Первое чтение законопроекта об общественном здравоохранении (433 SE)

Tänane 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli terviseminister Riina Sikkuti. Ma nägin teda seal saali taga ja palun nüüd tõesti Riigikogu kõnetooli terviseminister Riina Sikkuti. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan Riigikogule uut rahvatervishoiu seadust, mis käsitleb tegelikult väga laia ringi teemasid. Ta asendab alates 1995. aastast kehtinud seaduse uue terviktekstiga. Ja tõesti, selle ligi 30 aasta jooksul on seaduse tekst ajale jalgu jäänud. Eelnõu eesmärk on rahvastiku tervise paranemine ja uus seadus keskendub sellele, et tagada inimeste tervise kaitse. Ja tervis ei ole pelgalt haiguste puudumine, vaid inimese sotsiaalne, füüsiline ja vaimne heaoluseisund. Miks meile terved inimesed olulised on? Muidugi saab terve inimene osaleda paremini ühiskonnaelus ja sinna panustada, Eesti arengut toetada, aga samal ajal on rahvatervishoiuga mitte järjepidevalt tegelemine väga kulukas. Suurem hulk inimesi jõuab ravile, kui neil on terviseprobleem tekkinud, ja see ravi on kulu ja ka inimese kaotus on muidugi ühiskonnale kulu. Nii et me peame terviseprobleeme ennetama. Eesti andmete põhjal me võime julgelt öelda, et 40% kõigist surmadest on seotud riskikäitumisega, mis on muudetav, mis on ennetatav. Nende kahjude ärahoidmiseks peab ka elukeskkond aitama tervist hoida. Tihti on need sekkumised lihtsad, suhteliselt odavad, tõenduspõhised ja aitavad hoida kokku meie raviraha, aga mis veel olulisem, kaitsta inimeste tervist. Uues seaduses see, mis muutub, on järgmine. Esiteks, senisest selgemalt saab kirja osapoolte vastutus ja roll. See on seadus, millega me Eestis sätestame põhimõtte, et tervis on igas poliitikas. See tähendab, et tervis ei ole ainult perearsti ja haigla vastutus. Võimalike mõjudega tervisele peab arvestama igas valdkonnas, olgu tegemist näiteks teedeehituse või haridusega. Ja tervisliku elukeskkonna kujundamisel ja tervist toetavate valikute võimaldamisel on vastutus meil kõigil, ja eriti nendes keskkondades, kus inimene viibib pikalt: töökoht, kool, lasteaed, aga ka haigla ja hooldekodu. Nii et [vastutus kehtib ka] väljaspool klassikalist tervishoiusüsteemi. Kujundada ümbritsevat keskkonda selliselt, et see oleks laiemas mõttes inimeste füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu toetav, ongi selle seaduse eesmärk. Seaduses tuuakse välja nii ministeeriumide ülesanded ja vastutus mõju hinnata kui ka kohaliku omavalitsuse ülesanded. Kehtivas rahvatervise seaduses on tõesti terminoloogia vananenud ja kohaliku omavalitsuse ülesanded on vananenud, aga oluline on rõhutada, et uues seaduses ei ole omavalitsustele pandud lisaülesandeid. Senised ülesanded on selgemalt lahti kirjutatud, kasutades kaasaegset terminoloogiat. [See seadus] on kohalike omavalitsuste tegevusi juhtiv dokument, mis annab sellise tervise ja heaolu profiili, kirjeldab omavalitsuses elavate inimeste tervislikku seisundit ja vajadusi, ka abivajadust. See on selgemaks kirjutatud. Kui praegu tuleb tervise ja heaolu profiili uuendada iga nelja aasta järel, siis tegelikult tervise ja rahvastikuga seotud protsessid on sageli aeglased. Nüüd see kohustus uuendada iga nelja aasta järel läheb maha, iga nelja aasta järel tuleb hinnata profiili uuendamise vajadust. Kui on toimunud olulised muutused, tuleb profiili uuendada, kui ei ole, saab vana profiili alusel kavandada uusi tegevusi. Eelnõuga rõhutatakse selgelt, et rahvatervishoid on selline arendusvaldkond. See peab olema terviklik, tuginema analüüsidele, seada tuleb mõõdetavaid eesmärke ja järjepidevalt tuleks ellu viia tõenduspõhiseid tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. Kui