Riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) teine lugemine

Meie tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 456. See on selle eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere hommikust, head kolleegid! Riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu nr 456 teist lugemist ettevalmistav arutelu toimus rahanduskomisjoni käesoleva aasta 13. juuni istungil. Ütlen siis lühidalt, mida eelnõu ette näeb. Valitsussektori puudujäägi vähendamiseks sel aastal alla 3% SKP‑st ja Euroopa Liidu eelarvereeglite täitmiseks on valitsus kokku leppinud lisaeelarve meetmetes kogumahuga 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot, sealhulgas ligi 115 miljonit eurot kokkuhoiu‑ ja 68 miljonit eurot tulumeetmeid. Tulumeetmed on dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Lisaeelarve seaduse eelnõus on ette nähtud kulude vähendamine 104 miljoni eurot ja investeeringute vähenemine 23 miljonit eurot. Tulud suurenevad 42 miljonit eurot. Eelnõu teine lugemine on käimas. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 12. juuni kell 16, laekus viis Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute selgitused on toodud ettepanekute juures muudatusettepanekute loetelus. Rahanduskomisjon esitas eelnõu pealkirja täpsustava muudatus[ettepaneku]. Nimelt oli eelnõu pealkirjast puudu sõna "riigi", eelnõu pealkiri oli "2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu". Esimese muudatusena lisati sinna "riigi" ja komisjon toetas seda konsensuslikult. Rahanduskomisjon jättis Isamaa fraktsiooni neli muudatusettepanekut arvestamata, viidates muu hulgas asjaolule, et loetelu teise ja neljanda ettepaneku puhul ei ole täidetud nõue, et vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikele 3 peab riigieelarve eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek sisaldama kõikide muudatustega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. Neid ettepanekuid ei ole võimalik eelnõu teksti sisse viia, kuna ei ole teada täpsed andmed, milliseid eelarveridu silmas peetakse. Ühe Isamaa fraktsiooni ettepaneku sisu oli eelnõusse tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise sätete lisamine. Selle kohta otsustas komisjon, et see ei vasta nõuetele, ja jättis selle muudatusettepanekute loetelust välja, nimelt tulenevalt riigieelarve seaduse § 28 lõikest 3, mis sätestab, et riigieelarve seaduses ei esitata muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid. Ja vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele ei vaata komisjon nõuetele mittevastavaid muudatusettepanekuid läbi ega kajasta neid muudatusettepanekute loetelus, kuid nende esitamine märgitakse ära komisjoni istungil ning eelnõu teise lugemise seletuskirjas. Komisjon langetas järgmised otsused. Teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, selle poolt oli 6 ja vastu 2 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. juuni kell 16, poolt oli 7, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Kui eelnõu kolmas lugemine toimub 19. juunil, siis teha juhatusele ettepanek lühendada ühe päeva võrra Riigikogu liikmetele kolmanda lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide kättesaadavaks tegemise aega. Nimelt, materjalid tehakse kättesaadavaks 18. juunil kell 17. Selle poolt oli 7 ja vastu 2 rahanduskomisjoni liiget. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua komisjoni esinaine! Kui selle eelarve kavatsus on kulusid vähendada, siis seletage mulle ära, mismoodi saab tõlgendada kulude vähendamisena näiteks seda, et formaalselt vähendatakse siin praegu Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendeid 5 miljonit eurot, kuid tegelikkuses on seoses ülekantavate vahenditega tõstetud 2023. aastast 2024. aastasse üle minu andmetel 144 miljonit eurot. Ja minu küsimus teile, proua komisjoni esinaine, on: kui suur oli valitsuse sihtotstarbeta vahendite reserv siis, kui me võtsime vastu 2024. aasta eelarve, ja kui suur on see pärast seda formaalset kärbet?

Ma nüüd ei hakka meelde tuletama, ma ei jätnud päris hästi meelde, mis numbreid te ette lugesite. Need olid vist 144 miljonit ja 5 miljonit. Kui 144 miljonit tuli ülekandmise teel juurde ja 5 miljonit võeti maha, siis ülekandmise tulemusel 139 miljoni euro võrra see sihtotstarbeline reserv, nagu ütlesite (Urmas Reinsalu kohalt: "Sihtotstarbeta."), sihtotstarbeta reserv suurenes. Niimoodi te neid numbreid ütlesite, ma siit puldist neid praegu kontrollida ei saa. Aga ma tahan öelda, et ülekantavad vahendid ei ole selle lisaeelarve küsimus. Ülekantavad vahendid – ma tean, et seda on palju kritiseeritud, et 750 miljonit on väga suur summa ja ülekantavate vahendite summa on paisunud suuremaks. Aga kulueelarve on ka paisunud väga palju suuremaks. 2024. aasta eelarve kulude maht on 18 miljardit. Selles kontekstis 750 miljonit ei ole ei tea kui suur. Ja kuidas need tekivad? Need tekivad nii, et teatud maksed võivad minna üle eelarveaasta, alates palgast, elektrist või sidest, aga ka investeeringute, hangete väljamaksed võivad liikuda üle aasta. Hanked on tehtud, võib-olla teenused, kaubad pole veel vastu võetud, maksta tuleb. Ilma ülekantavate [vahendite] mahu inventeerimiseta mina ei julge öelda, kas seda on vähe või palju, kui suures ulatuses on töid tegemata ja mis jäävadki tegemata või mis on üle aasta liikunud maksed. Aga vaistlikult, võttes protsendina eelarve mahust, minu arvates ei ole need ülemäära suured.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Vastavalt sellele negatiivsele lisaeelarvele vähendab valitsus välisinvesteeringute kaasamiseks mõeldud vahendeid 5 miljoni võrra. Kas te teate, kui palju saamata tulu selline kärbe järgnevatel aastatel riigile tähendab?

Seal võib olla seos, aga ei pruugi. Võib olla võimalik kaasata samas mahus välisinvesteeringuid väiksemate kulutustega.

Jaanus Karilaid, palun! Nii, tundub, et Jaanus Karilaid ei viibi hetkel Riigikogu saalis. Järgmine küsija, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma jätkan sealt, kus kolleeg Lauri Laats lõpetas. Tõesti, lisaks välisinvesteeringute kaasamise kärpimisele kärbitakse ka turismivaldkonna edendamise tegevusi, sihtasutustele ja äriühingutele antavaid tegevustoetusi. Ja seletuskiri toob päris otsekoheselt välja, et selle tulemusel kaotab riik järgmisel aastal 20–30 miljonit eurot maksutulu. Ehk siis mõned miljonid hoitakse kokku, aga siis järgmisel aastal on kaotus veelgi suurem. Kas teie hinnangul on see strateegiline lähenemine eelarve koostamisele?

