KredExi laen Nordicale 2024. aasta kevadel

Tänane kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Priit Sibul ja teema on KredExi laen Nordicale 2024. aasta kevadel. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetav peaminister! Mullu novembris ütlesite te siinsamas infotunnis: "Mul on hea meel, et mina olen nende hulgas, kes sinna lisaraha ei andnud." Tegelikkus on aga selline, eks ju, et teie ametisoleku ajal on Nordica saanud KredExist laenu 3,5 miljonit eurot. Tõsi, kaks esimest miljonit tõenäoliselt olid Sikkuti poolt sokutatud, sellepärast et te olite ainult kaks nädalat ametis olnud, kui see raha läks, aga selle poolteise miljoniga on teine lugu. Esmaspäeval korruptsioonivastases erikomisjonis kantsler Keit Kasemets ütles, et 17. juulil 2023. aastal toimus teie kohalolekul, ma ei tea, kas kriisikoosolek, aga koosolek, kus Nordica teemat põhjalikult arutati ja kus te saite Nordica väga kehvast käekäigust teadlikuks. Ja nõukogu 28. märtsi 2024. aasta [istungi] protokollis ministeeriumi asekantsler Salmu sõnab – kusjuures kahes järjestikuses lauses –, et raha põleb ja riigiabi reeglite tõttu saab riik Nordicat toetada vaid Kredexi kaudu. Mul on küsimus: miks otsustati 2024. aasta aprillis siiski poolteise miljoniga veel Nordicat reanimeerida ja kelle otsus see täpselt oli?

Aitäh, hea küsija! Ma võin kinnitada, et valitsuses see siiski päris nii ei käi, et üks minister sokutab mõne miljoni kuskile. Nagu me ka enne arutasime, raha ei avastata ja raha ei sokutata. Võtame selle kahtlusevarju Riina Sikkuti pealt maha. Kui te küsite Nordica käekäigu kohta, siis selle üle me oleme siin palju arutanud. Minu tellitud erikontrolli tulemus, otsus tõi pärast seda, kui juhtkond otsustas kiiresti lahkuda, kaasa ka prokuratuuri uurimise. Ma loodan, et prokuratuur selgitab välja, kes seal täpselt mida toimetas. See on vähemalt minu ootus. Riigikogu liikmetele tegin ma ka piiranguteta kättesaadavaks kogu erikontrolli raporti. See on olemas nii korruptsioonivastase erikomisjoni kui ka teise erikomisjoni, riigieelarve kontrolli erikomisjoni arvutis, kus on võimalik sellega tutvuda, kus igaüks saab tutvuda. Avalikkusele on sellest ka oluline osa kättesaadavaks tehtud, mitte küll kogu see erikontroll. Ja praegu, nagu öeldud, käib prokuratuuri poolt veetav kriminaalasi. Kuhu see jõuab, ei tea, aga prokuratuur on sõltumatu valitsusest. Nüüd konkreetsest KredExi laenust. Vaatan järgi, õnneks need kuupäevad on kenasti fikseeritud. See on valitsuse 15. oktoobri 2020 korralduse 359 punkt 5. Ehk aasta oli 2020. Te peate küsima, kes tollal oli valitsuses. Saate kindlasti järgi kontrollida, Vikipeediast vaadata, kui kohe meelde ei tule. Valitsus otsustas, et "Aktsiaseltsil Nordic Aviation Group ja Sihtasutusel KredEx alustada läbirääkimisi käibekapitalilaenu lepingu sõlmimiseks, et tagada tõrgeteta majandustegevus ja vajalikud käibevahendid summas 8 000 000 eurot tähtajaga 31. detsember 2026. a." See tähendab seda, et otsus seesama käibekapitalilaen sõlmida tehti valitsuse poolt aastal 2020. Edasi – ma arvan, et kindlasti erinevates komisjonides, igal pool mujal asjaosalised on selgitanud –, MKM-i ja KredExi vahelise lepinguga anti sihtasutusele vahendid Nordicale edasilaenamiseks. Ja lepingu järgi kuulus laenuraha riigituludesse tagastamisele pärast laenukahjumite ja sihtasutuse tegevuskulude mahaarvamist. KredExi nõukogu tegi siis sellele järgnevalt 18. detsembril 2020 ühehäälse otsuse laenulepingu sõlmimiseks Nordic Aviation Groupiga summas 8 miljonit eurot. See tähendab seda, et selle lepingu alusel järjepidevalt erinevate aastate vältel – te küsisite, kus see otsus tehti – maksti seda laenu ka välja.

