Arupärimine Ukraina liitumise kohta Euroopa Liiduga (nr 613)

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, see on neljas päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Martin Helme, Siim Pohlaku, Jaak Valge, Ants Froschi, Varro Vooglaiu, Alar Lanemani, Kert Kingo, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Rene Koka ja Henn Põlluaasa 19. veebruaril 2024 esitatud arupärimine Ukraina liitumise kohta Euroopa Liiduga. Arupärimine nr 613. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Martin Helme, et arupärimist tutvustada. Sellele vastab peaminister Kaja Kallas.

Aitäh! Jaa, veebruaris esitasime arupärimise. Ja taust on selline, et Euroopa Ülemkogu otsustas 2023. aasta detsembris avada liitumiskõnelused Ukraina ühinemiseks Euroopa Liiduga ja Eesti toetas seda otsust. Ukraina on Euroopas üks suurima territooriumi ja rahvaarvuga riike, jäädes alla vaid Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliale ja Hispaaniale. Ühtlasi on tegemist tugevalt põllumajandusliku ja arenenud rasketööstusega riigiga. Samas on tegemist riigiga, mis on sõjas Venemaaga, ta ei oma hetkel kontrolli umbes viiendiku oma territooriumi üle. Ukrainal on tõsiseid probleeme korruptsiooniga. Riiki räsivad demograafiline kriis ja majanduslangus. Tõsi, mitte nii suur majanduslangus, nagu Eestis on. Ja suur osa infrastruktuurist on sõjas kannatada saanud. On selge, et taolise keerulise tausta tõttu mõjutab tema liitumine Euroopa Liitu väga ulatuslikult. Samuti on selge, et mitte kõik mõjud ei ole positiivsed, mistõttu on hädavajalik riskid kaardistada ja mõelda nende maandamisele. Me tahaksime sellest maandamisest nüüd rääkida. Kõigepealt tahaks teada, kuidas kavatseb valitsus ja laiemalt Euroopa Liit lahendada probleemi, kui Ukraina peaks võetama Euroopa Liitu olukorras, kus ta ei kontrolli suurt osa oma territooriumist. Millisele territooriumile Euroopa Liit siis tegelikult ikkagi täpselt laieneb ja kuidas kavatsetakse lahendada olukord nende aladega, mis on küll juriidiliselt Ukraina omad, aga de facto Venemaa kontrolli all? Kas valitsus on teinud arvestusi, milline on Ukraina liitumise eelarveline mõju just Eestile? Millise kalkulatsiooniga te olete välja arvestanud, kui palju peab suurenema meie liikmemaks Euroopa Liidus seoses Ukraina liitumisega? Millise kalkulatsiooniga te olete välja arvestanud, kui palju hakkab vähenema meie eurotoetuste suurus? Milline on vahe Eesti eelarvele, Euroopa Liidu liikmemaksule ja saadavatele toetustele kahes võrreldavas olukorras, kus Ukraina liitub või ei liitu Euroopa Liiduga? Milline on Ukraina liitumise mõju Eesti põllumajandussektorile? Milliseks hindate mõju meie põllumajanduse otsetoetustele ja meie põllumajandustoodete turukonkurentsile? Milline saab olema Ukraina liitumise mõju meie demograafiale? Kas valitsus kavatseb taotleda tööjõu vaba liikumise piiranguid ja üleminekuaegasid? Kui jah, siis milliseid? Kuidas prognoosib valitsus tööjõu vaba liikumise tingimustes Ukraina kodanike hulga muutust Eestis? Kas valitsus eeldab, et see suureneb või väheneb, ja kui palju? Ja millistele andmetele sellised prognoosid tuginevad? