Liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) kolmas lugemine

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 400 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Üks oluline küsimus antud eelnõus – Keskerakond tõstatas selle juba esimese lugemise käigus, me tegime vastavad muudatusettepanekud ja neid ka arvestati – on mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitamine. Kahjuks on see teema, mida seadusandja pole väga pikalt lahendanud. Lõpuks me teeme selle ära. Tihti jäävad liiklusõnnetuse järel vigaseks jäänud inimesed reaalselt kaitseta. Üks hiljutine päris ränk näide: noor, 28-aastane naine jäi liiklusõnnetuse tagajärjel peast allapoole halvatuks. Tal on kaks alaealist last. Kindlustusselts isegi ei rääkinud talle, et on selline asi nagu mittevaraline kahju, veel vähem sellest, et tal on tulenevalt seadusest õigus saada [hüvitist]. Ja kui ta hakkas seda rohkem uurima, siis mida kindlustusselts ütles? "Jah, me maksame teile, aga me maksame selle miinimummäära, mis on seaduses sätestatud." See oli 3200 eurot. Lõpuks ta oli sunnitud palkama endale advokaadi, käima läbi väga pika kohtutee, ja alles selle tulemusel sai ta reaalselt õiglase mittevaralise kahju hüvitise, mis tõesti mingil määral parandas kogu olukorda. Aga kujutage ette, kui raske kogu see protsess oli sellele inimesele. Ehk siis mida kindlustusseltsid praegu teevad? Nad ei räägi mittevaralisest kahjust. Kui räägivad ja maksavad [hüvitist], siis teevad seda kõige minimaalsema summa ulatuses vaatamata sellele, et kohtupraktika on juba ammu kõik need summad üle kirjutanud. Vandeadvokaat Indrek Sirk, kes on sellele teemale spetsialiseerunud, on ka välja toonud, et tegelikult pea üle poole inimestest, kes satuvad näiteks mõnesse liiklusõnnetusse, ei saa seda hüvitist või saavad väga väikeses ulatuses. Siiamaani need määrad olid järgmised. Näiteks tervisekahjustuse, kehavigastuse puhul 100 eurot. Kui on raske tervisekahjustus, siis on maksimum 2600 eurot. Ma mäletan, et kui ma õppisin Tartu Ülikoolis bakalaureuse[õppes], siis oli üks mu bakatöö mittevaralise kahju teemal. Ja kui ma analüüsisin kohtupraktikat, siis [nägin, et] vaatepilt oli tegelikult päris masendav. Näiteks, kui su lähedane inimene saab liiklusõnnetuses surma, siis sa saad nõuda mittevaralise kahju [hüvitist] ainult juhul, kui sa ise nägid seda pealt. Muul juhul seda õigust ei ole. Mõned nädalad tagasi andis Riigikohus väga hävitava hinnangu meie seadusele ja sellele, et me pole siiamaani seda teemat reguleerinud. Nad mainisid, et need summad, mis sätestati liikluskindlustuse seaduses 2014. aastal, jäid juba siis alla sellele, mida kohus määras. Ehk kohus kirjutas juba rohkem kui kümme aastat tagasi need määrad ümber, aga meie seadusandjana pole sellele järgi jõudnud ehk seadust ei ole muudetud. Ja sellest tulid sellised probleemid, et inimesed reaalselt jäidki kaitseta. Liikluskindlustusfondid ei soovi määrata õiglast hüvitist. Nad ütlevad, et näete, seadus on selline, saate 100 eurot. Muidugi nad ei ütle, et kohtupraktika on juba teine. Inimesed ei ole teadlikud, neil ei ole võimalust palgata advokaati. Ainult need said tõesti õiglast hüvitist, kes läbisid aastaid pikki kohtuteid. Just sellel põhjusel esitas Keskerakonna fraktsioon väga olulised muudatusettepanekud antud eelnõu kohta. Tänu nendele muudatusettepanekutele – mul on hea meel, et neid arvestati – mittevaralise kahju hüvitised muutuvad suuremaks ja kogu see süsteem läbipaistvamaks. Esiteks me tegime ettepaneku, et kehtestataks kindlustusandjale kohustus, et ta peab ise tuvastama kannatanu mittevaralise kahju suuruse. Praegu on olnud niimoodi, et kannatanu on pidanud alati ise tuvastama, alati ise tõestama. Samas on kõigil kindlustusseltsidel alati olnud ligipääs terviseandmetele ja muudele asjadele. Me peame aru saama, et kannatanutel ei ole tihti ju teadmist, kui palju nad saavad midagi nõuda, ja siiamaani kindlustusseltsid kasutasid seda ära. Veel üks muudatusettepanek, mis sai ka arvestatud, oli see, et Eesti Liikluskindlustuse Fondil, kuna tema on sellise registri vastutav töötleja, on nüüd kohustus avaldada oma kodulehel summaliselt 20 suurimat mittevaralise kahju hüvitist. Miks see on oluline? See muudab süsteemi läbipaistvamaks. Kannatanud saavad võrrelda, millised need hüvitised võivad olla, ja saavad sellest tulenevalt ka nõuda õiglast hüvitist. Ehk siis enam neil ei ole vaja palgata kallist advokaati, käia kohtus. See süsteem muutub palju arusaadavamaks. Muidugi see muudatusettepanek ei läinud päris sõna-sõnalt läbi, aga sisuliselt seda ikkagi arvestati. Ainus probleem on, et seda, kuidas täpsemalt nad hakkavad neid kodulehel avaldama, hakkab määrama minister määrusega. Siin on natukene see probleem, et määrus ei ole võib-olla sama tugev kui seadus, seal võib tekkida see, et võidakse mingisuguseid andmeid moonutada. Aga igal juhul antud eelnõuga lõpuks reguleeritakse, tehakse palju paremaks ja õiglasemaks mittevaralise kahju hüvitamise süsteem, mis on juba kümneid aastaid [ajale] jalgu jäänud. See muutub inimestele odavamaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Muidugi, siinkohal on mul hea meel, et Keskerakonnal oli võimalus eelnõu sisuliselt paremaks teha. See seadus reguleerib tegelikult väga palju erinevaid asju. Aga üks probleem, mis tekib selle seadusega, on see, et sellega reguleeritakse liikluskindlustuse laienemist elektrilistele tõukeratastele. Muidu on see väga hea idee, aga praeguse eelnõu sõnastusega on pandud piirid ja on tekkinud mingil määral ebavõrdne kohtlemine. Ühe standardi elektritõukeratastele peab liikluskindlustuse tegema, teistele mitte. Ehk ühele ettevõttele tekib rohkem kulusid, teisele mitte. Huvitaval kombel, kui me võrdleme neid arve, [siis näeme, et] näiteks Tuule tõukeratastele kindlustuskohustus laieneb, aga Bolti tõukeratastele ei laiene. Jääb natuke selline mulje, et kas siin pole mitte lobitööd tehtud. Mingil määral võib siin tekkida ka vastuolu põhiseadusega või keelatud riigiabi [kahtlus], sest üks ettevõte saab nii-öelda rohkem riigi abi, nemad ei pea lisakulusid kandma. Muidugi võetakse täna antud seaduseelnõu vastu. Keskerakond seda toetab, aga me kindlasti tuleme välja ka oma seaduseelnõuga, et just liikluskindlustuse osas need ebavõrdsed kohad ja vastuolud lahendada. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Rohkem kõnesoove ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 400 lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 400. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 68, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 400 on seadusena vastu võetud. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.