiendavalt 450 miljonit ja sealt edasi 2027.–2028. aastaks 300 pluss miljonit. Need on lisanduvad summad uue moona ostmiseks. Pluss eelmise või ametisoleva valitsuse tehtud otsused laia julgeolekusse, mida on 40 pluss miljonit eurot. Need on täiendavad [summad] ja nendest kaetakse ka juba kasvanud kaitsekulutused, kasv on 2,16%‑lt 3,4%‑le ehk 550 miljonit on see vahe. Sealt saab täpse arvutuse teha. Niikuinii arvutatakse tegelikku kulutamist, mitte kavatsusi.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma küsisin teie käest, kas te toetate ministrite [vastutust] Riigikogus valetamise eest teatud juhtudel. Te kahjuks ei vastanud mu küsimusele. Te rääkisite üldist juttu. Ma tuletan teile meelde, et te viitasite sellele, et Riigikogus kehtib vaba sõna õigus, aga see kehtib Riigikogu liikmete, mitte ministrite suhtes, nemad ei ole Riigikogu liikmed. Teiseks, te viitasite demokraatiale. Muuseas, seesama minu esitatud eelnõu ongi ajendatud ühest demokraatia nurgakivist Ameerika Ühendriikide õigusloomes. Nii et ma arvan, et ka selles osas on see eelnõu põhjendatud. Kolmandaks, see eelnõu on menetluses ja ootab praegu õiguskomisjonis. Aga vastake mu küsimusele: kas te toetaksite seda eelnõu, seda, et ministrid teatud juhtudel vastutaks?

Aitäh!

Aitäh! Ma vastan veel kord. Teie eelnõu ma loomulikult pole lugenud, ju see on minu viga. Aja piiratuse tõttu ei saa ka lubada, et loen. Karistusseadustikus on kirjas, millisel juhul keegi vastutusele võetakse. Selle, milline on parlamendi sisemine tööprotsess, millises komisjonis kuidas arutatakse, millal õiguskomisjon selle [eelnõu arutlusele] võtab, saate ise ette võtta. Ministri vastutus on samamoodi seaduses kirjas nagu parlamendi liikme vastutus ja selle äravõtmine.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Kõigepealt tänu ja tunnustus väga konstruktiivsete läbirääkimiste eest, mis on tänaseks lõppenud. Aga minu küsimus tuleneb ühest teie mõttest, mida te siin ütlesite, et me ei ole viimastel aastatel käitunud nii, nagu peab, vaid pigem nii, nagu on populaarne. Ma ütlesin lihtsalt teie mõtte edasi. Samas, mulle tundub, et õpetajatele enam-vähem [väärikat] palka maksta ei ole võimalik, samuti oleme pensionidega Euroopa alumises otsas. Kui teil oleks võimalik kümme aastat tagasi minna, mida te oleks siis Eesti riigi juhtimises ja maksusüsteemis teinud teisiti, nii et me sellisesse auku ei oleks kukkunud?

Aitäh! Väga keeruline on niimoodi hinnata. Tagantjärele tarkus on minu meelest küll tore ja analüütiline väärtus ning võib-olla õppetund tulevikuks, aga kui ma nüüd saaks minna kümme aastat tagasi … Ma arvan, et mõned otsused oleks kindlasti pidanud teisiti tegema. Üks printsiip, mis oli, nagu nimetatakse, nendel halbadel Ansipi aegadel, eks ju – võib-olla ei olnud need halvad, ütleme siis, et Ansipi aegadel –, oli ikkagi seesama, et alati tuleb arvestada, et headele aegadele võivad järgneda viletsamad. Sellele printsiibile löödi vahepeal käega. Võib-olla tekkis riigisektoris meeleolu, et kulud võivad kasvada kiiremini. Nüüd, kui me räägime sõjast ja sõjakuludest, siis see ongi loomulik kriisikäitumine: kui kulud kasvavad kiiremini, siis tuleb tulusid järele otsida. Kriisi ajal nii väga tihti käitutaksegi, see ongi mõistetav. Aga paljusid otsuseid, mis sündisid eeskätt just valimisprogrammide põhjal, mitte sellest lähtudes, milline on riigi võimekus ja mis on riigi ees seisvad probleemid, ma kindlasti ei teeks. Jah, ma arvan, et kui üldse õppetundi otsida, siis ma ütleksin nii, et isegi kui on keerulised ajad, siis [pärast neid] ehk tulevad ka lihtsamad ja lootusrikkamad, ning ma arvestaks ka sellega, et kui need lihtsamad ja lootusrikkamad tulevad, siis nende järel tulevad jälle keerulisemad. Tuleb olla valmis mõlemaks ning riik peab tagama kindluse ja stabiilsuse.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Kas saaksite meile anda täpsema ülevaate, mida on kavas Siseministeeriumi valitsemisalas ehk elanikkonnakaitses ja sisejulgeolekus, samuti piiril täpsemalt ära teha, võrreldes eelmise valitsuse otsustega?