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 613. Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Head arupärijad! Vastan arupärimisele. Esiteks: "Kuidas kavatseb valitsus ja laiemalt Euroopa Liit lahendada probleemi, kui Ukraina peaks võetama Euroopa Liitu olukorras, kus ta ei kontrolli suurt osa oma territooriumist?" Eesti tunnistab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja teeb kõik selleks, et Ukraina taastaks kontrolli kogu oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiri üle. Samas ei ole Ukraina olukord ainulaadne Euroopa Liidus, kuna ka praegune Euroopa Liidu liige Küpros ei kontrolli kogu oma territooriumi. Teine küsimus: "Millisele territooriumile Euroopa Liit teie hinnangul siis täpsemalt laieneb, kuidas kavatsetakse lahendada olukord nende aladega, mis on juriidiliselt Ukraina omad, aga de facto Venemaa kontrolli all?" Veel kord, Eesti tunnustab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja loodame, et saades Euroopa Liidu liikmeks, kontrollib Ukraina kogu oma territooriumi. Kolmas küsimus: "Kas valitsus on teinud arvestused, milline on Ukraina liitumise eelarveline mõju Eestile?" Eelarveline mõju oleneb sellest, millal Ukraina liitub Euroopa Liiduga. Teiseks on väga oluline, millistes tingimustes Ukrainaga kokku lepitakse, ja kolmandaks, kõige suurem teadmatus on see, kuidas sõda lõpeb ja kuidas võib toimuda sõjajärgne taastumine ehk ülesehitamine ehk kui palju suudab Venemaa Ukrainat hävitada. Kui liitumisprotsess on lähemal, saab ka eelarveline mõju selgemaks. Neljas küsimus: "Millise kalkulatsiooniga olete te välja arvestanud, kui palju peab suurenema meie liikmemaks Euroopa Liidus?" See, kas üldse ja [kui, siis] kuidas mõjutab Eesti liikmemaksu Ukraina liitumine Euroopa Liiduga, selgub, kui on selge, millal ja millistel tingimustel Ukraina liitub. Tänu Eesti elatustaseme olulisele kasvule on Eesti järgmisel eelarveperioodil netomaksja. Ukraina liitumine seda ei mõjuta, sest et Ukraina sel ajal veel Euroopa Liidu liige ei ole. Viies küsimus: "Millise kalkulatsiooniga olete te välja arvestanud, kui palju hakkab vähenema meie eurotoetuste suurus?" Jällegi, eurotoetuste maht selgub järgmise eelarveperioodi läbirääkimistel ja siis, kui on teada, mis hetkel ja millistel tingimustel Ukraina liitub Euroopa Liiduga. Kuues küsimus on, milline on vahe Eesti eelarvele, Euroopa Liidu liikmemaksule ja saadavatele toetustele kahes võrreldavas olukorras, kus Ukraina liitub või ei liitu Euroopa Liiduga. Jällegi, kuna ei ole veel selge, kas läbirääkimisi Ukrainaga alustatakse, ei ole ka selge, mis tingimustel Ukraina liitumine saab olema ja milliseid muudatusi see toob kaasa olemasolevatele liikmetele. Nii et sellele küsimusele ei ole võimalik hetkel vastata. Seitsmes küsimus: "Milline on Ukraina liitumise mõju Eesti põllumajandussektorile? Milliseks hindate mõju meie põllumajanduse otsetoetustele ja meie põllumajandustoodete turukonkurentsile?" Mõju selgub siis, kui on selge, mis hetkel ja millistel tingimustel Ukraina liitub ning millises seisus on nende