Jaa, see on hea küsimus. Küsimus tuleks võib-olla esitada arupärimise käigus Tiit Riisalole. Ta oskab põhjendada, miks ta sellised otsused oma haldusalas tegi. Aga see on täpselt samamoodi nii, et rohkem reklaami ei too teinekord rohkem turiste, nagu me oleme selliste kampaaniate puhul mõnikord ennegi näinud. Alles olid valimised – suurema eelarvega kampaaniad ei too rohkem hääli. See ei ole tegelikult üks ühele seotud. Ma möönan, et kui nad seletuskirjas nii ütlesid, niimoodi seletuskirja kirja panid, ju see siis nende arvates nii läheb. Miks [minister] seda tegi, tasub küsida temalt endalt.

Ja nüüd hea kolleeg Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Teie rahanduskomisjoni esimehena peate vaatama tervikpilti. Vaatame praegust tervikpilti, kus rahandusminister – oppa! – leiab kontojäägilt 750 miljonit. Ootamatult öeldakse peaministrile, et puudu on 1,6 miljardit, mitte midagi ta sellest ei tea. Vaatame sotsiaalhoolekandesse: suur puudujääk, tervishoidu: suur puudujääk. Vaatame üldse ühiskonda laiemalt, igalt poolt vaatab [vastu] puudujääk ja samas ka rahanduspoliitiline kaos. Ja teie tulete siis siia ette sellise detailieelnõuga. See ei muuda tegelikult ju tervikpilti paremaks. Kas teil ei teki tunne, et võiks katkestada selle eelnõu lugemise ja tulla siia eelnõuga, mis aitab neid probleeme ja vajakajäämisi parandada? Te ju saate tegelikult aru, et kui Herem ja Salm, kes ei ole ühegi erakonnaga seotud, annavad nii mõjukaid signaale, sõnumeid, siis te tegelikult ei lahenda neid probleeme üldse, rääkimata sotsiaalhoolekandest ja muudest teemadest.

See konkreetne eelnõu, nagu ma juba tutvustuses ütlesin, lahendab seda probleemi, et 2024. aasta eelarve [puudujääk] mahuks Euroopa Liidu defitsiidile seatud piirmäära ehk 3% sisse. See konkreetne eelnõu on tehtud selleks. Selle eelnõuga riigieelarvet vähendatakse, riigi kulusid kärbitakse, investeeringuid lükatakse edasi, reservi vähendatakse. See on samm õiges suunas. On see väike või suur samm, igatahes on see samm õiges suunas. See on kõige vähem, mida lugupeetud Riigikogu saab teha selle eelnõu poolt hääletades, et me mahuks Euroopa Liidu eelarvedefitsiidi kriteeriumi alla ja meile ei rakendataks Euroopa Liidu poolt korrigeerimismenetlust, mis seoks meie käed selja taha. Ja see, et raha on puudu sotsiaalvaldkonnas, haridusvaldkonnas, riigikaitses. See on selline teoreetiline teadmine, mida majandusteaduskonnas, ma arvan, Eestis ja ka üle maailma õpetatakse: majanduse käimapanev jõud on rahanappus. Alati on rohkem mõtteid, kuidas raha kasutada, kui raha kasutada on, ja siis tuleb teha valikuid, mis on esmatähtis, mis on teisetähtis, kust me hoiame kokku, kuhu paneme juurde. Neid valikuid eelarvega tehakse.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mul on kahju, et te ei ole jõudnud kogu selle eelnõuga tutvuda ja seda läbi lugeda. Sellest ka teie puudulik vastus minu küsimusele, mis puudutas investeeringute 5-miljonist kärbet ja – nii nagu ka seletuskirjas on välja toodud – seda, et see kärbe tähendab edaspidi riigile 20–30 miljonit saamata maksutulu. Aga võib-olla on see tingitud sellest, et see lühike aeg, mis anti Riigikogule, ei võimaldagi eelnõuga korralikult tutvuda. Vaadates, kuidas valitsus on seda lisaeelarvet kaks kuud ette valmistanud, vähemalt nende endi sõnade järgi, ning Riigikogule antakse siis sellega tutvumiseks ja kuni selle vastuvõtmiseni kolmandal lugemisel lausa üheksa päeva, me peaksime kiitma seda valitsust, jutumärkides. On ju nii? Me oleme praegu teisel lugemisel. Esmaspäeval oli esimene lugemine, täna on reede, viis päeva on möödas, on teine lugemine. Järgmisel kolmapäeval on kolmas lugemine. Kuidas teie arvate, kas see protseduur on okei? Kas see ongi normaalsus või peaks ikkagi pikema aja Riigikogule andma?

Minu arvates on Riigikogul aega piisavalt. See esialgne dokument on 33 lehekülge, jah, 33 lehekülge. Selle loeb iga Riigikogu liige mõttega läbi umbes kolme tunniga. Ma olen seda teinud, ma kinnitan teile seda. Seda ei pea pähe õppima. Aga me menetlesime 2024. aasta eelarvet eelmisel aastal oktoobris, novembris, detsembris – kolm kuud. Nüüd me oleme korra juba ühte lisaeelarvet menetlenud. Nii et me, Riigikogu liikmed, oleme kõik 2024. aasta eelarvet ikkagi juba päris mitu korda lugenud. Aga mis puudutab 5 miljoni võrra investeeringute vähendamise küsimust, siis ma arvan, et te peate selle esitama siiski ministrile, sest ministritel on oma lõikudes ju otsustusvabadus. Nad peavad vastutama oma eelarvelõigu täitmise ja oma ülesannete täitmise eest.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Valitsus kogu aeg nutab, et raha ei ole, aga nüüd selgub, et ministeeriumid jätsid eelmisel aastal kasutamata sadu miljoneid eurosid. Kuidas see üldse võimalik on?