Aitäh! On teatav loetelu asjadest, mis on juba eelmises valitsuses otsustatud. Ma arvan, et siseminister saab seda mingis formaadis kas komisjonis või kuskil mujal eraldi tutvustada. Ma ei oska öelda, kui paljut sellest avaliku loeteluna tutvustada saab. Piir on kindlasti selle hulgas, droonimüür, mida on avalikult esitletud, ehk seesama võimekus kontrollida, mis toimub meie piiridel, kes kuhu liigub, mida seal tehakse. Muu hulgas erinevad võimekused, vastuluurevajadused, erinevad võimekused ka Kaitseväe ja politsei koostöös, mis puudutab relvastust ja nii edasi. Kogu see loetelu on olemas ja Riigikantselei seda laiapindset riigikaitse loetelu haldab. Neil on see olemas ja ma loodan, et nad suudavad seda mingis formaadis teile detailsemalt tutvustada, kui selleks huvi on.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kristen Michal! Meil on tõepoolest võimalus praegu teha kolme ja poole aasta tagant tagantjärele tarkusena täppisteadust. See täppisteadus ütleb meile, et kolme ja poole aasta jooksul olete te Eesti ühiskonna viinud kokkuvarisemise äärele – just nimelt kokkuvarisemise äärele. Nüüd te kavatsete selle koalitsioonileppega, mis just nagu annab teile mandaadi, mis on kõvem kui valimistel antud mandaat – valimistel inimestele ju teatavasti valetati –, seda ühiskonna purustamist jätkata. Minu küsimus on: kas teil on ka mõni tark inimene, kellel on ettevaatavat tarkust, kes ütleb, kui suur koormus see ikkagi on, mida ühiskonnale, ühiskonna liikmetele ja ettevõtjatele on võimalik peale laduda maksude ja kõigi muude kohustuste näol, nii et nad selle all kokku ei varise?

Aitäh! Te vahepeal ei olnud saalis. See on loogiline, Riigikogu liikmed saavad ka mujalt seda juttu kuulata. Kaalume erinevaid alternatiive. Meie naaber on varjamatult agressiivne, meie naaber peab Euroopas sõda, lõhub, lammutab, vallutab, tapab naisi, lapsi, mehi. Selles olukorras, kus meil on valida, mida teha selleks, et anda kindlust majandusele, ettevõtlusele, inimestele, see ongi see vähim, mida me saame teha, et meil oleks kindlus majas, et meie eelarve tulud ja kulud jõuaks üksteisele lähemale. [Riigieelarve] ei jõua tasakaalu või ülejääki kohe, me jõuame selleni, et me mahume kokkulepitud reeglite sisse. Otse öeldes on see vähim, mida teha, et mahtuda nendesse raamidesse, nii et Eesti on kindlustatud, nii et vaenlasel ei oleks mõtet siia tulla. Mis iganes see teie alternatiiv on, ma kindlasti kuulaksin huviga. Aga isiklikult ma arvan, et see on parim võimalik, selleks et Eesti oleks kindlalt kaitstud ja [lapsed] saaks siin kasvada.

Ants Frosch, palun!

Aitäh! Ma jätkan riigireformi teemal, mida koalitsioonilepingus käsitletud ei ole. See on see, mis sealt puudu on. Aga väga konkreetne küsimus. See puudutab tähelepanekut, et viimase paari aasta jooksul on Eesti niinimetatud kõrgematest riigiametnikest oma rollist erineval moel, põhiliselt lahkumisega ametist, ennetähtaegse lahkumisega ametist, kõrvale astunud päris suur hulk inimesi, väga erinevatel põhjustel ilmselt. Aga see tendents on täiesti olemas. Mul tekib küsimus, kas need inimesed üldse olid adekvaatselt valitud. Selle valikusüsteemi juurde ma tulengi. Nimelt on Vabariigi Valitsuse pädevuses määrata kõrgemate riigiametnike valiku komisjon. Kas teie juhitaval valitsusel, kui te saate omale volitused, on plaanis selle koosseisu muuta?

Aitäh! Sellises detailsusastmes ei ole me kõrgemate riigiteenijate valiku komisjoni struktuuri arutanud. Kui vaja, siis arutame. Ei saa ka välistada, et selline vajadus kerkib. Seda esiteks. Teiseks, riigireformi teemal jään eriarvamusele, viisakalt ja lugupidavalt. Siin on päris palju riigireformi printsiipidest kirjas, see, mida riigilt oodatakse, mis suunas riik peaks muutuma: lihtsamaks, vähem bürokraatlikuks, ettevõtlust ja asjaajamist soodustavamaks, automatiseeritumaks. Kõik need asjad on tegelikult riigireformi osad, muu hulgas erinevate funktsioonide kärbe. See on riigireformi osa. Nii et seetõttu jään eriarvamusele. Riigireform on selle koalitsioonileppe paratamatu tagajärg, isegi kui see ei meeldi.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt peaministrikandidaat! Sõlmitavas koalitsioonilepingus on kirjas, et riigi rahandus on keerulises seisus ja te korrastate seda, nüüd juba mitmendat valitsust järjest. Põhjused on ka välja toodud: sõda, kõrged energiahinnad ja veel mitmed välised tegurid. Aga samad tegurid mõjutavad, nagu me teame, ju ka Lätit ja Leedut ning teisi riike siin regioonis. Ka neid [mõjutab] sõda Ukrainas, energiahinnad on Lätis ja Leedus kõrged ja nii edasi. Aga nemad ei ole valinud seda teed, mille on valinud Eesti. Sellist maksutõusude rallit ei ole üheski meie naaberriigis ega ‑regioonis, seda pole üheski Euroopa riigis. Mis on läinud meil valesti või mida me oleme teinud teistmoodi nende riikidega võrreldes? Kas [põhjuseks] on tõesti ainult välised tegurid, Reformierakonna juhitavate valitsuste eelne olukord, opositsioon, koalitsioonipartnerid, või on ka Reformierakond teinud mingeid olulisi vigu ja [valesid] valikuid? Kui on, siis tooge palun need välja, sest haiguse ravimine algab õigest diagnoosist.

Aitäh!

Või on tõepoolest nii, et [süüdi on] kõik teised, välja arvatud Reformierakond?

Aitäh! Pikale küsimusele saab vastata ka lühidalt. Võib-olla eristab meid paljudest teistest Euroopa riikidest ka see, mismoodi me näeme oma tulevikuriske, see, kuidas me hangime moona ja kindlustame oma turvalisust. Me oleme väike riik, me peame teadma, et me teeme kõik, mis vaja, selleks, et ka lastel oleks see riik olemas.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Kõigepealt, muidugi ei maksa ajada kõike Ukraina sõja süüks. Kui te vastasite ühele eelmisele küsimusele – ma muide jälgisin väga tähelepanelikult fraktsioonist teleri vahendusel seda kõike, nii et see, kas ma siin saalis istusin või mitte, ei puutu üldse asjasse –, siis te ütlesite, et tossava energiaga ja fossiilenergiaga kuskile ei [jõua]. Kulla sõbrad, te olete ju ise rohepöördega ja kõrgete maksudega, eelkõige CO2-maksuga selle fossiilenergia kalliks ajanud, mistõttu ta ei olegi konkurentsivõimeline. Nii et siin tuleb ikka vaadata, mis on A ja mis on B. Aga mu küsimus puudutab hoopiski teie kabinetti. Teie kabinetis on üks Vladimir Sveti nimeline ministrikandidaat, kes on öelnud: "Usun, et enamik Krimmi elanikkonnast, niipalju kui ma sellest aru saan, näeb end üha rohkem Venemaa osana." Kuidas te kommenteerite? Kas Saulus on nüüd Pauluseks muutunud ja äkitselt ta ei pea enam Krimmi Venemaa osaks või mis see teie kabinet on?

Aitäh!

Te olete alati kangesti varmas seda Kremli kaarti loopima. Äkki see Kremli kaart on …

Aitäh! Küsimus on arusaadav.

… teil oma koalitsioonipakis.

Jah, kui ma nüüd sellest virvarrist õigesti aru sain …

Ma väga vabandan, et segasin!

Ei-ei, vist sain enam-vähem aru või kui ei saanud, siis parandatakse. Mina eeldan, et kõik valitsuse liikmed läbivad riigisaladuse loa ja julgeolekukontrolli menetluse. Alla selle ei saa valitsuse liige olla.

Urmas Reinsalu, palun!

Härra Michal! Teate, see oli küll väga veider vastus, et kui minister saab [riigi]saladuse loa, läbib julgeoleku[kontrolli], ja ta ei ole Vene spioon, siis ta tegelikult saabki olla teie valitsuse liige. Härra Sveti sõnad venekeelsele meediaväljaandele olid väga selged: Krimmi elanike enamus tahab olla Venemaa koosseisus, Nõukogude Liidu lagunemisel tehti viga, oleks pidanud hääletama piirialade riikliku kuuluvuse üle, selles mõttes, et Venemaa koosseisu kuulumise üle, Krimm on faktiliselt Venemaa osa, Krimmi küsimuses ei saa mustvalgelt öelda, kelle oma ta on. Praeguse sõja ajal te olete väga õigustatult osundanud kriitilisele julgeolekuolukorrale. Minu poole on pöördunud ka ukraina kogukonna esindajad ja avaldanud hämmastust, kuidas selliste avalduste tegija pärast Krimmi annekteerimist saaks olla Venemaa naaberriigi valitsuse liige. Härra Michal, mis on teie seisukoht nende härra Sveti avalikult väljaöeldud seisukohtade osas …

Aitäh!