põllumajandussektori olukord. Seda mõju on keeruline prognoosida ka seetõttu, et ühine põllumajanduspoliitika, mille toetuste suurim osa on otsetoetused, on üks enim reformitud ja muutunud poliitikaid Euroopa Liidus. Seega väga tõenäoliselt ei kehti sel ajal, kui Ukraina liitub, selles ühises põllumajanduspoliitikas enam samad reeglid ja tingimused kui praegusel perioodil. Samuti on seni iga laienemise järel uute liikmesriikide otsetoetused suurenenud järk-järgult. See tähendab, et uute liitujate otsetoetused ei hakka tõenäoliselt olema kohe sama suured, kui on minimaalne toetus olemasolevatele liikmesriikidele. Näiteks kui meie liitusime 2004. aastal, olid kõige alguses meie otsetoetused Euroopa Liidu keskmisest vaid 25%. Otsustatud ei ole ka see, kas uute riikide liitudes suureneks ÜPP eelarve kogumaht või jääks kogumaht samaks ning ÜPP otsetoetused praegustele liikmesriikidele väheneksid. Kui üheksa uut liikmesriiki saaksid ÜPP otsetoetusi kas 80% Euroopa Liidu keskmisest – selleni jõuab Eesti 2027. aastal – või Euroopa Liidu keskmisel määral, suureneks ÜPP eelarve kogumaht vastavalt 20% või 25%. Mis puudutab mõju põllumajandustoodete turukonkurentsile, siis ei maksa unustada, et Ukraina toodangut nõutakse mitte ainult Euroopa Liidu turul, vaid ka globaalsel turul. Viimase tõttu ei tohiks hästi toimivate transpordivõimaluste korral Ukraina toodang Euroopa siseturgu üle küllastada. Küll aga aitaks Ukraina tugev põllumajandussektor tõsta Euroopa Liidu toidujulgeolekut ning parandada Euroopa Liidu positsiooni globaalses teraviljakaubanduses. Kaheksas küsimus: "Milline saab olema Ukraina liitumise mõju meie demograafiale? Kas valitsus kavatseb taotleda tööjõu vaba liikumise piiranguid ja üleminekuaegu, kui jah, siis milliseid?" Sõja eest põgenedes on Ukrainast juba lahkunud suur osa mobiilsemast elanikkonnast. Praeguseks on Eestisse jõudnud ukrainlased asjaolusid arvestades tööturule hästi integreerunud. Seda, kas valitsus plaanib taotleda tööjõu vaba liikumise piiranguid ja üleminekuaegu, ei ole hetkel võimalik öelda. See sõltuks mitmetest asjaoludest, sealhulgas sellest, milline on parasjagu Eestis tööjõuturu olukord ja kuidas need läbirääkimised lähevad. Üheksas küsimus: "Kuidas prognoosib valitsus tööjõu vaba liikumise tingimustes Ukraina kodanike hulga muutust Eestis? Kas valitsus eeldab, et see suureneb või väheneb? Kui palju? Millistele andmetele tuginedes?" Sõja eest põgenedes lahkus Ukrainast umbkaudu 6 miljonit inimest, mis on 15% sealsest elanikkonnast. Eestis on kehtiv elamisluba ajutise kaitse alusel juunikuu alguse seisuga 29 913 isikul. Võib eeldada, et praeguseks on lahkunud kõige mobiilsem osa Ukraina elanikkonnast ja ülejäänutel on ühel või teisel põhjusel keerukam lahkuda. Seetõttu on raske prognoosida, kui palju ukrainlasi võib Ukraina liitumisel Euroopa Liiduga sealt lahkuda ning Eestisse tulla. Tõenäoliselt neid on, aga mitte oluliselt rohkem, kui tõi kaasa täiemahulise sõja algus Ukrainas. Pigem on kõik hinnangud vastupidised: kui see sõda lõpeb, siis ukrainlased soovivad tagasi minna oma kodu üles ehitama. Aitäh!

