Третье чтение проекта закона о дополнительном бюджете государства на 2024 год (456 SE)

Nüüd, head kolleegid, asume tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 456 kolmas lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun! Meenutan vahepeal ka meie korda. Ettekande pikkus on kuni 20 minutit ja iga Riigikogu liige saab esitada kuni kaks küsimust. Annely Akkermann, palun!

Tere hommikust, head kolleegid! Eelnõu kolmandat lugemist ettevalmistav arutelu toimus rahanduskomisjoni istungil üleeile, ei, eile, 18. juunil. Ja tuletan ka meelde …

Vabandust, Annely Akkermann! Mul on saali tehnilisele personalile palve, meil millegipärast helinivoo kõigub. Kas mikrofonid võiksid olla esinejale lähemal? Midagi tuleks ette võtta, praegu meil helinivoo väga tuntavalt kõigub. Võib-olla mikrofonid natuke lähemale? Selge.

Kas nüüd on paremini kuulda?

Nüüd on oluliselt parem. Aitäh, Annely Akkermann! Palun!

Ma alustan siis uuesti algusest. Kõnealuse riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu valmistati rahanduskomisjonis kolmandaks lugemiseks ette käesoleva aasta 18. juuni istungil ehk eile. Tuletan ka meelde, et eelnõu näeb ette valitsussektori puudujäägi vähendamise sel aastal alla 3% SKP‑st Euroopa Liidu eelarvereeglite täitmiseks. Valitsus on kokku leppinud lisaeelarve meetmetes kogumahus 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljoni euro võrra, sealhulgas 115 miljonit eurot kokkuhoidu ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulumeetmeid, nagu dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Lisaeelarve seaduse eelnõus on ette nähtud kulude vähenemisena 104 miljonit ja investeeringute vähenemisena 23 miljonit. Tulud suurenevad 42 miljonit. Eelnõu kolmas lugemine toimub täna, nii eile otsustati. Kolmandale lugemisele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 17. juunil kell 16 – nimelt riigieelarve seaduse kohta võib muudatusettepanekuid esitada ka kolmandaks lugemiseks –, laekus viis Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut, mis on identsed sellesama eelnõu kohta teiseks lugemiseks esitatutega. Praegu on muudatusettepanekute loetelus kaks Isamaa fraktsiooni esitatud ettepanekut, mille komisjon jättis arvestamata ja Vabariigi Valitsus samuti neid ei toetanud. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 ei kuulu need ettepanekud täiskogus hääletamisele. Rahanduskomisjon otsustas, et Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekute nr 1 ja 3 puhul ei ole täidetud nõue, et vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikele 3 peab riigieelarve eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek sisaldama kõikide muudatustega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. Neid ettepanekuid esitatud kujul ei ole võimalik eelnõu teksti sisse viia. Isamaa fraktsiooni viienda muudatusettepaneku, mille sisuks oli eelnõusse tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise sätete lisamine, otsustas komisjon lugeda nõuetele mittevastavaks tulenevalt riigieelarve seaduse § 28 lõikest 3, mis sätestab, et riigieelarve seaduses ei esitata muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid.

(Mikrofon ei ole sisse lülitatud.) Vabandust! Ma ei taha teid praegu katkestada, Annely Akkermann, aga, head kolleegid, kui te tahate vestelda, siis vestelge palun saalist väljaspool või vaiksemalt, sellepärast et me ei kuule. Nagu ma ütlesin, tõepoolest, me ei kuule. (Hääl saalist.) Absoluutselt! Aga ikkagi, head kolleegid, arutage neid küsimusi kas saalist väljas või vaiksemalt, sest vastasel juhul me ei kuule ettekandjat. Palun, Annely Akkermann!

