Ida-Virumaa eriarstid ja haiglate ületöö koefitsiendid

Nii, järgnevalt tänane neljas küsimus. See on terviseminister Riina Sikkutile, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ning teema on Ida-Virumaa eriarstid ja haiglate ületöö koefitsiendid. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud terviseminister! Koroonakriisi ajal oli kõigis haiglates oluliselt piiratud eriarstiabi andmine. See tähendab, et patsientide reaalne teenindamine lükkus järgnevatesse aastatesse. Käesoleval aastal, ligi kaks aastat pärast kriisi raugemist, on oluliselt kasvanud arsti juurde pöördujate arv. See tendents on kestnud juba kaks aastat. Samuti on selle perioodi jooksul paljudel patsientidel haigus edasi arenenud. Nõudluse suurenemine on ilmekalt näha raviasutuste lisatööde mahus eelmise aasta lõpus. Toona maksis Tervisekassa arstide ja õdede ravitöö eest 100% asemel 30%‑list hüvitist. Käesoleva aasta esimese viie kuuga on kõik 20 haiglavõrgu arengukava haiglat oluliselt ületanud Tervisekassa lepingu järgset esimese poolaasta raviraha piirmäära. See tähendab, et kasutusele on võetud haigete raviraha tuleviku arvelt. Haiglad on olukorras, kus lepingute koguraha lõpeb otsa umbes üks kuu enne aasta lõppu. Hetkeseisuga on vaja leida ravitegevuse jätkamiseks kogu haiglavõrgule 30–50 miljonit eurot juurde, muidu tuleb saata arstid ja õed detsembrikuus sundpuhkusele. Olgu lisatud, et järgmise ja ülejärgmise aasta kohta on teada, et Tervisekassa eeldab raviteenuste kättesaadavuse vähenemist. Küsin: kas Tervisekassa käesoleva aasta eelarvet koostades arvestati koroonakriisi järel krooniliste haigete haiglasse pöördumiste suurenenud arvuga? Kas aasta lõpus on tagatud raviraha jätkumine haiglate töös hoidmiseks ja mis koefitsiendiga on planeeritud haigla[töötajate] ületöö hüvitamine?

Aitäh! Tõesti väga sisukas küsimus. Ma alustan lõpust. Kõigil haiglatel on Tervisekassaga leping, kus erinevate erialade lõikes lepitakse kokku, mis on töömaht, ambulatoorse töö maht ja plaanilise ravi maht. Kui haigla seda ületab – neil on vabadus pakkuda rohkem teenuseid, sest nõudlus on tõepoolest tihtipeale olemas –, siis lepingut ületava mahu korral tasustatakse ambulatoorset tööd koefitsiendiga 0,7 ehk siis 70%‑ga kokkulepitud hinnast ja statsionaarset [ravi koefitsiendiga] 0,3. Need koefitsiendid on pikalt paigas olnud ja need võtavad arvesse seda, et püsikulusid lepingu ülemahu korral ei kaeta, aga muutuvkulud, näiteks arstide ja õdede töötasu, on see, mida Tervisekassa hüvitab. Ületöö koefitsiendid on pikalt paigas olnud. Tundub, et need vastavad praegu kulustruktuuridele, ja nende ülevaatamist lähiajal kavas ei ole. Kui nüüd nõudluse kasvust ja teenuse osutamise mahust rääkida, siis tõesti, Tervisekassa prognoosib teenusevajadust piirkonniti erinevate diagnoosirühmade ja vanuserühmade puhul. Me ei ole kunagi suutnud vajadust 100% rahastada. Siin me jõuamegi selleni, et me oleme 32 aastat pannud tervishoidu ühe euro, kui Lääne-Euroopa riigid on pannud poolteist, ja sellise rahastamise mahu puhul me kogu nõudlust rahastada ei suuda. Sel aastal kõigi haiglate lepingumahud vähenesid, kuna Tervisekassa eelarve on nii pingeline. Nii et sellel aastal me suudame rahuldada umbes 94% kogu vajadusest. See tähendab, et rohkem kui iga 20. patsient aasta jooksul vajalikku abi ei saa. See selgitab järjekordade tekkimist, järjekordade püsimist. Ja tõesti, me näeme, et koroonajärgselt, aga ka – veel tõsisem – rahvastiku vananemisest tingituna nõudlus pigem kasvab. Vananemise mõju on meil ühiskonnas vähe läbi räägitud, aga üle 65-aastaseid patsiente, kelle ravikulud inimese kohta on suuremad ja kellel sageli on mitmed kroonilised haigused, tuleb järjest juurde. See kajastub haiglate igapäevatöös juba praegu. Nii et vaatamata sellele, et 13% sotsiaalmaksust, mis Tervisekassasse läheb, on paigas, on väga selge, et sellega me tulevikunõudlust rahastada ei suuda. Selleks, et vastata elanike ootusele ja abivajadusele, on meil tegelikult Ida-Virumaal, aga ka teistes Eesti piirkondades vaja teenuste mahtu kasvatada. Ja see on pigem eelarve arutelude teema. Aga sellel aastal Tervisekassa eelarves suurt puudujääki ei ole, sest praegu on viimane aasta, kus Tervisekassa saab koroonaajal otsustatud lisaraha, kuna koroona, vaatamata sellele, et see oli kõigile šokk, ei tabanud tervishoidu nii kohutavalt, kui me eeldasime. Need rahastamise otsused, mis me tegime …

Teie aeg, proua minister! Aitäh! Aleksei Jevgrafov, täpsustav küsimus, palun!

Tänan! Austatud terviseminister! Mulle tundub, et te ei vastanud lõpuni. Võib-olla alustate sellest, et vastate lõpuni. