Nordica erikontrolli lõppraport

Neljas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Rene Kokk ja teema on Nordica erikontrolli lõppraport. Rene Kokk, palun!

Tänan, hea esimees! Lugupeetud peaminister, siit on kohe hea jätkata. Kahjuks nüüd Nordica pankrotimenetlus käib ja ilmselt saab maksumaksja siit jälle päris kopsaka rahalise tšeki, mis tuulde läheb. Aga tahtsin küsida selle kohta, et te tellisite selle Nordica erikontrolli auditi, selle kättesaadav osa on paarkümmend lehekülge ja see täispikk [audit], mis kõigile kättesaadav ei ole veel, on natuke üle 120 lehekülje [pikkune]. (Keegi kommenteerib.) Ei, see ei ole, see 120 lehekülje [pikkune] ei ole kättesaadav osa. Küll, jah, Riigikogu liikmetele on, aga mitte avalikkusele. Selles mõttes küll, jah. Ja ausalt öeldes see on väga masendav lugemine. Kui keegi seda lugenud on, ma arvan, et te olete nõus, et see on väga masendav lugemine. Soovitan lugeda seda kõigil Riigikogu liikmetel. Ja siitkohalt ongi küsimus, et tegelikult ma ei saanud aru, miks peaks see dokument olema täna veel üldsuse eest salajas. Te alguses ütlesite, et te ei tahtnud seda välja tuua või ei tahetud teha avalikuks, kuna Nordica erastamine või müük oli alles pooleli. Siis oli see veel kuidagi arusaadav, aga täna ei näe ma küll põhjust, miks peaks seda dokumenti veel salajas hoidma. Ja ma arvan, et on väga oluline ühiskonnal seda näha ja tegelikult ka teiste riigiettevõtete juhtorganitel tutvuda sellega täies mahus, et saada aru, missuguseid juhtimisvigu seal tehti. Tegelikult ei tegeletud paljuski juhtimisega. Riigikogu on ka paaril korral komisjonides seda arutanud. On hulk küsimusi, mis on tegelikult ka õhku jäänud. Ehk saame vastused nendele kunagi hiljem. Aga teie kolleeg minister Svet oli põhimõtteliselt seda meelt, et võiks küll selle avalikustada. Milline teie seisukoht on, mis ajahetkel võiks olla see dokument kättesaadav kogu Eesti üldsusele, et kõik saaksid sellega tutvuda?

Aitäh! Täna on kuidagi sihuke päev, et ma olen päris paljude küsijatega ühel meelel. Ei tea, [miks]. Teiega ka. Minu meelest ongi see, mis sealt vastu vaatab, masendav – "masendav" on [liiga] pehme sõna. Niimoodi ei peaks riigivara valitsetud ja ettevõtted juhitud olema. Minu ettekujutus inimestest, kes Nordicas toimetasid tollal, ka lahkunud juhtkonnast, oli hoopis teistsugune. Ma eeldasin nendest inimestest hoopis teisi asju, kui seda, mis sealt erikontrollist vastu vaatas. Minu soovitus oli samamoodi jagada see laiali Riigikogu liikmetele just sellepärast, et kõik – Riigikogu liikmed, Riigikontroll, prokuratuur – teaksid tegelikult, mis seal toimunud on, saaksid oma hoiaku võtta. Ja mina ise ka pooldan, et see raport esimesel võimalusel – taristuminister oskab öelda, millal see pankroti, ma ei tea, ärinüansside kaitse ära kaob – võiks olla avalikkusele kättesaadav, sest see on väga õpetlik materjal ka tulevikus. Kui mõni Riigikogu liige satub mõnda nõukogusse või tuleb uus valitsus, kes vaatab, kuidas maksumaksja vara on juhitud, siis see on väga hea materjal ka näiteks nominatsioonikomiteele näppu anda, et vaadata, kuidas mitte toimetada, kuidas ettevõtte sees kriitilised valukohad, probleemid, riskide maandus jõuaks tegelikult üldkoosolekuni. Nii et minu enda soovitus oleks täpselt sama nagu teil, et mida avalikumaks sellised asjad saavad, [seda parem]. Ja samamoodi ma loodan, et prokuratuur oma uurimise viib läbi ja siis me saame lisainfo selle kohta, mis seal täpselt toimus ja mida see erikontroll siis kinnitada suutis.

