Maksupoliitika

Meie tänane seitsmes küsimus on terviseminister Riina Sikkutile, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teema on maksupoliitika. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Isamaa Erakonna nimi kätkeb endas iseenesest isamaaliste vaadete eest võitlemist ning keele, kultuuri ja rahvusriigi säilitamist. Sotsiaaldemokraatide nimi iseenesest võiks ju tähendada seda, et te seisate sotsiaalse ebavõrdsuse vastu, eks ole, et ei oleks ebavõrdsust. Tavaliselt valitsuses või koalitsioonis sünnivad kompromissina igasugused kokkulepped ja nii sündis kunagi ka Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsuses kokkulepe madalapalgaliste maksusoodustuse kohta, mille eesmärk oli väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust vähendada. Just praegu on väljas automaksu kehtestamise vastane demonstratsioon. Täna tuleb Riigikogus arutelule automaksu tekitamine, mis iseenesest lööb kõige rohkem just madalapalgalisi ja lastega peresid. Ja minu küsimus on selline. Praeguses koalitsioonis on Reformierakonna valimislubadus just nimelt kaotada maksusoodustused madalapalgalistele. Selle kompromissi jaoks luuakse nüüd igasuguseid muid makse, kaasa arvatud automaks. Kuidas see teie poliitikaga kokku läheb? Te olete ju kogu aeg soovinud sisse viia astmelist tulumaksu, aga praegu te tegelikult tahate kaotada madalapalgaliste maksusoodustust ning selle nimel teete automaksu ja kõik muud maksud.

Aitäh! Kahtlemata on koalitsioonipartneritel maailmavaatelised erinevused. Aga kui seda astmelist tulumaksuvabastust, mida me nimetame maksuküüruks, omal ajal rakendati – sotsiaaldemokraadid tegelikult peavad sisuliselt õigeks madalapalgaliste väiksemat maksukoormust –, oli see ka tol hetkel otsus, mis tehti eelarvekuluna vaatamata sellele, et laual oli ettepanek tõsta tulumaksu määra, et rakendada maksuküüru eelarveneutraalsena, tõstes maksumäära. Maksumäära tõusu otsust ei tehtud, mis tähendab, et see on üks otsustest, mis pani eelarve sellise surve alla, et meil on praegu tulude ja kulude lõhe miljardi ulatuses. Nüüd, kui sotsiaaldemokraadid oleksid üksi valitsuses … Kahtlemata me ei pea õigeks kaotada sellise kuluga maksuküür, mis madalapalgalistele leevendust pakub. Koalitsioonipartnerid said ju sellest aru ja seetõttu tuli ka alampalga kiire tõusu kokkulepe. Sest veel olulisem kui madalapalgaliste madalam maksukoormus on tegelikult see, et iga inimene teenib väärikat palka. Kui sa kaheksa tundi päevas, täiskohaga töötad, siis su palk peab võimaldama äraelamist, sõltumata sellest, milline on maksusüsteem või toetuste süsteem. Iga inimese igakuine kõrge sissetulek on kõige parem viis toimetuleku tagamiseks. Selle järel, kahtlemata, peab maksusüsteem olema selline, et eelkõige maksavad jõukad. Nii nagu meie erakonna esimees on väga selgelt välja öelnud, maksuküüru kehtides ei ole võimalik Eestis kehtestada astmelist tulumaksu. Kui maksuküür kaob, maksumäär läheb ühetaoliseks, siis järgmine samm sealt edasi – eriti sellise eelarve olukorra püsides, kus on vaja leida täiendavaid tulukohti – saab olla astmelise tulumaksu kehtestamine. Automaksu sotsiaaldemokraatide programmis sel korral ei olnud, kuigi varem me oleme automaksu toetanud, seda nii keskkonna- kui ka varamaksuna, et võimaldada heite vähendamist ja kindlustada seda, et jõukamad, kes sõidavad võimsamate, kallimate autodega, maksavad kõrgemat maksu. Tegelikult [näeme] ka praeguse automaksu puhul maksukoormuse jagunemist vaadates, et see on ikkagi Tallinnas ja Harjumaal, jõukate elanike kanda. Aga et paljulapselistel peredel ja maaelanikel on autot vaja, et teenuseid kätte saada, see on selge. Seetõttu on automaksul vanusekomponent, mis kindlustab, et madalapalgaline ja vanema autoga sõitev inimene maksab oluliselt vähem kui uue võimsa auto soetaja. See on olnud väga oluline element selle maksu disainimisel. Lisaks on sotsiaalkaitseministri pakutavad meetmed puuetega inimestele, erivajadusega inimestele. Need leevendavad maksutõusu nende inimeste jaoks, kellel erivajadusest tulenevalt on vaja autoga liikuda. Ja kolmandaks on praegu regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani veetav liikuvusreform, mis kindlustab selle, et maaelanikud ei sõltu enam autost …

Ma ei tahaks teid, proua minister, katkestada, aga …

… vaid saavad ka ühistranspordiga teenused kätte.