Nagu ma juba selgitasin, see on üsna lihtsalt võimalik. Eraisikute eelarvetega ei ole üldiselt kohane riigieelarvet võrrelda, samuti mitte eraettevõtete eelarvetega. Aga mis puudutab aastavahetuse jääki, siis ma ei usu, et keegi meist 31. detsembriks, enne kui vana-aasta kellad löövad, eelarve täiesti tühjaks teeb. Tegelikult ikkagi ju enamus Eesti töötajaid saab palga järgmisel kuul ehk organisatsioonidel on eelmise aasta viimane palk arvel, kindlasti ka majanduskulud, elekter, rent, side. Need jäävad aasta lõpus arvele ja kantakse üle järgmisesse aastasse. Samuti võivad olla mingisugused hanked. Kui nüüd jaanuaris hakkab uus eelarve kehtima, siis kuulutatakse välja hanked, aga võib-olla mõni maja ei saa valmis, võib-olla mõni IT-süsteem ei saa valmis, ja siis ka see raha kantakse üle eelarveaasta. 750 miljonit 18 miljardist eelarve kuludest ei ole ülemäära suur summa. Jagage 12-ga ära, see on isegi palju väiksem kui ühe kuu eelarve, võib-olla kolmandik kuu eelarvest. Minu arvates on see pigem tavapärane.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua rahanduskomisjoni esinaine! Te teate suurepäraselt, et see summa, mis kasutamata jäi, ei olnud kokku mitte 750 miljonit eurot, vaid 2,2 miljardit eurot. See kindlasti ei ole tavapärane. Minu küsimus on põhimõtteline. Ärme räägi siin praegu nii-öelda mikromänedžmendist. Isamaa ettepanekud oleksid parandanud sellel aastal eelarvepositsiooni täiendavalt 1,25% SKP‑st ja järgmisel aastal ligikaudu 1,2% SKP‑st. Selle asemel me räägime praegu mõnekümne miljoni eurosest toetuste ja valitsemiskulude vähendamisest. Miks valitsuskoalitsioon ei julge ellu viia riigi rahandust stabiliseerivat sisulist poliitikat, mis arvestab mõjusid majanduskeskkonnale? Ma juhin tähelepanu Eesti Panga tänasele avaldusele: sellel aastal 0,4% SKP langust, võrreldes 0‑ga, mida korrigeeriti.

Jaa, ma kuulsin ka raadiouudistest, et sa väitsid, et tegelik jääk oli palju suurem, ma ei tea, 1,5 või 2 miljardit eurot. See summa sul pisut ka muutub, nii 500 miljoni kaupa. Aga ma kaldun arvama, et me räägime erinevatest asjadest. 750 miljonit on eelarve eelmise aasta jääk, mis kantakse üle, aga kui konsolideerida kõik jäägid … Ma arvan, et selle 2 miljardi või 1,5 või 2,2 miljardi – vahe on 700 miljonit – sisse te võtate näiteks ka Töötukassa, Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusameti [jäägi]. Järsku te võtate sinna sisse neid jääke, mis on konsolideeritud ja parandavad eelarve positsiooni. Aga need ei ole kindlasti sellised … (Urmas Reinsalu räägib saalis.) Ühesõnaga, me kindlasti ei saa näiteks Töötukassa jääki ära kärpida riigieelarve positsiooni parandamiseks. Samamoodi teie ettepanekud, mis te tegite – neli neist me saime üldse saali saata –, on ju ka, ma ei tea, kas ambitsioonikas plaan või suured sõnad. [Ettepanek] on esitatud niimoodi, et 200 miljonit tuleb vähendada keskvalitsuse kulusid ja sealjuures ei tohi vähendada õpetajate, politseinike, päästjate ja nende valdkondade kulusid. Aga te jätate ütlemata, missuguste kulude vähendamise peale see 200 miljonit tuleb jagada. Te ütlete ainult positiivse asja, et tuleb vähendada [kulusid] rohkem – see on ju positiivne – ja mitte vähendada nendelt. Siis te [ütlete], et see on positiivne, et me kaitsesime teid. Aga niimoodi eelarvet üldse teha ei saagi. Niimoodi ei saa kanda seda [muudatust] eelarvepilti, kui te ei ütle, kelle kulusid vähendada. (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.)

Nii, head kolleegid, läheme küsimustega edasi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Lisaeelarve muu hulgas kärbib sotsiaalhoolekandeteenuseid. Sellest oli ka päris palju juttu. Muidugi on probleem see, et kärbitakse nendest kohtadest, mis on juba sügavalt alarahastatud: laste rehabilitatsioon, erihoolekanne. Just erihoolekandeteenuse järjekorras on üle 2000 inimese ja nad on seal olnud juba pikka aega. Kas komisjonis oli sellekohane arutelu, kui õigustatud need kärpekohad on? Ja kas sotsiaalkaitseminister ei ole pakkunud mingeid muudatusi?

