Arupärimine sõjaaja kaitseväe pioneerivõimekuse kasvatamise kohta Venemaa-Ukraina sõja käesoleva etapi kogemuste valguses (nr 607)

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani, Rene Koka, Martin Helme, Arvo Alleri, Ants Froschi, Mart Helme, Kert Kingo, Henn Põlluaasa, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu 14. veebruaril 2024 esitatud arupärimine sõjaaja kaitseväe pioneerivõimekuse kasvatamise kohta Venemaa-Ukraina sõja käesoleva etapi kogemuste valguses. See on arupärimine nr 607. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate nimel arupärimist tutvustama kolleeg Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Alustan sellest, miks me seda jälle teie käest küsime, kui võiks küsida kaitseministri käest, nii nagu oli eelmiselgi korral kaudtulevõimekuse teemal. Teie lõpuks teete lõplikud rahanduslikud otsused. Kaitseminister teeb neid koos teiega, aga on teist sõltuv, ütleksin niiviisi. Positiivse remargina toon välja, et kui me eelmine kord küsisime kaudtulevõimekuse kohta, siis kaudtulevõimekuse kohta ongi vahepeal otsuseid tehtud: diviisi suurtükiväepataljon saab 18 liikursuurtükki. Me oleme rõõmsad, et ka meie saime oma tagasihoidlike küsimuste ja probleemi tõstatamisega asjale kaasa aidata. Aga nüüd pioneerivõimekuse juurde. Ukraina-Venemaa sõjas eelmisel aastal alanud positsioonisõja etapp on esile toonud sõjaaja kaitseväe pioneerivõimekuse ja ‑teenistuse tähtsuse. Mõlema sõdiva poole kaitserajatised on tõestanud oma vajalikkust ja tõhusust. Eesti on meie de facto liitlase Ukraina toetuseks loovutanud väga suure koguse pioneerivahendeid, sealhulgas tankitõrjemiine ja lõhkeainet. Lisaksin siia veel selle, et nüüd me teeme koos Läti ja Leeduga niinimetatud Balti valli ehk kaitsesüsteemi ja ka poolakad on teinud otsuse, et nemad teevad nii oma idapiirile Valgevenega kui ka Kaliningradi oblasti piirkonda kaitserajatised ja investeerivad sinna kokku 2,3 miljardit. Pioneerirajatiste küsimus on muutunud tähtsaks. Ajalugu on näidanud, et kaitserajatised toimivad hästi siis, kui potentsiaalsel vaenlasel ei ole võimalik neist mööda minna, kui kuskil ei ole nõrka kohta, kust nad läbi pääsevad. Näiteks meil Sinimägedes pidasid 1944. aastal kaitserajatised väga hästi vastu, sest vaenlane ei saanud neist mööda minna. Samas Maginot' liinil, mille kohta on ikka etteheiteid tehtud, oli ainult üks probleem: see lõppes poole peal ära ehk see ei läinud mööda Belgia piiri edasi. Nii et need küsimused on väga tähtsad ja nüüd uuesti tõusetunud. Aga küsimusi on viis. Ma loen need ka ette. "Milline on Ukrainale loovutatud pioneerivahendite ja varude taastamise ajagraafik ning orienteeruv maksumus? Kas meie kodumaise kaitsetööstuse arendamise käigus on kavas käivitada Eestis ka sõjalise otstarbega lõhkaine tootmine?" Muide, soomlased on just samasugust otsust tegemas ja kaalumas. Trotüüli vajadus ja nõudmine on Euroopas väga suur, praegu on ainult Poolas üks tehas käigus. "Kas Vabariigi Valitsus on Venemaa-Ukraina sõja käimasoleva etapi kogemuste valguses valmis kaaluma jalaväemiine keelustava Ottawa konventsiooni denonsseerimist?" See oli meil korraks eelmises koosseisus arutelu all, aga kaitserajatistega seoses on see küsimus uuesti tõusetunud. Ja siis: "Mida Vabariigi Valitsus oleks veel valmis ette võtma kaitseväe pioneerivõimekuse tugevdamiseks?" Ja viimane küsimus on meil uue tugevduspaketi kohta. Me osalt juba teame, mis seal tugevduspaketis on, näiteks seesama [suurtüki]väepataljon. Kas seal on või siis pannakse sinna juurde midagi ka pioneerivõimekuse ja droonisõjavõimekuse [suurendamiseks]? Aitäh!