me räägime sihtrühmadest, siis seadusemuudatuste olulisim sihtrühm on lapsed. Alustades sellest, millised on nõuded lasteaedadele ja koolidele, samuti toidule, mida me pakume – on need lasteasutused, lastelaagrid või ka teised kohad, kus me maksumaksja raha eest toitu pakume. Seaduses tuuakse üldpõhimõtted ja rakendusaktis täpsustused. Vähendatakse lisatud suhkru rolli, ehk tähtis on see, kuidas lapsed toiduga vajaliku energia kätte saavad. Klaas morssi ja köögiviljad ja täisteratooted võivad olla samasuguse kaloraažiga, kuid mitmekesise ja tasakaalustatud toidulaua kujundamisel on neil erinev tähtsus. Samuti on tähtis, et puhvetites pakutav toit ja jook oleks tervislikum. Uue seaduse kohaselt me anname koolidirektoritele õiguse pakutavale toidule ja joogile sellised nõuded seada. Direktorite jaoks on olemas alusmaterjal, Tervise Arengu Instituudi koostatud juhend, mis on juba praegu veebis kättesaadav. Koolipere saab omavahel läbi arutada, kuidas laste tasakaalustatud toitumist paremini toetada ja milliseid tooteid puhvetis müüa. Sealjuures tuleb mainida, et Eesti on üks [vähestest] Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus koolides müügiks pakutavale toidule mingisuguseid nõudeid kehtestatud ei ole. Lisaks Eestile ka Poola, Tšehhi ja Itaalia on need, kes koolis pakutavaid jooke ja toitu ei reguleeri. Jutt on enamasti limonaadist, maiustustest ja väga kõrge soola- ja rasvasisaldusega snäkkidest, mille asemel võiks pakkuda tervislikke valikuid. Järgmiseks puudutab seadus solaariumi- ja tätoveerimisteenust. Uue seaduse kohaselt lubame solaariumi- ja tätoveerimisteenuseid vaid täisealistele. Sellel on selgelt tervisega seotud põhjused. Mida varasemas eas inimene solaariumis käimist alustab, seda kõrgem on tema risk. Solaarium kuulub esimese grupi kantserogeenide hulka ja selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud ja tugev. Teadusuuringud näitavad, et inimesel, kes on elu jooksul vähemalt korra solaariumi külastanud, on juba viiendiku võrra suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui solaariumit mittekülastavatel inimestel. Ja kui esimene solaariumikülastus on toimunud noores eas, tõuseb haigestumise risk ligi 60% ja kasvab iga kasutuskorraga. Ka suureneb risk haigestuda lisaks melanoomile teist tüüpi nahavähki ja tõesti, nooremas eas solaariumi kasutajad on väga suure riski all. Enamik Euroopa Liidu riike on solaariumikasutuse lubanud vaid täisealistele. Järgmiseks tätoveerimisest. Tätoveerimise terviseohud tulenevad peamiselt kasutatavatest värvainetest. Need võivad sisaldada raskmetalle, erinevaid ühendeid, mis on negatiivse tervisemõjuga ja samuti võivad soodustada vähki haigestumist. Mida varasemas eas inimene laseb tätoveeringu teha, puutudes seekaudu kokku potentsiaalselt kantserogeensete ainetega, seda suurem tõenäosus on elu jooksul haigestuda. Ka siin me lähtume teiste riikide praktikast. Alaealistele on tätoveerimine keelatud Küprosel, Taanis, Prantsusmaal, Maltal, Rumeenias, Rootsis ja Suurbritannias. Ühtlasi keelustatakse eelnõuga silmamunade tätoveerimine, mis on väga suure riski ja püsiva tervisekahjustuse ohuga. Samuti uuendame nõudeid iluteenuse osutajatele. Iluteenuse osutaja teadmised peavad edaspidi olema tõendatud, [tal peab olema] haridustunnistus, koolitustõend, sertifikaat või muu tõendusmaterjal, aga ka kogemused. Need võivad olla omandatud koolitustel või muul moel. Selle nõude eesmärk on tagada, et iluteenuseid vahetult osutavatel isikutel oleks piisavalt teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi protseduuride ohutuks teostamiseks, ning seeläbi parandada iluteenuste kvaliteeti ja ohutust. Head saadikud! Libameditsiin ja tervisealane valeinfo