Austatud peaminister, teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Kuulan vastuseid ja üks on täiesti selge: see on väga suur, väga kaalukas otsus ja Eesti valitsus ei ole üheski aspektis teinud mitte mingisuguseid kalkulatsioone ega prognoose. Praktiliselt kõigile küsimustele oli vastus, et ei ole võimalik hinnata või ei ole hinnanud ja see sõltub kõik asjadest, mida me praegu ei tea. Aga kuidas me saame otsustada, kas see on Eestile kasulik või kahjulik või ka Euroopa Liidule laiemalt kasulik või kahjulik? Täiesti selgelt ei vasta tõele väide, et Ukraina toodang on mujal maailmas nii popp, et selle kauba suur sissetulek Euroopa ühisturule meid ei ohusta. Tänasel päeval, vastupidi, kõik Ukraina naaberriigid on hädas selle odava dumping-kaubaga, põllumajandustoodanguga, mis sisse tuleb. Demograafia aga on A ja O. Meil ei ole võimalik siin mitte midagi ette võtta, kui me oma [rahvastikku] ei kaitse. Millel põhines teie otsus seda liitumist toetada, kui teil puudub õrnemgi aim, mis see meile kaasa toob?

Aitäh! Me ju ei ole veel liitumise toetamisest rääkinud, vaid liitumisläbirääkimiste alustamisest. Me teame ise, et sealt on veel väga pikk tee minna. Teie seisukohad on täiesti selged. Teie Ukrainat ei toeta. Ma saan aru, et teie arvates Venemaa peab Ukrainas püha sõda, ja teie isa seda sõda toetab. Meie seda ei toeta ja meie tegelikult leiame, et Ukrainal on vaja ka lootust. Kõik need argumendid, mis on olnud erinevate liitumiste vastu – kui te mõtlete, kui suured olid hirmud, kui Portugal liitus, et tulevad Portugali torumehed ja võtavad kõigi töö ära. Seda ei juhtunud. Ka siis olid suured hirmud, kui meie liitusime: Poola torumees tuleb, võtab kõikide töö ära ja seetõttu tuleks liitumist piirata. Aga ka seda ei juhtunud. Me peame silmas pidama seda, mis meie huvides on: et need piirkonnad saaksid ise hakkama, et nende elatustase tõuseks, et inimesed ei tahaks sealt lahkuda. Ma usun, et kui [ukrainlased] on sellest sõjast välja tulnud, siis nende soov oma riigi ülesehitamisel osaleda on pigem suur. Pigem me näeme, et need ukrainlased, kes on [lahkunud mujale] Euroopasse, otsivad võimalust minna tagasi Ukrainasse ja selles ülesehitamistöös osaleda.

Aitäh, juhataja! Muidugi, esiteks on piinlik, et niipea kui Kaja Kallas pulti tuleb, hakkab ta valetama või kuulujuttu levitama. Võtke ennast kokku! Ärge levitage kuulujutte! Ärge levitage jampsi, pean ma teile ütlema! Nii piinlik, aga ma pean teile ütlema: ärge levitage jampsi EKRE ja Ukraina teemal! Võtke ennast kokku! Kõlli saamiseks võib igasuguseid asju teha, aga teate, piinlik on. Isegi meie säilitasime tasakaalukuse, kui me rääkisime teie idavedude skandaalist. Me rääkisime faktipõhiselt ja ei levitanud kuulujutte. Aga läheme korraks asja juurde. Lavly Perling on öelnud, et Ukrainas algab korruptsioonist puhastumine siis, kui kohtunikueetika eksamit ei saa teha altkäemaksu eest. Mina küsin seda: kas teie pooldate mingeid kergendusmeetmeid? Ukrainal on keeruline aeg, ehk võtta ta Euroopa Liitu teatud kergendavate asjaoludel?