… mis puudutavad Krimmi staatust pärast Krimmi annekteerimist? Kas te peate võimalikuks, et ta saab olla teie valitsuse liige?

Ükskõik, kes midagi sellist kunagi on öelnud, minult sellised laused toetust ei leia. Nagu ma olen öelnud, Vladimir Svet peab läbima menetluse, mis kinnitab, et ta on Eesti riigile lojaalne ja sellisena püsib. Ministrikandidaadi esitas Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt peaministrikandidaat! Ma siiski loodan, et te vastate mu eelmisele küsimusele. See vihje, millest võis aru saada, justkui meie valmistuksime julgeolekuriskideks paremini kui meie regiooni teised riigid, ei vasta kindlasti tõele. Tänaseks on Eesti kujunenud julgeolekualaselt kindlasti Balti regiooni kõige nõrgemaks riigiks. Kui ma vaatan sõjatööstuse arengut, seda, mida toodetakse juba Lätis ja Leedus, mis on käivitatud, siis näen, et Eesti ei ole nii kaugele jõudnud. Läti ja Leedu on saavutanud kokkuleppe, et neil on liitlaste isikkoosseis brigaadi ulatuses kohapeal, Eestil seda ei ole. Ja nii edasi. Seda pikka loetelu võib jätkata. Ma ei saanud sellest lühikesest iroonilisest vihjest küll aru. Võib-olla te vastate pikemalt. Lisaks, kõige suurem kriis, mida te oma koalitsioonilepingus üldse ei puuduta, on demograafiline kriis ehk sündimus. Kas uuel, ametisse astuval valitsusel selles osas mingisuguseidki meetmeid ja abinõusid on kavandatud?

Aitäh! See lepe, jah, nagu ma olen ka varem öelnud, puudutab just majandust, eelarvet, kaitset, toimetulekut ja piirkondlikku ettevõtlust. Kõik, mis puudutab perepoliitikat, kultuuri, haridust ja nii edasi, on valdavalt eelmises leppes, mis on koosmõjus selle leppega. Kindlasti valitsus arutab sündimust. Ma olen teiega nõus, et demograafiline kriis on Eestis tõsine teema. Selles me ei ole eri arvamustel. Valmistumise kohta võin ma teile hiljem isegi joonise anda, et ma ei jääks paljasõnaliseks. Kõnes ma seda ka ütlesin, et me oleme kaitseinvesteeringute poolest teisel kohal NATO‑s: Poolal on 4%, Eestil 3,4%, USA‑l 3,3% ja nii edasi. See võib-olla kirjeldab teile, kui palju me valmistume. Siia juurde see, mida ma ütlesin, et me oleme Euroopas riigina – riigina, absoluutnumbrites, mitte inimese kohta – moonaostjate [edetabeli] tipus. Tipus absoluutnumbrite järgi.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Paar õiendust. Minu esialgses ettekandes oli juttu 2023. aasta 34%‑lisest maksukoormusest. Need on Rahandusministeeriumi andmed. Teiseks, ma võin teid rahustada. Isamaa positsioon ei ole mingi pensionide vähendamine, mida te püüdsite siin kasutada kuidagi kaitsetaktikana. Isamaa eest ei pea kedagi kaitsma, selles mõttes, et Isamaa seisab ka eakate inimeste ja nende toimetuleku eest. Mind hämmastab see proportsioon. Te kõnelete tõsise näoga 123 miljoni euro suurusest kärpest kui suurest dramaatikast. 750 miljonit tõstsite sellesse aastasse üle, üle 100 miljoni sihtotstarbeta eelarveraha, ja siis kõnelete 123 miljonist järgmine aasta. See ei ole tõsiselt võetav selles olukorras, kus te asetate suurusjärgus miljardieurose koormuse inimestele ja ettevõtetele. Minu küsimus on konkreetne. Kui palju rohkem kerkib inflatsioon 2025. aastal ja kui palju …

Aitäh!

… keskmist palka teeniv inimene peab täiendavalt maksu maksma nominaalsummas?