Väga suur tänu! Keerulised küsimused peaministrile, aga ma loodan, et peaminister saab kenasti hakkama. Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase.

Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan küsimustele. "Milline on Ukrainale loovutatud pioneerivahendite ja varude taastamise ajagraafik ning orienteeruv maksumus?" Need Ukraina toetuseks antud vanad tankitõrjemiinid asendatakse uute kaasaegsete miinidega ja see ei tähenda, et meil endil hetkel pole miine. Kui palju neid on, ei saa ma kahjuks siit Riigikogu kõnepuldist välja öelda. Aga nende miinide [varu] taastamine ei lähe Eesti maksumaksjale midagi maksma, sest nende annetatud miinide puhul tehti Euroopa rahurahastus tasaarveldus. Tarned on planeeritud 2025. aastaks. Teine küsimus: "Kas meie kodumaise kaitsetööstuse arendamise käigus on kavas käivitada Eestis ka sõjalise otstarbega lõhkeaine tootmine?" Me otsustasime 2024. aasta veebruaris luua kaitsetööstuspargi. Praegu Kaitseministeerium uurib selle eriplaneeringu protsessi käigus, kas Eestis on võimalik ja majanduslikult otstarbekas toota sõjalise otstarbega lõhkeainet. See analüüs on valmis selle aasta juuni lõpus ehk siis juba selle kuu lõpus peaks see analüüs valmima. Kui selgub, et lõhkeainet on mõistlik Eestis toota, siis kaalutakse kaitsetööstuspargi võimalike asukohtade valikul ka vastavust lõhkeainetehase nõuetele. Kui me arutasime selle kaitsetööstuspargi algatamist, siis see oli kõne all. Kolmas küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus on Venemaa-Ukraina sõja käimasoleva etapi kogemuste valguses valmis kaaluma jalaväemiine keelustava Ottawa konventsiooni denonsseerimist?" Me oleme ametliku arvamuse selle kohta Riigikogule esitanud 1. detsembril 2022. aastal ja meie seisukoht ei ole vahepeal muutunud. See vastus on Riigikogu koduleheküljel ka olemas, aga ma vastan lühidalt, et Kaitseministeeriumi ja kaitseväe analüüsi järgi pole Ottawa konventsiooni denonsseerimine vajalik. Esiteks, selleks puudub tehniline sõjaline vajadus. Samale järeldusele on jõudnud näiteks Soome ja Läti, kes seda küsimust analüüsisid. Teiseks, see raskendaks liitlaste kaasamist Eesti territooriumi kaitsmisesse. Kolmandaks, liitlased ei mõistaks meie väljumist konventsioonist ja neljandaks, Ukraina ei ole ise Ottawa konventsioonist lahkunud ega kasuta meie teada ka keelatud jalaväemiine. Neljas küsimus: "Mida on Vabariigi Valitsus veel valmis ette võtma sõjaaja kaitseväe pioneerivõimekuse tugevdamiseks?" Vastus. Pioneerivõimekuse osas me tegeleme peamiselt lahinguvalmiduse hoidmisega, ka suurendame üksuste jaoks mõeldud lõhkematerjalide ja miinide laovarusid. Lisaks oleme hankinud ja ette valmistanud tõkestus- ja kindlustus[elemente], näiteks paigutanud võimalike kasutuskohtade lähedusse vajalikke betoon- ja muust materjalist elemente. Jätkame seda tänavu ja ka järgmisel aastal. Lisaks on niinimetatud droonisõda ilmseks teinud, et õhust rünnaku eest kaitsmise vajadus on märksa suuremaks muutunud. Pioneerikaitses tuleb sellega tegeleda ja kaitsevägi arvestab Ukraina kogemustega, pöörab sellele väljaõppe käigus suurt tähelepanu. Ka on Ukraina sõda näidanud, et lisaks varustusele, laskemoonale ja üksustele vajame Eesti esimesest meetrist kaitsmiseks füüsilisi kaitserajatisi piiril ja selle lähedal, nii nagu te oma sissejuhatuses ka möönsite. Balti kaitsevööndi eesmärk on luua kolme Balti riigi idapiiridele tõkestuste kompleks – just selleks, et see [tõke] ei jääks nii-öelda pooleli. Eesti ossa plaanitakse circa 40 kaitse tugipunkti. Tänavu aasta teises pooles hakatakse majutuspunkri prototüüpi välja töötama ja tõkestuselemente hankima. Tugipunktide asukohad selguvad aasta lõpuks, ehitus algab järgmisel aastal ja esialgu piirdub kaitseliini väljaehitamine sellega, et maasse paigutatakse varjendid, punkrid ja varutakse tõkked. Edasine sõltub ohuhinnangust, kui kiiresti midagi on vaja teha. Ja viies küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus on valmis Venemaa-Ukraina sõja käesoleva etapi valguses algatama uue nn tugevduspaketi sõjaaja kaudtulevõimekuse, pioneerivõimekuse ja droonisõja võimekuse tugevdamiseks?" Meil on riigikaitse arengukava, mis lähtub sellest, et kuni 2031. aastani läheb kaitsevõime rahastuseks 3% sisemajanduse kogutoodangust, millele lisanduvad liitlaste Eestis viibimise kulud. Järgmise nelja-viie aasta jooksul keskendume eelkõige riigikaitse arengukava plaanide elluviimisele. Investeeringute suurendamine täiendavate uute võimete jaoks on hetkel ühepoolne lahendus, sest kõik need võimed vajavad lisainimesi, eelkõige tegevväelasi instruktoriteks ja väeüksuste juhtideks. Lähiaastatel pole võimalik tegevväelaste hulka hüppeliselt kasvatada, aga ajateenijate hulk peaks igal juhul suurenema. Pioneerivõimekusest ma juba rääkisin. Kaudtulevõimekuse kohta sai Riigikogu ülevaate 15. jaanuaril arupärimise käigus. Lühidalt öeldes on kaudtule puhul üks olulisimaid väljakutseid laskemoona [olemasolu] ning keskendume selle hulga suurendamisele. Kui me võtame perioodi 2024–2027, siis nende aastate jooksul investeeritakse laskemoona 1,4 miljardit eurot. Ja see droonisõda ei seisne ainult ründedroonides, see on palju mitmekülgsem. Tähtsat rolli mängivad ka vaatlus- ja tulejuhtimisdroonid, näiteks [võib tuua] kaudtule tellimise drooni abil. Kaitsevägi on juba alates 2018. aastast kasutanud peamiselt luureülesannete täitmiseks Eestis toodetud õhuluuredroone. 2019. aastast on kasutusel ka USA-s toodetud droonid. Lisaks on kõikide üksuste väljaõppes droonitõrje ja selleks on sihtmärkideks hangitud piisavas koguses minidroone. Aga Ukraina sõda on näidanud ka seda, et droonitõrjeks on võimalik kasutada ka kõiki käsitulirelvi. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Mu esimene küsimus puudutab võimalikku lõhkeaine tootmist Eestis. Erinevalt Lätist ja Leedust on meil korralik mäetööstus ja me oleme juba aastaid olnud võimelised tsiviilotstarbelist lõhkeainet Eestis tootma. Seda siis erinevalt meie lõunanaabritest. Kindlasti meil on mitu ettevõtet, mitte ainult riigi-, vaid ka eraettevõtted, kes oleksid potentsiaalselt võimelised seda tegema, kuna nõudlus lõhkeaine järele on iseenesest väga suur. Mõte ongi see, et miks mitte meie tugevaid külgi ära kasutada, kui meil need on olemas.