Jaa, ma arvan, et see annab härra Reinsalule hea võimaluse neid asju üle küsida, mida ma just proovin selgitada. Rahanduskomisjon jättis tulenevalt eeltoodust kolm loetletud ja kirjeldatud Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut läbi vaatamata ja ei lisanud neid muudatusettepanekute loetellu. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Ja see on minu poolt praegu kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Akkermann! See puudutab nüüd teie tehtud eelarvet, mis oli 2023. aasta riigieelarve, ja selles kontekstis puudutab ka lisaeelarve kokkuhoidu. Tänane ajaleht toob ära informatsiooni, et kogemata oli 100,4 miljonit eurot 2023. aasta eelarves arvele võetud kaks korda. Niisugune huvitav olukord! Ja siis on viide sellele, et majandusministeerium kandis selle raha tagasi. Kindlasti rahanduskomisjon uuris seda, kuna minu hinnangul on see ebapiisav kokkuhoiu eelarve. Mis on selle raha staatus praegu, selle 100,4 miljoni euro staatus MKM‑i arvel? Ja teine [küsimus]: kuidas teie kui eelmise rahandusministri hinnangul sai 2023. aasta eelarves juhtuda niisugune asi, et me kogemata opereerisime nende summadega niimoodi, et 100 miljonit eurot kanti kaks korda eelarvesse?

Nii. Ma julgeksin siiski öelda, et see on meie eelmise aasta eelarve. Nimelt, eelarve andis Riigikogule üle minu eelkäija. Ja see eelnõu, 2023. aasta riigieelarve eelnõu, leidis siin saalis kõikide fraktsioonide toetuse. Nii et, härra Reinsalu, teie olite valitsuses, mis selle üle andis, ja ka Isamaa fraktsioon toetas 2023. aasta riigieelarvet. Ja nüüd järgmine küsimus, et kuidas see sai meil juhtuda. Seda peab küsima nende käest, kes oleksid pidanud selle valdkonna põhjalikumalt läbi mõtlema. Kusjuures, ma panin eile arvuti kinni õhtul kell pool kümme ja täna läksin pool kaheksa esimesele kohtumisele, nii et ma ausalt öeldes ei ole rohkem seda jõudnud lugeda kui siin viis minutit enne istungi algust. Nii nagu te kirjeldate, see on energeetika valdkond, energeetika asekantsler. Aga mis siis juhtub, kui selline asi juhtub? Juhtub see, et tegelikult seda ära ei kasutata ja see jääb riigieelarve jääki. Üle seda ei kanta, tähendab, see raha jääb riigikassasse alles.

Aitäh! Järgmine küsija, Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Tõepoolest teema jätkuks. Kui ministeerium leiab siin 100 miljonit, aga komisjon hääletab selle üle, et väike Isamaa fraktsioon peab seal euro täpsusega näitama kõik kulud, mis on nende muudatusettepanekutega seotud, siis kas sulle ei tundu, et see on natuke ebaõiglane? See on nagu kergelt topeltstandard. Minu hinnangul saadikute õigust seadusloomes kaasa lüüa on sellega väga tugevalt rikutud, et Isamaa ettepanekud siia saali ei jõudnud. Kas see juhuslikult ei ole hoopis põhiseadusvastane lähenemine?

Kui nüüd vaadata neid Isamaa muudatusettepanekuid – ma proovin vahepeal need ka üles leida, et mul tekstina oleks ees, millest te räägite –, siis üks nendest on selline. Muudatusettepanek nr 1: vähendada keskvalitsuse kulusid täiendavalt 200 miljoni võrra, kusjuures ei vähendata riigikaitsekulusid, õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasusid. Kui tahta teha ettepanekut vähendada keskvalitsuse kulusid, siis oleks pidanud näitama seda, kust see 200 miljonit maha võetakse, mitte seda, kust ei võeta. Riigieelarvesse, kui te võtate eelarve ette, ei saa paigutada 200 miljonit [kärbet] selle põhjal, et kust ei võeta. Muudatusettepanek peab ütlema – 200 miljonit, väga tore –, missugustelt ridadelt [raha] vähendatakse. Sellisel kujul ei ole võimalik riigieelarve eelnõusse seda ettepanekut kanda. See on, ma saan aru, topeltpopulistlik, et kõigepealt vähendage keskvalitsuse kulusid ja teine pool lausest: "kusjuures neid sihtgruppe me toetame". See on topeltpopulistlik, aga seda ei ole võimalik eelarvesse sisse kirjutada.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Teie esimesest vastusest võis aru saada, et Reinsalu on süüdi, et eelarves oli 100,4 miljonit valesti pandud, aga Reinsalu oli tollel ajal minu arust teise ministeeriumi juht, nii et ilmselt see ei olnud päris tema valdkond. Aga nüüd tahangi küsida, et kas te saate käe südamele panna ja öelda, et nüüd selles lisaeelarves, mida me siin menetleme, ei ole selliseid vimkasid sees. Sellepärast et 100,4 miljonit on ikka nii suur summa, et see oleks pidanud kindlasti tulema välja nii Rahandusministeeriumi kui ka MKM‑i finantsinimeste [töö tulemusena]. Väga kahetsusväärne! Olete te kindel, et praegune eelarve, mida me menetleme, ei sisalda selliseid vigasid?

