Finantsinspektsiooni 2023. a aruanne

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Finantsinspektsiooni 2023. aasta aruanne. Lühidalt kord. Kõigepealt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekanne kuni 20 minutit, seejärel küsimused. Iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ja siis on läbirääkimised, fraktsioonide esindajad. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Aastaaruande esitlemine on veidi nagu jõulud: tuleb kord aastas, aga nõuab põhjalikku ettevalmistust ja tekitab nii põnevust kui ka natukene stressi, vähemalt minul. See on minu jaoks juba päris mitmes kord, kui hiliskevadel jõulutunne tekib. Mul on seejuures suur au ja privileeg seista siin teie ees ning anda ülevaade Eesti finantssektori olukorrast, möödunud aasta finantsjärelevalve väljakutsetest ning tulevikuperspektiividest. Kõik see on täpsemalt kirjas meie aastaaruandes. Enne kui sukeldun üksikasjadesse, tahaksin meelde tuletada, et vastavalt Finantsinspektsiooni seadusele on inspektsioonil kohustus esitada Riigikogule aastaaruanne. See nõue tuleneb rahvusvahelistest standarditest. Nende kohaselt peab finantsjärelevalve olema sõltumatu erinevatest võimuharudest ja ideaalis peab finantsjärelevalve aru andma otse kõrgeimale võimule, parlamendile. Meie aastaaruanne võimaldab teil, austatud parlamendiliikmed, saada ülevaade mitte ainult finantssektorist laiemalt, vaid ka sellest, millega Finantsinspektsioon aasta jooksul tegeles. Osa tegevusi kolleeg president Müller ka juba kirjeldas, kuna meil on seal keskpangaga tugev ühisosa. Alustame heade uudistega. Eesti pangandusel ja finantsturul tervikuna läks 2023. aastal paremini kui kunagi varem. Tõusvad intressimäärad kasvatasid hüppeliselt pankade tulusid. Vastupidav erasektor ja tugev tööturg hoidsid samal ajal ära suured laenukahjumid. Pankade krediidikvaliteet püsis selle tulemusena väga hea. Ka hoiuseid suutsid pangad piisavalt kaasata. Nende maht kasvas eelmisel aastal üle 5%. Samas tuleb täheldada, et kõrgete intresside jahil olevate välismaiste, Euroopa Liidu teiste pankade nõndanimetatud platvormihoiuste osakaal meie pisipankade ressursis on päris suur, mõnes väiksemas pangas koguni valdav. Samuti täitsid pangad suure varuga likviidsusnõudeid ja hoolimata mõne üksiku panga nõuetelähedasest kapitalitasemest, püsis kogu sektori kapitaliseeritus tugevana, võib isegi öelda, et tugevaimana Euroopas. Selle ilusa pildi taga on aga riskid, täpsemalt ebakindel geopoliitiline ja majanduslik olukord. Ja see teeb meile muret. Finantsjärelevalve tegevus pole ju tegelikult midagi muud kui järjepidev riskide juhtimise kvaliteedi kontrollimine turuosalistes. Me tuvastame finantsturgu puudutavad riskid ning kontrollime, kas pangad ja teised finantsjärelevalve alla kuuluvad ettevõtted juhivad neid piisavalt hästi. Nii hästi, et säiliks usaldus finantsturu vastu ja teenuste kättesaadavus. Nii et me ei saa 2023‑ndasse, heasse aastasse kinni jääda. Peame olema valmis karmimaks lähitulevikuks ja riske maandama. Alustame geopoliitika mõjust finantssektorile. Sõda Ukrainas puudutab meie finantssektorit peamiselt läbi finantssanktsioonide ja sinna suunasime ka oma fookuse. Finantsinspektsioon juhtis panku pöörama rohkem tähelepanu oma süsteemidele ja tööriistadele, mis võimaldavad neil ehk pankadel tuvastada inimesi ja ettevõtteid, kellele sanktsioonid kehtivad. Pankadele on sellega pandud üsna suur vastutus. Nad peavad oma miljonite klientide seast leidma üles need, kes on kantud sanktsiooninimekirja, ehk isikud, kelle varale või tegevuse ohjeldamiseks on sanktsioonid suunatud. Terade eraldamine sõkaldest vajab häid süsteeme ja pädevaid töötajaid ja just nende toimimist Finantsinspektsioon pankades kontrollibki. Seoses sõjaga Ukrainas on meie IT‑audiitorid märganud küberrünnete mõningast hoogustumist. Seega nõudis Finantsinspektsioon pankadelt, et nad oleksid küberkurjategijatest sammu võrra ees ja uuendaksid oma turvasüsteeme ning koolitaksid eksperte. Pankade kiituseks võib öelda, et nad on küberrünnakute tõrjumise ja hädaolukordadeks valmistumisega seni hästi hakkama saanud. Finantsinspektsiooni analüütikud [hindasid] majandusolukorrast tulenevaid riske ja [leidsid], et aeglaselt suundutakse krediidikvaliteedi halvenemise poole. Finantsinspektsioon testis eelmisel aastal pankade vastupanuvõimet kriiside suhtes ja hindas ka pankade ärimudeleid, juhtimist ja riske kapitalile. Kogutud infole tuginedes nõudsid inspektsioon ja Euroopa Keskpank pankadelt 849 miljoni euro väärtuses lisakapitali hoidmist. See pakub lisakindlust nii hoiustajatele, pankadele kui ka finantssektorile tervikuna. Vaatame nüüd finantsturule natuke teise nurga alt, läbi tarbija silmade. Hoolimata intressitõusudest said kliendid eelmisel aastal laenukohustuste täitmisega enamasti hästi hakkama, kuid ka selle ilusa pildi tagant leiab vihjeid, et olukord võiks olla veelgi parem. Nii hakkas näiteks eelmisel aastal kasvama Finantsinspektsioonile esitatud kliendikaebuste arv. Lähema vaatluse tulemusel selgus, et üle 70% kaebustest olid seotud makse‑ ja krediiditeenustega. Need on need teenused, mida tarbijad tarbivad iga päev. Olles tuvastanud, et põhimakseteenuste osutamisega on probleeme, suunas Finantsinspektsioon finantsturul tegutsevaid ettevõtteid käituma tarbijate suhtes vastutustundlikult. Töötasime selleks välja ja kehtestasime selle aasta algusest pankadele suunatud soovitusliku juhendi, kuidas põhimakseteenuseid korrektselt osutada. Käesoleval aastal kontrollime selle [juhendi] täitmist pankade poolt. Lisaks soovime võtta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt üle vastava järelevalvepädevuse – järelevalve põhimakseteenuste osutamise üle. See tähendab seaduse muutmist. Julgen arvata, et Finantsinspektsioonile esitatud tarbijakaebuste arv kasvab lähiaastatel veelgi. Kohe selgitan, miks. Finantsinspektsioon ei tee järelevalvet sugugi mitte kogu finantssektori üle, vähemalt veel mitte. Osa valdkondi on endiselt reguleerimata ja just seal tegutsedes on ka tarbijatel rohkem muresid. Kasutan siin juhust ja tänan kõiki, kes