Aitäh! Kõiki neid detaile saab täpsemalt kirjeldada. Mul on hea meel, et te kinnitate, et Isamaa praegu ei toeta pensionide kärbet. Selle üle on mul hea meel. Mul on rõõm seda kuulda ja ma arvan, et rahval ka. See on väga oluline, et opositsioon on ka sel positsioonil. Meie ka ei toeta. See on väga tähtis informatsioon, sest ka Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid seda ei toeta, sellepärast seda ka koalitsioonileppes ei ole. 2025. aastal on kärpeks planeeritud 123 miljonit eurot ja maksudest tuleb juurde 116 miljonit eurot. See on käibemaksuosa, mis 2025. aastast tuleb. Nii et see on enam-vähem tasakaalus. See kärbe järgnevatel aastatel kasvab. Aga kui on ettekujutus, nagu me suudaks kärpida sellises mahus, et me suudaks katta 550 miljonit või kas või pool kaitsekulutustest, siis ma toon veel kord näite. Needsamad kärped, see 10% tähendab 100, 200 ja 300 miljonit aastate peale kasvavana. Kui vaadata näiteks sedasama kärbet, mida on soovitatud ka varem pensionidest rääkides, siis 300 miljoni kärpimine tähendaks ikkagi 10% madalamat pensioni, 80 eurot kuus. Me nii või teisiti läheme riigi teenuste kallale, läheme riigi töökohtade kallale. Me peame küsima panust juurde, sest kaitsekulud on kasvanud, muidu neid ei kata, ja need kasvavad veel, kuna me ostame uut moona juurde ja teeme ka siseturvalisuses erinevaid samme. Need alternatiivid on üsna lihtsad ja kahjuks ei ole need meeldivad. Oleks tore päev, kui me saaksime öelda, et raha on üle, esitage ettepanekuid selle konkursil jagamiseks. Täna on olukord, kus meil tuleb Eestit kindlustada. Meie naaber on agressiivne. Ütleme nii, et järeltulevad põlved kindlasti hindavad seda, et neil on oma riik, mis jäi püsima kriisidest hoolimata.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Minu hinnangul on täiesti ühemõtteliselt selge, et teil ehk Reformierakonnal ja Reformierakonna juhitud valitsusel ei ole mandaati maksude tõstmiseks. Valimiste eel teie erakonna esimees selgesõnaliselt eitas kavatsust makse tõsta. Pärast valimisi tulite kohe välja maksutõusude plaaniga, eelmise aasta juunis surusite need läbi. Nüüd tulete juba uuele ringile maksutõusude plaaniga, koalitsioonilepinguga. Te ei ole selleks rahvalt mandaati küsinud ega selleks ka mandaati saanud. Kas te ei leia, et olukorras, kus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 ütleb, et Eesti on demokraatlik riik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, ja teadmises, et need, kes on võimul, ei tohi sellest printsiibist tulenevalt teha lihtsalt ükskõik mida, vaid peavad tegutsema kooskõlas sellega, milleks on mandaati küsitud ja saadud, te peaksite kas loobuma nende maksutõusude plaanidest või siis ütlema, et aus oleks korraldada erakorralised valimised, kus te saaksite küsida nendele plaanidele mandaati?

Aitäh! Minu meelest olete te nende erakorraliste valimistega EKRE‑s tervikuna tupikusse jooksnud. Selle ettekujutuse järgi, et erakorralisi valimisi oleks vaja iga kord, kui meil on vaja teha kriiside tõttu kulutusi, hoida riiki õigel teel, luua kindlust, osta kas või kaitsemoona juurde, oleks meil ikka väga tihti erakorralised valimised. Aga nii see ei käi. Parlament ja parlamendisüsteem on loodud stabiilsena, maksuküsimustele ei küsita rahvahääletustel ega valimistel sellisel kujul tuge. Laiapindse julgeolekumaksu puhul me kirjeldame üksikasjalikult ja ausalt ja kohe algusest peale ära, mis on täpselt meie plaan. Me katame kasvanud kaitsekulutuste jaoks puuduoleva raha, me katame ka tulevase moona vajaduse, me katame siseturvalisuse vajadused. Ma arvan, et nende asjadega te peaksite pigem nõus olema.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Kogemata oli sisse läinud, ei ole küsimust.

Ei ole hullu. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks, kas ma kuulsin õigesti, et te ütlesite, et maksutõusudeks ei peagi valimistel rahvalt mandaati küsima? Te ütlesite, et ei referendumitel ei otsustata maksude üle ega ka valimistel ei pea selle üle otsustama. Nüüd on küll väga tõsine koht. Kas te päriselt mõtletegi nii, et maksutõusud ei ole midagi sellist, milleks peaks valimistel rahvalt mandaati küsima? Seda esiteks. Teiseks, sellega seonduvalt ma küsin teilt printsipiaalselt: kas te põhimõtteliselt siis ei nõustu minuga, et kui Reformierakond näiteks soovib tõsta kõiki makse – käibemaksu, tulumaksu, kõiki aktsiise –, siis printsiibis oleks õige selliseks asjaks valimistel mandaati küsida, või te oletegi seda meelt, et võib rahulikult vastavad plaanid maha vaikida ja pärast teha, mida tahad? Öelda, et meil on võim, me võime teha.

