Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) kolmas lugemine

Kaheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tundus, et enam küünilisemaks minna ei saa, aga nüüd on valitsus otsustanud lisaks erinevatele maksutõusudele ja trahvide tõstmisele tõsta mitmekordselt ka riigilõive. Veel üks karistus ja maks inimestele valitsuse saamatu majanduspoliitika eest. Valitsuse liikmed muidugi ütlevad, et riigilõive pole ammu tõstetud, nüüd on seda vaja kiiresti teha. Lisaks arvasid eelnõu koostajad, et on väga kavalad, kui ei too välja, et riigilõivude tõstmine on vajalik vaid eelarve täitmiseks. Aga seda on mainitud teiste eelnõude …

Head ametikaaslased, ma vabandan! Hea ettekandja, ma vabandan! Saalis on liiga suur lärm ja ma palun vaiksemalt saalis. Aitäh!

Aitäh, istungi juhataja! Jah, tõesti, tegelikult seda, et riigilõivude [tõus] on tehtud vaid riigieelarve täitmiseks, on mainitud teiste eelnõude seletuskirjades. Seletuskirjad toovad välja järgmist: eelarvestrateegias on mitu tulumeedet – just nimelt tulumeedet –, nagu näiteks mootorsõidukimaksu, magustatud jookide maksu, riigikaitsemaksu kehtestamine, aga ka keskkonnatasude, trahvide ja riigilõivude tõstmine. Ehk valitsus isegi ei varja, et seda tehakse eelarve täitmise eesmärgil. ID-kaardi kiirkorras taotlemise eest tuleb edaspidi tasuda lausa kuus korda rohkem: 45 euro asemel 250 eurot. Ometi ei ole passi või ID-kaardi taotlemine mugavusteenus ning kui inimesel on vajadus seda teha kiirkorras, siis selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Riigil on kohustus tagada need teenused adekvaatse hinnaga. Kujutage ette, kui teil on näiteks vaja reisile minna ja kogemata avastate, et pass on kadunud või kehtivuse tähtajani on [jäänud vähem] kui kuus kuud – mõnede riikide puhul on see nõue –, siis peategi selle eest tasuma 250 eurot. Kui peaksite korraga taotlema nii passi kui ka ID-kaarti, siis see hakkab maksma 500 eurot. Ma tuletan meelde, et seadusest tuleneb põhimõte, et riigilõive kehtestatakse sellises määras, mis katab vähemalt toiminguga kaasnevad kulud. Samas ei tohiks [riigilõiv] olla liiga suur ja selle eesmärgiks ei tohi olla iseseisva täiendava tuluallika loomine riigile. Ja mina sügavalt kahtlen, et sellest põhimõttest on lähtutud, eriti kui seletuskirjades mainitakse, et see on üks täiendav tulumeede. Riigikohus on muu hulgas märkinud ka seda, et riigilõivuseadus sätestab, et kui on kaalukas avalik huvi, eelkõige sotsiaalsed ja majanduslikud kaalutlused, siis võib riigilõivumäärad kehtestada ka väiksemas ulatuses ehk see võib olla madalam. Arvestades seda, et dokumendi olemasolu on üks olulisimatest kodanike kohustustest, siis karistada inimesi selle eest – viia põhimõtteliselt nad makseraskustesse –, et nad vajavad dokumenti kiirkorras, pole ei õiglane ega proportsionaalne meede. Ja seejuures tuuakse välja, et see on osa eelarvestrateegiast! Kahjuks tõstetakse ka neid määrasid, mis on seotud alaealiste, pensionäride ja eakate toimingutega. Veel üks aspekt: muu hulgas tõusevad riigilõivud kodakondsuse taotluse toimingute eest. Varem maksid need 13 eurot, nüüd hakkavad maksma 150 eurot ehk on 12‑kordne tõus. Mul on küsimus valitsusele. Kui me ühelt poolt kogu aeg räägime sellest, kui oluline on see, et inimesed taotleksid kodakondsust, saaksid kodanikeks, riik peab panustama sellesse, et neil oleks motivatsioon [seda teha], siis kuidas me teiselt poolt tõstame neid riigilõive 12 korda? Läheb kuidagi vastuollu see loogika. Samal ajal kui riik räägib digitaliseerimisest ja optimeerimisest, tundub, et meil on hoopis vastupidine olukord. Protsessid peaksid muutuma odavamaks, aga meil, vastupidi, tekib ametnikke juurde, hinnad tõusevad lausa viiekordselt. Siit tekib küsimus, et miks me siis räägime digitaliseerimisest, kui inimestele on see kõik vaid kallim. Me ju saame passi või ID-kaardi [taotluse] esitada digitaalses süsteemis. Kusjuures eelmises koosseisus võtsime vastu sellise seaduse, et ka abieluavalduse saab esitada digitaalselt. Ometigi ka abielukande tegemine muutub inimestele palju kallimaks. Kui ma küsisin selle kohta Kaja Kallase käest ühes infotunnis, siis ma sain vastuse, mis mind jahmatas. Nimelt, peaminister ütles, et tegelikult kõik need infotehnoloogialahendused, mida me igal pool reklaamime, lähevad iga aastaga meile aina rohkem ja rohkem maksma ning juba täna me tegelikult ei suuda neid enam üleval pidada ja neid kulusid katta. Et isegi ametnike hoidmine oleks odavam kui kõik need IT-lahendused ja ‑süsteemid, mis meil on. Selline digiriik siis. Keskerakonna fraktsioon esitas 22 väga olulist sisulist muudatusettepanekut. Eelmisel