Kahe lugemise vahel komisjonis Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kärpeid ei arutatud. Kui nüüd lugupeetud kolleeg ütles, et ma ei ole seda lugenud, siis ma tegin selle koha lahti. Valitsemisala asutuste tegevuskulusid vähendatakse 929 070 eurot, [vähendatakse ka] strateegilise partnerluse kulusid ning [asendus]hooldusel kasvavate laste ja neid kasvatavate isikute tugiteenuste vahendeid. Siin on need loetletud. Sotsiaalteenuste [kärbe] on tõesti 1 274 815 eurot. Aga sotsiaalminister on kinnitanud, et nad tulevad toime vähendatud eelarve ja kulude kokkuhoiuga.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Olgu täpsustuseks öeldud, et läbirääkimised on avatud kõigile. Esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valitsus ei tea, kuidas rahaga ümber käia. Eelmisel aastal võtsid nad peredelt toetused ära ja sulgesid Koplis päästekomando. Nüüd selgub, et ministeeriumid jätsid eelmisel aastal kasutamata sadu miljoneid eurosid. Uus lisaeelarve on valitsuse tehtud vigade tagajärg. See on stagnatsiooni, vaesuse ja majanduskasvu puudumise eelarve. Eesti on augus ja valitsus ei luba meil sealt välja tulla. Ma ei saa seda eelarvet toetada. Minu valijad ei tohiks valitsuse vigade pärast kannatada. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Isamaa fraktsioon leiab, et tänane valitsus on juhtimiskriisis ja see väljendub suutmatuses teha ratsionaalseid otsuseid majandus- ja rahandusküsimustes. Kahjuks ka parlamendis ei ole praegu rahanduskomisjoni tasemel leitud küpsust, et sisuliste otsuste langetamiseks ennast kokku võtta. Nii et fraktsioon annab üle selle eelnõu [teise lugemise] katkestamise ettepaneku, et me kasutaksime seda hetke sisuliseks tööks. Euroopa Parlamendi valimiste [tulemus] oli ühiskonna poolt valitsuse mandaadi selge delegitimeerimine. See oli signaal, et vaja on põhimõttelist poliitika muutust. Mida me näeme? Koerad hauguvad, Eesti valijad väljendavad oma tahet, aga karavan liigub edasi maamaksutõusu ja automaksutõusuga sellel maksutõusude mustal nädalal. Ja valitsusliit on langetanud põhimõttelise valiku [selle vahel], kas asetada keerukas rahandusolukorras uute maksude kaudu täiendav maksukoormus Eesti inimestele ja Eesti majandusele või vähendada valitsemiskulusid ja lükata edasi Reformierakonna maksuküür. Koalitsioon on selgelt valinud esimese tee. See on kehv tee, see ei vasta Eesti huvidele. Ka pühapäevased valimised näitasid, et sellel ei ole Eesti inimeste toetust. Isamaa esitas, nagu ma hoiatasin, konkreetse alternatiivse lisaeelarve ettepaneku, mis oleks parandanud Eesti valitsuse eelarvepositsiooni sellel aastal 1,2% ja järgmisel aastal samuti 1,2%. Mida me ette panime? Esiteks, 2025. aasta valguses lükata edasi Reformierakonna maksuküür – üle jõu käiv ja kallis. Praegu kõneleme sellest, et meil ei ole riigikaitsele raha otsustavaks investeeringuks, ühekordseks investeeringuks, millest on kõnelenud aus riigiametnik, kes on ametist lahkunud. Selle suhtes on hoiatanud ka ametist lahkuv Kaitseväe juhataja. Kokku läheb Reformierakonna maksuküür riigieelarve positsiooni halvenemisega kümne aasta perspektiivis maksma 6 miljardit. 6 miljardit! Asetame asjad perspektiivi. See valitsus tegeleb millega? Tegeleb mikromänedžmendiga riigi rahanduse sisulise juhtimise asemel. Rahandusminister ei suutnud anda vastust küsimusele, kui palju eelarvet eelmisel aastal täideti. Vaja oli päevi, spetsiaalset analüüsi ja uurimist. Saime vastuse: 2,2 miljardit jäi kasutamata eelmisel aastal. Selle aasta positsioonist. Mida Isamaa ette paneb? Praegune ambitsioon on ebapiisav. Me kõneleme üksnes mõnekümne miljoni eurosest valitsemiskulude ja toetuste vähendamisest. Esiteks on vaja valitsemiskulusid sisuliselt vähendada. Me panime ette teha seda mahus 0,5% SKP‑st, 200 miljonit eurot, andes valitsusele selge juhtimissuunise. Teiseks, ülekantav raha. Valitsus ei sekkunud sisuliselt ülekantavate vahendite hindamisse, vaid tõstis kõik 750 miljonit üle. Meie ettepanek on 150 miljoni euro võrra seda vähendada. Üks näide. Valitsuse sihtotstarbeta reservi vähendab valitsus – näiliselt kangelaslikkust demonstreerides – sellel aastal 5 miljonit eurot. Tegelikkus on milline? Tegelikkuses valitsuse otsuse järel sihtotstarbeta reserv hoopis suureneb 139 miljonit eurot seoses ülekantavate vahenditega. Kolmandaks, me peame vajalikuks, et valitsus astuks minimaalse hoolsuskohustusena samme, et luua selgus ülekantavates vahendites. Esmane peab olema kulupiiride kehtestamine ülekantavatele vahenditele, mis puudutab vahendite liikumist 2025. aastasse. Valitsemiskulude jooksva haldamise puhul peaks rahandusministri käskkirjaga kehtestama valitsusasutustele selged piirangud, et seda raha ei löödaks 2024. aastal laiaks. Miks rahandusminister ei ole seda teinud? Väga tõsine arutelu oli meil hiljuti rahandusministriga. Ma küsisin. Talle on antud riigieelarve baasseaduses sellekohane täismandaat. Majanduslanguse korral võib rahandusminister sekkuda valitsemiskulude väljamaksmisse konkreetsete valdkondade, ministeeriumide lõikes. Aga me jõudsime rahandusministriga hoopis aruteluni, kas meil on majanduslangus või mitte. Olukorra selge kvalifikatsiooni puudumine on väga tõsine ja kriitiline probleem. Järgmise ettepanekuga, mille Isamaa tegi, me panime ette Reformierakonna maksuküüru edasilükkamise. Loomulikult, kuna Reformierakond kardab seda hääletust siin parlamendisaalis – ka väiksemad koalitsioonipartnerid on hakanud kõhklema –, siis otsustati kodukorraseaduse vastaselt seda muudatusettepanekut üldse mitte hääletusele tuua. Hirm! Hirm saadab seda koalitsiooni, mis elab selle peaministri ajal võib-olla oma viimaseid päevi. Seda on Eesti ühiskond mõistnud. Ja see hirm enda koospüsimise pärast on jõudnud ka siia saali menetluslikesse trikkidesse. Väga tõsine on teemade ring, mis puudutab Ukraina toetamist. Selles kavas nähakse ette ka Ukraina toetuseks minevate vahendite vähendamine: konkreetne abiprojekt, konkreetsed projektid Välisministeeriumi arvel. Me ei pea seda otstarbekaks, see on vale signaal, see ei ole aus signaal. Meie Ukraina partnerid on teadlikud nende vahendite mahust, arvestavad sellega, ja praegu selle mahatõmbamine on lihtsalt, ma kasutaksin sõna "ebaeetiline". Eetikaprobleem on see. Samamoodi, kui me kõneleme julgeolekust, siis me panime valitsusele ette juhtimissuunise, et järgmise aasta riigieelarve eelnõu, riigi eelarvestrateegiat tuleb planeerida selliselt, et võetakse arvesse ega vähendata riigikaitse arengukavas ette nähtud riigikaitsekulusid uute võimete soetamiseks. Milline on praegu olukord? 2023. aasta suvel kinnitas valitsus kümneaastase riigikaitse arengukava. Me näeme, et seda arengukava on nurga taga kaitseministri allkirjaga Kaitseministeeriumi nelja-aastase arengukavaga sisuliselt vähendatud 400 miljoni euro võrra. Kõrget barokkstiilis retoorikat räägitakse praegustel päevadel, kui on ilmsiks tulnud peaministri valetamine seoses moonavajaduse varjamisega ja tagasilükkamisega. Tema kuulis sellest ajalehest. Kõneletakse vajadusest lahendus leida, raha leida. Ma asetan asja õigesse perspektiivi: kui praegu koalitsioonipoliitikud sellest kõnelevad, siis mis on sõna ja mis on tegu? Kaitseministri allkirjaga on riigikaitsekulusid võrreldes planeerituga 400 miljonit eurot vähendatud. Lati alt läbi jooksmine, micromanagement'i tase on see eelarve eelnõu ja seetõttu me teeme ettepaneku selle [teine lugemine] katkestada. Vaja on muutust Eesti poliitikas, seda tajub siin saalis iga inimene, aga valitsusliit ei julge seda välja öelda. Seetõttu saatsime sellel nädalal valitsusliidu parteide juhtidele vägagi mureliku kirja, mis puudutab riigis kujunenud olukorda. Aitäh!