usuvad Finantsinspektsiooni võimesse seni reguleerimata valdkondi finantssektoris ohjata ja õigele teele suunata. Krediidiinkassode järelevalveks hakkas Finantsinspektsioon valmistuma juba 2019. aastal: koostasime vastava turuülevaate ja tegime ettepaneku see turusegment ka seaduse fookusesse võtta. Krüptovaraturu osas soovitasime juba 2017 riigil oluliselt konservatiivsem olla, kuna sassis toa kraamimine on hoopis ebameeldivam kui selle eos korrashoidmine. Alustame krüptovaraturu järelevalve ettevalmistustega kohe, kuna tänaseks on parlament vastava seaduse vastu võtnud. Alustame järk-järgult krüptoturu üle järelevalve ülevõtmist Rahapesu Andmebüroolt. Kuigi Finantsinspektsioon osales eelmisel aastal kokku üle 50 õigusakti eelnõu väljatöötamisel, siis nende kahe seaduseelnõu – inkassode seadus ja krüptoturgude rakendusakt – sisusse panustasid inspektsiooni eksperdid kindlasti kõige rohkem. Nendel seadustel on suur mõju nii Finantsinspektsiooni tegevusele kui ka finantssektorile laiemalt. Kasvab nii Finantsinspektsiooni halduskoormus kui ka järelevalve alla kuuluvate ettevõtete arv ning sellega koos kindlasti ka tarbijakaebuste arv. Kuna me näeme, et tarbijavaidluste arv kasvab, siis meenutan teile, et Finantsinspektsioon on nüüd juba aastaid rääkinud finantsombudsmanist, vahemehest, kes võiks tegutseda Finantsinspektsiooni juures, aidates lahendada finantssektoris tegutseva ettevõtte ja tarbija vahelisi vaidlusi. Finantsinspektsioon finantsjärelevalve‑ ja kriisilahendusasutusena ju üksikkaebusi ei lahenda. Kaebused on meile oluliseks märgiks riskidest ja trendidest turul. Korduvalt on Finantsinspektsioon rõhutanud ka seda, et uute valdkondade järelevalvega seotud kulusid ei peaks pangad ega ka teised järelevalve alla kuuluvad ettevõtted kinni maksma. Seda võiks ikka [ettevõtted], antud juhul siis krüpto‑ ja inkassoettevõtted ise teha. Kvaliteetse järelevalve tegemiseks uute valdkondade üle peab Finantsinspektsioonil olema nii piisavalt raha ja töötajaid kui ka tehnilisi lahendusi järelevalve teostamiseks esimesest päevast alates, mil need valdkonnad Finantsinspektsiooni katuse alla tulevad. Meil peab olema võimalus värvata uusi spetsialiste ja nendel uutel spetsialistidel peab olema koht, kus tööd teha. Selleks kõigeks on Finantsinspektsioon juba valmistunud. Kui praegu töötab Finantsinspektsioonis 126 inimest, siis aasta lõpuks võib meid olla juba enam. Ühe järelevalveasutuse kohta võib see tunduda üsna palju, aga tegelikult on Finantsinspektsioon töötajate arvu poolest Euroopa Liidus kõige väiksem finantsjärelevalveasutus. Finantsinnovatsioon ei saa aga krüptovaraturuga otsa. Finantstehnoloogia areng ja digitaalne innovatsioon jätkavad ka edaspidi finantssektori ümberkujundamist ning uusi järelevalvevaldkondi on lähiaastatel silmapiiril paistmas veelgi. Näiteks on Euroopa Liidus juba välja töötatud regulatsioon tehisintellektilahendustele, mis seab ootused ka finantsjärelevalve tööle. Taamal on terendamas täiendav regulatsioon krüptovaraturgudele, mis tooks finantsjärelevalve subjektideks veelgi rohkem krüptoärimudeleid. Toon teile siin välja veidi statistikat, et oleks lihtsam aduda, kui palju tööd on inspektsioonil juba praegu, ilma uute järelevalvevaldkondadeta. Eelmisel aastal laekus Finantsinspektsioonile 22 taotlust tegevusõiguse saamiseks finantsturul. Muide, ühe lihtsa ärimudeliga finantsvahenduse äritegevusloa keskmise keerukusega taotluse [menetlemine läheb] meile, Finantsinspektsioonile, tööjõu‑ ja muude kuludena maksma circa 20 000 eurot, kuna seaduses sätestatakse: finantsturu stabiilsuse ja läbipaistvuse hoidmise kohustus nõuab mittehooletut suhtumist tegevusloa menetlusse. Taotleja makstav menetlustasu on aga ligi 20 korda väiksem. Kuna meid rahastavad olemasolevad finantsjärelevalve subjektid, siis sisuliselt subsideerivad nad tegevusloamenetlusi. Meile esitati ja me ka analüüsisime ligi 9000 aruannet. Me hindasime 300 inimese sobivust finantssektoris tegutsemiseks. Viisime lõpule 25 olulise osaluse menetlust. Andsime välja 21 soovituslikku juhendit. Neile lisanduvad rutiinsed järelevalvetoimingud, kohapealsed kontrollid, stressitestid, finants‑ ja õigusanalüüsid, ettekirjutused ja ka mõned trahvid kahjuks. Koormus Finantsinspektsioonile kasvab ja lahendus selle koormusega hakkama saada on lihtsamaid tegevusi automatiseerida. Sellega me oleme ka alustanud. Teine aspekt on peatada kas või ajutiselt reguleerimise kihk, lasta turuosalistel ja järelevalvetel kohanduda ning rakendada olemasolevat õigustikku. Minu meelest oleme finantssektori reguleerimisega liiale läinud, arvates, et iga menetlust peab peegeldama uus seadus. Lõpetuseks tahaksin tänada teid, austatud parlamendiliikmed, usalduse ja koostöö eest. Tahan tänada ka selle eest, et te olete Finantsinspektsiooni mõnes asjas kuulda võtnud. Aastaid rääkisime vajadusest tõsta finantssektoris trahvimäärasid ja nüüd on see teoks saanud. Tegime eelmisel aastal üle miljoni euro väärtuses trahve. Võimaluse korral jätkame sellega. Kuigi ei tahaks, aga mõnikord on rikkumised lihtsalt sellised, millele tuleb reageerida. Ja samas on lihtsate rikkumiste jaoks, nagu näiteks punase tulega tee ületamine, mõeldud väärteomenetlus finantssektoris professionaalsete turuosaliste järelevalve jaoks nagu sea seljas sadul. Lisaks endiselt: kus on finantsombudsman? Miks me ei soovi inimesi aidata? Finantsinspektsioon jätkab tööd selle nimel, et tagada Eesti finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus. Meie eesmärk on kaitsta hoiustajaid, toetada finantssektori arengut ja tagada seejuures finantsturu aus toimimine. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, hea juhatuse esimees! Teile on ka küsimusi, läheme nende juurde. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees! Küsimus puudutab sedasama krüptovaluutat ja arenguid selles valdkonnas. Te ütlesite, et nende inimeste arv, kes kaebustega pöörduvad teie poole, on kasvanud, kui ma õigesti mäletan. Kui palju nende seas on neid inimesi, keda on kuidagi puudutanud tegutsemine krüptoturul, ja mis te nendega teete praegu?