Suur tänu! Priit Sibul, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! No te vallatlete siin peaaegu nagu Kreisiraadio sketšis. Ma mäletan, et see otsus tehti COVID-i ajal Jüri Ratase valitsuse poolt, täpselt nii, nagu te õigesti kirjeldate nende kuupäevade kontekstis. Aga minu küsimus on see, et kui teie 17. juunil 2023 saite teadlikuks KredExi väga kehvast seisust, kas siis seda enam kordagi ei arutatud. Kas teie veetavas ministeeriumis või mõnel valitsuse istungil, kus te osalesite, nende viimaste osamaksete üle – nagu ma ütlesin, see esimene tõesti oli siis, kui uus valitsus oli vaevalt kaks nädalat tagasi paika saanud –, näiteks sellesama poolteise miljoni eurose laenu viimase osamakse kontekstis, mitte ühtegi arutelu ei peetud? Kas see toimuski teie teadmise järgi sellesama Nordica ja KredExi vahelise lepingu järgi, mida te tsiteerisite, ja see mitte kuidagimoodi Kliimaministeeriumisse, teisse, kantsler Kasemetsa, mitte kellessegi ei puutunud? Sest nii nagu te ütlesite: poolteist miljonit ei ole päris 3.50 dressipluusi taskus.

Nii. Tuleme nüüd jälle selle juurde tagasi, et kõigepealt te vist vääratasite, et ma oleksin pidanud teadma KredExi kehvast seisust. Mõtlesite ilmselt Nordicat ikka? (Hääl saalist.) Just! KredEx, olgu siis avalikkusele kinnitatud, ei ole kuidagi kehvas seisus, et inimesed ei satuks segadusse ega ärevusse ja hiljem me ei saaks tsiteerida üksteist. Seda esiteks. Teiseks, te küsisite, kas valitsus arutas. Valitsus arutas korduvalt erinevaid küsimusi, mis Nordicasse puutuvad. Samamoodi oli see informatsioon avalikkusele teada. Samamoodi arutati seda erinevates ministeeriumides, tele- ja raadiosaadetes, igal pool mujal. See ei olnud saladus, et Nordica seis ei ole teab mis hiilgav. Eesmärk, kui Nordica kunagi asutati, ma meenutan, oli tagada Tallinnast lendamine. Ja tingimus oli, et nad saavad ise majanduslikult hakkama. 2019. aastal otsustati Tallinnast lendamine lõpetada. Selle kohta on lennundusekspert Sven Kukemelk ja paljud teised öelnud, et see oleks olnud see hetk, kus ettevõte oleks tulnud erastada. Tegemist ei olnud enam strateegilise ettevõtmisega. Seda ometi ei tehtud, ettevõte jätkas [tegevust]. Nagu te kirjeldasite, Jüri Ratase valitsus andis sinna täiendava rahastuse, tegi ka KredExi kohta otsuse ja nii edasi. Ja need viimased summad, selle vana laenu väljamaksed langesid tõesti sellesse aega, kui Nordica juhtkond lahkus pärast kehvasid majandustulemusi ainukese ettepanekuga, et maksumaksja raha võiks sinna juurde panna. Mina ütlesin, et mina ei ole nõus sinna maksumaksja raha juurde panema. Kui me kuhugi panustame, siis lennujaama, kust me tagame Eesti inimestele ühendused. Ja nii me ka tegime: lennujaam sai ligi 15 miljonit, 14,5 miljonit täiendavateks investeeringuteks. Ja tõenäoliselt saab tulevikus veel. Nordica kehva olukorda arvestades see plaan, mida valitsuses arutati, oli ettevõtte enda püsti püsimine, mida ka avalikkusele kirjeldati. Mina ütlesin ju üsna alguses kohe välja, pärast seda, kui Nordica juhtkond lahkus ja ma pärast neid viletsaid tulemusi erikontrolli käivitasin, et mõlemad stsenaariumid