Aitäh! Ma olen teiega selles osas nõus ja meil ongi käsil see analüüs, mis peaks juba selle kuu lõpus valmima. [Siis on selge,] kas seda on majanduslikult otstarbekas, mõistlik teha. Kui on, siis kindlasti selle eriplaneeringu protsess seda ka arvestab, kuna kaitsetööstuspargis selliste võimaluste loomine nõuab lihtsalt täiendavate ohutusnõuete [täitmist]. Juba juuni lõpus peaks see analüüs valmima ja siis saab anda täpsemaid vastuseid.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea peaminister! Teid briifiti ju kindlasti enne tänast üritust. Mis teadmine teil on: kas vahendeid väljaõppeks, sealhulgas igasuguseid miine ja lõhkeainet on meil piisavalt, et pioneerialane väljaõpe saaks toimuda? Kas me ei ole kuidagi seda löögi alla pannud, olles rohkem vahendeid ära andnud, kui oleks olnud optimaalne?

Jaa, on briifitud ja on piisavalt, kinnitavad mulle kaitsega seotud inimesed.

Arupärimistel on üks küsimus, nii palju infoks. Henn Põlluaas.

Aitäh! Eesti ühines 2004. aastal Ottawa konventsiooniga ehk jalaväemiinide keelustamise konventsiooniga. Suur hulk riike ei ole seda teinud, nende seas Hiina, USA, Venemaa ja India. Venemaa kasutab neid väga laialdaselt Ukrainas, kõigi nende kaitseliinide ja muudel puhkudel, ja neid kasutab ka Ukraina. Käisime alles hiljuti väliskomisjoniga seal ja meile anti selge ülevaade. Kui endal ei jätku, siis demineerimise käigus võetakse erinevad tankitõrje‑ ja jalaväemiinid üles ja lähevad korduskasutusse. Mis te arvate, ka me praeguses olukorras peaksime selle otsuse ümber vaatama? Lugedes tolle aja Riigikogu stenogramme, on selge, et sõjalisi aspekte selle keelustamise juures üldse ei arvestatud. Aga need on tõesti, nagu on öeldud, vaese mehe aatomipommid ja kõige odavamad ja efektiivsemad kaitsevahendid meil.

Aitäh! Ei, me ei ole seda otsust muutnud ja sellel on erinevad põhjused. Esiteks, nii Kaitseministeeriumi kui ka kaitseväe esindajad ütlevad, et selleks puudub sõjaline vajadus. Samasugusele järeldusele on jõudnud ka Soome ja Läti. Teiseks, see raskendaks liitlaste kaasamist Eesti kaitsmisse. Ja kolmandaks, liitlased ei mõistaks meie väljumist konventsioonist. Meie kaitse tugineb ühelt poolt meie enda kaitsevõimele, aga teiselt poolt on väga oluline ka kollektiivne kaitse, NATO‑liitlased. Need on need kaalutlused, millest lähtuvalt me sellest konventsioonist taganemas ei ole.

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Mind huvitab just see droonitemaatika. Te libisesite hästi kergelt sellest üle, aga see on Ukraina sõja ajal olnud üks kõige kiiremini arenevaid ja tohutute mastaapidega valdkond. Samal ajal on Venemaa ülikiiresti ehitanud ligi 6000 drooni aastas tootva vabriku ja meil, väikeriigil, on päris raske sellega sammu pidada. Ma tean, et arengud toimuvad. Kas te võiksite valgustada, milliseid meetmeid on kasutusele võetud, et me lükkaksime käima kogu selle valdkonna, ja võimalikult kiiresti?

Anti Poolamets, palun!

Kõigepealt, 2023. aastal me sõlmisime ründedroonide hankimiseks üle 100 miljoni eurose lepingu. Siis see väljaõpe käib ja need tarned toimuvad 2024. aastal. Mõte on võimendada 155-millimeetriste haubitsate tulejõudu. Lisaks on meil kaitsetööstusfond, mille me algatasime just selleks, et kiirendada droonitehnoloogiasse investeerimist. Eestis on väga tugev tehnoloogiasektor, kes tahaks selles valdkonnas kaasa lüüa. Nad saavad oma droone reaalselt testida ka Ukrainas lahinguväljal, mitte kuskil harjutusväljadel, ja nende kõige suurem takistus on ligipääs kapitalile. Seetõttu me oleme teinud koos 13 teise peaministriga kirjad Euroopa Investeerimispangale, et nad võtaksid maha piirangud, mis ei luba kaitsetööstusvaldkonda investeerida. Me oleme ka erinevaid privaatfonde üles kutsunud seda rahastust suurendama. Eestis on mitmed väga olulised droonide arendamise võimekused, millega me tegeleme edasi. Kui veel konkreetsetest asjadest rääkida, siis meil on drooninduse innovatsiooni arendusprojektide konkurss. See eelarve on tänavu kõigi aegade suurim. Meil on ka olulised vaatlus- ja tulejuhtimisdroonid ehk siis luuredroonid, nagu ma rääkisin. Ja droonitõrjeks saame kasutada ka muid relvi, näiteks tavalisi käsirelvi. Aga selleks, et kaitseväe õhutõrjerelvastus oleks droonivastaseks võitluseks paremini valmis, varustatakse meil lühimaa-õhutõrjesüsteemide Mistral laskeseadmed termosihikutega. Ja on teisigi asju, mida tehakse Ukraina õppetundidest tulenevalt.

Austatud peaminister, teile rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Sellele arupärimisele on vastatud.