Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu (440 OE) esimene lugemine

Oleme liikunud heas tempos, head kolleegid, ja jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu 440 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli taas auväärt rahandusministri Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Otsuse eelnõu eesmärk on anda nõusolek Eesti kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis ja volitada Eesti Panka kvoodi suurendamiseks vajalikke toiminguid tegema. Liikmesriigi kvooti ehk osalust ei muudeta enne, kui liikmesriik on sellega nõustunud ja makse on tehtud. Nõusoleku andmise peab otsustama Riigikogu. Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF‑i aktsionäride nõukogu otsustas eelmise aasta lõpul suurendada IMF‑i liikmesriikide kvoote 50% võrra. Suurendamine on vajalik, et tagada valuutafondi piisav võimekus liikmesriike aidata. Pandeemia ja nüüd Venemaa agressiooniga Ukrainas on kaasnenud kogu IMF-i liikmeskonnale majanduslikud mõjud, mis hoiavad nõudlust fondi finantseerimise järele kõrgel. Kvoodi suurendamise jõustumisel vähendatakse IMF‑i poolt liikmesriikidega sõlmitud laenuleppeid, mis oli ajutine lahendus kriisiaastatel fondi laenuvõimekuse tagamiseks. Riigikogu nõusoleku korral suurendab Eesti kvooti 121,8 miljoni IMF‑i arveldusühiku ehk SDR‑i võrra, eurodes circa 150 miljoni euro võrra. Kokku saab Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDR‑i, mis on umbes 450 miljonit eurot. Miks on kvoot oluline? See on peamine element riigi finants‑ ja organisatoorsetes suhetes IMF‑iga. Kvoot määrab liikmesriigi hääleõiguse ja võimalused fondist laenu saada. Meenutan, et iseseisvuse algusaastatel sai Eesti majandusreformide läbiviimise toetamiseks ka IMF‑ilt laenu. Välisšokkidele avatud väikeriigi majandusele ja finantsstabiilsusele on IMF-ilt laenu saamise võimalus ning laenude adekvaatne suurus kindlasti oluline. Kvoodi suurendusega nõustumine hoiab meie enda hääleõiguse suuruse praegusel tasemel ehk 0,08%. Väike hääleosa aga ei tähenda isolatsiooni või üksi toimetamist. Me kuulume üksmeelsesse Põhja-Balti valijaskonda ja osaleme Euroopa ühispositsioonide kujundamisel. Selles tugevas koostöös on meie hääle kaal oluliselt suurem. Eesti kvoodi suurendamisest tulenevad sissemaksed korraldab Eesti Pank. Riigieelarvet otsuse rakendamine ei mõjuta. Kvoot jääb Eesti Panga ametlike välisreservide osaks. Näiteks tõsiste maksebilansi probleemide korral on Eestil võimalik IMF‑i paigutatud vahendeid kasutada. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, tutvustamaks juhtivkomisjoni seisukohti, rahanduskomisjoni liikme, hea kolleegi Tanel Kiige. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas käesolevat otsuse eelnõu 4. juuni istungil. Meie arutelu oli väga põhjalik ja sisuline. Rahandusminister andis niivõrd hea ülevaate eelnõust ja sellega kaasnevast, täpselt nagu siin istungisaalis, et komisjoni liikmetel täiendavaid küsimusi ei tekkinud. Ja langetasime konsensuslikult järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta see eelnõu päevakorda 12. juunil. Kui te tähelepanelikult vaatate, siis [näete, et] kokkuleppel juhatusega on seda isegi ennaktempos täidetud ehk juba 11. juunil, täna jõudis see päevakorda. Täiendavalt tehti ettepanek, taas konsensuslikult, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tanel Kiik. Ka siin ei nõudnud keegi hääletust. Ja vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva. Jätkame selle otsuse eelnõu sisulist menetlust. Aitäh!

Suur tänu! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 440 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. juuni kell 17.15. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh!