Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõu (457 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 457. See on selle esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli regionaalminister Piret Hartmani. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Toon teie ette eelnõu, mida head ruumiloomekujundajad on oodanud ja ette valmistanud juba paarkümmend aastat ning mis on suurepärane näide silotornideülesest koostööst. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule esimesele lugemisele Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 457, mille eesmärgiks on Maa-ameti ümberkorraldamine Maa‑ ja Ruumiametiks. Eelnõuga korraldatakse Maa-amet ümber Maa‑ ja Ruumiametiks, konsolideeritakse geoloogiavaldkonna ülesanded Kliimaministeeriumi valitsemisalasse ning viiakse ligipääsetavuse valdkond Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumist üle Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsete võimaluste valdkonda. (Saalis on suur lärm.) Nende muudatustega tõhustatakse riigi toimimist, väheneb kohalike ettevõtjate halduskoormus ja paraneb teenuste kvaliteet. Eelnõu keskmeks on lahendada juba aastaid kestnud maa- ja ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. (Lärm saalis ei vaibu.) Riigil puudub rakendusüksus, mis käsitleks ruumi- ja maaküsimusi kui tervikut, analüüsiks oluliste otsuste mõju elukeskkonnale, annaks riigiasutustele, ettevõtjatele ja omavalitsustele nõu ruumiloomeküsimustes, aitaks kaasa riigi võetud eesmärkide saavutamisele …

Vabandust, lugupeetud minister! Head kolleegid, saalis on lärm! Kui on soov vestelda saalis, siis palun teha seda niimoodi, et see ei segaks ettekannet. Või mul on palve: soovitatav on pidada vestlusi siit Riigikogu saalist väljaspool. Vastasel juhul me ei kuule proua ministri ettekannet. Proua minister, palun jätkake!

… soovitud muudatuste elluviimisele ja parema ruumi kujundamisele. Märgin, et aastatel 2017 ja 2018 Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome ekspertrühm jõudis seisukohale, et ruumipoliitika riigiasutustevahelist killustatust tuleb vähendada, ja tegi ettepaneku tuua eri ministeeriumides laiali olev pädevus ühte asutusse. Ka strateegias "Eesti 2035" on arenguvajadusena nähtud riigi suuremat pädevust terviklikuks ruumiloomeks ning paremate ruumiloomeotsuste tegemiseks inimeste ruumipädevuse suurendamist, mida toetavad kvaliteetsed ruumiandmed ja nutikad teenused. Soovin välja tuua, et valdkonda korrastades ei piirdunud me vaid rakendusasutuse moodustamisega, vaid mõtestasime valdkonda tervikuna. See tähendab muudatusi ka poliitika kujundamise tasandil. Sündis maa‑ ja ruumipoliitika elluviimise kontseptsioon. Kogu senine ettevalmistusprotsess on toimunud koostöös Kliimaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maa-ameti, Põllumajandus‑ ja Toiduameti, Riigikogu keskkonnakomisjoni ja valdkonnapartnerite ning katusorganisatsioonidega. Ettevalmistuse raames toimunud kohtumistel on maa‑ ja ruumivaldkonna esindusorganisatsioonid ja teised partnerid väljendanud vajadust erinevate maa‑ ja ruumipoliitikaga seotud huvide tasakaalustatud seireks. Esile on toodud valdkondadeülese koordineerija ja nõustaja vajalikkust ning lisaks keskset partnerit erialaliitudele ning haridusasutustele. Maa‑ ja Ruumiameti näol tekib riigi tasandil tervikliku elukeskkonna kujundamise eestvedaja, kes aitab teha läbimõeldud ruumiotsuseid. Maa‑ ja Ruumiametis saavad kokku ruumiandmed, sealhulgas maa‑, ehitus‑ ja planeeringuandmed. See aitab tagada maa‑, planeeringu‑, ehitus‑ ja arhitektuuriteenuste sidususe. Maa‑ ja Ruumiametisse koonduvad lisaks Maa-ameti senistele ülesannetele Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonnast e‑ehituse platvormi tegevused, Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded, Põllumajandus‑ ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded ning Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata [kinnis]vara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teemad. Uue valdkonna moodustavad strateegilise ruumiloome ülesanded, sealhulgas arhitektuuripoliitika rakendamisega seotud ruumiloome rakenduslikud ülesanded, mida seni on täitnud Kultuuriministeerium koos partneritega. Riigitöötajate arvu MaRu loomise käigus ei suurendata. Praegu on erinevates asutustes antud ülesannete täitmisega seotud 407 teenistujat. Maa‑ ja Ruumiamet eristub selle poolest, et 61% teenistuskohtadest asub piirkondades [väljaspool Tallinna]. Teenistuskohad neis piirkondades säilivad. Lõpetuseks. Eelnõu aitab kaasa maa‑ ja ruumivaldkonna korraldamisele, elukeskkonna parandamisele linnas ja maal. Eelnõuga tuuakse elukeskkonna ning maa‑ ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks. Maa‑ ja Ruumiamet aitab viia ellu eesmärke, mis on seotud valdkondlikes arengukavades ja teistes strateegiadokumentides ruumi tasakaalukaks ja kestlikuks arenguks ning kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks seatud ülesannete [täitmisega]. Aitäh seotud ministeeriumidele, Eesti Arhitektide Liidule, Riigikogu keskkonnakomisjonile, partneritele ja ka siin saalis viibivatele Riigikogu saadikutele Riina Solmanile ja Yoko Alenderile, kes on seda teemat väga kirglikult eest vedanud! Palun Riigikogul eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjonis toimunud arutelust ülevaadet andma keskkonnakomisjoni liikme Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Luban endale ka väikese isikliku meenutuse, ehkki olen siin komisjoni arutelu tutvustuseks. 12 aastat kirjutasin arhitektuuri‑ ja disaininõunikuna Kultuuriministeeriumis oma kaustiku tagaküljele Maa-ameti töötajate arvu ja unistasin sellest, kuidas kunagi [luuakse] maa- ja ruumiamet, mis aitaks meie elukeskkonna korraldust ja ruumiloomet edendada, sest see on niivõrd oluline riigi konkurentsivõime, inimeste tervise ja ka meie riigi rahakoti jaoks. See sai nüüd lõpuks teoks. Aitäh kõigile, kes on sellel teekonnal aidanud! Komisjon kogunes 11. juunil ja kohal oli enamus liikmeid, puudusid Rain Epler, Andres Metsoja ja Evelin Poolamets opositsiooni poolelt, aga kinnitan üle, et tõepoolest, sellesse protsessi on kõik saanud olla vägagi sisuliselt kaasatud. Eelnõu tutvustas Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban, kuna minister pidi samal ajal tutvustama liikuvusreformi teemasid teises komisjonis. Tehti tõesti vaid lühike sissejuhatus eelnõu eesmärgi kohta, kuna me olime saanud juba enne korduvalt sisuga tutvuda ja ka ise selle loomises kaasa lüüa. Urve Tiidus suhteliselt värske komisjoniliikmena küsis just nimelt lisandväärtuse kohta ja Marko Gorban selgitas, kuidas erinevad teenused koondatakse ühe asutuse alla. Tõepoolest, eesmärgiks on, et Maa- ja Ruumiametist kujuneb kompetentsikeskus, partner kohalikele omavalitsustele ja kõigile arvukatele osapooltele, kes ruumiloome protsessis kaasa löövad. Lauri Laats tundis huvi, kas ka huvigruppide seisukohti on arvestatud, ja sai kinnituse, et tõepoolest on arvestatud. Olid pikemad läbirääkimised Kliimaministeeriumiga ülesannete üleandmise teemal, aga kokkulepped on tänaseks sõlmitud nii, et osapooled on rahul. Madis Kallas, kes samuti ministriametis selle teemaga tegeles, avaldas justkui toetust. Üldiselt ma ütleks, et meeleolu oli väga positiivne, et mitte öelda ülev, kuna protsess on olnud nii pikk. Ja minul arhitektina, vist Riigikogus ainsana, on eriti hea meel, et me saame sellega edasi liikuda. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Madis Kallase. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Maa‑ ja Ruumiameti loomisest on räägitud tõesti juba üle kümnendi ja eriti selgeks on sõnumid läinud viimastel aastatel. Valdkonnas on vaja teha muudatusi, et meil oleks selles valdkonnas vähem killustatust ja rohkem ühtset jõudu. Ma julgen väita, et info hulk maa kohta ja selle kasutamise võimalused on teinud meil viimastel aastakümnetel suure hüppe. Uued tehnoloogiad ja tehisintellekt on lahutamatu osa tänapäevasest maa‑ ja ruumiandmete kogumisest, mida Maa-amet ja teised asutused [teevad]. Kuid pelgalt andmete kogumine ei taga meile veel paremaid maa‑ ja ruumipoliitika otsuseid. Seda suurt hulka infot, mida kogutakse, saaksime veel paremini väärindada. Aga selleks me vajame oskuslikumat andmete kasutust, mille tagavad meile paremad teadmised ja parem info hulk. Ja seda kõike on vaja selleks, et luua kõigile paremat elukeskkonda, seda nii maal kui ka linnas. Riik peab pakkuma terviklikku ruumiloome kompetentsi, kvaliteetseid ruumiandmeid ja nutikamaid teenuseid. See aitab kohandada [ruumi] ühiskonna vajadustega ning arvestada ka rahvastikumuutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga. Maa‑ ja Ruumiameti loomine on oluline samm ja selge sõnum riigi poolt, et me liigume selles protsessis edasi. Oluline on ka rõhutada, et ei moodustata uut ametit, vaid ühendatakse olemasolevad jõud, mis on täna killustunud. Kõike seda tehakse Maa-ameti baasil. Maa‑ ja Ruumiamet ehk MaRu aitab ühendada ja siduda olemasolevad teenused, et pakkuda paremat kvaliteeti. Jõudude ühendamine toob meile tõhusama koostöö, et maa‑, ruumi‑, ehitus‑ ja planeeringuandmed oleksid ühes kohas. Nii inimesed, omavalitsused kui ka ettevõtted peavad praegu pöörduma eri asutustesse, et vajalik info ja kompetentsinõu kätte saada. Paneme need ühte [kohta] kokku. Kui kogu maa‑ ja ruumivaldkonna ning elukeskkonna teadmust, kompetentsi ja andmeid hoiab üks amet, aitab see tulevikus riigil kujundada paremini poliitikat, omavalitsustel paremini planeerida ning ettevõtetel paremini oma plaane ellu viia. Killustunud info ja teenustega kaasneb ka killustunud tulevikuvisioon. Kuid riik peab olema ka siin suunanäitaja. On oluline, et suudaksime elukeskkonda planeerida nii inimeste igapäevaelu arvestades kui ka pikemat perspektiivi silmas pidades. Seetõttu saab MaRu ülesandeks hoida fookuses muu hulgas ka elukeskkonna väärindamist ning arenguvisioonide loomist. Eraldi soovin täiendavalt üle rõhutada kohalike omavalitsuste ootused Maa‑ ja Ruumiametile. Paljudes 79 omavalitsusest ei ole võimalik palgata kõiki valdkonnaeksperte, olgu nendeks arhitektid, planeerijad, valdkonna juristid. Maa‑ ja Ruumiamet peab saama selles linnadele ja valdadele tugevamaks partneriks, sest 100% Eestist asub just nende 79 linna ja valla territooriumil. Ka mina tänan Sotsiaaldemokraatliku [Erakonna] fraktsiooni nimel kõiki osapooli, kes selles protsessis on seni osalenud ja seda jätkuvalt teevad: erinevaid ministeeriumeid, erinevaid ameteid, erialaekspertide ühendusi, linnu, valdu ning mitmeid teisi osapooli. Osapoolte kaasamise protsess on olnud äärmiselt pikk ja põhjalik, oleme saanud sealt väga palju uusi sisendeid ja saame kindlasti veel ka tulevikus. Eraldi tänan Riigikogu liiget Yoko Alenderit, kes tõesti on seda protsessi väga jõuliselt nüginud, samuti nüüd juba üle-eelmist ministrit Riina Solmanit, kes selle asja eest väga pikalt seisis. See on meeskonnatöö ühe õige ja väärika protsessi lõpuleviimiseks. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove, head kolleegid, ei ole. Ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 457 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. juuli kell 17.15. Head kolleegid, täiendava istungi päevakord on ammendunud ja täiendav istung lõppenud. Kohtume siin Riigikogu täiskogus jälle järgmisel nädalal täiendaval istungil. Rahulikku ja tegusat nädalavahetust kõigile!