Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) kolmas lugemine

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Trahvide kahekordne tõstmine – kahjuks on tegemist veel ühe maksuga sõidukiomanikele. Parkimistrahv hakkab meil olema 80 eurot, kallim kui Soomes, mõjutustrahv 160 eurot. Ütleme ausalt: trahvide ja riigilõivude tõstmine on valitsuse ebakompetentsuse maks rahvale. Sellega karistatakse rahvast viletsa majanduspoliitika eest ja selle eest, et eelarve on sellisesse seisu viidud. Ja muidugi Keskerakond hääletab selle eelnõu vastu. Tsiviliseeritud ühiskonnas on kujunenud põhimõte, et mis tahes karistused kannavad distsiplineerivat, käitumiskultuuri parandavat eesmärki. Eestis praegu see trahvide tõstmine kannab vastupidist sõnumit: kihutage 100-ga, rikkuge seadust, nagu homset polekski, annate seeläbi panuse riigieelarve täitmisse! Ja võite olla kindlad, et ka riigi eelarvestrateegia kiidab ja toetab teid selles igati! See võib kõlada väga irooniliselt, isegi küüniliselt, aga paraku see on reaalsus, ja valitsuskoalitsioon isegi ei varja seda. Seda on väljendanud ka justiitsminister Riigikogu ees, öeldes otsesõnu, et eelnevalt pole tehtud mingit analüüsi, kuidas trahvid mõjutavad käitumist ja liikluskultuuri. Küll aga tehti kõige olulisem analüüs: arvutati välja, kui palju tulu trahvid riigieelarvesse toovad. See on prioriteet. Aga ka siinkohal, pange tähele, tunnistati ja viidati tõsiasjale, et trahvide kahekordistamisel võib tekkida oht, et inimestel on trahvide tasumisega raskusi ja riigi saadav tulu võib seetõttu olla palju väiksem. Tegelikult juba saadakse aru, et inimesed on nii suurtes majanduslikes raskustes ja trahve tõstetakse nii palju, et suure tõenäosusega võime peagi olla olukorras, kus inimesed pole võimelised neid enam tasuma. Ja väga huvitav, mida selle peale ütles komisjoni ametnik: aga me tuleme teile vastu, te võite hakata tasuma trahve mitmes jaos. Ja veel üks aspekt: on ka võimalus istuda arestikambris. Väga huvitav oli see, et selle diskussiooni peale üks Reformierakonna esindaja õiguskomisjonis ütles, et aga see ongi ju okei. Võib-olla mõni inimene võikski rohkem arestikambris istuda ja oma tegemiste peale mõelda. Mul on küsimus: keda te soovite karistada? Kas retsidiivse käitumisega kiiruseületajat, kes niikuinii ühel või teisel põhjusel oma trahvi ei maksa, või näiteks mitmelapselist üksikema, kes korra libastub, pargib valesti või unustab liikluskindlustuse õigel ajal uuendada? Kas tema peab arestikambris istuma? Kahjuks nii ongi, et valitsus ongi huvitatud sellest, et inimesed libastuksid, eksiksid, võimalikult palju rikkumisi korda saadaksid, sest nii kasvab riigieelarve. Aga mööname ka seda, et kahekordistunud trahvimäärad avaldavad erinevat mõju näiteks mõnele valitsuse liikmele ja Võrumaal elavale perele, nende igakuisele toimetulekule. Kui varasemalt sai Võrumaal elav pere tasuta ühistranspordiga sõita, siis esmalt Reformierakond otsustas, et kaotame selle tasuta ühistranspordisõidu ära, ja nüüd on otsustatud, et tõstame piletita sõidu eest trahvi kahekordseks. Ja muidugi eriline on ka see, kuidas see arutelu välja nägi, kuidas selle [lahenduseni] jõuti. Alguses öeldi, et võib-olla me ei peaks neid trahve järsult tõstma, aga siis avaldati kartust, et trahv piletita sõidu eest võib osutuda odavamaks kui kuupileti ostmine. Siis öeldigi, et igaks juhuks teeme selle kahekordse trahvitõusu ära, muidu äkki laekub raha eelarvesse vähem. Aga mis on nüüd uus info: kõige naljakam on see, et varsti tuleb siia eelnõu, mille kohaselt viiekordselt hakatakse tõstma [hindade] piirmäärasid maakonna bussiliinidel. Viiekordselt! Ja tekibki olukord, kus trahvi maksta saab olema odavam, kui osta 100-eurone kuupilet. Mis puudutab 80-euroseid parkimistrahve, siis nende kogumisega võib tekkida raskusi, sest kütuseaktsiisi, automaksu ja üldise hinnatõusu juures on paljudel inimestel auto saamas luksuskaubaks. Ja seda mitte kihutamise mõttes. Võib-olla eelnevate analüüsideta ja hoogtööna valminud eelarve aukude täitmise [püüdes] ei tulnud ühelegi valitsuse liikmele mõttesse, et ehk ei olegi inimesel enam vaja autot kuhugi parkida, sest tal ei pruugi enam autot olla. Ka bussiga ei pea inimene enam sõitma, sest töödki ei pruugi tal enam olla. Nii "lihtne" võibki elu väljaspool Toompead tunduda. Ja arvestades seda, et karistusõiguses kehtib ultima ratio printsiip, mis tähendab seda, et karistamist tuleb alati pidada viimaseks meetmeks, esitas Keskerakonna fraktsioon mitu muudatusettepanekut selle kohta, et parkimis- ja hoiatustrahvid jääksid samale tasemele. Mitte ühtegi meie muudatusettepanekut ei toetatud. Me menetlesime neid eelmisel nädalal öötundidel. Parkimistrahvide puhul ma märgin veel seda, et meil on tulemas üks eelnõu, see tuleb hiljem. Vähe sellest, et muudetakse kõiki parkimis[trahve], selle teise eelnõuga otsustati, et tähtaeg, millal need uued parkimistrahvid hakkavad kehtima, on 1. juuli. Ehk siis need hakkavad kehtima vähem kui kuu aja pärast. Selline menetlus siis on: täna me võtame vastu ja need 80-eurosed parkimistrahvid hakkavad kehtima 1. juulil! Trahvide ja riigilõivude hüppelise kasvu korral peitub kõige suurem oht ja probleem selles, et riigi ja valitsuse jaoks ei ole suurim mure vaesem ühiskond, vaesem rahvas, vaid hoopis trahvirahadest laekumata jääv tulu riigikassasse. Kui riik hakkab oma inimestega suhtlema läbi karistuste, siis toob see kaasa hoopis vastupidise efekti. Miks inimesi karistatakse valitsuse läbimõtlemata majanduspoliitika pärast? Võib-olla peaks pigem küsima: millist trahvi maksavad valitsuse liikmed selle eest, et nad on Eesti majanduse nii nigelasse seisu viinud? Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Kert Kingo, palun! Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See on selle valitsuse järjekordne otsus tõsta midagi, millegi hindasid. Selline käekiri ongi praegusel valitsusel: andke raha! Mäletate, siin keegi rääkis, et andke raha. Täpselt sama on siin ka: raha, raha, andke raha! Eelnõu seletuskirjas on kirjas: "Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt ja hoiduvad väärtegude toimepanemisest, kuna rikkumise eest määratav karistus avaldab otsest survet isiku toimetulekule ja tema rahalistele vahenditele." Kohe varsti on toodud ka oodatav mõju: "Kuna rahatrahvide määrad tõusevad, siis panevad isikud toime vähem rikkumisi ja nii on kohtuvälistel menetlejatel võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele korrakaitsele ja ennetusele. Selle tulemusena paraneb kogu ühiskonna heaolu." Ja siis on toodud ühe negatiivse mõjuna välja järgmine tekst: "Kui riigi majanduslik olukord tervikuna on keeruline ja isikute sissetulekud on väikesed, siis võib suureneda isikute hulk, kes on karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid võimetud karistust täitma." Kõik need kolm teksti on üksteisele vasturääkivad. Aga noh, ilus kirjapilt. Ilus kirjapilt! Mis üldkokkuvõttes siis on selle seaduseelnõu eesmärk? Domineerima jääb see, et on just nimelt sõidukiiruseid vaja vähendada. Nüüd on ilus moodne väljend "rahustada liiklust". Aga tekib küsimus, kas eesmärgiks on siis suunata inimesi vastutustundlikult liiklema enda ja teiste tervise huvides või neid karistada, antud juhul siis trahviga, mitte suunata neid seaduskuulekalt käituma. Ma olen näinud politseis töötades neid aegu, kui oli selline strateegia. Eesmärk oli sõiduautode kiirusi vähendada. Sel puhul leiti, et kui on olemas kiirusekaamera, siis tavapäraselt näiteks Tallinna–Tartu maanteel sõiduk võtab hoo maha ja ongi eesmärk saavutatud, kiirus on vähenenud. Või kui tee äärde, maantee äärde nähtavale kohale paigutada politseiautod, siis samamoodi sõidukijuht võtab kiiruse maha ja eesmärk on saavutatud. Teine strateegia oli see, kui riigieelarvesse oli raha vaja. Siis ei olnud eesmärk, et liiga suured kiirused oleks väiksemaks läinud, vaid eesmärk oli raha korjata. Politseiautod kolisid põõsastesse, et neid ei oleks näha, et saaks inimese rikkumiselt tabada, sest nii me saame raha. Täpselt sama küsimus on ka nüüd: mis on selle eelnõu eesmärk. Mina näen seda eelnõu lugedes, et eesmärk ei ole liiklust rahustada. Eesmärk ei ole inimesi suunata seaduskuulekamalt käituma, et nad hoiduksid nii enda kui teiste tervise kahjustamisest. Eesmärgiks on ainult raha. Raha! Ise nad ju tõdevad siin täpselt samamoodi, et kui riigi majanduslik olukord tervikuna on keeruline ja isikute sissetulekud on väikesed, siis võib suureneda isikute hulk, keda on karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid kes on võimetud [trahvi maksma]. Järelikult see karistus ei toimi, ja seda ka mööndakse. Jõuamegi jälle selleni, et selle valitsuse lipukiri on: andke raha, andke raha! Meil on vaja raha! Ja inimesele laotakse peale järjest rohkem kohustusi, järjest suuremaid rahalisi nõudeid. Ma ei kaitse ega õigusta siin liikluseeskirjade rikkujaid ega liiklushuligaane, aga selliste paberi peal ilusana paistvate visioonidega [midagi] ei saavutata, kui eesmärk on saada riigikassasse rohkem raha, mitte suunata inimesi seaduskuulekale käitumisele, nii et nad arvestavad teistega. Lõppkokkuvõttes tekib küsimus, kuhu on kadunud ennetamine. Siiamaani propageeriti väga ennetamist, et meil ei tekiks karistusühiskond, et me ennetaks kõike [halba]. Seda ei ole kuulda-näha, nüüd on ainult karistus. Me olemegi jõudnud sinna: igale probleemile on lahenduseks maks. Kui probleem püsib, tõstame maksu, kui see ei mõju, tõstame kaks korda või kolm korda. Kogu senine seadusandlus, mis on valitsuselt tulnud, täpselt seda ainult kinnitab. See ei muuda olukorda, trahvi suurus ei muuda. Krooniline kiiruseületaja ei muuda oma käitumist, vähemalt trahvide pärast küll mitte. Seetõttu kindlasti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond hääletab selle seaduseelnõu vastu. See on täiesti valedel motiividel tehtud ja täiesti valedel eesmärkidel koostatud seaduseelnõu. Ja see [seadus] ei aitaks mitte kuidagi kaasa seletuskirjas nimetatud eesmärgi saavutamisele. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta. Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Soovin tänada Eesti 200 poolt kõiki kohtunikke ja kohtute töötajaid ja eriti Villu Kõvet, kes alati ju väga rahulikult, asjatundlikult ja sisukalt argumenteerides on pikki aastaid neid muresid ja probleeme, aga ka lahendusi tutvustanud. Vajalik on tõepoolest kogu aeg üle rõhutada, kui tähtis on Eestile see, et meil on õigusriik, et meil on kohtud iseseisvad.