Teie aeg! Nii. Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni. Palun!

Ma pean natukene täpsustama seda, kui ma ütlesin, et üks Isamaa fraktsiooni ettepanek ei jõudnud muudatusettepanekute loetellu sellepärast, et vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele ei vaata komisjon nõuetele mittevastavaid muudatusettepanekuid läbi ega kajasta neid muudatusettepanekute loetelus, kuid nende esitamine märgitakse ära komisjoni istungil ning eelnõu teise lugemise seletuskirjas. Maksuküüru [kaotamise] ärajätmise ettepanek ei ole seaduslik, lugupeetud Isamaa, see ei vasta Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Ma pean rahanduskomisjoni kohuseks seda, et me vaatame, et muudatusettepanekud, mille me suurde saali hääletusele saadame, oleks seaduslikud. Vastasel juhul me paneme suure saali valiku ette, et nad rikuksid seadust, ja seda minu arvates ükski komisjon teha ei tohi. Te alati [mainite] seda, et koalitsioon tõstab makse. Maksuküüru kaotamine on olemuselt maksualandus. See on maksude alandamine. Töötavatele inimestele jääb umbes 500 miljonit eurot kätte, nendele inimestele, kes töötavad madalama ja keskmise töötasuga ametikohtadel. See on neile maksualandus. Ja tööjõumaks, tulumaks tõuseb kõrgemat palka maksvatele isikutele. Neil, kes teenivad üle 8000 euro, tulumaksukoormus tõuseb. Kui selle maksuküüru kaotamise, tulumaksumuudatuse käigus tõstetaks tulumaksu, [näiteks], kui tõstetaks tulumaks 24%‑le, siis hakkaks rohkem tulumaksu maksma need, kes teenivad 4500 eurot. Nüüd, küsimus on see, kui [palju teenib] kõrgepalgaline. Praegusel juhul on maksuküür olemas ja maksuküüru kaotamine on maksualandus.

Aitäh! Lugupeetud kolleeg, ma saan aru, et on soov vastusõnavõtuks just kõlanud seisukohtade teemal. Urmas Reinsalu, palun, kaks minutit! Sõnavõtt koha pealt.

Proua Akkermann! Kogu lugupidamise juures, eelarveseaduse sabas on menetletud korduvalt ka seadusemuudatusi. Kui võrrelda praktikaga, et eelarvet mõjutavaid seadusemuudatusi on menetletud ka eraldi, autonoomselt, on tegelikkuses, vastupidi, kõige laitmatum praktika esitada ja teha eelarvepoliitikat mõjutavaid seadusemuudatusi eelarve sabas. Ja niisugust praktikat on ka varem olnud, et me võtame välja pakkide kaupa erinevaid seadusemuudatusi. Nüüd see, mis puudutab maksuküüru. Küsimus on selles, kuhu me oleme jõudnud. Me oleme jõudnud sinna, et Reformierakond kavatseb kangekaelselt oma valimislubaduse täitmiseks viia ellu oma maksuküüruprojekti ja rahastada seda püsikulu laenust. Niisugust ladinaameerikalikku rahanduspoliitikat ei ole siin saalis, ma ütlen, 30 aastat tehtud: ettekujutus, et jooksvaid kulusid hakkame katma suurest laenust! Teil ei ole mitte ühtegi katteallikat sellele. Valitsus on kukkunud läbi ka ju – me teame seda – 2025. aasta eelarve positsiooni parandamisel. Seda näitab tegelikkuses ka see dokument, millega tõstetakse osa kulusid 2025. aastasse, kus haigutab veel suurem auk. Küsimus on selles, et kehv on see poliitiline käekiri. Meie üleskutse on käituda vastutustundlikult, mitte mängida püsikulude puhul laenurahaga jõuluvana olukorras, kus meil on kriitilised julgeolekuküsimused lahendamata, ja olukorras, kus te olete jõuluvana mängimise puhul valinud maksutõusudega selle augu täis kühveldamise, millega te ka ju hakkama ei ole saanud.