Tänan küsimuse eest! Hetkel teostab krüptovaraturu üle järelevalvet Rahapesu Andmebüroo. Me eeldame, et enamik kaebusi laekub sinna, aga seda öeldes ma võin kinnitada, et kaebusi krüptovaraga seonduvalt laekub ka meile. Ja peamine kaebuse sisu on see, et inimesi on petetud, nad on langenud kelmuse ohvriks. Ja mida me siis teeme? Kuna Eestis, ja mitte ainult Eestis, vaid ka laiemalt, on kelmus kuritegu, siis me loomulikult võtame selle informatsiooni ja vastavalt seadustele edastame selle kas kuriteokaebusena või lihtsalt taustainformatsioonina politseile ja teistele uurimisasutustele. See on üks asi. Ja teine asi: kui meil on piisavalt täpne ja hea informatsioon selle kohta, et inimesi on petetud, siis me oma veebilehel avaldame hoiatusteateid. Neid hoiatusteateid on seal päris palju, üle tuhande peaks olema. Võib-olla keegi vaatab meie veebilehte, tutvub [nende teadetega] ja saab aru, et kui [keegi, kelle kohta on hoiatus antud], tuleb mingit head krüptoteenust pakkuma, siis ta teab, et Finantsinspektsioon on hoiatanud, et see võib olla mingisugune püramiidskeem, muidu kelmus, mingi kriminaalne skeem.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Haakun teie viimase vastusega. Siin Riigikogus oli mõned päevad tagasi nendel krüptoteemadel ka juttu ja arutelu läks kohati üsna kirglikuks. Mida te ütlete lihtsale inimesele, kellel on tekkinud tunne, et tegemist on lihtsalt pikale venitatud püramiidskeemiga? Kuidas seda perspektiivi hinnata? Kas tegemist on skeemiga, mis annab [võimaluse] varjata tulusid ja teenida kasumit? Millise hinnangu teie sellele annate?

Aitäh küsimuse eest! Finantsinspektsioon reeglina inimesi nende investeerimisotsustes ei nõusta. Seda esiteks. Teiseks, kui inimene tunneb, et ta on piisavalt kindel investeerimismaailma sukeldumiseks, siis võiks alustada vähem riskantsete investeerimisobjektidega. Krüptovara reeglina oma volatiilsusest tulenevalt, oma alusvara puudumisest või mõnikord ka alusvara kohta asümmeetrilise informatsiooni olemasolust tulenevalt on riskantne volatiilne investeering. Inimene peaks ikkagi kümme korda enne mõtlema, kui ta võtab krüptovara investeerimisobjektiks. Eelmine vastus juba kätkes seda, et mõnikord võib see olla hoopiski kelmus ja mitte päris investeerimisobjekt. Kümme korda mõõda, üks kord lõika, on minu soovitus. Aga see ei olnud finantssoovitus, see oli lihtsalt vanasõna üleütlemine.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea esimees! Tuleb tunnistada, et Finantsinspektsioonile on tõepoolest isegi lähinädalatel tulnud järjest tööd juurde sellestsamast saalist ja on tekkinud õigustatud küsimus, et kas te ikka saate hakkama. Te natuke peatusite sellel, et teie ametkond tõenäoliselt kasvab, aga tegelikult neid küsimusi tuleb veel, sealhulgas ka [küsimus] finantsombudsmani ametikoha kohta, mille [olemasolu] ka meie, sotsiaaldemokraadid, oleme toetanud ja ka edaspidi toetame. Võib-olla te peatute ka sellel, kuidas teie ametkond nende uute ülesannetega hakkama saab. Aga mu küsimus on hoiu‑laenuühistute kohta. Mõni aasta tagasi ja aasta tagasi olid need küsimused, kelle järelevalve alla [need kuuluvad] ja kuidas nendele läheneda, väga pingelised. Milline on praegu teie seisukoht hoiu‑laenuühistute kohta?