levivad suure hooga. Kui läheb hästi, siis need nii-öelda kõikvõimsad ravimid ja ravimeetodid ei süvenda inimese terviseprobleeme ega ohusta tervist. Paraku see nii alati ei ole. Osa libameditsiinist tegutseb mürgiste ainetega, nii tervisele ohtlike taimsete ja loomsete saadustega kui ka kemikaalidega. Ja kui kutsutakse inimesi üles tarbima neid mürgiseid aineid tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise eesmärgil, siis nüüd saab Terviseamet õiguse sekkuda, järelevalvet teha ja vajadusel ka trahv määrata. Kuna tavainimesel puuduvad teadmised, kuidas või kas üldse kasutada mürgiseid seeni, taimi või loomseid saadusi nii, et need ei oleks tervisele ohtlikud, siis võivad tekkida väga tõsised mürgistusjuhtumid. Meil on hulganisti näiteid, kus inimestel soovitatakse erinevate haiguste raviks kasutada kemikaale, seeni, mürgiseid taimi. Eestis on korraldatud konnamürgiseansse, mille eestvedajad lubavad tervisega seotud ja mitteseotud probleemide lahenemist. Konnamürgiseansil osalemisega on seotud Eestis vähemalt üks surmajuhtum. Piirangu mõte on, et inimene, kellel puuduvad vastavad teadmised, ei hakkaks iseseisvalt lootuses paraneda või murele lahendust leida [midagi sellist kasutama], näiteks ohtlikke kemikaale ravimise eesmärgil kokku segama ja sel moel ennast või teisi kahjustama või siis taimede või mürgiste seente manustamisega ennast ohtu seadma. Uue seaduse kohaselt peavad teenuse osutajad veenduma, et toode või teenus, mida nad reklaamivad ja pakuvad, ei ole ohtlik inimese tervisele, selles tuleb veenduda ka siis, kui need ained pärinevad loodusest. Kui toode on mõeldud koduseks puhastusvahendiks, siis ei tohi teha üleskutset selle sissejoomiseks tervise parandamise eesmärgil. Kuidas järelevalve täpsemalt töötab? Juba täna on Terviseametis tööl veebinõunik, kelle eesmärk on märgata veebikeskkondades valdkondlikke murekohti ja nendele reageerida. Eesmärk on hoida ära olukordi, kus inimene kasutab teenuseid, tooteid või nõuandeid, mis võivad olla tervist kahjustavad. Tulevikus Terviseameti järelevalvevõimalused laienevad: on võimalik teha trahvi, võtta vallasasja hoiule, vajadusel hävitada, teha kontrollkäike, rakendada viibimiskeeldu näiteks laatadel, kui on näha, et müüakse tervise parandamise [sildi all] inimestele ohtlikke tooteid. Aga fookus on siiski ennetamisel. See on ennetamise seadus, nii et eelkõige me kontrollime toote ja teenuse reklaami õiguspärasust ja proovime vältida tervisekahju teket. Kaebuspõhine järelevalve mõistetavalt jätkub. Nii et kui inimene näeb sääraseid valejutuga tervenemist lubavaid mürke ja jõuab järeldusele, et see nii ei peaks olema, siis kahtlemata tuleb pöörduda Terviseameti poole ja ka sellisel viisil sekkuda. Lisaks on kavas muuta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust. See tähendab, et luuakse uue psühhoaktiivse aine käitlemise ajutised tingimused, mis võimaldab potentsiaalse ohu korral kiiremat aine turult kõrvaldamist. Seni on olnud uute ohtlike ainete turult eemaldamise protsess pikk. Praegu läheb umbes kuu aega, et uus aine nimekirja lisada, aga kui mõne aine puhul tõesti tõenduspõhine informatsioon on olemas ja see Eesti turul liigub, on oht meie inimeste tervisele, siis saaks seda teha kiiremini. Kui ei ole tõenduspõhist informatsiooni, laborianalüüse ja teiste riikide infot, siis kahtlemata see protseduur on pikem, võib praegu võtta aega kuni kuus kuud, kuni on võimalus toetuda näiteks teiste riikide praktikale ja kogemustele. Peale ajutise käitlemise tingimuste loomist selle seadusega jõuab aine nimekirja kahe nädala jooksul ja siis on aega üks aasta, et ametlikult aine nimekirja lisada. Nii palju siis konkreetsest rahvatervishoiu seadusest. Seaduse