on päris tõenäolised: nii pankrotti minek kui ka ettevõtte erastamine. Ja mul on hea meel, et valitsus ja ettevõtte nõukogu, ettevõtte juhtkond peaaegu jõudsid selleni, et see ettevõte erastada. Need riskid osutusid liiga suureks – eks seda võib minu kolleeg Vladimir Svet siin täpsemalt kommenteerida –, aga me jõudsime peaaegu erastamiseni. Õnneks asutamisel jätkus tarkust opereerimise ja varade pool lahku viia. See tähendab, et isegi kui opereerimise pool läheb pankrotti, ei tähenda see seda, et me varade müügist raha tagasi ei saaks. Me saame varade müügist raha tagasi. Ja kui te vaatate üldist lennundusturgu ja eestlaste jaoks väga olulist ettevõtet airBaltic, siis [näete, et] see ongi keeruline turg. Ma loodan, et prokuratuur, vastavalt sellele erikontrollile ja infole, mis nad kokku koguvad, annab meile ühel hetkel ka ülevaate, mis seal ettevõttes toimus, mida juhtkond ikkagi toimetas, mis olid need otsused, mis selleni viisid.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, lisaküsimus, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Teie vastustest nähtub, et te soovite justkui seda vastutust mujale veeretada. Ma soovin samuti uurida 2023. aasta kohta, mida erikontroll ei puudutanud. See on siis selle aja kohta, kui te olite kliimaminister. Nimelt, kui eelmine tegevjuht Jan Palmér juulis 2023 kõigile päris ootamatult päevapealt lahkus, tegi nõukogu kohe otsuse, et juhatus allkirjastaks konsultatsioonifirmaga Knighthood Global lepingu, mis maksis 190 000 eurot kuus. Iga kuu. Põhimõtteliselt kahe päevaga tehti selline otsus, toodi sisse uued inimesed. See leping oli väidetavalt sõlmitud kuueks kuuks. Ehk siis need inimesed said palka selle lepingu alusel, mis maksis 190 000 eurot kuus, ja paralleelselt need inimesed said ka suuri juhtimistasusid juhatuses olemise eest. Vahepeal jõudis nii ministeeriumi kui ka teieni, kui te olite kliimaminister, info, et antud konsultatsioonifirma on kriminaaluurimise all Itaalias petturliku pankroti eest. Te olite sellest teadlik oktoobris 2023, aga te ei teinud mitte midagi. Veelgi enam, te ei reageerinud. Kui meile siiamaani must valgel väideti, et oli ainult kuueks kuuks leping, alates veebruarist 2024 polnud mitte mingit kontakti, polnud mitte mingit suhtlust selle firmaga, siis tänaseks on ilmnenud uued faktid: veebruaris 2023 andis nõukogu juhatusele loa seda lepingut pikendada. Kuidas on võimalik, et see hetk, kui te saite teada selle firma kahtlasest taustast, te kohe ei palunud seda lepingut lõpetada, vaid lubasite nende inimestega koostööd jätkata? Inimesed jätkasid seal töötamist, kuni nad viisid Nordica pankrotti. Ja teiseks on siiamaani arusaamatu, kust üldse see firma tekkis, kes selle lõi. Tänaseks on ilmnenud asjaolu, et üks Nordica nõukogu liige on selle konsultatsioonifirma partner. Kuidas teie selles huvide konflikti ei näinud? Ja ma ei saa aru, mida Vladimir Svet seal kommenteerib. See oli siiski sel ajal, kui Kristen Michal oli kliimaminister.