Suur tänu! Rene Kokk, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Mul on hea meel, et me oleme selles osas ühel meelel. Aga võib-olla, kui on võimalik, taristuminister saadab kirjalikult [info selle kohta], millele tuginedes seda kohe teha ei saa, millistele paragrahvidele tuginedes seda praegu teha ei saa ja mis selle välistab selle pankrotimenetluse juures. Siis on see ka selge. Aga kas on plaanis teha audit ka selle perioodi kohta, mis [tuli pärast seda erikontrolli, mis] te eelmine kord teha lasite? See erikontroll, mis te eelmine kord teha lasite, [hõlmas perioodi] 2020. aasta algusest, jaanuarist, kuni 2023. aasta juuli lõpuni. Tegelikult on väga oluline teada saada, mis seal pärast seda [erikontrolli] kuni nüüd selle kahetsusväärse lõpuni toimus. Ja küsimus on selline. Meil on veel terve hulk, suurusjärgus 25 riigiettevõtet või riigi äriühingut. Kas kuskil neis on pooleli analoogseid auditeid või on plaanis teha erikontrolli? Sest paraku me teame erinevaid juhtumeid [varasemast] ajast, nagu Tallinna Sadama puhul, samuti on suure riskiga ettevõtmine Rail Baltic, nagu me näeme ka muudest Balti riikidest, kus on uurimised õhus. Ja on ka uudised sellest, kuidas kärpe ajal ERR siiski maksab välja päris kopsakaid preemiaid olukorras, kus lastakse lahti või valdkonnas koondatakse korrespondente kuskilt piirkondadest. Ehk tundub, et materjali [uurimiseks] on. Võib-olla tuleks läbi viia veel terves hulgas riigi äriühingutes samasugune erikontroll. Kas on mingid plaanid juba olemas, on midagi töös? Äkki oskate sellele vastata?

Aitäh! Mulle on teada seesama, mis on praegu avalikkusele teada. Nordicas lasin mina erikontrolli läbi viia, Eesti Energias algatas selle tollane rahandusminister ja praeguse valitsuse ajal on erikontrolli tulemused tulnud, needki on avalikkuse ees olnud samamoodi. Ja ma ei kõhkleks, kui kuskil on küsimusi, millele vastuseid ei leia, või tundub, et maksumaksja vara on viletsalt valvatud või valitsetud, et seda tuleb läbi viia. Kui küsida, mida sellised erikontrolli tulemused ja üldisemalt sellised juhtumid indikeerivad, siis nad indikeerivad seda, et ettevõtete seest peaksid sellised kriitilised küsimused ja erinevad valupunktid jõudma ikkagi pidurdamatult ja kiiremini ka üldkoosolekuni ehk ministeeriumidesse ja ministriteni. See, kes üldkoosoleku rolli täidab, saab siis ka selle pildi ette. Needsamad näited, nagu Eesti Energia puhul, kus selgub hiljem, et keegi justkui on keskkonnanäitajatele või saastenäitajatele pannud piiraja ette. Noh, oma autos me ei pane ju kütusepaagi näitajale piirajat ette, et [paak] paistaks täis olevat, aga keegi ometi Eesti Energias justkui midagi sellist toimetas, vähemalt selle ülevaate põhjal, mis meile anti. No ei ole tervemõistuslik! Nii et selline informatsioon peaks muidugi olema nii avalikkusele, valitsusele kui ka parlamendile kättesaadav. Sellega ma olen nõus. Rail Balticu kohta ma lihtsalt teen selle märkuse. Ma tean, et me oleme teiega eri meelt selles küsimuses, kas Eestile on vaja kiiret rongiühendust Euroopaga ja Rail Balticut. Ilmselt jääme eri meelele, ma ei ürita teid siin ringi veenda. Ma arvan, et on vaja. Aga seal ei toimu uurimine mitte seoses Rail Balticuga, vaid ettevõttega, kes on Rail Balticu hankel osalenud. Olgu seegi kahtlus maha võetud. Ja kui tuleb vihjeid, sõnumeid, küsimusi, kahtlusi, mille põhjal sellist erikontrolli või auditit tellida, tasub teada anda valitsevale ministeeriumile ja üldkoosoleku õigustes olevale ministrile või siis juba õiguskaitseorganitele, et on küsimusi, millele ei ole adekvaatseid vastuseid. Ja siis tuleb neid vastuseid otsida.