Seda lisaeelarvet on, ma arvan, nüüd läbi räägitud ju kuude kaupa ja ma loodan, et ametnikud on meile esitanud korrektse eelarve. Ma olen üsna kindel, et selles eelarves – see on ka küllalt väike ja väga pikalt läbi räägitud – ei ole neid vigu. Ma ei süüdistanud sugugi Reinsalu. Kui Reinsalu viitas, et see on minu esitatud eelarve, siis ma lihtsalt täpsustasin asjaolusid. (Hääl saalist.) Jaa, minu eelkäija esitatud, Riigikogu menetletud, jah.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahanduskomisjoni esinaine! Ka minul on keeruline seda lisaeelarvet usaldada, kuna te 2023. aasta valimiste nädalal lubasite rahandusministrina mürki võtta, et riigi rahandusega on kõik väga hästi ja eelarve liigub tasakaalu suunas, aga nädal hiljem rääkisite Vikerraadiole, et rahandusega on kõik väga halvasti ning tuleb kärpida. Ka eelmises infotunnis või sellele eelneval arutelul siin Riigikogus te vassisite minu hinnangul. Te rääkisite siit puldist ja ka Õhtulehele olete vastanud, et maksuküüru kaotamisest võidavad kõige rohkem madalapalgalised. Ometi on Rahandusministeerium ise avaldanud, et maksuküüru kaotamisest võidavad peamiselt jõukamad inimesed. Samuti tekitab see Rahandusministeeriumi hinnangul püsiva eelarveaugu, mille täitmiseks tõstetakse makse. Seega, Rahandusministeeriumi tabeli abil on teie luiskamist väga kerge ümber lükata. Kuidas me saame praegu usaldada seda lisaeelarve eelnõu?

