Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (451 SE) esimene lugemine

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 451 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt majandus‑ ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo.

Lugupeetud Riigikogu juhatus! Head Riigikogu liikmed! Teile on esitatud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistatud seaduse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni ehk CERN‑i asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise kokkuleppe ratifitseerimist. CERN on rahvusvaheline teadusasutus, mis asutati 1954. aastal eesmärgiga tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas. CERN‑i peamised tegevused on kõrge energia füüsika uuringud ja selleks vajalikud tehnoloogiad, sealhulgas infotehnoloogia väljatöötamine. Lisaks tegeleb CERN üliõpilaste, teadlaste ja inseneride koolitamisega ning teaduse populariseerimisega. Praeguseks on CERN‑il 23 liiget, lisaks assotsieerunud liikmed ja vaatlejaliikmed. Suurimad selle eelarvesse panustajad on Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. Eestil on CERN‑iga teaduskoostööleping alates 1996. aastast. See võimaldab teadlaste ja üliõpilaste stažeerimist CERN‑is ning ligipääsu CERN‑i eksperimentide teaduslikele tulemustele, kuid on välistanud ettevõtete koostöö CERN‑iga. Küll on aga selline võimalus CERN‑i liikmesriikidel, mis tähendab liikmesriigi ettevõtetele hangete võitmisel lepinguid CERN‑i tehnoloogiamahukate tellimuste täitmiseks. See omakorda suurendab eksporti, kasvatab ettevõtete konkurentsivõimet ning teadus‑ ja arendustegevuse investeeringuid. Eelnevast lähtudes esitas Eesti 5. septembril 2018. aastal ametliku taotluse CERN‑iga liitumiseks. Alates 1. veebruarist 2021 on Eesti olnud CERN‑i assotsieerunud liige täisliikmeks saamise etapis. Assotsieerunud liikmeks olek on enne täisliikmeks saamist uutele liikmesriikidele kohustuslik. Eesti ettevõtted ja ülikoolid on assotsieerunud liikmena alates 2021. aastast saavutanud märkimisväärseid tulemusi, võites hankeid ja osaledes erinevates teadusprojektides. Kuid assotsieerunud liikmena kehtivad meile piirangud, mille järgi CERN‑ist saadav finantsiline kogukasum ei tohi ületada meie liikmemaksu suurust, mis oli 2023. aastal ligikaudu 1,45 miljonit eurot. See piirang takistab meie ettevõtetel oma potentsiaali täiel määral realiseerimast ja tähendab, et nende võime CERN‑i projektides osaleda ja neist kasu saada on kunstlikult piiratud. Tänaseks on mitu juhtumit, kus Eesti ettevõtted on diskvalifitseeritud CERN‑i suuremahulistelt hangetelt just sel põhjusel, et hanked on Eesti liikmemaksust tulenevat piirmäära arvestades liiga suured. Täisliikmelisus kõrvaldab need piirangud. See võimaldab meie ettevõtetel osaleda suuremahulistes hangetes, mis omakorda soodustab majanduskasvu ja tööhõivet. CERN‑i hangete nõuded on kõrged ning toetudes CERN‑i globaalsele tuntusele, on need hanked eksportiva ettevõtte seisukohast tugev referents ning kvaliteedimärgis uute klientide leidmisel. Koostöös CERN‑iga on ettevõtetel ja ülikoolidel võimalik arendada uusi võimekusi, tooteid ja tehnoloogiaid, aidates seega kaasa teadmussiirdele tippteadusest ettevõtlusesse. Lisaks eelnevale tähendab täisliikmelisus ka suuremat sõnaõigust CERN‑i strateegiliste otsuste tegemisel. Praegu, assotsieerunud liikmena, puudub Eestil hääleõigus CERN‑i nõukogus, mis tähendab, et me ei saa kaasa rääkida otsustes, mis puudutavad hangete korraldust ja projektide suundi. CERN ei ole lihtsalt teadusasutus, see on globaalne teaduskeskus, mis koondab endas füüsika, inseneriteaduse ja arvutitehnoloogia tipptaset. CERN‑is tehtavad avastused ja areng mõjutavad mitte ainult teadusringkondi, vaid ühiskonda laiemalt, andes tõuke uutele tehnoloogiatele ja innovatsioonile. Selle parimaks näiteks on World Wide Webi loomine 35 aastat tagasi just CERN-is. Samuti töötati CERN‑is välja ja patenteeriti