… te olete 20 sekundit üle. Teie aeg! Aga te saate jätkata, sellepärast et Mart Maastikul on täpsustav küsimus. Palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et just Tallinnas ja Harjumaal elavatele üle keskmise palka saavatele inimestele, kes tahavad justkui kalleid autosid osta, rakendub see maks. Tegelikult see lööb ju, te teate väga hästi, kõige rohkem just nimelt maaelanikke, sest maaelanikel teatavasti ei ole ühistransporti. Seal ei ole [peale auto] mitte mingit varianti, et sõita ja viia oma lapsi kooli või huvialaringidesse. Kui sul on suur pere, siis on vaja ka suuremat autot. See ei toeta kuidagi teie sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamise [eesmärki]. Aga ma küsin ka teise küsimuse. Keskmise pensioni tulumaksuvabastus, mis iseenesest on järjekordselt sotsiaalne teema, peaks olema teie erakonnale eriti lähedane. Te kaotasite – just sel nädalal võtsite [seaduse] vastu – keskmise pensioni tulumaksuvabastuse, mis järjekordselt lööb pensionäride rahakoti pihta. On teada, et vähemalt pool pensionäridest elab allpool vaesuspiiri. Kuidas te seda põhjendate?

Aitäh! Tõepoolest, eelmises koosseisus te siin saalis ei olnud, kui kehtestati pensionidele tulumaksuvabastus, mis keskmise pensioniga kasvab. Ka mina võtsin siin saalis sõna ja tegelikult pidasin õigemaks seda, et kui me teeme maksusoodustusi või kehtestame tulumaksuvaba miinimumi, siis peaks võtma arvesse inimese sissetuleku taset. Kui on madala [sissetulekuga] inimene, on see siis madal töötasu või madal pension, peaks tema maksukoormus olema madalam. Pensionäridele eraldi täiendava maksusoodustuse tegemine – kui poliitiline kokkulepe on selline ja eelarve seda võimaldab, siis mul ei ole midagi selle vastu. Aga see, et kõiki väikese sissetulekuga inimesi võiks ühtemoodi käsitleda, sõltumata sellest, kas ta on palga teenija või saab sissetulekuna pensionit, oli ka tol ajal sotsiaaldemokraatide seisukoht. Nii et üle keskmise palga teenija [peaks] maksma kõrgemat maksu ja ka kõrgema pensioni saaja [peaks] maksma kõrgemat maksu – sotsiaaldemokraatidel ei ole mingisugust muret selle pärast, kas sissetulek on pension või kuupalk, kui see ületab keskmist. Meil on ka mitme tuhande eurose pensioni saajaid. Tõepoolest, nemad peavad hakkama tulumaksu maksma ja nemad täiendavast tulumaksuvabastusest, mis oleks kasvanud üle 776 euro, tulevikus kasu ei saa. Kahtlemata võib see tähendada mõne inimese jaoks lööki, aga olulisem on tegeleda nende pensionäridega, kes saavad rahvapensioni, kelle pension on alla keskmise ja kelle igapäevane toimetulek on igakuise madala pensioni tõttu raskendatud. Me teame, et keskmine pensionär kulutab aastas tervishoius omaosalusena, näiteks retseptiravimitele või teistele teenustele, 850 eurot, mis ületab keskmist pensioni. Mõne inimese jaoks on see kahe kuu pensioni jagu kulusid. Võimalused pensionäridele appi tulla, eriti neile, kes saavad alla keskmise pensioni, asuvad väljaspool maksusüsteemi. Need on need kohad, kus sotsiaaldemokraadid näevad, et peaks lisapingutuse tegema. Nii et tulumaksuvabastuse jätmine 776 euro juurde – see ületab 700 eurot, mis on tööinimestele mõeldud tulumaksuvabastus –, on pigem poliitilise arutelu ja kokkuleppe [tulemus] ning selle vastu meil mingit protesti ei ole. Me ei näe, et see [tulumaksuvabastus] on peamine ebavõrdsust vähendav meede.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Kui välisminister peaministri ülesannetes minu küsimusele vastas, ma sain aru, et ta ei taju, ei saa aru, mis toimub Eesti eelarve‑ ja maksupoliitikas. Teie ehk olete nutikam, suudate vastata minu küsimustele. Ma palun konkreetset vastust ja ma püüan ka ise küsimuse väga konkreetselt sõnastada. Sissejuhatavalt ma ütlen, et see, mida te olete varem õigeks pidanud ja mida sotsiaaldemokraadid ideoloogiliselt toetavad, on üks asi. Teine asi on loomulikult see, et koalitsioonis tuleb teha kokkuleppeid ja kompromisse. Aga kui midagi on kokku lepitud, siis nendest kokkulepetest tuleb kinni pidada. Nüüd, minu küsimus on kõigepealt see: kas ma ei eksi, kui ma loen teie koalitsioonilepingust, mille te leppisite kokku pärast valimisi, teades, millised on eelarvelised võimalused: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba"? Kas ma saan õigesti aru, et eile nii sotsiaaldemokraadid kui ka teie partnerid hääletasid selle [poolt], et keskmine vanaduspension tulevikus enam ei ole [tulumaksuvaba], ja sellega on seda kokkulepet, mis sõlmiti pärast valimisi, murtud? Loomulikult tähendab see iseenesest ka usalduse vähendamist nii riigi poliitika kui ka poliitikute vastu. Kas ma olen õigesti aru saanud? Ja teine küsimus. Kui pensionäril on pension näiteks 800 eurot ja keskmise [pensioni] tulumaksuvabastus, mis seni kehtis, on ära kaotatud ning see jääb pidama 776 eurole, siis kui tulevikus pensionär saab 800 eurot, kas ta hakkab maksma tulumaksu, mida ta enne ei maksnud, ja saab selle võrra raha netona vähem kätte kui varem? Kas see on nii? Kui see nii on, siis on see ju pensionide kärpimine. Kas minu matemaatika oli õige või mitte 800 euro näite puhul? Või võtame 900 eurot. 900 eurot [saav pensionär] varem keskmise pensioni pealt tulumaksu ei maksnud, kusjuures keskmine pension tulevikus, eks ole, kasvab ja see enam [tulumaksu]vaba ei ole – kas ta hakkab siis saama vähem kätte kui varem?