Kõige rohkem mõjutab maksuküür neid inimesi, kes teenivad palka vahemikus 1200–2100 eurot. Võtame hästi praktilise näite. Näiteks töötab ühes hooldekodus hooldaja ja saab 1200 eurot palka – me kõik nõustume, et see on kõvasti alla mediaanpalga, see on kõvasti alla keskmise palga ja tegemist on üsna madala palgaga väga raske töö eest. Ja kui nüüd see hooldaja tunneb, et ta tahaks natuke lisa teenida, võtab näiteks öövalveid, teeb lisatunde nii palju, kui on võimalik, käib nädalavahetusel tööl ja tal õnnestub suurendada oma töötasu veerandi võrra, 300 euro võrra, siis tänu maksuküürule sellest 300 lisaeurost peetakse kinni tulumaks 100 eurot. Kui hooldekodu direktor tahab teha talle sünnipäeva puhul või tööjuubeli puhul või jõulude puhul või jaanipäeva puhul veerandtööpalga suuruse preemia, siis maksuküüru tõttu peetakse sealt kinni kolmandik. See on marginaalne efektiivne tulumaks selles vahemikus. Nii, nüüd küsime, mis on kõrge palk. Maksuküür kaotati koos tulumaksu tõstmisega 22%‑le, mis teeb sellise olukorra, et kõigile hakkab kehtima maksuvaba miinimum 700 eurot ja kõigile hakkab kehtima ka tulumaks, mis on 22% ehk 2 protsendipunkti rohkem kui varem olnud 20%. Ja kõik inimesed, kes teenivad üle 8000 euro, hakkavad maksma rohkem. Kui oleks tõstetud tulumaks 20%‑lt 24%‑le, siis oleks see piir tulnud nelja ja poole tuhande peale, et need hakkavad maksma rohkem. Nii et põhimõtteliselt on maksuküüru kaotamise puhul tegemist tööjõumaksude alandamisega tööandjate jaoks. Ja kui nüüd rääkida veel maksudest, siis me peame rääkima netopalga suhtest tööjõumaksudesse. Näiteks me tahame ennast võrrelda Leeduga, nendel on sotsiaalmaks teatud osas inimese brutotasu sees. Ja kui võrrelda netopalka tööjõukuludega, siis kõrgemapalgalised maksavad rohkem, sest brutopalgalt arvestatakse veel ka 20% sotsiaalkindlustusmakse, brutopalgalt läheb veel tervisekindlustus ja osa töötuskindlustust, need kasvavad kiiremini niikuinii kõrgepalgalistel. Nii et meil, võib kokku võttes öelda, on proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et mida kõrgem palk, seda väiksem on netopalga suhe tööjõukuludesse. Ja kõrgepalgalised Eestis maksavad rohkem tulumaksu ja tööjõuga seotud makse. See on puhtalt matemaatiline. Ja praegusel juhul maksuküüru ärajätmine 1. jaanuarist 2025. aastal on tegelikult tööjõumaksude alandamine. Kui te tahate nüüd – kui te tahaksite – muuta neid Riigikogu otsuseid, mis võeti siin saalis vastu aasta tagasi, siis te tegelikult suurendaksite tulumaksukoormust madalamale poolele. Seda pole nüüd ka mõtet rohkem arutada, sest Eestis on võetud heaks tavaks, et maksuseadusi muudetakse pool aastat ette. Ja 1. juuli on vist nüüd kahe nädala pärast, jah, [täna on 19. juuni, seega] 12 päeva pärast. Ja 1. jaanuarist 2025. aastal hakkavad tulumaksuseaduse muudatused – 700 eurot maksuvaba ja kõigile töötajatele – kehtima. Ma ise ütlen, et maksukoormuse nihutamine ühiskonna arenedes on kõige normaalsem asi üldse. Maksud ei ole küll mingisugune asi, mis on kivisse raiutud. Ühiskonna vajadused tekivad, geopoliitiline olukord muutub, muutub ühiskonna arusaam, kui suured peaksid olema sotsiaaltoetused, milline peaks olema meie sotsiaalkaitsesüsteem – see muutub. Ja tänu sellele – või seetõttu – peab muutuma ka maksusüsteem. See on igati, täiesti normaalne nähtus: ühed maksud alanevad, teisi tõstetakse, mõni jäetakse ära, mõni kehtestatakse.

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Annely, sa rääkisid geopoliitikast. Aga asetame asjad perspektiivi. Loetud nädalad tagasi Reformierakonna valitsus vähendas võrreldes plaanituga riigikaitsekulusid ligi 400 miljoni euro võrra ja eelistab sellele oma valimislubaduse, Reformierakonna maksuküüru läbisurumist. Kas see on vastutustundlik praeguses julgeoleku olukorras? Ja minu küsimus on, kas see on ka majanduslikus mõttes jätkusuutlik, katta jooksvat püsivat eelarveauku, mis tekib maksuküüruga, kümne aasta perspektiivis ligi 6 miljardit, laenuga. Jooksvat tulu puudujääki teenindada laenuga. Teil ei ole ju katet sellele valimislubadusele. Te teadsite seda enne valimisi ja te jõustate seda pärast valimisi Eesti julgeoleku arvelt. Kas see on jätkusuutlik rahanduslikus mõttes? Ja teiseks, kas see on vastutustundlik julgeolekulises mõttes?

Nii palju, kui riigikaitsekulud on tõusnud viimastel aastatel, kui peaminister on olnud Reformierakonnast Kaja Kallas, ei ole riigikaitsekulud tõusnud minu arvates kunagi varem. Need ulatuvad üle miljardi. Need on läinud … 2% oli see, milleni me küünitasime umbes kümme aastat tagasi, ma mäletan … (Saalist räägitakse.) 12, no rohkem kui kümme aastat tagasi. Kui ma õigesti mäletan, oli siis kaitseminister Urmas Reinsalu, ja me kuidagi küündisime või küünitasime ennast 2%‑ni. Viimaste aastatel, kui peaminister on olnud Kaja Kallas, on riigikaitsekulud tõusnud üle 3%. See on olnud selge poliitiline otsus ja seda on ka rahastatud. Nii et vastutustundmatust riigikaitse küsimuses Reformierakonnale ette heita on ilmselge liialdus.