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kahjuks ei lahenda see lisaeelarve mitte ühtegi probleemi. Üldpilt puudub, rääkimata strateegilisest lähenemisest – seda lihtsalt pole. Tegelikult oleks pidanud juba täna arvestama järgmise aasta eelarvega, panema strateegia paika. Mis aga praegu toimub? Kulutatakse kogu ressurss läbimõtlemata kärpimise peale, igaüks teeb midagi oma valdkonnas, peab leidma õiged kärpekohad, aga tegelikult seal puudub igasugune loogika. Näeb välja nii, et keegi on lihtsalt joonlauaga erinevatest tulpadest [joone] läbi tõmmanud. Valitsuse esindajad on tänaseks ka ise otse välja öelnud, et kahjuks nad on tõesti kogu aja ja ressursi kulutanud valele [asjale]. Olulisi otsuseid ei jõuta enam vastu võtta. Veel üks oluline aspekt. [Põhjus], miks ei mõelda kaugemale, miks ei vaadata üldpilti, on see, et kõik on valitsuses äraootaval seisukohal. Mida siis Kaja Kallas lõpuks teeb, kas ta läheb Euroopasse või mitte? Kujutage ette, kogu riik seisab, terve riigi areng seisab ühe inimese pärast! Selles lisaeelarves, mida me arutame, pole mitte ühtegi instrumenti, mitte ühtegi eelarverida, mis oleks suunatud majanduskasvu soodustamisele. Vastupidi, nagu oli juba arutlusel, ettevõtjatele antavaid tegevustoetusi kärbitakse 6 miljonit, turismivaldkonna edendamise tegevusi kärbitakse, välisinvesteeringute Eestisse kaasamise tegevusi kärbitakse, välistalentide meelitamise tegevusi kärbitakse. Ära jäetakse ka kõik need tegevused, mis on seotud erinevate inseneride ja teiste tippspetsialistide siia meelitamisega. Ehk mis siis toimub? Sellega hoitakse mõned miljonid kokku, aga tulemusena väheneb järgmisel aastal maksutulu 30 miljoni euro ulatuses. Selle toob seletuskiri eraldi välja ehk ministeerium arvutas selle välja. Vähe sellest, et seda tehakse nii olulises valdkonnas – kuigi me peaksime just majanduskasvu soodustama –, tekitame me sellega eelarve defitsiiti veel juurde. Vabandust väga, see on tõesti õige koht, nagu ütles ka kaasettekandja, teha arupärimine majandusminister Tiit Riisalole. Mis tal ometigi arus oli? Ma mäletan, et Andrei Korobeinik mainis eelmine kord – Mart Võrklaev läks selle peale endast välja –, et lisaeelarve on koostatud kiirlaenusõltlase psühholoogiaga: et saaks kiiresti kuskilt raha, aga hiljem on veel suurem kriis. Ja see on tegelikult see, kuidas praegu riiki juhitakse. Ma mäletan, et ma küsisin ühes infotunnis Kaja Kallase käest, et ta nimetaks vähemalt ühe tegevuse – vähemalt midagi! –, mida valitsus teeb selleks, et majandust käivitada. Ja mida siis Kaja Kallas vastas mulle? Kaja Kallas vastas: aga riik ei sekku majandusse. Riik ei sekku majandusse! Vabandust, aga riik mõjutab meie majandust. Kõik maksutõusud, uued maksuotsused, needsamad kärped, mis viivad investeeringuid välja – kõik see mõjutab meie majandust ja kahjuks negatiivselt. Isegi Reformierakonna endine peaminister Andrus Ansip on juba mitu korda välja toonud, et sellisesse kriisi me jõudsime Kaja Kallase juhtimisel, täpselt nagu jõudsime ka eelarvekaosesse. Ansip ütles ka seda, et täna, kui meil riigi tulud kasvavad nagu pärmi peal, on meil eelarve 5,3%‑ga defitsiidis, ja rahvale on see liiga ränk hind maksta. Nagu ka see, et lisaeelarve kärbib muu hulgas väga olulisi sotsiaalhoolekandeteenuseid. Kärbitakse nendes kohtades, mis on sügavalt alarahastatud, nagu laste rehabilitatsioon ja erihoolekanne. Erihoolekandeteenuste järjekorras on 2027 inimest, paljud neist on seal olnud pikka aega. Ja tundub, et nüüd ka neid karistatakse valitsuse saamatu majanduspoliitika pärast. Kusjuures korra mainin, et kärpimispoliitika on jõudnud vahepeal ka Tallinna juhtimisse. Eile võeti selline kärpe-eelarve üle pika aja vastu ka Tallinnas ja seal kärbitakse samuti sotsiaalvaldkonnas. Jääbki mulje, et sotsiaalvaldkond pole praeguse valitsuse erakondade prioriteet. Kaasettekandja vastas mulle, kui ma küsisin kärbete kohta sotsiaalvaldkonnas, et sotsiaalkaitseminister on kinnitanud, et nad tulevad toime ka kärbitud eelarvega. Mul on hea meel. Tore, et sotsiaalkaitseminister sellega toime tuleb. Aga kas meie inimesed ka toime tulevad, need, kes seisavad aastate kaupa järjekordades? Ma toon välja konkreetsed valdkonnad, kus kärbitakse: perelepituse eelarvet vähendatakse, lastemaja teenuse eelarvet vähendatakse, ohvriabiteenuse eelarvet vähendatakse, vägivallast loobumise nõustamise teenuse eelarvet vähendatakse. Natuke masendav on jälgida koalitsioonisaadikuid, kes enda arvates seisavad sotsiaalkindluse eest, aga lähevad ja hääletavad selle lisaeelarve poolt. Kui esmakordselt see nimekiri välja tuli, mis valdkondades hakkab valitsus kärpima, siis Tanel Kiik kirjutas sotsiaalmeedias selle kohta, tsiteerin: "See loetelu on parim näide kärbetest, mida riik teha ei tohi. Igas valdkonnas ja asutuses on võimalik üleliigseid kulusid kokku tõmmata nii, et haavatavad sihtrühmad ei kannataks. Sotsiaaldemokraadid ei toeta kärpeid kõige nõrgemate arvelt ning olen kindel, et sotsiaalkaitseminister leiab märksa mõistlikumad kokkuhoiukohad." Nagu näha, mõistlikumaid kokkuhoiukohti ei leitud. Ja vaatamata sellele sotsiaaldemokraadid