Tänan küsimuse eest! Ma julgen kinnitada, et Finantsinspektsioon saab oma ülesannete täitmisega hästi hakkama, vähemalt siiani on saanud. Ma kohe räägin hoiu‑laenuühistutest ka. Uued ülesanded on kindlasti meile väljakutse, sest selge on see, et hetkel ei ole meil organisatsioonis krüptovara asjatundjaid. See organisatsioon tuleb kõik üles ehitada. Me arvame, et krediidiinkassodega saame me hästi hakkama, sest krediidiinkassod on tegelikult ühe toote, krediiditoote üks faas lihtsalt. Tema loojaminemise faas. Põhimõtteliselt seda turgu me juba tunneme märksa paremini ja meil on ka vastavad inimesed olemas. Olles osa Euroopa Keskpanga juhitavast pangajärelevalvesüsteemist, on Finantsinspektsiooni inimesed kompetentsi poolest euroalal tunnustatud IT‑riski audiitorid. See on üks meie peamisi kompetentse, mille poolest me tõesti oleme, ma arvan, võib-olla sammu ees oma teistest kolleegidest Euroopas. Ma arvan, et seda kompetentsi siin Eestis võiks hoida ja kasvatada. Meie finantsturu keskkond võimaldab seda hästi, sest see on kõrgelt digitaliseeritud. Räägin nüüd hoiu‑laenuühistutest. Ma selles mõttes pean teid, head parlamendikolleegid, kurvastama, et meie seisukoht on läbi aastate olnud üks ja seesama. Ma kordan selle lihtsalt üle. Milline on üldine mahtude või suuruste vahekord? Pangandusturu laenuportfell on circa 35 miljardit eurot. Kui liisinguturuportfell ja pankade väliskrediidituru portfell on miljard pluss, siis hoiu‑laenuühistute kogumaht on olnud pikalt umbes 100 miljonit eurot, ta kõigub sealjuures. Finantssüsteemi kui sellise riskide aspektist [lähtuvalt] see maht väga suur ei ole. Tavaliselt on minetused seal sellise iseloomuga, et need ei puuduta peavoolu, aga ikkagi suhteliselt suure hulga inimeste investeeringud ja säästud võivad kaotsi minna selle tõttu, et hoiu‑laenuühistute turg ei ole piisavalt reguleeritud, kui nii võib öelda. Ja nüüd ma samm-sammult liigun [vastusele] lähemale. Meie arusaamist mööda jaguneb hoiu‑laenuühistute turg laias laastus kaheks. Ühed on suuremad hoiu‑laenuühistud, mille organisatsiooniline struktuur ja laenuportfelli maht on selline, mis võimaldab neid paigutada panga regulatsiooni alla. Panga regulatsiooniga kaasneb see, et needsamad hoiustajad, kes seal on, on pankades [hoiustajatega] samaväärselt kaitstud. Nad on [kaitstud] Tagatisfondiga, nende kapitalipuhvritega või [kaitseb neid] see kapitaliregulatsioon, millest ma rääkisin. Nii et [panga regulatsiooni alla paigutamine tagaks,] et ka nende suurte samaväärselt pankadega reguleeritud hoiu‑laenuühistute ja ühistupankade tegevus oleks sama turvaline kui pankadel. Mahutada suuremad [hoiu‑laenuühistud ja ühistupangad] panga regulatsiooni alla, konverteerida need ühistupankadeks, nii nagu Leedus tehti juba aastaid tagasi. Teised on väiksed kogukondlikud hoiu‑laenuühistud, kus nii‑öelda kogukonna iseloomust tulenevalt on kontroll märksa lähedasem ja tugevam, mingit välist kontrolli, Finantsinspektsiooni ei ole vaja. Meie töö ei ole tasuta, nagu ma üritasin seletada, see on päris kallis. Ja alati on küsimus, kuhu see [piir] sättida, nii et see tulu ja kulu vahekord oleks optimaalne. Meie hinnangul ei ole väiksematel hoiu‑laenuühistutel avalikku finantsjärelevalvet vaja, sest nendel on endal piisav kogukondlik kontroll. Las nemad jätkavad nii, nagu nad on, sest on selge, et ka kogukondlikku finantseerimist on ühiskonnas vaja. Mulle tundub, et finantsturu kontsentratsioonist tulenevalt on teatavad lüngad, mida aeg‑ajalt need kogukondlikud hoiu‑laenuühistud hästi täidavad. Selline vastus. On kahte laadi hoiu‑laenuühistuid: suured, mis on nagu pangad, ja väiksed. Väikesed las teevad oma äri edasi, neil ei ole suuri fail'e olnud, eks. [Probleeme] on olnud nendes suurtes, mis on nagu pangad.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees! Eesti Panga president julgustas mind küsima teie käest sama küsimust, mida ma tema käest küsisin. Aga natukene tausta siia juurde. Tegelikult see küsimus tuli päevakorrale siis, kui ma olin Norra visiidil ja [kohtusin] Eesti välisesindajaga investorkonsultantide valdkonnast. Me reklaamime siin, et meil on [kontode avamine] hästi kiire, tulge ja avage, pangad töötavad ja internet on kiire ja kõik töötab – kõik on imeline. Aga kahjuks praktika näitab seda, et ei olegi nii lihtne avada kontosid, ja kogu see bürokraatia on paras peavalu. Väga paljud loobuvad Eestis investeerimisest.

Kas see on sama küsimus, mis te küsisite härra president Müllerilt? Aitäh, selge! Ma tegin ka hästi põhjalikke märkusi ja tähelepanekuid, et vastata põhjalikult, ja ma mõtlesin, et nüüd tuleb hoopis üllatusküsimus, nagu mõnikord kohtumenetlustes tehakse. Ootused on teised, aga okei. Ma alustan reklaamimisest. Mina reklaamin Eesti puhul kahte asja. Esimene on see, et meil on väga turvaline finantssüsteem. Ja teiseks, meie finantssüsteem on väga läbipaistev. Me oleme tulnud välja sellest suurest rahapesujamast, kus Eesti oli avalikkuses aastatel 2017–2019. Meil lõppes MONEYVAL‑i hindamine – see oli siis rahvusvaheline missioon, mis hindas Eesti võimekust tõkestada rahapesu. Ja Eesti tuli sellest MONEYVAL‑i hindamisest välja kõige paremini Baltikumis. See süsteem toimib meil nüüdseks hästi. Ma arvan, et seda tasub hoida. [See oli nüüd selle kohta], kust me tuleme. Mis puudutab pangakontode avamist, siis alati tuleb iga üksikut juhtumit vaadata eraldi. Need jutud tekivad alati üksikjuhtumitest ja jube raske on nende pealt üldistada. Võib-olla mõnikord ei tule see pilt väga täpne. Meie oleme näinud seda – ma räägin nüüd kõikidest pangakontodest –, et pangakontode sulgemise tipp oli kuskil 2018 ja 2019. Pangad ei tahtnud liigseid riske endale võtta. Siit edasi ma jagan kontode teema kaheks ja lõpetan finantsombudsmani teemaga. Laias laastus, nagu ka president Müller ütles, on ettevõtted ja tarbijad. Ma rääkisin teile, et tarbijate puhul on pangakonto avamine seadusega tagatud. Kui seda