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Ma ütleks, et te kuidagi üritate seda püramiidi tipule seisma panna, ja täiesti ebaõnnestunult. Ettevõtte pankrotti minemise selliseid üksikasju erikontroll – mida, ma loodan, te olete lugenud, see ei ole keeruline dokument, soovitan läbi töötada – kindlasti kirjeldab. Seesama erikontroll, mille mina tellisin ja mille alusel prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse, selgitab ka välja, kes täpselt mida tegi, mis olid põhjused, miks ettevõte sinna jõudis. Noh, see on teie ettekujutus, et kui juhtkond jooksis sisuliselt minema, ainukese ettepanekuna ukselt hüüdes – see on veidi värvikas kirjeldus, nagu te mõistate –, et andke maksumaksja raha peale, see on ainukene viis, kuidas me edasi toimetada saame, siis nõukogu ja ettevõte ei peaks otsima endale uut juhtimist ja püüdma vee peale jääda. Ettevõtte nõukogu ja ettevõte tegid pingutusi, et püüda vee peale jääda. Need pingutused olid igati korralikud, ja ettevõte isegi sai oma nina vee peale. Erastamiseni kahjuks ei jõutud juba kirjeldatud põhjustel, aga see oli väga lähedal. Ja kõik! Vahepealsel ajal maksti samamoodi tööjõumakse, ettevõte teenindas kliente, nii et ma arvan, et te olete igati valel teel, justkui probleem oleks selles ettevõtte hilisemas etapis. Ettevõtte probleemid on ikkagi selles, et juhtimist ei teostatud hoolikalt. See, mis sealt erikontrollist vastu vaatab, ja ka avalikust osast – ma ühtegi ärisaladust siin loodetavasti ei reeda –, on üsna hooletu suhtumine riskidesse, riskide mittemaandamine, ja nagu ajakirjandusest oleme teada saanud, võib-olla mõningate risthuvide ignoreerimine. Nii et jah, ma arvan, et te [püüate] siin konstrueerida sihukest poliitilist faabulat, üritades tõestada, et Nordica juhtimine on poliitiline ja hilisemas faasis problemaatiline. Kahjuks oleks pidanud otsuse erastada tegema juba 2019. aastal ja seesama ettekujutus kogu universumit haaravatest operatsioonidest võib-olla oli ettevõttele üle jõu käiv. Võeti ette riske, mida ei hallatud ära. See kõik on seal erikontrollis kirjas ja mina ootan huviga prokuratuuri uurimise tulemusi. Ma loodan sealt saada vastuseid, mis seal ettevõttes täpselt juhtus ja kes mille eest vastutab.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Neljas küsimus on ka Nordica-teemaline, aga enne, kui me saame selle juurde asuda, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Küsimus oli selgelt selle kohta, kuidas firma, mis oli kriminaaluurimise all, sai teostada konsultatsiooni Nordicale ja miks kliimaminister too hetk ei reageerinud, kui ta oli sellest teadlik. Ja see etteheide, justkui mina teen siin poliitilist spinni ja ei räägi sellest, et ka aastal 2022 või enne seda olid probleemid – ma pole kordagi seda öelnud. Probleemid olid ka varem, probleemid olid pikemaajaliselt, aga see, mis toimus aastal 2023 …

Aitäh!

… ja see, et maksti iga kuu 190 000 kriminaaluurimise all …

Aitäh!

… olevale konsultatsioonifirmale, see, et seda püütakse lihtsalt ignoreerida – see on probleem.

Aitäh! Aga ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Te kasutasite seda protseduurilist küsimust praegu ikkagi vastulause esitamiseks ja meie formaat ei näe ette vastulause esitamist. Seega liigume edasi.