Aitäh! Koalitsioonilepe ei ole õiguslikult siduv dokument ja tegelikult on valitsustele tehtud etteheiteid, et peetakse kriipsu pealt koalitsioonileppest kinni vaatamata sellele, et olud muutuvad ja keskkond muutub. Koalitsioonilepe on valitsuse töödokument, see peab peamiselt juhtima koalitsioonipartnerite tööd. Ja nii nagu koalitsioonipartnerid on koalitsioonileppe koostanud, nii on nad õigustatud seda ka muutma. See, mis on seadustes, on see, mis on ka avalikkuse jaoks kehtiv. Kui on tegemist valitsuse töödokumendiga, nagu on koalitsioonilepe, siis valitsuse liikmed, koalitsioonipartnerid saavad seda muuta. Teatud punktides me oleme neid otsuseid ... (Saalist öeldakse midagi.) Jah, teie kahtlemata teate seda, et ka väga pikalt kehtinud reegleid saab muuta, ka teist [pensioni]sammast saab lammutada vaatamata sellele, et selle mõju on pikaajaline. Eelarvemured ongi tingitud sellest, et – kuna te küsisite – kui vaadata Isamaa viimase 15 aasta poliitikat, on see siis tasuta kõrgharidus, mis tegelikult on vähendanud kõrghariduses raha ja selle juurdekasvu; teise samba lammutamine, mis pani Eestis pikaajaliselt väga suure surve sotsiaalkindlustuse eelarvele, sest riik peab katma selle miljardi, mille inimesed on teisest sambast välja võtnud; on see kodualuse maa maksuvabastus; lasterikka pere toetuse tõus või teise ja kolmanda lapse eest tulumaksuvabastus, siis kõik need [otsused] on kas tulusid vähendanud või kulusid suurendanud. Aga selle teise poole kohta, millega katta täiendavaid kohustusi riigieelarves, otsuseid ei ole tulnud. Kuna 15 aastat ei ole neid otsuseid tehtud, siis nüüd me oleme maksutõusude juures. Pensionid on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, ka sellel aastal oli [kasv] vist üle 10%, eelmisel aastal 17%. Praeguste prognooside alusel, kuna majanduslangus ei ole [viinud] veel töötuse jõulise kasvuni ja jõudnud tööturule, kasvavad pensionid ka edaspidi. Ükski pensionär ei saa tulevikus kätte vähem raha, kui ta seni on saanud. Pensionikasvu ei kärbita, pensioneid ei külmutata, aga tõepoolest, tulumaksuvabastus on pensionäridele 776 eurot. 800-eurose pensioni saaja maksab tulumaksu 24 euro pealt, see on viis koma midagi eurot. Mõneeurone tulumaksukohustus pensionäridel on, aga pensionid kasvavad ka edaspidi. Kui pensionid kasvavad, siis tõepoolest maksavad üle 776-eurose pensioni saajad tulumaksu. See ei ole kuidagi ebaõiglane või midagi sellist, mis reaalset pensioni vähendab. Nii et pensionide kasv jätkub ka tulevikus, jätkub jõuline kasv.

Suur tänu, lugupeetud minister! Ma lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.