Aitäh! Kõigepealt, ma viitasin sellele, mida saab rahvahääletusele panna, mida mitte. Juristina te leiate selle põhiseadusest. Punkt üks. Punkt kaks. Maksu‑ ja riigielu korralduse küsimustes, muudes asjades, mida seal ei ole piiratud, saab loomulikult valimistel mandaati küsida, ka maksuplaanidele. Punkt kolm. Maksud on vastus sellele, kuidas me saame oma riigirahanduse korda ja osta seda, mida meil on vaja, et Eestit kaitsta. Mulle tundub, et EKRE‑s endiselt [arvatakse], et see on kuidagi siseriiklik vandenõu. Eesti kindlustamine ei ole siseriiklik vandenõu. Meie naaber on agressiivne, möönge ükskord seda ka.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Tagasihoidlik küsimus. Uute maksudega on plaanis kokku korjata aastas miljard eurot, sellest 400 miljonit peaks minema kaitsekuludeks. Kas see ülejäänud 600 miljonit läheb kõrgepalgaliste tulumaksu alt vabastamiseks või milleks seda kasutatakse?

Aitäh! Numbrites oli siin eksitus. Hea meelega võin hiljem jälle neid numbreid kirjeldada. Maksuga korjatakse kokku 813 miljonit eurot. Sellest 550 miljoniga kaetakse kaitsekulutusi, mis on kasvanud 2,16%‑lt 3,4%‑ni. Baaskulutused jäävad muude maksude katta, pluss täiendavad soetused sisejulgeoleku ja kaitse valdkonnas ehk moon, piir ja muu taristu.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Loomulikult, tänasel päeval ja praegu üldiselt me kõik mõtleme ja räägime väga suurtel teemadel: Eesti ja NATO, Eesti ja Euroopa Liit, Eesti, Venemaa, Ukraina. Millist tulevast koostööd sa näed Eesti poliitikas lähiümbruses, [suhetes] Läti ja Leeduga, samuti Skandinaavia riikide ja Läänemere maadega, mille hulka kuuluvad ka Poola ja Saksamaa? Mitte kõik ei ole lugenud koalitsioonilepingut ega süvenenud sellesse. Sellepärast, arvestades ka auditooriumi, võib-olla rahvas – ja ka mina – oleks huvitatud kuulma sinu praegusi kommentaare.

Aitäh! Ma arvan, et see küsimus ütles juba väga palju ära. Tegemist on meie lähimate liitlastega ja nendega, kes mõistavad, mida Venemaa kujutab endast Euroopale ja laiemalt maailmale, sellele regioonile. Nendes riikides – väga paljudes, kui vaadata ka seda, kuidas kaitsekulutused [eri riikides] on kasvanud ja kasvavad tulevikus – seda mõistetakse. Sarnases olukorras nagu meie on nemadki. Mul on väga hea meel selle üle, et meie liitlased Põhjamaades on nüüd ka NATO‑s, kus nad varem ei olnud. Mõned aastad tagasi peeti [seda ühinemist] tegelikult ju väga keeruliseks. Nii et tegemist on samameelsete liitlaste ja kindlasti maailma üheskoos mõjutavate riikidega.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Praegu saab Postimehest lugeda, et teie tulevane rahandusminister ütleb, et tulumaksu tõstmine on üks halvemaid mõtteid, mis koalitsioonilepingusse kirjutatud on. Kuidas teie sellesse suhtute?

Aitäh! Tulevane rahandusminister on täitsa õigel teel. Mina arvan ka nii. Oleks meil mingit muud võimalust rahastada kaitsevajadust, kui kärpides ja makse tõstes, oleks meie elu kindlasti parem, aga meil ei ole ühtegi muud võimalust. Kui me tahame, et Eesti oleks kindel riik, Eesti oleks kindlalt hoitud ja kaitstud ning nii sõpradele kui ka vaenlastele oleks selge, et meie meelekindlust ei ole mõtet proovile panna, siis ei ole teist teed, sellele ei ole alternatiivi. Nii et ma arvan, et Jürgenil on kindlasti õigus. Madalamad maksud, eriti ettevõtluse poole peal, eriti tulupoole peal, on minu meelest igati mõistlikud, aga meil lihtsalt ei ole valikut. (Hääl saalist.)

Hea peaministrikandidaat, teile küsimusi rohkem ei ole. Aga üks hetk, palun, sest on [küsimusi] istungi juhatajale. Ma igaks juhuks paluks teid veel hetke siin olla, võib-olla pärast tuleb mõni küsimus veel. Rain Epler, palun, küsimus istungi juhatajale!