Suur tänu! Lisaküsimus, Rain Epler, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Härra peaminister! Ma pean kõigepealt algatuseks nõustuma teiega selles osas, et te tundsite rõõmu, et te olete täna paljude küsijatega nõus. Ma pean isegi laiendama seda teemat. Juba esmaspäeval oli märgata, et te olete hakanud lugema seda, mida ma olen viimaste aastate jooksul kirjutanud. Olete ka sellega nõus. Siis jooksvalt nõustusite sellega, mida ma ütlesin Riigikogu kõnetoolist. Nii et ma ütleks, et aasta on tõesti alanud paljulubavalt. Nüüd, mis puudutab seda raportit. Mul on täna ka järjekorras küsimus, kus me saaksime käsitleda riigijuhtimist, et kuidas seda tehakse ja kes seda teeb, aga me võime selleni mitte jõuda ja seetõttu ma võib-olla annaksingi teile soovituse: te ärge küsige Svetilt, mis ta arvab, et kas avalikustada või mitte, te öelge Svetile, et on vaja avalikustada. Sest muidu me peame siin sellist diskussiooni, kus me oleme üksteisega nõus, et tõepoolest, seal avaldub igasuguseid asjaolusid, mis ei näe head välja ja nii edasi, aga tegelikult ettevõte on tänaseks pankrotimenetluses. Me mõlemad oleme seda raportit lugenud ja me teame, et ega sellele pankrotimenetluses ettevõttele suurt kahju see raport, ma ütleks, üldse ei saa teha. Ta võib, tõepoolest, ütleme, tekitada piltlikult öeldes pleki mõne inimese kuuereväärile, aga ma ütleks, et need inimesed on selle ära teeninud. Nii nagu maailma kliimat me üritame kaitsta globaalselt – meie selles mõttes, et mitte mina, aga teie –, kas me ei võiks siis ka seda demokraatiat ja läbipaistvat riigivalitsemist kaitsta selles mõttes globaalselt, et need inimesed ei plumpsaks äkki välja kusagil mõnes teises riigis, meie liitlasriigis, ja ei hakkaks seal juhtima mõnda ettevõtet, mis lõpetab samamoodi kui meie Nordica? Nii et ma kutsun teid üles pisut jõulisemale juhtimisele: lõpetame infotunni ära, annate Svetile korralduse, Svet läheb ministeeriumisse ja kõik saavad hakata raportit lugema.

Aitäh! (Naerab.) No nagu te ütlete, aasta on alanud paljulubavalt. Aasta on alles ees ja ma olen kindel, et Vladimir Svet teeb oma tööd südamega. Minu juhtimisstiil on ikkagi selline, et iga minister oma valdkonnas on ise otsustaja. Aga nagu taristuminister siin noogutas, tema teeb need pingutused, et raport oleks avalik, ja vaatab üle, kas seal on midagi, mida on veel pankrotimenetluse huvides vaja kinni katta. Siin Riigikogu saalis on see ju tegelikult kõigile kättesaadav. Seda esiteks. Teiseks, kliimat me ikka kaitsme koos, seda ei maksa häbeneda. Nagu erinevad debatid siin loodetavasti toovad uut informatsiooni mulle, toovad nad ehk ka sellele saalile, nii et eks me siis seda vahetame. Sellega ma olen nõus, jah, et selle erikontrolli ja uurimise mõte, mida prokuratuur praegu [teeb], ju ongi saada arusaamine, kes täpselt mida toimetas, mis võib olla vastutus, ja anda ka signaal hiljem avalikkusele, et kes need toimetajad siis olid. Kõik vead ei ole alati ju kuidagi karistusõiguses määratletavad. Vahel on tegemist halva planeerimise, halva õnne, halbade kokkulangevustega, aga vahel on seal ka hooletust või täitsa teadlikku ükskõiksust riskide võtmisel teise rahaga. Nii et las see selgitatakse välja, milline vastutus kellelgi mingis protsessis on. Mul on hea meel, et selle erikontrolli [materjalid] on kõigil olemas. See kirjeldab väga hästi selle protsessi ära ja prokuratuuri uurimine võtab kogu selle saaga kenasti kokku, saab selle pildi ette, et kes täpselt mida seal toimetas.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.