tekst ise on napp, tõesti on 14 või 15 lehekülge. Lisaks on teiste seaduste muudatused, mis puudutavad peamiselt terminoloogiat. Aga selle seadusega antakse volitusnormid väga mitme määruse jaoks. Praegu on 21 määrust, suurusjärk jääb samaks. Koos rahvatervishoiu seaduse uuendamisega ajakohastatakse mitmeid määruseid, alustades nõuetest ilu- ja isikuteenuste osutamisele, ujulatele, basseinidele, veekeskustele, laste toitlustamisele, haridus- ja sotsiaalteenuste osutamisele, püsi- ja projektilaagritele. Ja on veel mitmed määrused, mis on ajale jalgu jäänud. Üks määrus liigub rahvatervishoiu seadusest välja tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse. See on soolise ebakõla temaatikat käsitlev määrus. Eelnõuga soolise ebakõla käsitluses sisulisi muutusi ei tehta, aga kuna tegemist ei ole ennetamisega, vaid ikkagi tervishoiuteenuse osutamisega konsiiliumi või komisjoni poolt, arstid on seal nõu andmas, siis tervishoiuteenuste korraldamise seadus on sobivam [õigusakt], kus volitusnorm määruse jaoks peaks asuma. Rahvatervishoiu seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. juulil. Eelnõu koostamisel olid partneriteks Rahandusministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium ja Kliimaministeerium. Koostööd tehti ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Eelnõu on enne kooskõlastusringile saatmist tutvustatud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele ja koolide esindajatele, sealhulgas Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatele. Praeguse rahvatervise seaduse teksti uuendav eelnõu on varem Riigikogu suures saalis olnud. See langes koosseisu lõppemise tõttu 2023. aasta alguses menetlusest välja. Käesolev versioon sisaldab mõningaid täiendusi. Üheks uueks sätteks on § 15, kus sätestatakse piirangud mürgiste või inimese tervisele ohtlike taimsete ja loomsete saaduste ning kemikaalide müügipakkumiste tegemisel inimeste tervise parandamise [sildi all]. Seadusse on lisatud § 30 uuringueetika komitee kohta, kes hindab erinevatest andmekogudest ja infosüsteemidest teadusuuringu ja statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust. Kolmas muudatus puudutab kemikaaliseadust. Paragrahvis 44 määratakse uuringuid tegevate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise asutuseks Terviseamet. Lisaks on tehtud täiendus, millest viimati rääkisin: potentsiaalselt ohtlike ja psühhoaktiivsete ainete puhul saame kiiremalt neid turult eemaldada ja seeläbi terviseriske vähendada. Kokkuvõttes on uue seaduse eesmärk luua tingimused inimeste eeldatava ja tervena elatud elu pikenemiseks, ennetada ja vähendada ebasoovitavaid tervisemõjusid elukeskkonnas ja ebavõrdsust elanike terviseseisundis ja seeläbi saavutada positiivseid muutusi rahvastiku tervises. Uus seadus on kahtlemata samm edasi terve ühiskonna suunas ja me ei tegele probleemidega siis, kui need on tekkinud, vaid hoolitseme selle eest, et neid eos ennetada. Palun teil eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Võib-olla rahvatervise seisukohalt kõige parem aeg selle seaduse vastuvõtmiseks ei ole, aga see on põhjalik seadus. Minu küsimus on tegelikult registrite või andmekogude kohta. Selles seaduses on mainitud ainult mõned registrid või andmekogud, aga mõni päev tagasi said sotsiaalkomisjoni liikmed kirja Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsilt, kes teeb ettepaneku, ja minu arust õigustatud ettepaneku, et ka sellesisuline register ja selle seadus peaks olema. Neid registreid on veel teisigi. Kuidas sa näed, kunas Eesti hakkab ka liikuma selles suunas, et me oleme registrite riik, nii nagu Skandinaavias on, ja teeme teaduspõhiseid, mitte emotsioonidepõhiseid otsuseid?