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Kõigepealt: ei, see ei ole kuulujutt, vaid lehes avaldatud, mida teie erakonna inimesed ise on kinnitanud. Ja mitte üks neist, vaid mitu. Pöörduge nende poole. Mina tsiteerin seda, mis ajalehes on. Nagu teie võtate ajalehes kirjutatut sada protsenti tõe pähe, on seda õigus teha ka mul. Nüüd teie küsimuse juurde. Ei, mina ei toeta mitte mingit allahindlust Ukrainale. Ma olen seda neile igal pool öelnud: kõik tingimused, mida teilt nõutakse, te peate 100% või rohkem täitma. See tähendab, et te peate korruptsioonist lahti saama, te peate õigusriigi põhimõtteid ellu viima – kõik-kõik-kõik! Ma ei toeta mingit allahindlust Ukrainale.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Proua peaminister! Nagu ka teie ühest eelmisest vastusest võis aru saada, ongi nii, et juba praegu on Ukraina rahvastik äärmiselt halvas seisus. On ka olemas tulevikuprognoosid ja tegelikult pole üldse vaja olla tippdemograaf, et prognoosida, et kui tööjõu vaba liikumine kehtestatakse ka Ukrainale, siis valgub see riik tööjõust tühjaks ja seda tabab täielik demograafiline ja majanduslik kokkuvarisemine. Ehk siis see riik muutub Venemaa poolt täielikult haavatavaks, muutub nii-öelda Euroopa haigeks meheks sajanditeks. Ja küsin. Nii või naa, kui me tahame Ukraina suhtes positiivselt käituda, siis ei ole võimalik talle tööjõu vaba liikumist [keelata]. Ma küsin, et aga kui me seda nagunii teha ei saa, kas siis on üleüldse tähtis, et Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saab. Kõik majanduslepped saab ju …

Aitäh!

… Ukrainaga teha nii või naa ja toetust saab ka anda.

Aitäh! Teie väide oli täpselt sama ka Eesti suhtes, kui meie liitusime Euroopa Liiduga: et Eesti valgub tühjaks ja mitte kedagi siia ei jää. Seda ei juhtunud. Neli aastat enne Euroopa Liiduga liitumist oli Eesti keskmine elatustase 36% Euroopa Liidu keskmisest. Kui me liitusime 2004. aastal, oli see 48% Euroopa Liidu keskmisest. Tänaseks on see üle 80% Euroopa Liidu keskmisest. Mida see ütleb? Seda, et toimub konvergents. See tähendab seda, et meie heaolu on Euroopa Liidus kasvanud, ja see juhtub ka Ukrainas. Aga ma ütlen, et te tõttate sündmustest ette. Esialgu peab olema otsus selle kohta, kas üldse neid läbirääkimisi alustada. Ja seda me toetame küll, et läbirääkimisi võiks alustada. Kas nende läbirääkimistega kuhugi jõutakse ja mis on need tingimused, see alles selgub. Sel teekonnal on otsustuskohti päris palju.

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! Detsembris Eesti ka toetas liitumiskõneluste alustamist. Teie vastused olid täpselt sellised, et me toetasime, aga me ei tea täpselt, mis saama hakkab, alles algavad läbirääkimised. Kui palju sinna on vaja raha panna, kui palju see meile maksma läheb, seda kõike ei tea. Aga ma küsin: kas valitsuses olid ka mingid diskussioonid, arutelud enne seda, kui valitsuse esindaja läks Euroopa Liidu ülemkogule ning andis oma nõusoleku, et Ukraina võiks liituda Euroopa Liiduga?

Arvo Aller, palun!

Aitäh! Need arutelud ei olnud ainult valitsuses. Need arutelud olid ka Riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjonis, kes andis valitsusele mandaadi nende seisukohtadega ülemkogule minna.

Suur tänu! Te ütlesite veidi aega tagasi, et teie ei poolda Ukrainale mingi allahindluse tegemist, mis puudutab Euroopa Liiduga liitumist. Mulle tundub, et kui neile allahindlust mitte teha, siis ei olegi see liitumine üldse mõeldav. Need probleemid, millega silmitsi seistakse, on ju sedavõrd sügavalt juurdunud, kas või korruptsioon, mida Ukraina inimesed ise peavad ühe hiljutise küsitluse kohaselt praegu suuremaks probleemiks kui riigis toimuvat sõda. Ma mõtlen, et see peab üks hirmus probleem olema, kui sõjas oleva riigi rahvas ütleb, et korruptsioon on suurem probleem kui sõda ise. Aga hea kolleeg Martin Helme juba osutas, et enamik teie vastuseid taandus sellele, et me praegu ei oska hinnata neid mõjusid Eestile, sellepärast et olulised asjaolud on selgumata. Aga ma seda kuulates jäin mõtlema, millistel tingimustel teie ütleksite, et te ei pea võimalikuks pooldada Ukraina liitumist Euroopa Liiduga. Mis peaksid olema need tingimused, mis peaksid olema täidetud, et te ütleksite, et jah, paraku sellises olukorras me küll seda pooldada ei saa?