Aitäh, hea istungi juhataja! See koalitsioon, kes on natuke rohkem kui aasta Eestit juhtinud ja palub Riigikogult mandaati, et edasi juhtida, on rappinud nii demokraatiat kui ka õigusriigi põhimõtteid ja on seadusi väga erinevalt tõlgendanud. Ma kuulasin kandidaadi vastuseid. Ta rääkis mitmes vastuses, mida ta järgmise viie aasta jooksul teha plaanib. Ega te ei ole jälle tõlgendamas seadusi kuidagi nii, et siin täna hääletataksegi peaministri ja tema juhitava valitsuse viieaastase mandaadi üle? Ega see ei ole nii? Võib-olla peaministrikandidaat on lihtsalt kuidagi õhinas sellest saabuvast tähtsast ametipositsioonist ja on kuidagi optimistlik oma ameti kestuse suhtes. Kuidas sellega on? Ta räägib viie aasta jooksul asjade tegemisest, aga 2027 peaksid praeguse teadmise kohaselt olema parlamendivalimised.

See ei olnud ühestki otsast protseduuriline küsimus. Palun hoiame [protseduuriliste küsimuste] joont! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Kui Vladimir Arhipov midagi küsis, siis kahjuks ei olnud tema nime kõrval fraktsiooni kuuluvust ehk ta on praegu nagu fraktsioonitu saadik, mis ei ole õige. Küsimus ongi see, millal siis Riigikogu juhatus laseb tal ikkagi Keskerakonna fraktsiooni liikmeks saada.

Ma arvan, et esimesel võimalusel. Kui juhatus koguneb, siis saab see korda tehtud. See iseenesest oli protseduuriline küsimus. Head kolleegid, kaks viimast protseduurilist. Rohkem ma kindlasti ei võta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Te muidugi saate anda pärast jälle hinnangu, kas see oli protseduuriline küsimus või mitte, aga ma siiski küsin. Hea esineja sõnavõttudest kostis läbivalt, et kõike seda, mida nad teevad, nad põhjendavad sellega, et meie naaberriik ja selle juht teevad sigadusi. Aga kas see tõesti ongi nii või olen ma millestki valesti aru saanud? Või saite teie ka niimoodi aru, et kui meie naaberriigi juht ja naaberriik teevad sigadusi, siis uuel koalitsioonil, mis tegelikult on ju vana koalitsioon, on samuti õigus oma riigis sigadusi teha ja veel rohkemgi, kui tegi eelmine valitsus?

Mul on kahju, et te kuritarvitate protseduurilise küsimuse esitamise õigust, kasutades seda muude küsimuste esitamiseks või sõnavõttudeks, mida selles faasis ette nähtud ei ole. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Minul on tõesti protseduuriline ettepanek ja see puudutab praeguse päevakorrapunkti menetlemist. Nagu me teame, me menetleme seda nii, et [igal Riigikogu liikmel] on kaks küsimust ja siis on kohe lõpphääletus. Aga isegi kõige väiksema seadusemuudatuse puhul on meil nii, et on ka võimalus läbirääkimisteks, Riigikogu liikmed ja fraktsioonid saavad oma arvamust avaldada. Niivõrd olulise küsimuse arutelul aga, nagu on peaministrikandidaadile volituste andmine ja võimaliku uue valitsuse moodustamine Eestis, ei ole fraktsioonidel võimalik läbirääkimistel osaleda. Minu ettepanek on, et me annaksime selle võimaluse ja lülitaksime päevakorda ka nende fraktsioonide sõnavõtud, kes soovivad väljendada arvamust peaministrikandidaadi tänaste vastuste kohta ja koalitsioonilepingu kohta, mis välja antud on. Me ju teame, et Riigikohus on ka juhatajale ja Riigikogu juhatusele selle mandaadi andnud. Meil on ulatuslik enesekorraldusõigus ja meie endi protseduurilisest ja poliitilisest tahtest sõltub see, kas me seda teeme või mitte. Me võime vajaduse korral küsida ka peaministrikandidaadilt, kas teda huvitab see, mida Riigikogu fraktsioonid arvavad, või teda see tõepoolest ei huvita. Kui huvitab, siis ma võin kinnitada, et Isamaa fraktsioon on küll valmis arvamust avaldama. Nii et minu üleskutse on seda teha. Küsige ka peaministrikandidaadilt, kas ta on selle vastu või mitte. Kui te ise seda ei toeta, siis pange see suures saalis hääletamisele, nii nagu te olete ka varasemalt teinud, olete pannud hääletusele need küsimused, mis ei ole kodukorras reguleeritud selliselt, nagu te istungit olete juhatanud. Nii et see võimalus on, varasem kogemus on ka olemas ja praktika on tekkinud. Minu tungiv palve teile on edendada parlamentaarset demokraatiat, et meie töö oleks efektiivsem, ja anda fraktsioonidele see võimalus.