ei tehta, tuleb kaevata, kuhu vaja. Seda raamistikku on vaja natuke parandada. Ka Finantsinspektsioon töötab, et pangad oma süsteemid ja protsessid rohkem trimmi ajaks. See pool on klaar. Nüüd, teisiti on ettevõtetega. Ettevõtete pangakontode avamise puhul kehtib seadus, [mis sätestab], et pangad võivad oma kliente vabalt valida. Mingeid piiranguid pankadel ettevõtete puhul ei ole ja iseenesest sõltub see pankade riskiisust ja panga riskikontrolli organisatsioonist. Need peavad olema tasakaalus. Mida kõrgem on riskiisu, mida riskantsemaid kliente pank on võimeline võtma või tahab võtta, sest tema ärimudel näiteks on selline, seda paremad peavad olema riskikontrollisüsteemid. Paremad riskikontrollisüsteemid reeglina tähendavad ka suuremaid investeeringuid ehk algselt mingeid kulusid, mis tuleb teha. Mida Finantsinspektsioon selle juhtumi puhul vaatab, on see, kas sellele riskiisule on vastav riskikontrollisüsteem. Me ei hakka ühelegi pangale ütlema, et sul on liiga madal riskiisu või sul on liiga kõrge riskiisu. Meil on ettevõtlusvabadus. Iga pank määratleb seda ise. Mida klassikalised finantsjärelevalved teevad, on see, et nad ütlevad: ahah, sina oled sihukese ärimudeli kehtestanud, sul on siuke riskiisu, näita nüüd, milline on sinu riskikontrolli organisatsioon. Kas see ikka on võimeline tegelema nende riskide optimaalse määratlemise, mõõtmise ja juhtimisega, mida teie riskiisu teile ütleb? See on see, millega meie tegeleme. Nüüd ma jõuan lõpuks ombudsmanini. Põhimõtteliselt me näeme, et üksikutel juhtudel võib kontode mitteavamine või sulgemine olla probleem. Kohtute kaudu on menetlus väga aeglane, kohtutes on pikad järjekorrad, seal on võistlev menetlus ja nii edasi ja nii edasi. Me oleme Harju Maakohtu kohtunikega rääkinud, mida nad [arvavad sellest], kui selline funktsioon nagu finantsombudsman oleks Finantsinspektsiooni juures. Harju Maakohtu kohtunikud – nad tegelevad enamiku selliste vaidlustega – suhtuvad sellesse väga positiivselt. Nad näevad samuti teatavaid kitsaskohti. See oleks niisugune minu vastupeegeldus teie küsimusele. Võib-olla eraldi teema on see, kuidas me Eestit reklaamime. Kas me peame reklaamima asju, mis tegelikkusele ei vasta? Eeldus oli see, et me justkui oleme midagi reklaaminud, oleme juhtinud ootused kuhugi. Tõesti, võib-olla keegi, kellel on tekkinud need ootused, tuleb siia ja näeb, et reaalsus on sootuks teine. Äkki peaks vaatama üle selle reklaami poole ka. Ja ma ütlen veel kord: mina olen reklaaminud Eestit kui stabiilse finantssüsteemiga head äritegemise kohta.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, suur aitäh teile selle ülevaate ja põhjaliku küsimustele vastamise eest! Vabandan ette, kui mu küsimus ei ole väga asjatundlik, aga seda valdkonda ma ei tunne, julgen seda tunnistada. Aga olen seda jälginud ja näen, kui palju teile tuleb juurde lisaülesandeid, nii nagu te ka kirjeldasite. Kas lisaks trahvimisele ja kõigele muule, millest te juba ülevaate andsite, on Finantsinspektsioonil ka selline, ma ei tea, nõustamise või nõuandmise roll või kas teie poole võib pöörduda hea soovituse saamiseks, et mitte üldse sattuda olukorda, kus on vaja trahvida?

Tänan! Jah, meil on nõustamisfunktsioon, me nimetame seda selliseks finantsinnovatsiooni keskuseks. See on mõeldud selleks, et kui nüüd, ütleme, proovin viisakalt väljenduda, kampsuniga IT‑inimestel tekib mõte teha mingi äge finantsettevõte ja nad ei tea nendest regulatsioonidest midagi, siis nad julgeksid pöörduda meiesuguste poole, kes me tavaliselt käime lipsude ja ülikondadega ja räägime keerulist juttu. Me oleme loonud sellise nii-öelda pehmema funktsiooni, kus võetakse neid avasüli vastu ja antakse ka lihtsamas keeles nõu, kas üldse tasub minna finantsturule, mis nõuded seal on ja nii edasi. Selline funktsioon meil on olemas. Professionaalsetele turuosalistele anname üldist nõu väga konkreetses vormis ja ise me nimetame seda infopäevaks. [Põhjus], miks me teeme seda infopäevade [vormis], on see, et me kõikidele oma headele finantsjärelevalve subjektidele ja klientidele annaksime infot ühetaoliselt. Neil on õigus ja privileeg infopäeval osaleda ja nad saavad selle info sealt kätte. [Esiteks] ei ole professionaalsete turuosaliste nõustamine eraldi, ühekaupa hea seepärast, et üks või teine saab konkurentsieelise. Ja teine [põhjus] on see, et kui me hakkaksime ühte või teist eraldi nõustama, siis tekib huvide konflikt: ise anname nõu ja siis ise hakkame kontrollima, mis nõu me andsime. See ei toimi. Professionaalsed finantsvahendajad tegutsevad ise finantsturul omast tarkusest, kui nendel on säravad äriideed, mis annavad neile konkurentsieelise, nad teenivad ise. Meie ei teeni, meie lihtsalt kontrollime, et neil riskikontrollisüsteemid oleksid piisavalt head. Seda ma ka kirjeldasin eelmises vastuses. Ja kui nad ebaõnnestuvad, siis meie kraamime nad turult ära. Nad on ikkagi iseseisvad mängijad turul ja meie vaatame, et nad piisavalt omaksid häid inimesi, häid süsteeme ja protsesse, et riskikontrolli organisatsioon, riskid oleksid määratletud, mõõdetud ja juhitud. See on see, kuidas me tegutseme. Nõu antakse infopäevadel ja innovatsioonisegmendist ma ka rääkisin.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja, suur tänu ettekande eest! Siin saalis on vahepeal olnud jutuks trahvide temaatika. Miljon eurot tundub ühest küljest suur [summa], aga võrreldes teie poolt järelevalvatavate varade mahtude ja riskide mahtudega, on see 1 miljon eurot väga väike summa. Ajakirjanduses on praegu kõne all krüptopettus 500 miljoni euro [väärtuses]. Kas trahvidealane seadusandlus võimaldab petturilt ära võtta pettusega teenitud sissetuleku ja lisaks teha talle trahvi, et tal ei tekiks tunnet uuesti pettust toime panna või ei osutuks see petmine siiski lõpuks kasumlikuks, et väikse osa maksad trahviks ära, aga palju jääb järele ka? Kuidas nende regulatsioonidega nüüd on, kas need on küllaldased?