Aitäh, väga hea küsimus! Tõepoolest, meil on tegelikult väga häid ja kvaliteetseid registreid, mille põhjal teha teadustööd ja parandada ka tervishoiuteenuste osutamist. Ma tooksin välja kaks asja. Üks on see, milliseid registreid veel on vaja, mis see optimaalne arv on. Praegu raseduse infosüsteemi juurde arendataksegi viljakusravi puudutavat osa. Kui me muidu kogume andmeid raseduse kulgemise, katkemise, katkestamise, ema ja vastsündinu haigestumise, suremuse analüüsimiseks, siis kõik see, mis puudutab viljatusravi ja nende inimeste arvu, kes viljatusravi läbi teevad ja ka lapsed saavad – nende arv kasvab –, on ka väga väärtuslik andmebaas, et vaadata nende laste riske kogu nende elu jooksul. Nii et kahtlemata ma toetan viljatusraviregistri loomist. Nüüd, andmekoosseisu osas on minu arust kokkulepe juba saavutatud ja kui me suudame ära sõnastada ka vajalikud muudatused selles seaduses, siis tõepoolest pärast esimest lugemist saab teha muudatusettepaneku, on see siis seltsi poolt või Sotsiaalministeeriumi poolt, et raseduse infosüsteemi juurde lisada ka see, mis puudutab viljakusravi. Nüüd teine aspekt lisaks sellele, millised registrid meil olemas on. Paljuski registrid, mida me siin seaduses kirjeldame, seisavad tervise infosüsteemist eraldi. Neid andmeid kogutakse eraldi, Tervise Arengu Instituut peab registrit ja siiamaani on see meid hästi teeninud. Tulevikku vaadates peaks kahtlemata tegema sama, nagu näiteks vähi sõeluuringu registriga on juba tehtud. Tervise infosüsteemi kogunevad andmed inimese tervisliku seisundi, diagnooside, tehtud analüüside ja osutatud protseduuride kohta ning ka registriandmed peaks saama tervise infosüsteemist, et meil ei oleks eraldi registri pidamist ja tervise infosüsteemi. Esimene samm vähi sõeluuringute registriga on tehtud. Eks see otsapidi on nii IT-alase ressursi kui ka analüütilise ressursi, samamoodi investeeringute küsimus järgmisteks aastateks, millises tempos me suudame ülejäänud registrid ka tervise infosüsteemi viia. Aga lõpuks, kui see tehtud saab, siis minu arvates see on maailmas esmakordne – sellises mahus tervise infosüsteemi põhjal registrite pidamine. Ja siis saab neid juurde luua ilma nende piiranguteta, mis meil praegu on. Teadustöö tegemiseks, aga ma arvan, et ka patsientidele paremaks teenuste osutamiseks, ravi järjepidevuse tagamiseks oleks vaja registritega rohkem tööd teha. Omaette väärtus on need inimesed, kes praegu initsiatiivi registri loomiseks võtavad, arutelusid peavad, andmekoosseisus kokku lepivad. Eestis ongi väga kitsas ring spetsialiste ja väga tore, kui nemad pühendunult selle registri ülesehitamises kaasa löövad. Seda suurem on kindlus, et nad ka kasutavad seda infot, mis sinna koguneb, ja sellest küll kellelgi kahju ei ole. Ma väga loodan, et selline teadmispõhine otsustamine ja meie enda inimeste andmete analüüsi põhjal kujundatud tervishoiuteenused, tehtavad otsused, tervisepoliitilised otsused on tulevikus ikka rohkem reegel kui erand.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Nagu te hästi teate, seda seaduseelnõu on ennegi püütud parlamendis heaks kiita. Paari aasta eest see kahjuks takerdus triviaalsetesse vaidlustesse. Tegelikult oleks see pidanud jõustuma mitme aasta eest. Ma küsingi nii. Minu jaoks üks suuremaid murekohti, mida tegelikult see eelnõu lahendada püüab, on just seotud libameditsiiniga, mille ohvriteks on meie hulgas sattunud nii palju lapsi kui ka täiskasvanuid. Paratamatult me näeme, et see mure, või võib öelda, lausa trend ise kuskile ei kao. See seaduseelnõu näeb ette mitmed konkreetsed meetmed, millele te ka tähelepanu juhtisite. Jõustub seadus loodetavasti juulis 2025. Ma küsin niipidi: mida me seni saame teha, et aidata kaasa nii-öelda alternatiivmeditsiini, aga õigem oleks öelda, libaravi leviku tõkestamisele meie ühiskonnas? Tegelikkuses toob see kaasa arvestatava tervisekahju ja kahjuks ka surmajuhtumeid.