Aitäh, hea kolleeg! Kui sa esitasid oma kolleegi Urmas Reinsalu Riigikogu juhatuse liikme kandidaadiks, siis sa rõhutasid väga seda, et teie olete need, kes järgivad kollast raamatut, teised justnagu ei järgi. Antud hetkel ei näe kollane raamat ette võimalust läbirääkimisteks. Kui sa viitad sellele, et me võiks sellise tava võib-olla tulevikus luua, siis seda ei pea välistama, aga sellisel juhul oleks võinud see ettepanek tulla mõnevõrra varem. Siis oleks juhatus saanud seda arutada ja vastava ettepaneku teha ning siis oleks suur saal võib-olla võinud hääletada. Isamaa fraktsioon ei pea aga küll millegi pärast muretsema, sest Isamaa fraktsiooni nimel on läbirääkimised juba peetud, Urmas Reinsalu sellega alustas. Eero Merilind, küsimus peaministrikandidaat Kristen Michalile, palun!

Hea peaministrikandidaat! Vaatasin, et tänases Maalehes tunneb Tervisekassa juhatuse liige muret ravikindlustuse eelarve pärast. Milliseid lahendusi sa pakud ravikindlustuse eelarve parandamiseks?

Koalitsiooniläbirääkimistel me arutasime läbi erinevad võimalused. Üks on Tervisekassa erinevate funktsioonide üleviimine teistesse valdkondadesse, aga see tähendab ka selle ülevaatamist, millises hulgas seda kõike rahastatakse. Teised muutused valdkonnas sõltuvad eeskätt riigi muust rahanduspoliitikast. Tervisekassa [rahastamise] debatt, nagu ma kolleeg Tanel Kiigele siin vastates juba ütlesin, tuleb koos valitsuse eelarvedebatiga.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea peaministrikandidaat! Küsin teie seisukohta ametist lahkuva rahandusministri tegevuse kohta. Me teame, et siis, kui Keit Pentus-Rosimannus läks Euroopasse, oli riigi rahandus korras. Nii ta vähemalt väitis. Ka Annely Akkermann ametist ära minnes teatas, et Eesti rahandus oli enne valimisi korras. Ma vaatan seda teie käiku, et uues valitsuskabinetis on rahandusminister muutumas. Kas see ongi põhjus, miks te vahetate rahandusministrit, et Mart Võrklaev keeras Eesti rahanduse ja riigi majanduse tuksi?

Aitäh! Mart Võrklaev üksi ei suudaks muidugi Eesti riiki kuidagi, hoolimata oma võimekusest, tuksi keerata. Seda esiteks. Teiseks, rahandusministri töö on tihti tänamatu töö. Tema töö toimus keerulisel ajal. Ma ennustan, et ka praeguse rahandusministri elu ei saa olema lihtsam. Ta peab tegema otsuseid, mille puhul ta alati ei ole tingimata esimene, kes neisse usub ja kes arvab, et ta teeks need otsused ka siis, kui oleks teisi võimalusi. Ma arvan, et Mart saab olema Riigikogus väga hinnatud kolleeg, selle kogemusega, mis tal Rahandusministeeriumist on. Ma arvan, et tal on tulevikus võimalus mis tahes teisi ministriportfelle hoida. See võimalus talle kindlasti avaneb.

Kuna sa Mardi nime mainisid, pidades küll teist Marti silmas, siis protseduuriline küsimus, Mart Helme. Palun!

Aitäh! Mul on tõesti sisuline protseduuriline küsimus. Nimelt, meil toimub praegu valitsuse vahetus. Kaja Kallas astus tagasi ja koos temaga peaks astuma tagasi kogu kabinet, mis tähendab seda, et meil peaks praegu Riigikogus toimuma nii, et kõik asendusliikmed lahkuvad ja asemele tulevad need, kes tõepoolest valimistel valiti ja kes said Riigikogu mandaadi. Aga me näeme praegu siin, et ministriteks olevad inimesed, kes valiti Riigikokku, siin pinkides ei istu. Kas see ei ole mitte vastuolus töö‑ ja kodukorraga ja ka valimisseadusega?

Hea kolleeg, kindlasti see nii ei ole. Kui Vabariigi President nimetab ametisse Vabariigi Valitsuse liikmed, siis nende volitused Riigikogu liikmetena lõpevad südaööst ja täpselt südaööl algavad ka nende asendusliikmete volitused. Nii et südaöö on see [hetk], kui see muutub. Küll on siin selline omapärane oluline nüanss, mis, ma arvan, on väike tühik selles kollases raamatus: ametisse astub valitsus peale seda, kui [ministrid] on andnud ametivande. Selleks on meil homme kokku kutsutud erakorraline istungjärk, kus annavad ametivande nii Vabariigi Valitsuse liikmed kui ka asendusliikmeid, kes nende asemel Riigikokku on tulnud. Nii, head kolleegid. Suur tänu, auväärt peaministrikandidaat Kristen Michal! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, see voor on lõppenud ja oleme jõudnud hääletamise juurde. Asume hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen hääletusele peaministrikandidaat Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 64 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid 0. Peaministrikandidaat Kristen Michal sai volitused valitsuse moodustamiseks. (Aplaus.) Head kolleegid! Erakorralise istungjärgu päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud. Aitäh teile!