Aitäh! See on selles mõttes keeruline küsimus, et enamik sellest väljub finantsjärelevalve perimeetrist, mitte filosoofia mõttes, aga tehniliselt. See on rohkem küsimus kriminaalmenetlusest ja võib-olla kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ainesest. Aga ma vastan teie küsimusele läbi finantsjärelevalveprisma. [Toon] näite Sam Bankman-Friedist, kes on süüdimõistetud krüptokelm. Kulus aasta tema kinnipidamisest kuni esimese astme süüdimõistva kohtuotsuseni Ameerika Ühendriikides. Krüptokelm [pandi] 25 aastaks vangimajja. Miks ma selle näite toon ja miks on see aasta oluline? Finantssektoris on, ütleme, ülimalt vajalik hoida ja tõsta finantsvahendajate omavastutust. Karistusseadus, [kogu menetlus, lõpetades süüdimõistetu] vangi panemisega, on selle omavastutuse hoidmiseks üks vältimatult vajalik element. [Juhtumi menetlemisel] on oluline kiirus, et potentsiaalne rikkuja saaks aru, et tema teol on negatiivne tagajärg ja see saabub kiiresti. Ma tunnustan: väga hästi, et krüptokelmi [süüdimõistmine võttis] aasta aega [ja karistuseks määrati] 25 aastat [vangistust]. Eesti puhul ma näen – te viitasite sellele ka oma küsimuses –, et me vaidleme ainuüksi ühe menetlustoimingu üle poolteist aastat. Kas see on normaalne? Ma arvan, et see ei ole normaalne. Kas see kuidagi heidutab kelme? Ei, see ei heiduta kelme. See näitab, et meie süsteem on nõrk ja rikkumised, kuriteod võivad ära tasuda. See on täiesti vastupidine sellele, mis peaks olema. Kuritegevus ei tohi ära tasuda. [Seetõttu tuleks kas] trahve suurendada, menetlust lihtsustada või mida iganes. Need asjad tuleks üle vaadata, aga ma ei taha minna teiste asutuste mängumaale. Mis puudutab inspektsiooni, siis ma ka vihjasin sellele, et väärteomenetlus, mis on loodud lihtsate rikkumiste jaoks, tavainimeste jaoks, ei toimi professionaalsel finantsturul. Seal ei ole vaja nii palju garantiisid, see menetlus ei pea olema nii põhjalik ja nii edasi ja nii edasi. Enamikus Euroopa Liidu finantsjärelevalvetes ei ole selliseid karistusmenetlusi. No see on pikk jutt. On haldustrahvide institutsioon, mille üle, ma tean, ka siin käib arutelu, eks, ja nii edasi. Meie Finantsinspektsioonis väga toetame haldustrahve ja vastavat menetlust, tagades sellega teatud põhiseaduslikud õigused. Ei peaks olema enesesüüstamist ja muud sellist.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tulen korra tagasi pangakontode avamise temaatika juurde ja laiendan seda finantsinnovatsiooni [teemaga]. Te mainisite, et hindate pankade riskiisu ja vastavaid meetmeid, mida pangad on sisemiselt kasutusele võtnud selleks, et riskid oleksid hallatud. Pankade riskiisu defineerivad pankade omanikud ja juhtkond, aga kindlasti on mõju ka sellel, millised raamid on järelevalve ette kirjutanud. Ja ma küsingi, mis on järelevalve vaatest see riskiisu, mida me erinevate finantsinnovatsioonidega pangakontode avamise juures tolereerime. Kas me püüame kala minimaalse võrgusilmaga või on meil ka natuke suuremat võrgusilma? Kuhu see tasakaal on asetunud?

Tänan! Laias laastus jagunevad pangad kaheks. Ühed on universaalpangad. Ma saan aru, et praegu on fookus suunatud pigem universaalpankadele, kes makseteenuseid osutavad, sest teised [pangad], eelkõige väiksemad pangad, inglise keeles monoliner'id, tegelevad laenu andmisega, ainult lühiajalise laenu andmisega. Tõenäoliselt küsimuse fookus ei ole sinna suunatud. Ma saan niimoodi aru. Kui te küsite, kas selle viimase pangarühma puhul tegeldakse finantsinnovatsiooniga, siis vastus on, et mõned väikesed monoline‑pangad on päris tipus innovatsiooni mõttes. On muljet avaldav, kui palju on automatiseeritud krediidi andmise protsessi, jällegi vaadates euroala keskmist. Universaalpankadele, kes makseteenuseid pakuvad, järelevalve neid asju tõesti ette ei kirjuta. Pangaomanikud ise teevad potentsiaalsete tulude ja potentsiaalsete kulude põhjal otsuseid. Siin on järelevalvel päris keeruline omaniku rolli asuda. Kui omanikud näiteks on riskiisu tõstnud, aga riskikontrollisüsteemidesse ei ole piisavalt investeeritud, siis on järelevalve asi reageerida sellele vastavalt seaduses etteantud instrumentaariumile. Ja siis omanik otsustab, kas ta investeerib süsteemidesse, protsessidesse, inimestesse või mitte. Ta vaatab oma riskiisu üle ja [otsustab] ühe või teise [kasuks]. Eks me peame alati ka rahvusvahelist keskkonda vaatama. Mida ma rahvusvahelise keskkonna all mõtlen? Seal on erinevad mängijad. On finantssanktsioonid, mis on kaasaja geopoliitilises keskkonnas, nii meie regioonis kui ka üleilmselt. See, milline on Eesti roll [rahvusvahelises keskkonnas], kus me seal üldse paikneme või tahame paikneda. See on üks mõõde asjale. Teine mõõde [tuleneb] makseteenuste osutamisest. Loomulikult ei tegutse pangad immuunselt ainult Eestis, vaid neil on ka korrespondentsuhted. Kui [pank] tahab arveldada teistes valuutades, siis ta peab arvestama ka oma partnerpankade riskiisuga, mitte ainult enda riskiisuga. See on natukene keerukam pilt, kui [see, kus] on ainult üks finantsjärelevalve, üks omanik. Seal on teised stakeholder'id samuti sees. Aga ma arvan niimoodi, et üldiselt, keskmiselt, on Eestis päris hea optimum selle riskiisu osas olemas. On pangad, millel on väiksem riskiisu, millel on võib-olla natuke lihtsamad riskikontrollid. Liiga palju on inimtegevust. Kui küsimus on selles, kas on võimalik parandada panga ja tema kliendi vahelist kommunikatsiooni, siis vastus on selgelt jah. Minu arvates on see praegu liiga nurgeline. Ma saan ka neid meile, [kus on teade], et kui kuu aja jooksul midagi ei tee, siis paneme konto kinni. Kuidagi liiga mehaaniline on, võiks natuke leebemalt klienti kohelda. Ja ma tean, et pangad on sellega tegelenud ja tegelevad ka [edaspidi]. See ei ole ainult Eesti teema. Me ühe hea Rootsi kolleegiga just arutasime seda mõned ajad tagasi ja tundub, et näiteks Rootsis on samamoodi arenguruumi pankade ja nende klientide vahelises kommunikatsioonis. See on natukene nurgeline. Sellised mõtted siis vastuseks sellele küsimusele.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on: kas Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas või muud tegevused on toonud mingeid uusi, ma ei tea, trende või asju, mis on teie valdkonnas probleemiks muutunud või muutumas ja millele peaks tähelepanu pöörama?