Andrei Korobeinik, palun!

Jaa. Mul on paar täpsustust. Esiteks, see ei tundu liialdusena, sellepärast et protsent protsendiks, aga absoluutarvudes ju kulud vähenevad, sest Reformierakonna juhtimisel on majandus languses. See absoluutnumber on väiksem. Teiseks, see nõue, et pool aastat ette peab maksumuudatused vastu võtma, tuleb seadusest, mitte heast tavast. Ja kolmandaks, sa ütlesid, et Leedus on sotsiaalmaks brutotasust. Tõepoolest, aga see brutotasust sotsiaalmaks seal on ainult 20%, isegi natuke alla selle, ja kokku tööjõumaksud on seal väiksemad. Ja täna juhtus selline ajalooline sündmus, et Leedu jõudis meist majanduskonkurentsi edetabelis ette. Kas sulle ei tundu, et lisaks pangamaksule on ka madalamad tööjõumaksud Leedus nende konkurentsivõime alus?

Ma arvan küll, et nüüd, kui me oleme näinud kahel järjestikusel aastal palgatõusu üle 10%, muutuvad tööjõumaksud, mis Eestis on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üsna keskmised. Me ei ole kõrgemate tööjõumaksudega kui Euroopas keskmiselt. Aga me kaotame ja oleme ilmselt kaotanud konkurentsivõimes selle osa, mis puudutab tööjõukulude madalat hinda. Me oleme muutumas kõrge tööjõuhinnaga maaks ja selles mõttes on maksuküüru kaotamine kui tööjõumaksude alandamine konkurentsivõimet toetav meede.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide esindajad ja kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Siin lisaeelarve menetlemise käigus on ilmunud mitu väga tähelepanuväärset uudist. Esiteks, tõepoolest, nagu Annely siin mainis, leidis MKM kusagilt 100 miljonit eurot, mis lihtsalt seisis kasutamata ja oli topelt broneeritud. See on umbes nagu orava puhul, kes peidab pähkleid igale poole ja siis mõne pähkli unustab. Orav on selline hästi armas, sihikindel, aga võib-olla mitte kõige targem loom. Ja see väga hästi iseloomustab Reformierakonna majanduspoliitikat. Viimasel ajal oleme langenud põhimõtteliselt igas majandusega seotud edetabelis. Majanduslangus on kestnud juba peaaegu kolm aastat. Täna juhtus selline ajalooline sündmus, et Leedu jõudis meist konkurentsivõime edetabelis ettepoole – ta on tõusnud kaks kohta, Eesti on langenud. Võiks ju arvata, et Reformierakonnal on majanduslikku kompetentsi palju, lihtsalt võib-olla need inimesed, kes seda omavad, ei ole väga löögile pääsenud. Aga ka see ei ole päris nii. Siis, kui keskfraktsioon esitas pankade ülekasumi maksustamise eelnõu, Jürgen Ligi, kes ei ole ei minister ega ka komisjoni esimees, pidas loengu, et tegemist on väga kahjuliku eelnõuga, mis pärsib Eesti konkurentsivõimet. Me näeme Leedu näitel, et see tegelikult absoluutselt ei vasta tõele. Leedu pikendas pangamaksu veel aasta võrra, sellepärast et intressid on endiselt kõrged ja ülekasumid laekuvad ka sel aastal. Eesti puhul tähendaks pangamaks poolt miljardit, mis on kordades suurem kui selle praeguse lisaeelarve, negatiivse lisaeelarve maht. Ja see praegune lisaeelarve ründab jällegi neid, kes vajavad toetust kõige rohkem – see võtab raha erivajadustega lastelt, see võtab raha politseiametilt ja ründab väga tugevalt Eesti julgeolekut. Olukorras, kus valitsus lubas, et julgeolek pääseb kärbetest, valitsus järjekordselt lihtsalt valetas meile näkku. See lisaeelarve ei lahenda tegelikult ühtegi probleemi, sellepärast et puudujääk on suurusjärgus miljard eurot. Ja see pikk kiidulaul maksuküüru kaotamisest, mida me siin Annely kõnest kuulsime, on absoluutselt vale. Maksuküüru kaotamine olukorras, kus riigieelarves puudub miljard eurot igal aastal, tähendab seda, et me võtame raha neilt, kellel seda raha ei ole ka täna. Maksuküüru kaotamise kinnimaksmiseks rakendati näiteks pensionide tulumaksu. Näiliselt see 15 miljonit aastas tegelikult miljardiga võrreldes ei muuda absoluutselt midagi, aga see võtab raha sealt, kus seda raha lihtsalt ei ole. Eesti pensionärid elavad ka täna vaesusriskis. Nende vaesusrisk on kolm korda kõrgem, peaaegu kolm korda kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Ja nüüd me suurendame seda veelgi. Mille nimel? Selleks, et jagada riigikogulastele 500 eurot või 450 eurot iga aasta. See on totaalselt ebamõistlik. See ongi nagu selline orava majanduspoliitika, et kui on tehtud valimisprogramm, siis sealt võetakse mingi täiesti mõttetu punkt ja sellest peetakse kinni. Kõiki ülejäänud lubadusi on rikutud, aga … Jaa, võtaks aega juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… tulumaksureform on see, millest kindlasti peab kinni pidama. Ja lisaks muidugi ka see lubadus, et pankade kallale me ei lähe. Rääkides sellest, kuidas lisaeelarve menetlus on Riigikogus käinud, siis mina kindlasti ei toeta komisjoni suhtumist, et komisjon ise otsustab, mis kujul ja millised muudatusettepanekud saali lähevad. See minu arust piirab saadikute võimalust parlamentaarseks debatiks. Ma olen seisukohal, et Riigikogu suur saal ise suudab otsustada, mis muudatusettepanekud väärivad toetamist ja mis mitte. Ja ma olen sügavalt veendunud, et komisjoni otsus Isamaa ettepanekuid osaliselt saali mitte saata on totaalselt vale. Sellest on siiralt kahju. Kindlasti on selle lisaeelarve menetluse käigus juhtunud ka üht-teist positiivset. Me oleme näinud, et kõik osapooled on päri sellega, et eelarve ei ole piisavalt läbipaistev. Ja isegi ilma selle sahtlist leitud 100 miljonita me saame kõik aru, et need kuluartiklid, mida ministeeriumid esitavad riigieelarve menetlemisel, ei ole absoluutselt piisavalt detailsed. Sellele on muide ka Reformierakond juhtinud tähelepanu. Aivar Sõerd näiteks rääkis sellest väga pikalt, aga tulutult, sellepärast et võim on ammu Aivar Sõerdi käest läinud ametnike kätte, kes peavad täiesti normaalseks seda, et nad panevad kirja, et 50 miljonit sinna, 100 miljonit tänna, ja võib-olla siis paari aasta pärast leiavad, et 100 miljonit oli valel Exceli real kirjas ja see tegelikult läkski kaduma. Kõik koalitsioonierakonnad – võib-olla välja arvatud sotsiaaldemokraadid – lubasid, et nad üritavad alustada nulleelarvest, et nad võtavad eelarve lahti ja kirjutavad selle uuesti. Eriti aktiivne oli selles küsimuses Eesti 200, kes loomulikult ei ole teinud ühtegi sammu selles suunas, nii nagu ka pika plaani puhul, mida nad võib-olla kunagi hakkavad kirjutama, aga võib-olla ka mitte – sellepärast, et nüüd on nad hõivatud järjekordse hea vana juhi valimisega. [Riigikogu] valimisteni on jäänud alla kolme aasta ja sellise tempoga võib juhtuda, et ei pikka plaani ega nulleelarvet me ei näe nende soorituses kunagi – sellepärast, et enne kas erakond lõpetab või tulevad valimised. Sellest on tegelikult sügavalt kahju. Tegemist oli väga sellise … See on üks vähestest mõistlikest lubadustest, erinevalt paljudest teistest, mis jäid täitmata. Keskfraktsioon seda lisaeelarvet ei toeta. Me ei ole teinud ka muudatusettepanekuid, sellepärast et sellist lisaeelarvet muudatusettepanekutega ei suuda keegi parandada, see on lihtsalt niivõrd vale, nii nagu kogu koalitsiooni poliitika. Nii et palun hääletame selle lisaeelarve vastu. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Armas Eesti rahvas! Isamaa toetab seda lisaeelarvet, sellepärast et see on küll küündimatu ja lati alt läbi jooksev samm, aga samm õiges suunas, mis puudutab deklaratiivset püüdu valitsemiskulusid vähendada. Sisulist ambitsiooni paraku sellel ei ole ja sellest kantuna tegi Isamaa fraktsioon ka rea muudatusettepanekuid. Esiteks konkreetne ettepanek. Meil on võimalus just nimelt loetud päevade jooksul, kuna maksuseaduste muutmisel on kuuekuuline etteteatamisvälb, Reformierakonna maksuküüruprojekt edasi lükata neljaks aastaks. Väga lihtsalt: see ei ole praeguses rahandus‑ ja majandusolukorras riigile jõukohane. Ettekujutus, et me tekitame kümne aasta perspektiivis kuue miljardi eurose katmata augu riigieelarvesse ja hakkame seda katma laenuga, on täiesti Ladina-Ameerika eelarvepoliitika halvimate näidete klassikasse kuuluv. Teine element, mis asetab selle eriti küünilisse groteski, [on see], et samal ajal, kui Reformierakond jätkab maksuküüru läbisurumist, millega loodetakse valijate hääli võita küünilise projektina, vastuollu minnes elementaarsete rahanduspoliitiliste põhimõtetega, on Reformierakonna valitsus võtnud loetud nädalad tagasi vastu kaitseministri otsuse, millega plaanitud kaitsekulusid vähendatakse 400 miljoni euro võrra. Kui on valida, kas valimislubadus või Eesti julgeolek, on Reformierakond valinud oma valimislubaduse. See on vastutustundetu poliitika ja mul jääb üle ainult nõutust väljendada, et ka koalitsioonipartnerid on nii allaheitlikud. Käib võidujooks, kumb partner Michali valitsusest välja surutakse, eks ole, ja selles loogikas on nad tasalülitatud. See ei ole jätkusuutlik riigi juhtimine. Teiseks, konsolideeritult Isamaa ettepanekud nägid ette täiendavalt eelarvepositsiooni parandamise 2024. aastal 1,2% võrra ja 2025. aastal 1,25% võrra. See koalitsioon, kes sõnades räägib vastutustundlikust rahanduspoliitikast, lükkas täies mahus need ettepanekud tagasi. Me panime ette vähendada ülekantavaid vahendeid, mille puhul sisuliselt valitsus mitte mingisugust reha tegemise soovi ei ilmutanud. Me panime ette täiendavalt vähendada valitsemiskulusid. Ja me pidasime oluliseks, et valitsus annaks juhtimissuunise selle eelarveseaduse muudatuse alusel 2025. aastasse ülekantavate vahendite vähendamiseks. Groteskne on see olukord, kus meil eelmisel aastal jäi kasutamata vahendeid 2,2 miljardit eurot ja täna ajalehest loeme, et majandusministeerium on arvestanud topelt – ja kujutate ette, mitte 100 000 eurot, mitte miljon eurot – 100,4 miljonit eurot. Sellise vea tasemele oleme jõudnud finantside juhtimisel erakonna poolt, kes retoorikas kõneleb ka rahandusalasest kindlustundest! Puruks on lennanud paraku see kuvand, nii nagu ka varasem kuvand juhtimisvõimekusest ja paraku, nagu viimase aja sündmused näitavad, riigikaitsejuhtide protesti‑ ja appikarjed, mis puudutavad tegemata kriitilisi otsuseid võimearenduses ja moona soetamisel, kaitse valdkonnas. Üks sümboolse väärtusega element, mis selles eelarves sisaldub, on see. Eesti on toetanud Ukrainat, teinud seda sõjalise abi andmisel, aga ka Välisministeeriumi alt konkreetsete humanitaarkoostööprojektide näol. Aga selles üldiselt optilises kärpe-eelarves – kuna me räägime eelarvevahendite vähendamisest üksnes 50 [miljoni euro võrra], suurusjärgus, mis