puutetundlike ekraanide tehnoloogia, mida arendas edasi üks nutitelefonitootja, ja nüüdseks on pea kõigi nutitelefonide ekraanid puutetundlikud. CERN‑i täisliikmelisusega kaasnevad aga ka kohustused, näiteks Eesti esindamine CERN‑i nõukogus rahandus‑, teadus‑, tehnoloogia‑ ning üldteemades Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ametkondade kaudu. Teiseks, samuti tuleb CERN‑i liikmena maksta liikmemaksu, mis on 25% suurem kui seni CERN‑i assotsieerunud liikmesmaana makstav liikmemaks ehk 2024. aastal ligikaudu 2 miljonit eurot. Liitumisel tuleb maksta ühekordne sissemakse 1,25-kordse liikmemaksu ulatuses, orienteerivalt 2,5 miljonit eurot, et kompenseerida tagantjärele CERN‑i täisliikmetele 70 aasta jooksul miljardites eurodes tehtud investeeringuid CERN‑i infrastruktuuri väljaarendamisse. See raha on 2024. aastaks Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse planeeritud. Kolmandaks, teisest küljest sätestab CERN‑i asutamiskonventsiooni kolmas artikkel, et CERN‑i liikmesriigid peavad olema vähemalt ühes teaduslikus põhiprogrammis ja järgima nõukogu määratud osalemise aega ja kulutuste limiiti. Ühelgi riigil ei ole õigust saada või jääda CERN‑i liikmeks, kui ta ei osale teaduslikul tasandil vähemalt ühes põhiprogrammi kuuluvas tegevusprogrammis. See tähendab Eesti jaoks, et Eesti osakeste füüsika teaduse kvaliteedi järjepidevus peab olema tagatud. Käesoleva seaduseelnõu vastuvõtmine on üks viimaseid samme, et anda Eesti poolt lõplik kinnitus, saamaks CERN‑i täisliikmeks. CERN andis omalt poolt kinnituse Eesti täisliikmeks saamisele 22. märtsil toimunud nõukogu istungil, kus CERN‑i nõukogu toetas ühehäälselt Eesti täisliikmelisust. Tänan tähelepanu eest! Ühtlasi tahan tänada kõiki neid inimesi, kes on alates 2018. aastast suhet CERN‑iga ehitanud ning teinud Eesti seal nähtavaks ja ka kasu saavaks riigiks.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni arutelu ja otsuseid tutvustab majanduskomisjoni liige, hea kolleeg Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis käsitlesime CERN‑iga liitumise eelnõu kahel korral. Kõigepealt tegime 3. juunil tingimuslikult otsuse teha juhul, kui valitsus algatab eelnõu 3. juunil ja Riigikogu juhatus määrab juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni, ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna. Ja nii täpselt ka läks. Sisuline arutelu [Euroopa] Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu üle oli meil esmaspäeval. Minister tutvustas komisjonis eelnõu. Samuti oli ministriga kaasas MKM‑i innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna tehnoloogia‑ ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto. Põhimõtteliselt oli meil kaks teemat, mille kohta komisjoni liikmed küsisid. Üldine hoiak oli hästi positiivne, kuna CERN‑iga liitumine on selgelt Eesti huvides, Eesti ettevõtete ja Eesti teaduse huvides. Anti Poolamets uuris, kas on näiteid, milline on rahaline osalus, ja kas see raha, mis CERN‑ist tuleb, on ainult teadusrahastuse-suunaline. Kairi Otto vastas, et ettekandes, mis komisjonis tehti, toodi välja hanked ja nendega seotud näited ning need rahasummad läksidki väga paljuski ettevõtetele. Neid Eesti ettevõtteid, kes on [hangetes] osalenud, on päris palju. Aleksei Jevgrafov uuris teise teema kohta: hetkel on CERN‑i hangete andmebaasis 62 Eesti ettevõtet, aga milline võiks olla see perspektiiv tulevikus, on see arv suurem või väiksem? MKM-i hinnang oli, et nende ettevõtete arv, kes Eestist CERN‑i andmebaasi saavad ja hangetel osalevad, pigem kasvab. Üks näide, mille minister tõi komisjonis, aga siin ei toonud – selle kohta, miks selliste organisatsioonidega ühinemine on Eesti huvides –, on Skeleton Technologies, kelle esimene klient oli Euroopa Kosmoseagentuur. Nii et ka CERN on selles mõttes kindlasti Eesti jaoks vajalik ja oluline. Ja veel dünaamikast, kuidas Eesti ettevõtted on hangetel osalenud: 2021. aastal oli seal