Hea kolleeg, ma korra segan. Me oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud, millele te vähemalt teie kõne alguses keskendusite. Te vist olete jäänud hiljaks. Ei ole hullu.

Siis ma nendest trahvidest peaksin praegu rääkima või?

Jaa, kui teil on soov ja kui teil on volitus fraktsiooni nimel seda teha, siis otse loomulikult. Aga te ei pea, teil ei ole kohustust.

Et mitte jääda piinlikku olukorda, teen ma siit sujuva ülemineku trahvidele. Ma tõesti vabandan, tulin otse lähetusest, kuulates küll otseülekannet, aga majja sisenemise ajal ilmselt päevakorrapunkt vahetus. Siit piinlikust olukorrast edasi minnes ja vabandades kõikide kolleegide ees ja tänades istungi juhatajat sellele tähelepanu juhtimise eest, ma märgin, et trahvide tõstmist Eesti 200 fraktsioon toetab. Toetab sellepärast, et trahvidel on heidutav mõju. Nendel on heidutav mõju olnud nii kaua, kui inimkond õiguslikke regulatsioone teab. Trahvide heidutav mõju [suureneb] elukalliduse tõusuga, inflatsiooni kasvuga ja kõikide muude asjaoludega, mille üle me rõõmsad ei ole, aga on paratamatu, et trahvide heidutav mõju säiliks. Ei saa olla nõus opositsiooni esindajatega, et arutelu selle teema üle puudus. Õiguskomisjonis me vaatasime seda eelnõu läbi päris mitu korda. Ja neidsamu argumente, mida ma ka täna nimetasin, et trahvide heidutav mõju peab jääma, me tõime esile ka komisjoni istungitel. Trahve määratakse Eestis ikkagi selliste tegude eest, mis on ära hoitavad, välditavad. Ja kui inimene käitub üldiselt õiguskuulekalt ja tal on juhtunud tõesti mingisugune juhuslik kiiruse ületamine või vale parkimine, mida ta tõesti ei pannud tähele mingil põhjusel, siis need esmakordsed meeldetuletused on ju palju madalamate määradega. Kui teema kokku võtta, siis me loodame, et Eesti inimeste tähelepanelikkus ja õiguskuulekus kaitseb neid nende kõrgemate trahvide maksmise eest. Inimestel jääb raha alles, ühiskond muutub õiguskuulekamaks ning kedagi ei seata ohtu näiteks ülemäära kihutava inimese poolt või jalgratturit ei seata ohtu valesse kohta pargitud auto poolt. Suur tänu! Ja veel kord vabandan.

Pole hullu, ikka juhtub. Aitäh! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 415 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, juhin esmalt tähelepanu, et eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 58 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid 0. Eelnõu 415 on seadusena vastu võetud. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.