on tegelikult keskkonnaasutuste uue palkmaja [hind], selle ehitamine on prioriteet, ja samas suurusjärgus valitsus vähendab tegelikult valitsemiskulusid – võetakse raha Ukraina abistamiselt vähemaks. Tehakse seda retoorikaga, et nad ei suuda ära kulutada seda raha, ukrainlased ei suuda ära kulutada. Piinlik! Ma arvan, et see on häbiväärne, ja seetõttu me pidasime vajalikuks ja mõistlikuks ka oma muudatusettepanekus, mille koalitsioon muidugi külma kõhuga maha hääletas, see taastada. Seda, kui kõneldakse kokkuhoiust, näitab üks groteskne number. Sihtotstarbeta valitsuse reservi eelarvevahendeid vähendab valitsus suurejooneliselt selle eelarvega, mille poolt see koalitsioon hääletab, 5 miljoni euro võrra. Samal ajal – ameeriklased ütlevad literally – tõstab valitsus eelmisest aastast kasutamata sihtotstarbelise reservi vahendeid selle aasta eelarvesse 144 miljonit eurot. Teeme tehte: 144 – 5 = 139. Pluss 139! Kes siin vähendab valitsemiskulusid ja kes siin õigupoolest suurendab? See on mimikriseeriv projekt. Riik on patiseisus, pantvangikriisis. Valitsuskoalitsioon ootab peaministri lahkumist Brüsselisse, otsuseid sealt ja sellest johtuvat ettekujutust, nagu koalitsioonisaadikud ütlevad: oleks minu olemine, teiseks minu tulemine, siis hakkame juhtima, kui Kallas on läinud. Jõudu Kaja Kallasele eeldatavalt päris kindlasti saadaval välisasjade voliniku ametikohal, tõsiselt ja siiralt! Aga see pantvangikriis, mis on aasta otsa väldanud, läheb meile väga kalliks maksma – kindlustunde mõttes, rahanduslikus mõttes, majanduslikus mõttes. Ma juhin tähelepanu tänastele uudistele: konkurentsivõime indeksis me kukkusime järsult, nagu tänane meedia ütles, Kasahstaniga samasse gruppi. Ja seda ei saa üksnes julgeolekusituatsiooniga vabandada. Läti ja Leedu kerkivad ja Eesti on jõudnud Kasahstaniga samasse gruppi! Täieliku prognoositavuse ja kindlustunde puudumine, mis on tekitatud ettevõtlussektorile, hakkab kajastuma ka meie rahvusvahelise konkurentsivõime indikaatorites. Selle eest on Isamaa korduvalt valitsust hoiatanud. Nii et, sõbrad, see on lati alt läbi jooksnud eelarve. See, et ta kannab märksõna "kokkuhoid", tõsi küll, väga mikroskoopiliselt, on põhjus, miks Isamaa hääletab selle eelarve poolt. On kahju, et me rahvaesindusena laseme käest võimaluse praegu, aasta keskel – aasta algul oleks tulnud [seda teha], aga aasta keskel – parandada Eesti riigi rahanduslikku positsiooni. Teiseks, see on täna siin viimane hetk, kui oleks võimalik olnud see Reformierakonna maksuküür edasi lükata, mida tervitavad vaikselt nurga taga rääkides Eesti 200 – tühi rivi, professor Lutsar on ainsa vaprana rivis, viimane samurai – ja sotsiaaldemokraadid – tühi rivi. Ma tean, neil on piinlik. Sellepärast ei pandud ka meie muudatusettepanekut tõenäoliselt hääletusele, et mitte tekitada üldse kiusatust väiksemates koalitsioonipartnerites. Aga see selleks. See on enamuse võim, mis on praegu kehtestatud. Nii et jõudu parlamendile! Rasked ajad on ees.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 456 puhul on meil neid muudatusettepanekuid kaks. Esimese on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Ja teise muudatusettepaneku on esitanud samuti Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 456 lõpphääletus. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 61 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid ei ole. Eelnõu 456 on seadusena vastu võetud.