ainult 13 ettevõtet, üheksa kuud hiljem oli juba 39, 2022. aasta oktoobris oli 58 ettevõtet ja nii nagu ma enne ütlesin, hetkeseisuga on 62. Kindlasti avab täisliikme staatus veelgi rohkem uksi. Komisjonis tegime konsensuslikud otsused määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. juuni kell 9 ja juhul, kui esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril või juhul, kui Riigikogu kevadistungjärgu lõppedes toimuvad täiendavad või erakorralised täiskogu istungid, võtta eelnõu sellise täiskogu istungi päevakorda. Nii nagu ma ütlesin, kõik need otsused olid konsensuslikud. Ja mõistagi on tegemist kiireloomulise eelnõuga. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! See oli nii põhjalik, et ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on väga hea meel, et me oleme siia täna jõudnud. Pean tunnistama, et kui ma olin veidi üle kümne aasta tagasi üks nendest, kes selle protsessi algatas, siis ma päris ei uskunud, et ma võiksin olla ka selle protsessi lõppfaasi juures otseselt kohal. Aga juba tollal algatades oli selle väga konkreetne mõte seotud just nimelt ettevõtlusega. Teaduskoostööd on CERN‑iga tehtud, nagu ka minister ütles, 1996. aastast saadik. Teaduskoostöö raames on olnud võimalik asju teha, aga tegelikult on CERN‑il tohutu portfell tehnoloogiaid. Nagu ka minister välja tõi, meil kõigil taskus olevad nutitelefonid – oli paarkümmend patenti, mis olid äärmiselt kriitilised, et see tehnoloogia võimalik oleks, nendest kaks olid pärit CERN‑ist. Nii et tehnoloogiline arendus on alati käinud CERN-is [kõige muuga] käsikäes, sest tänapäevast osakeste füüsikat ei ole võimalik teha ilma olulise innovatsioonita tehnoloogia vallas. Kõik see tehnoloogia kandub edasi tööstusesse analoogselt nagu näiteks USA‑s Fermi laboris loodud ülijuhtmagnetid, tänu millele meil on nüüd olemas MRT ja kompuutertomograaf, ütleme, MRT-masinad ja positiivse elektroniemissiooni masinad haiglates. Need on asjad, mis kõik kanduvad [edasi] ja millest saab tegelikult ühiskond üldiselt ka kasu. Aga nüüd konkreetsemalt. Selle konkreetse ratifitseerimise tulemusena saab Eesti lõplikult ära jõustada enda täisliikmelisuse, mille CERN otsustas märtsis oma nõukogus. Eesti on ainukene Balti riik, kes on saanud CERN-ilt positiivse otsuse täisliikmeks hakkamise kohta. Ja selle tulemusena kaob meil ära igasugune piir CERN‑i tegevustes osalemisel. Seni oli meil assotsieerunud [liikmena] piiriks liikmemaksu suurus. Väga tihti juhtus viimasel aastal olukordi, et väga suurte, mitme miljoni euroste hangete viimasest voorust lihtsalt jäeti Eesti ettevõtted välja või ei lubatud neid osalema, sellepärast et meie liikmemaksu maht oli täis või oleks tulnud täis nii suures koguses, et seda ei lubatud. Praegu juba liiguvad ettevõtted viimasesse vooru, kuhu CERN on nad tinglikult lubanud just tänu sellele, et nad on märtsis meie liikmelisuse ära otsustanud. Meil on jäänud ära ratifitseerida aluskonventsioonid, 70 aastat vanad dokumendid, mille alusel antakse ette üldised põhimõtted. Kui see seadus välja kuulutatakse ja UNESCO-s on see 30 päeva olnud, olemegi me täisliikmed ja ettevõtetele on kõik piirid vabad, neil ei ole tagastamisel enam mingeid piiranguid. Ja Eesti saab osaleda ka CERN-i tegevuse kohta oluliste otsuste [langetamisel]. Seejuures otsustatakse sügisel CERN-i järgmine direktor. See on organisatsiooni seisukohalt ja tuleviku seisukohalt üks olulisimaid otsuseid, mis lähima kümne aasta jooksul tõenäoliselt tehakse. Nii et vägagi kutsun üles seda eelnõu toetama, kui me lõpphääletuseni jõuame. Loodetavasti jõuame selleni mõnel täiendaval istungil veel kevadistungjärgul, et me saaksime oma võimalused ära realiseerida enne CERN-i 70 aasta juubelit. Aitäh!

Suur tänu teile! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 451 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 13. juuni kell 9. Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.