Aitäh! Seaduse jõustumiseni on tõesti aega, aga lisaks teeb seadus vaid esimese sammu ja tegeleb ainult nende toodetega, mis on päriselt mürgised, inimese tervisele ohtlikud. Ja mittetõenduspõhist informatsiooni ja teenuseid, mille puhul [ei ole mängus] mürk, pakutakse ka pärast seaduse jõustumist. Seal jäävad riigi käed endiselt lühikeseks. Arvestades seda, et nii sotsiaalmeedia kui ka usaldamatuse levik ühiskonnas loob soodsa pinnase personaalsete pakkumiste tegemiseks, inimestega ööpäev läbi ühenduse hoidmiseks või võtmiseks, neile, ma ei tea, atraktiivsete ettepanekute tegemiseks, oma lugude jagamiseks, peab [vastu]tegevus lisaks seaduses ette nähtud võimalikele trahvidele olema ikkagi ka tõenduspõhise info jagamine. [Eesmärk on] teadlikkuse tõstmine, tõenduspõhise info jagamine, ekspertide eetrisse toomine, et nad saaks ümber lükata valet, mida levitatakse. Kahtlemata me kõik soovime olla terved, aga tihtipeale sellist imetabletti või mingisugust võlulahendust olemas ei ole, mis mured ära võtab ja kõigi asjade puhul aitab. Ükskõik kui palju me tahame seda uskuda, enamasti see võimalik ei ole. Lahenduseks on ikkagi tõenduspõhise meditsiini pakutav rohi, mis võib küll olla kibe, või protseduur, mis võib olla ebameeldiv, aga see on ainus viis, kuidas oma tervist taastada või tervena püsida. Tuleb kuulata eksperte. Eks ka siin saalis saab ekspertidele rohkem sõna anda ja ümber lükata levivat valeinformatsiooni, puudutagu see vaktsineerimist või MMS-i või muid sekkumisi.

Suur tänu, auväärt minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni otsuseid tutvustab sotsiaalkomisjoni liige, kolleeg Karmen Joller. Palun!