Tänan küsimuse eest! Kui see sõda algas, siis me tuvastasime neli riskide plokki, mida me seirasime või mille puhul meile tundus, et need on teravikud, millega tegeleda. Esiteks: finantssanktsioonid. Neist me ka just rääkisime. Ette oli näha, et neid tekib väga palju. Milline oli meie finantsvahendajate võimekus neid realiseerida? Osal ei olnud võimekust ja need on turult ära läinud. Siin oli üks Vene vahendaja – KIT Finance Europe. Tema ärimudel oli vahendada Vene raha, Vene investeeringuid Euroopa Liidu kapitaliturgudele. Tema sai sanktsioone mõlemalt poolt: nii Euroopast kui ka Venemaalt. Tema ärimudel oli null. Ütlesime, et pange oma kontor siin kinni, teil ei ole enam seda väljavaadet. Teiseks: küberrisk, küberründed. [Oli küsimus], kas need lähevad suuremaks. Kiiretest riskidest ka likviidsusrisk. See tähendab seda, et inimesed lähevad paanikasse, hakkavad sularaha välja võtma [kartuses], et sõda tuleb. Ja viimane: krediidirisk. Laenuportfellide kvaliteet läheb alla, kuna kogu selle sõja [mõju] tuleb läbi nende äride tarneahelate, mis on seotud Venemaa või Ukrainaga, ja kandub üle laenuportfellidesse. Tänasel päeval võib öelda seda, et need riskid sellisena, nagu me aimasime – õigem on [öelda], et kartsime –, ei ole realiseerunud. Inimesed ei läinud närvi. Nad läksid närvi Poola piiri juures – me oleme Poola kolleegidega suhelnud sel teemal. Sõja alguses oli nii seal kui ka Leedus teatavaid küsimusi seoses sularaha ja likviidsusega. Küberründed vähemalt sõja esimeses faasis ei suurenenud, need on nüüd hiljem suurenenud. Aga ma siin [juba ennegi] vihjasin ja viitasin, et meie pangad on küberrünnetega tegelemisel juba päris hea taseme saavutanud, nii et kliendid ilmtingimata ei tunnegi enam, et üks või teine pank on küberründe all. Ega keegi kunagi – ja see on ka meie soov – ei lähe ka avalikult meedias ütlema, et nad on nüüd küberründe all. Inimesed läheks paanikasse. Seda ei ole vaja. Lihtsalt pangad juhivad need riskid ise ära. Märkimisväärseid finantssanktsioonidega seotud minetusi pole Eestis olnud ja see on kõik osaliselt tänu sellele, et me oleme rahapesu tõkestamise käigus, kuidas öelda, sihukese suhteliselt põhjaliku rehaga pangad üle käinud. Pangad ise on oma kliendibaasid üle vaadanud ja seetõttu ei ole tekkinud olulisi komplikatsioone finantssanktsioonide täitmisel. Ja viimane, krediidirisk. Need riskid ei ole ka realiseerunud. Jah, tarneahelad on ümber mängitud. Aga see ei ole kandunud üle krediidiportfellide kvaliteeti, mis on meie probleem. Me seirame seda, et kui see kvaliteet hakkab alla minema, siis me ütleme pankadele, pankade omanikele, et nüüd oleks vaja puhvreid suurendada. Need riskid ei ole selliselt realiseerunud. Need on riskid, mida me oleme teadvustanud seoses [praeguse] geopoliitilise olukorraga ja mida me jätkuvalt üsna lähedalt monitoorime.

Hea Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, suur tänu teile teie ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Andre Hanimägi. Palun!

