Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE ) esimene lugemine

Number 12: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 434 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli taas rahandusminister Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu peamine eesmärk on kaasajastada investeerimiskonto reeglistikku, mis võimaldab füüsilisel isikul finantsvaralt saadud tulu maksustamist edasi lükata. Investeerimiskonto kasutamise reeglid muutuvad paindlikumaks ja arvestavad väikeinvestorite vajadusi senisest paremini. Laiendatakse finantsvara loetelu: sinna lisatakse pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. Edaspidi saab investeerimiskontot lisaks pangale avada ka investeerimisühingu juures, maksuasutuses ja e-raha asutuses. Kogumispensionide seaduse muudatus on seotud investeerimiskonto finantsvara loetelu laiendamisega: pensioni investeerimiskontot kasutades saab edaspidi investeerida ka pandikirjadesse. Ühisrahastusse ja krüptovarasse pensioni investeerimiskonto kaudu investeerida pole lubatud. Maksumaksja jaoks soodsa iseloomuga muudatusi on kavas rakendada tagasiulatuvalt alates 2024. aasta algusest. Krüptovaraga seotud sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Teile on üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Riivamisi puudutab see eelnõu ka kogumispensionide seadust. Mul on küsimus teise samba reformi kohta. [Teisest sambast] lahkus esimesel aastal, kui ma numbreid õigesti mäletan, 184 000 inimest, järgmisel aastal 30 000, nüüd viimasel aastal 20 000. Inimesed pidid ise, omal käel hakkama kõvasti investeerima. Nüüd on meil ka tulemused teada: 5000, veidi vähem kui 5000 on pensioni investeerimiskontosid, inimesi, kes ise, omal käel investeerivad. Kuidas Rahandusministeerium hindab pensioni teise samba laiali tassimise resultaati nende numbrite valguses?

Aitäh! Jah, tõsi ta on: pensioni teise samba lammutamise tulemusel on suur hulk inimesi süsteemist lahkunud. Aktiivseid pensioni investeerimiskonto kaudu investoreid on 4888. Kui teise samba lõhkumisega tegeleti, oli ka see variant, et inimesed läksid kuskile mujale investeerima, mitte tingimata teise samba süsteemi või pensioni investeerimiskonto süsteemi kaudu. Tõsi, siis nad ei saa kasutada seda 2%, mis riik sambasse lisab. Mul ega ka Rahandusministeeriumil minu teada ei ole praegu ühtegi süvaanalüüsi selle kohta, kuidas teise pensionisamba lõhkumine tuleviku pensione mõjutama hakkab või milline on olnud inimeste käitumine. Aga mida saab kindlalt väita: ainult esimene sammas ei taga inimestele pensionipõlves selles mahus või sellelähedast sissetulekut, mis neil oli siis, kui nad töölt lahkusid. Ehk ainuke võimalus on kuskile ikka ka ise täiendavalt panustada. Teine-kolmas sammas on selleks riigi loodud ja suurte maksusoodustustega: 2025. aastast saab omalt poolt sinna panna 2% asemel 4% või 6% ja kolmanda samba puhul on kuni 6000 eurot maksusoodustust. Ehk iga euro puhul, mis sa sinna investeerid, on praegusel hetkel 20% tootlust tagatud, sest tulumaksu saab tagasi. Igal juhul tasuks oma pensionile mõelda ja täiendavalt ka ise oma pensionipõlveks investeerida ja koguda.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni auväärt liikme Aivar Sõerdi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 27. mail. Minister tegi meile komisjonis põhjaliku ettekande. Ma ei hakka seda enam kordama, me kuulsime seda siin täna ka. Meil oli komisjonis põgus arutelu, komisjoni esimees avas selle. Ta küsis, kas krüptovara ei ole liiga riskantne instrument, et seda investeerimiskontol lubada. Vastus oli, et krüptovara on tänaseks üsnagi piisavalt kontrollitud ja reguleeritud ja seda pakuvad litsentseeritud teenusepakkujad. Käsitlesime ka sedasama pensionisamba teemat. Oli veel üks küsimus: kas investeerimiskontole võib ka pensioni investeerimise rahalisi vahendeid kanda. Vastus oli, et ei või, need peavad olema erinevatel kontodel. Käsitlesime põgusalt ka aspekte, mis puudutavad tegevusloata väikefonde, ja siis oli taas üks küsimus pensionisamba reformi mõjude kohta. Oligi kõik, sellega meie arutelu piirdus. Komisjon tegi otsused. Kõigepealt teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. juunil, see on nihkunud tänasesse päeva. Siis tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Otsus oli konsensuslik nii nagu ka esimene [otsus], et võtta eelnõu päevakorda 5. juunil. Kolmandaks: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli ka konsensuslik ettepanek. Komisjoni esimees märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Me arvestasime, et [istung] lõpeb 5. juunil, aga loodetavasti lõpeb 6. juunil. Kui meie arvutuste järgi oleks pidanud kümme päeva olema [möödunud] 19. juunil, siis see kümme päeva peaks [nüüd] olema [möödunud] 20. juunil kell 17.15. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 434 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. juuni kell 17.15, nagu Aivar Sõerd väga täpselt rehkendas. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu 402. Kuivõrd ma ei näe siin saalis ettekandjat ega ka võimalikku asendajat fraktsioonist, siis ei saa ma selle päevakorrapunkti menetlust avada. Tegemist on arutelu võimatusega. Päevakorrapunkt nr 14: Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 404 esimene lugemine. Ka siin ma ei näe saalis ettekandjat ega ka kedagi Keskerakonna fraktsioonist asendamas. Seetõttu on ka siin tegemist arutelu võimatusega ja selle päevakorrapunkti menetlemist ma avada ei saa. [Päevakorrapunkt nr] 15: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 329 esimene lugemine. Ka siin ma ei näe päevakorras ettenähtud ettekandjat. Saalis on küll üks EKRE fraktsiooni liige, aga temal valmisolek asendada ilmselt siinkohal puudub. Ka siin on tegemist arutelu võimatusega ja selle päevakorrapunkti menetlemist me avada ei saa. [Päevakorrapunkt nr] 16 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 388 esimene lugemine. Ka siin ma ei näe päevakorras ettenähtud ettekandjat saalis ja pole näha ka kedagi fraktsioonist asendamas. Seetõttu on tegemist arutelu võimatusega ja selle päevakorrapunkti menetlemist ma ei ava. See oligi kõik. Head kolleegid, päevakord on ammendatud. Tänan kõiki, kes panustasid oma kohalolekuga ja oma mõtetega päevakorra menetlemisse. Oleme saanud kenasti lõpuks ühele poole, nii et aitäh kõigile! Olge terved ja hoitud. Istung on lõppenud.