nagu ka esimesel lugemisel tulevad täna teisel ja siis ka kolmandal lugemisel ning toetavad seda lisaeelarvet. Nagu alati, tegeletakse populismiga. Meedias öeldakse, et kaitstakse kõige nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, aga siis maksustatakse pensionäre ja kärbitakse väga oluliste teenuste arvel. Seda kõike ei oleks pidanud tegema, kui oleks loobutud maksuküüru kaotamise lubadusest, oleks kehtestatud pankade liigkasumi maks, oleks reaalselt hakatud bürokraatiat vähendama, mitte näilikult, nagu see praegu toimub. Valitsusel on viimane aeg avada silmad, lõpetada ootamine Kaja Kallase pärast – kas ta läheb Euroopasse või ei lähe – ja hakata strateegiliselt lähenema eelarve koostamisele ning tegema reaalseid otsuseid majanduse kasvatamiseks, sest eelarve pole Exceli tabel. See on samuti majanduse katalüsaatori oluline osa. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt Riina Solman. Teil on nüüd nii sõnavõtusoov kui ka kõnesoov, aga ma eeldan, et on kõnesoov, soov osaleda kõnega läbirääkimistel. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Tegelikult mul oli sõnasoov siis, kui Annely Akkermann lõpetas siit puldist kõnelemise, aga te ei pannud seda tähele. Ma ei hakanud ka ütlema, panin kõne[soovi] sisse. Ma kasutan siis seda kõneaega nüüd ära, et lükata ümber mõned väited. Tõepoolest olen eelkõnelejatega nõus, sellega, mida rääkis Urmas Reinsalu, mida rääkis ka Anastassia Kovalenko-Kõlvart. See lisaeelarve ei lahenda probleeme ega vajadusi, mis seisavad ühiskonna ees. Ja mida tasub tähele panna meie jälgijatel, kes meid praegu võib-olla interneti vahendusel kuulavad? Teile on valetatud, teile valetati Reformierakonna poolt Euroopa [Parlamendi] valimiste eel ja sama nahaalselt ka viimaste Riigikogu valimiste eel. Ärme astu samasse ämbrisse ega usu neid valesid. Eriti ei tasu valesid maksutõusude ja maksuküüru kaotamise kohta uskuda siis, kui neid saab Rahandusministeeriumi enda andmete toel väga kergesti ümber lükata. Ma tuletan meelde, et 2023. aasta valimiste nädalal lubas toonane rahandusminister Annely Akkermann mürki võtta oma erakonna seisukohtade peale, et riigi rahandusega on kõik väga hästi ja eelarve liigub tasakaalu suunas. Kõigest nädal aega hiljem rääkis ta Vikerraadiole, et rahandusega on kõik väga halvasti ning tuleb kärpida miljardi euro ulatuses. Nüüd on Annely rahanduskomisjoni esimehena siinsamas just praegu, aga ka varasemalt Õhtulehele antud intervjuus [öelnud], et maksuküüru kaotamisest võidavad kõige rohkem madalapalgalised. Ometi on Rahandusministeerium ise avaldanud, et maksuküüru kaotamisest võidavad peamiselt jõukamad. Samuti tekitab see Rahandusministeeriumi hinnangul püsiva eelarveaugu, mille täitmiseks tõstetakse makse. Seega on Annely Akkermanni siit puldist öeldu ja ka Õhtulehele öeldud info minu hinnangul valeinfo ja seda on võimalik Rahandusministeeriumi andmetega kergesti ümber lükata. ERR-i avaldatud tabelis, Rahandusministeeriumi tabelis, on näha kulu miljonite kaupa sissetulekudetsiilide järgi. Seal on viienda ja kuuenda detsiili vahel mediaansissetulek, millest pooled teenivad vähem ja pooled rohkem. See tähendab, et selle tabeli järgi – ma teile praegu seda näidata ei saa, ma ei hakka detailsemalt ette ütlema – põhimõtteliselt hinnati meetme mõjuks algselt 308 miljonit eurot, aga nüüd on see tõusnud juba 550 miljonini. Ja nende andmete põhjal saab vähem teeniv pool ühiskonnast tulumaksumuudatusest 2% ja enim teeniv pool ühiskonnast 98%, sest inimestel on vahepeal kasvanud kulutused kaupadele ja teenustele, ka palgad on kasvanud, kuid need proportsioonid on kõik jäänud samaks. Seega on valetatud nii meile siin puldis kui ka Õhtulehele, et maksuküüru kaotamisel läheb [raha] ennekõike madalapalgalistele tagasi. Ja mis see tähendab? Kust on see raha tegelikult ära võetud? On võetud ära lastelt ja antud jõukamale osale ühiskonnast. Faktiliselt tekitab maksuküüru kaotamine 550 miljoni euro suuruse eelarveaugu. Reformierakonna juhtimisel on seda auku üritatud täita peretoetuste vähendamisega, käibemaksu tõusuga, automaksu kehtestamisega ja teiste varamaksude tõusuga. Aga nende koormistega saavad kõige enam pihta pered, ennekõike suurpered, kes kasvatavad Eestis üles ligikaudu pooled meie tulevased töötegijad ja maksumaksjad. Just lastega peredel kulub kogu sissetulek ära baasvajaduste katteks. Sotsiaaldemokraatidel on nii-öelda Robin Hoodi maks, et võtta [raha] ära rikkamatelt omavalitsustelt ja anda vaesematele. Aga Reformierakonna plaan näeb teistsugune välja ja mitte ainult piltlikult, vaid päriselt on võetud [raha] ära lastelt, nüüd võetakse riigikaitselt ja antakse jõukamale osale ühiskonnast tulumaksuga tagasi. Reformierakonnal ei õnnestu oma maksuplaanile siiski ühegi tuntud rahvajutukangelase nime panna, sest isegi vennad Grimmid ei suutnud välja mõelda nii õelat muinasjututegelast, kes lastega peredele, meie sündimusele ja meie tulevikule niimoodi teeks. Ja kõige hullem on see, et raha tõstetakse just pigem sinna, kus selle järele nii suurt vajadust ei ole, kuid ära võetakse sealt, kus vajadus on väga suur. Kas tohib lisaaega paluda?