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Jutt on tingimustest, mis on Ukrainale esitatud ja mida nad täitma peavad. Kui te arvate, et nad neid tingimusi ei täida, siis te ei pea muretsema, et Ukraina Euroopa Liiduga liitub. Mitte keegi ei tee neile mingit allahindlust, kõiki neid asju monitooritakse. Me teame seda oma ajaloost väga hästi, et need ei olnud lihtsalt läbirääkimised Euroopa Liiduga. Meil tuli ikkagi konkreetselt täita teatud tingimused, et Euroopa Liiduga liituda. Täpselt sama saab olema Ukrainaga.

Rene Kokk, palun!

Lugupeetud peaminister! Te püüate siin pidevalt tekitada kuvandit, et EKRE kuidagi ei taha Ukrainat toetada. See ei vasta tõele. Te saate ju sellest aru, et kui erinevad uuringud, mida ukrainlased ise on teinud, ütlevad, et tõesti korruptsioon on nii suur probleem, et circa üks kolmandik vahenditest varastatakse ära, siis see on ju probleem. Täpselt samamoodi, kui teie peaministrina näete, et riigieelarvest pannakse mingi osa raha lihtsalt pihta, siis sellega tuleb tegeleda. Loomulikult on need küsimused õhus ja seda ei saa kuidagi küsijatele pahaks panna. Kui me anname 50 miljardit abi, et toetada Ukrainat, ja me teame, et üks kolmandik ära kaob, siis see on probleem. Pigem tuleb siin rõhutada seda, et väga palju tuleb tegeleda sellega, et Ukraina saab puhastatud ja ta saab tegelikult korda – just nende oma struktuur, nii et see raha kaduma ei lähe. See ei ole kellelegi üllatus, et Hispaanias käivad nii venelased kui ukrainlased sularahakohvritega kinnisvara ostmas. Nii et ma tahan öelda, et lisaks sellele abile tuleb tegeleda ka selle poolega, et see raha läheks Ukrainas õigesse kohta.

Aitäh! Ma olen teiega absoluutselt nõus, et selle korruptsiooniga tuleb tegeleda. Minu meelest on ukrainlastele avanenud samasugune ajalooline võimaluste aken, mis meil oli üheksakümnendatel. Kui mõelda, siis Nõukogude režiim tegelikult normaliseeris korruptsiooni. Režiimi õõnestamiseks oli täitsa okei režiimi tagant varastada ja see nõudis kogu rahvalt ikkagi täielikku ümbermõtestamist, et enam see ei ole lubatud. See on maksumaksja raha varastamine, sest see on meie riik, mida me üles ehitame. Ukrainlastel seda muutust võib-olla üheksakümnendatel ei toimunud, aga praegu nad sõna otseses mõttes võitlevad oma elu ja vere hinnaga selle riigi eest. Seetõttu [peaks olema] absoluutne nulltolerants korruptsiooni suhtes, sest see on Ukraina maksumaksjate raha, mida varastatakse, ja see ei lähe riigi ülesehitamiseks. Mina usun küll, et neil on ka väga suur soov korruptsioonist lahti saada, aga see nõuab muidugi väga suurt pingutust.

Rohkem teile küsimusi ei ole. Suur tänu teile, auväärt peaminister! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.