nädalal me istusime siin öösel, hääletasime neid. Jah, tõesti, võtsime ka vaheaegasid. Palusime koalitsioonil järele mõelda, kas 250 eurot ID-kaardi tegemise eest on ikkagi adekvaatne hind. Kahjuks kõik muudatusettepanekud hääletati maha. Kusjuures tahaks veel eraldi mainida üht muudatusettepanekut, mis puudutas e-residentsuse taotlusega seotud riigilõive. Meie ettepanek oli, et ka need võiksid jääda samaks. See on olnud siiamaani alati üks Eesti edulugu, e-residentsus, aga koalitsioon otsustas, et tõstame ka siin riigilõive. Aga üks oluline tähelepanek. Nüüd on pilt natukene selgem, sest meile tuli lisaeelarve. Ja mida ütleb lisaeelarve? Lisaeelarves on kirjas, et 20% ulatuses kärbitakse e-residentsuse programmi. Ja selle eelnõuga tõstetakse riigilõive. Võib-olla võiks siis otse välja öelda, et see on asi, millega riik, praegune valitsus, enam tegeleda ei soovi. Huvitaval kombel ainus muudatus, mille komisjon läbi lasi, oli relvaloataotluste riigilõivude alandamine. Väga huvitav, et jahimeestele tuldi vastu, see oli prioriteetsem, aga inimeste dokumentide [taotlemise] riigilõivu kuuekordne tõus [jääb], see prioriteet ei pädenud. Muidugi Keskerakond ei toeta riigilõivude tõstmist, see on järjekordne maks inimestele, valitsuse ebakompetentsuse maks. Keskerakond hääletab eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head pealtvaatajad! Nüüd selle kolmanda lugemisega, kus meil tuleb [hääletusele] riigilõivuseaduse muutmine, me tõepoolest otsustame praegu saalis selle üle, kas tõsta riigilõivusid. Enamus asju on Siseministeeriumi vastutusalas: isikut tõendavad dokumendid, toimingud inimeste dokumentidega ja nendega seotud tegevused. Kui me võtame isikut tõendava dokumendi taotlemise, siis seletuskiri ütleb, et enamus [riigilõivu] tõstmise põhjuseid on seotud sellega, et peab lähtuma toimingu põhimõtetest ning kaasnevast kulust. Kaasneva kuluna on välja toodud erinevate püsikulude tõus, on nimetatud ruumirenti, infotehnoloogiat, telefone, paberit, kontoritarbeid ja blankette. Kui ma hakkasin mõtlema, milliseid blankette me täidame niiviisi füüsilisel kujul pliiatsi ja pastakaga, et me saaksime ID-kaardi, siis mina ei suutnud seda välja mõelda. Võib-olla välisesindustes on see tõesti vajalik ja selle vastu ma ei vaidlegi. Aga praegusel juhul on erinevad võimalused: kas teha ise elektrooniliselt, teha Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindusbüroos ning kolmas variant on teha välisesinduses. Sellest lähtuvalt ma ei suutnud leida põhjendust, miks me peaksime seda riigilõivu tõstma. Seda enam, et tegemist ei ole, nii nagu ka eelkõneleja rääkis, mugavustarbimisega, vaid see on riigi antud kohustus inimestele, et isik peab olema tuvastatav, on see siis isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi abil. Nende riigilõivude tõstmine ei saa olla sellises suures mahus, et tuleb olulisel määral rahakotti kergendada. Ja nüüd on riigi otsus, et sealt võetakse raha, suurusjärk oli vist 27 miljonit. Veel on seletuskirjas öeldud, et kuna riigilõivud tõusevad, siis planeeritav laekumine võib olla 10% väiksem. Kuidas sellest loogikast aru saada? Kui kõik inimesed peavad ennast identifitseerima ja olema dokumendiga kaetud, siis sellisel juhul neil peab [dokument] olema. Seega, riigilõivude tõus lööb otseselt inimeste rahakotti ja riigieelarvesse peaks laekuma lisaraha. Aga kuhu see raha läheb? Ma ei ole sugugi kindel, et see läheb nendesamade toimingute nõndanimetatud kaasrahastamiseks, kus tegelikud kulud välja tulevad, et tegelike kulude alusel saaksid inimesed seda teha. Mingis osas oli veel [kirjas], et kiirpasside ja kiirdokumentide väljaandmise aeg kiireneb viielt päevalt kahele päevale ja summa tõuseb mitmekordseks. Ma ei saanud aru, kas sinna pannakse kiirem internet või miks need kiiremini liiguvad. Seal ei teki reaalset kulu nii palju, et peaks dokumentide väljastamise riigilõivu mitmekordselt tõstma. Perekonnaseisuga ja perekonnaga seotud toimingute riigilõivude tõstmine on täpselt samamoodi ainult ettekääne, et inimestelt raha lihtsalt käest ära võtta, kui inimesed tahavad perekonna ja enda jaoks teha õiguslikke [toiminguid] ning nime vahetada, on ta siis abielukande puhul või muudel põhjustel. Sellest lähtuvalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta riigilõivude tõstmist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 417 lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 417. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 53, vastu 22, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417 seadusena vastu võetud. Kaheksas päevakorrapunkt on käsitletud.