Lisaaeg kolm minutit, palun!

Lastega peredel ja madalapalgalistel ei ole võimalust mitte tarbida, mistõttu neile mõjub igapäevastele kaupadele lisandunud käibemaks kõige rängemalt. Kõrgema [sissetuleku]detsiili teenijad saavad lausa valida, kas nad säästavad või tarbivad hoopis välismaal, mitte Eestis. Neid käibemaksumuudatused sellisel kombel ei mõjuta ja nad on ka ise seda tunnistanud. Madalapalgalistel, lastega peredel, üksikvanematel ja vanuritel on niigi raske ja maksutõusud, mis on juba välja kuulutatud, vastu võetud, lükati kõik europarlamendi valimiste järgsesse aega. Kui oli kampaania viimane faas, istusid ka reformierakondlased siin saalis nagu kuldid rukkis. Ei iitsatatudki maksutõusudest, lasti aga ka maksumaksja raha eest raadios ja teles reklaame kindlustundest. Majandusliku toimetuleku teemade vaiba alla lükkamiseks tõsteti esile julgeolekuteemasid. Selles valitseb vähemalt konsensus, et see on oluline. Aga mis nüüd on välja tulnud? 400 miljoni ulatuses on kärbitud ka meie kaitse-eelarvet. Ning pärast valimisi, loetud päevad hiljem, lajatati kohe täie jõuga maksumalakaga: automaks, maamaks. Uus pakett makse on ootamas. Mille nimel seda kõike tehakse? Selleks, et suurpered saaksid kõrgema palgaga inimeste tulumaksu vähendada. Aga seda meie ühiskond ei vajanud. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Poliitikas pettunute arv on kasvanud. Riigikogu valimised toimusid vaid veidi enam kui aasta tagasi, kuid parlamendi suuruselt teiseks saadikurühmaks on saanud juba fraktsioonitute [rühm]. Riigikantselei poolt perioodiliselt läbiviidav avaliku arvamuse uuring peegeldab poliitikas pettunud inimeste arvu drastilist kasvu. 2023. aasta maikuus usaldas Riigikogu 45% inimestest, aga käesoleva aasta märtsiks oli see langenud juba 27% peale, mis on ühtlasi viimaste aastate madalaim tulemus. Usalduse kaotuse põhjus on ilmselge: valitsuskoalitsioon ei tee seda, mida lubas, ning teeb seda, mida ei lubanud teha. Reformierakonna võimuhaarde suuruse ning poliitiliste kempluste tulemusena on Eestis lisaks kõigile teistele probleemidele kerkinud ootamatult esile kolm väga kriitilist punkti, mille puhul vale valiku tegemist ei pruugi hiljem olla kuidagi võimalik heastada. Äärmiselt ebaõiglase automaksu varjus ning pensionide tulumaksustamise tuules ei ole opositsioon suutnud juhtida avalikkuse tähelepanu piisavalt kaitseinvesteeringutele, Rail Balticule ning tuumajaamaga seonduvatele probleemidele. Avalikkust on meelega juhitud kõrvale nendest väga olulistest teemadest. Ka lisaeelarve on tühjalt peenhäälestus, mis ei vääri tegelikult palju kõlapinda ning on mõeldud eelkõige ühiskonna tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Probleemid on palju suuremad, kordan üle: kaitseinvesteeringud, Rail Baltic ja tuumajaama küsimus. Valitsuskoalitsioon on veidi enam kui aastase töötamise järel taganenud valimistel lubatust ning tegelenud kõige sellega, millest juttu polnud. Igal nädalal lisandub uusi teemasid, millest valitsuse jõud ei tundu üle käivat. Kusti Salmi vilepuhumine peaks olema küll viimane tõestus selle kohta, et Riigikogu peaks küsima rahvalt töötamiseks uut mandaati ning Reformierakond peaministri portfellist loobuma. Euroopa Parlamendi valimisi on kiputud pidama vähem tähtsaks siseriiklikest valimistest, kuid sel korral osutusid need kauaoodatud sütikuks, mis võimaldab asuda likvideerima poliitilist ummikseisu, kus oleme viimastest parlamendivalimistest alates tammunud. Peaministri lähetamine Brüsselisse ning EKRE fraktsiooni lagunemine ei ole veel piisav oluliste muutuste elluviimiseks. Kordan üle: vaja on esile kutsuda erakorralised valimised. Jõudu meile! Ja loomulikult Keskerakond, arvestades lisaeelarve menetlemist, ei toeta seda lisaeelarvet ja teeb ka katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on komisjonile laekunud viis muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kolmas muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Mart Maastik oli vist enne.

Mart Maastik oli enne, jaa. Olgu peale, Mart Maastik.

(Mikrofon ei ole sisse lülitatud.) … muudatusettepanekut hääletada.

Me oleme praegu kolmanda muudatusettepaneku juures.

Teise juures mul oli juba …

Ei, teil ei olnud. Ma jälgisin väga tähelepanelikult.

Oli küll.

Kõigepealt, Mart Maastik, fraktsiooni nimel saab küsida ja paluda hääletamist keegi fraktsiooni juhtkonnast. Teie ei kuulu fraktsiooni juhtkonda, te ei saa seda teha. Sellisel juhul ma kahjuks ei saa seda [palvet] arvestada. Ja sellel hetkel, kui ma ootasin ja vaatasin, kas käsi tõuseb või kas sõnavõtusoovi on, seda ei olnud. Sellisel juhul me ei saa teist muudatusettepanekut enam hääletada sel lihtsal põhjusel. Head kolleegid, tuleb olla tähelepanelikum. Ma ootasin spetsiaalselt sellepärast, et me saaks teise muudatusettepaneku puhul arvestada fraktsiooni juhtkonna soovi. Seda fraktsiooni juhtkonna soovi ei olnud. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Kuidas te siis tõlgendate seda seadust praegu?

Ma tõlgendan seda praegu selliselt, et me jõudsime kolmanda [muudatusettepaneku] juurde.

Kas iga muudatusettepanekut saab panna ükskõik millise fraktsiooni juht [hääletusele]?

Seda küll, aga me praegu liikusime juba teise juurest kolmanda juurde. Urmas Reinsalu, mitte ainult istungi juhataja ei pea olema tähelepanelik, vaid ka Isamaa fraktsiooni juhtkond peab olema tähelepanelik selleks, et kui me asume muudatusettepanekute läbihääletamise juurde, siis te olete õigel hetkel kohal ja õigel hetkel avaldate oma soovi. Ma ei saa seda Mart Maastiku soovi [täita], sellepärast et Mart Maastik ei esinda Isamaa fraktsiooni juhtkonda. Nii lihtne see asi ongi. Me oleme kahjuks kolmanda muudatusettepaneku juures. Küll on meil praegu protseduurilised küsimused ja kuna lõpuks on jõudnud kohale ka fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder, siis ma annan talle sõna. Me oleme kolmanda muudatusettepaneku juures. (Saalis räägitakse.) Kolmas muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Nii. Ja nüüd ma küsin, kas enne hääletuse ettevalmistamise juurde asumist te soovite võtta ka vaheaega. (Saalis räägitakse.) Ei soovi? Ei soovi. Selge. Hästi! Head kolleegid, me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt neljas muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt viies muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt esimees! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kolleegidel mõelda tagajärgedele.

(Naerab.) Aitäh! Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Me oleme kõik eelnõu 456 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbivaatamise, läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, läbi vaatamine, läbi viimine. Küsimus on selles, lugupeetav istungi juhataja, et Isamaa esitas viis muudatusettepanekut, aga tabelis ja hääletamisel on millegipärast üks apsuna kõrvale jäänud. Ma palun viienda muudatusettepaneku, millega parandatakse eelarvepositsiooni järgmisel aastal ja lükatakse edasi Reformierakonna maksuküür, panna hääletusele, nii nagu me selle korrektselt esitasime. Ja kui te seda võimalikuks ei pea, siis palun öelge, millise kodukorraseaduse paragrahvi alusel see võimalik ei ole.

Aitäh, hea kolleeg! Komisjoni ettekandes oli piisav vastus olemas sellele, miks seda muudatusettepanekut ei ole muudatusettepanekute loetelus. Ma usun, et see, mida Annely Akkermann rääkis, oli täiesti ammendav. Me oleme tõepoolest kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 456 teine lugemine lõpetada, aga, head kolleegid, enne seda: meile on laekunud kaks ettepanekut, üks on Isamaa fraktsioonilt ja teine on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Mõlemad teevad ettepaneku 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 456 teine lugemine katkestada. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kuna te olete kõik siin, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Austatud kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 456 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 456 teine lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 17. juuni kell 16.