Tere õhtust kõigile! Minister andis juba väga hea ülevaate seaduseelnõust, mis leidis väga positiivset vastukaja ka meie komisjoni liikmetelt, eriti arstidest liikmetelt. Ma olen veendunud, et need esialgu võib-olla küll väikesed sammud, aga ikkagi juba sammud edasi leiavad head vastukaja ka kõikidelt teistelt Eesti arstidelt. Aga lühidalt teemadest, mis kerkisid arutelus esile. Nagu minister siin juba tutvustas, et seaduse järgi ei tohi loomsetele ja taimsetele toodetele, millel ei ole raviomadusi, raviomadusi omistada. Tekkis küsimus, kuidas on lood erinevate kemikaalidega, millel ei ole raviomadusi, aga millele neid omistatakse. Lisaks on meil on olemas ka väga kuulsaks ja rikkaks saanud "terapeudid" ehk inimesed, kes nimetavad end terapeutideks, aga tegelikult neil ei ole mitte mingisugust eriharidust. Arutelu käigus jõudsime järeldusele, et neid probleeme tegelikult reguleerivad teised seadused, aga just nimelt terapeudi ametinimetuse osas võib-olla tuleb tulevikus muudatus. Siis räägiti, nagu juba ka juttu oli, väärinfo levikust. Oli ettepanek, et üks Terviseameti või ministeeriumi tervist edendav meede – seadus nimelt sätestab erinevad meetmed – võiks olla keskendumine väärinfo leviku pidurdamisele ja strateegiate väljakujundamisele. Näiteks kaitsevaldkonnas väärinfo leviku pidurdamiseks on meil teatud strateegia olemas, aga terviseinfo osas see praktiliselt puudub. Samas me teame, et see mõjutab ka haigekassa ehk siis Tervisekassa eelarvet, meie kõigi raviraha. See on selline võib-olla veidi küüniline lähenemine, aga libainfo tagajärjel inimeste tervise halvenemisega kaasnevad haiguslehed ja nii edasi, tegelikult ka surmad, rääkimata ohust laste tervisele, kui meil juba praegu on langenud vaktsineeritus mitme haiguse vastu alla Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud piiri. Lisaks oli juttu koolipäeva algusest ja arutati ka koolitoidu küsimusi, eriti suhkrusisaldust koolitoidus. Siin on erinevaid aspekte, mida tuleb kaaluda. Koolipäeva alguse puhul toodi välja, et see paneb KOV-ide õlgadele siiski ühe väikese või suure [muudatuse tegemise], milleks on bussitranspordi kohandamine koolipäeva algusega. Jutuks tulid ka e-ained, mille kohta minister selgitas, et toidus olevate e-ainete kasutamist ja piirnorme reguleerib teine seadus ja sellega tegeleb teine asutus. Komisjonis tehti järgmised ettepanekud. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. juunil, selle vastu oli 2 saadikut ja poolt 6, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati Karmen Joller, mis oli konsensuslik otsus, ja tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada: poolt 6, vastu 1, erapooletuid 1. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Irja Lutsar, palun!

Lugupeetud eesistuja! Kallid Riigikogu liikmed, kes veel siin saalis on! Vaevalt et keegi nii hilja televiisorit veel vaatab. Tegemist on väga mahuka ja kindlasti väga hea seadusega, mida eelkõnelejad hästi tutvustasid. Tahaksin ainult tähelepanu juhtida paarile punktile, mida see seadus veel reguleerib. See seadus reguleerib tätoveerimist. Tätoveerimine ei ole uus asi maailmas, aga niisugune, ütleme, laialdane tätoveerimine on uus. Varasemalt tätoveerimist reguleerida tarvis ei olnud, seda kasutati ainult vanglates ja seetõttu oli teada, et tätoveeritud inimene on kinnipidamisasutuses viibinud. Tänapäeval on tätoveerimine muutunud väga populaarseks mitte ainult täiskasvanute, vaid ka väga noorte inimeste hulgas. Alaealistele keelatakse tätoveerimine ära, mis on kindlasti väga õige, sest tätoveerimine on sisuliselt naha kahjustamine, ja kas see nii noores vanuses on ohutu, seda me praegu ei tea. Ja teiseks, kas inimene, kes on 15–16 aastat vana, on teadlik nendes otsustes, mida ta teeb? Teine asi, mida see seadus osaliselt reguleerib, on needsamad registrid, mida ma juba ministrile küsimust esitades mainisin, ja minister osaliselt sellele küsimusele ka vastas. Aga meil on ikkagi väga väheste haiguste jaoks registrid, kui me jätame välja entusiastid, kes on loonud registrid oma arvutites. Mina olen tegelenud HIV-infektsiooni registriga. See on 15 aastat vana, meil on 15 aasta kohta andmed. Kõik need andmed tuleks süstematiseerida ja siis võib-olla saaks Eesti niisuguseks Skandinaavia maa [moodi maaks], kus on hulga aastate kohta andmeid. Ühelt poolt on see kasulik tõesti teadusuuringute tegemiseks, aga teiselt poolt me saame ka väga häid rahvatervise otsuseid teha, kui meil on olemas korralikud registrid. Nii et kui me selles seaduses ei jõua seda reguleerida, siis registrite seadustamine tuleb kindlasti Eesti riigil ette võtta. Mina tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 433 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. juuni kell 17.15.