Aitäh! Ma kasutan võimalust tänada sotsiaaldemokraatide poolt nii Eesti Panga presidenti kui ka Finantsinspektsiooni [juhatuse] esimeest. Ma tänan teid eelkõige selle eest, et teie lähenemine on viimasel [ajal], tegelikult kogu aeg, aga eriti just praegu, olnud tarbijakeskne. Nii nagu ka me enne arutasime Eesti Panga presidendiga, jah, needsamad Eesti pankade [hoiused, laenud], tähtajad, intressimarginaalid on olnud Eesti inimeste südamel ja mul on hea meel, et ka Eesti Pank on nende küsimustega tegelenud. Finantsinspektsiooni valdkonnas on sotsiaaldemokraadid enda südameasjaks võtnud tagatiseta tarbimislaenud. Me oleme ka Finantsinspektsiooni juhi ja teiste ametnikega kohtunud ja arutanud, kuidas veel paremini tagada tarbijate kaitsmist. Paraku oleme lugenud meediast aastate jooksul väga palju halbu näiteid selle kohta, kuidas inimesed on sattunud võlavangi. Jah, muidugi me võime öelda, et inimene ise peab ka vastutama oma finantstegevuse eest, aga teisalt me peame alati mõtlema ka sellele, mida meie siin saalis võime veel teha selleks, et inimesed ei satuks mingisugusesse negatiivsesse ja halba spiraali, vaid nad oleksid produktiivsed ja head ühiskonnaliikmed. Ma arvan, et need viimased eelnõud, mis on siin saalis olnud ja seaduseks saanud, näiteks krediidiinkassode [ja -ostjate seadus], on väga head sammud õiges suunas. Ma soovin Finantsinspektsioonile jõudu, sest inspektsioonile tuleb juurde järjest enam väga olulisi, aga ka väga keerulisi teemasid, millega tegeleda. Aga kindlasti ei ole me veel sealmaal, kus me saame öelda, et nüüd on kõik ja nüüd on tehtud. Ma usun, et ka Finantsinspektsioonil on veel väga pikk teekond minna. Näiteks sellesama tagatiseta tarbimislaenude küsimuse puhul on ju arutatud erinevaid [teemasid], nagu viivisemäärad, krediidikulukuse määrad. Ka selliseid olukordi, kus laenu [ei võeta mitte pangast, vaid küsitakse näiteks] Facebooki gruppides, tuleb järjest juurde. See on täiesti kontrollimatu olukord. Võib-olla ühel hetkel me peame tõdema, et ka sotsiaalmeediasse on vaja Finantsinspektsiooni või kellegi sellise hea ülevaataja rolli. Ma peatun korraks ka finantsombudsmani [teemal], mida härra Kessler on päris mitu aastat lauale pannud. [Finantsombudsmani institutsiooni loomist] toetatakse siin saalis minu hinnangul päris tugevalt ja seda toetavad ka kohtunikud, nii nagu ka välja toodi. Aga [see teema] on jäänud kuskile ministeeriumide lauale ja [küsimused], kas finantsombudsmani otsused saavad olema siduvad või ei saa olema siduvad, ei ole saanud lahendust. Ma saan aru, et sinna kivi taha ongi see küsimus jäänud. Sellest on muidugi kahju. Ka õiguskantsler on käinud sellest siin saalis rääkimas ja [tema hinnangul] on päris mitu [teemat], kus finantsombudsmanil oleks väga mõistlik ja suur roll aidata Eesti inimesi ja tagada Eesti kohtusüsteemi parem toimimine. Nii et ma loodan küll, et ühel hetkel see, mida te, härra Kessler, olete välja toonud, saab teoks. Meie kindlasti sotsiaaldemokraatide poolt anname endast parima, et see saaks teoks. Ja ma loodan, et ka ülejäänud saal mõistab, et veel on [vaja] teha teatud samme selleks, et tarbijad oleksid kaitstud ning usaldus Finantsinspektsiooni ja teenusepakkujate vastu suureneks. Aitäh!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Maris Lauri.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Lugupeetud Eesti Panga president ja Finantsinspektsiooni juht! Finantssüsteem on majanduse vereringe, mistõttu on väga oluline, et see toimiks sujuvalt, hästi. Eesti on kogenud tagajärgi, kui need protsessid ei ole olnud parimad ja on olnud reguleerimata, järelevalvamata, juhendamata. Ma arvan, et praeguseks me oleme seisus, kus me oleme enam-vähem katnud või katmas kogu finantssüsteemi. Värskelt on võetud vastu regulatsioon, mis võtab järelevalve alla krüptoturud, krediidiinkasso. Menetluses olev eelnõu võtab üle DORA regulatsiooni, mis tagab ka üleüldise kerksuse finantssüsteemis. Rahanduskomisjoni plaanide kohaselt võetakse see [eelnõu] vastu septembris. Ma nimetaksin mõned asjad, mis vajaksid meiepoolset tähelepanu. [Esimene teema on] kindlasti laenu- ja hoiuühistute üle toimuva järelevalve lahendus. Ma tõesti loodan, et need lahendused jõuavad Riigikokku sügisel. See on veninud. Teine teema, mis ei käi otseselt järelevalve alla, aga on väga oluline selleks, et finantssüsteem hästi toimiks, ka see osa, mis puudutab ohjeldamatult laenu võtmist, on positiivse krediidiregistri loomine. See on veninud lubamatult kaua. Lahendused on olemas, aga otsustamise küsimus on. Ja siis ka täna siin korduvalt mainitud niinimetatud sotsiaalkonto küsimus või põhimakseteenuse küsimus, millele siin saalis on tähelepanu osutanud ka õiguskantsler, ja meie siin Riigikogus ju kollektiivselt nõustusime, et teema vajab lahendust. Me saame ka selle lahenduse leida sügisel. Nii et mitu asja on sügisel teha. Mis see lahendus täpselt on? Kas tuleb parandada praktikaid? Ilmselt ka seda, sest teistes euroala riikides on ju põhimõtteliselt sama regulatsioon, mis meilgi, ja see toimib. Kuid ilmselt on vaja ka mõningaid seadusmuudatusi. See, milliseid [muudatusi on vaja teha], oleneb konkreetsest lahendusest. Kindlasti väärib kaalumist ka finantsombudsmani institutsiooni loomise mõte. Nii et on veel asju, mis tuleb ära lahendada. Ma ütlesin, et finantssüsteem on vereringe, ta peab toimima korralikult. Aga me ei saa seda vereringet ka jäigaks muuta, suruda seda väga kitsastesse raamidesse, sest ka siis ei hakka asjad liikuma. Või nad [hakkavad] liikuma väga aeglaselt, väga pikki teid mööda, kogu asi läheb kohmakaks ja kokkuvõttes on kahju ühiskonnale ja majandusele märkimisväärne. Meil ei ole võimalik luua ideaalset ja vigadeta toimivat süsteemi. Me peame tagama, et vead ja eksitused oleksid võimalikult tagasihoidlikud ja et oleks olemas võimekus vigade ja eksimuste ilmnemisel kiiresti reageerida. Nii et meie ülesanne on finantssüsteemi mitte tappa, sest ta on vereringe, vaid luua selline hea süsteem. Veel mõned sammud on astuda. Loodan, et nii asjassepuutuvad institutsioonid ja ametiasutused kui ka erasektor [teevad selle nimel] konstruktiivset koostööd. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ma tänan Finantsinspektsiooni juhatuse esimeest Kilvar Kesslerit, tänan Finantsinspektsiooni selle ülevaate eest, mille te tegite aasta 2023 kohta! Arutelu on lõppenud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine ka. Kolmas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest" eelnõu 208 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Valge. Teda ei ole, seega on arutelu võimatus. Neljas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sisekaitsereservi loomise kohta Siseministeeriumi valitsemisalas" eelnõu 275. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Mart Helme. Teda ei ole, seega on arutelu võimatus. Head ametikaaslased, ma palun teilt maksimaalselt ühe minuti. Ma tänan, ma tänan selle 14 aasta eest, mil mul on olnud võimalik Riigikogus teenida, istungit juhatada, teie usaldust teenida! Soovin teile jõudu teie töös [seista] Eestimaa ja Eesti inimeste hea käekäigu eest! Aitäh! Istung on lõppenud.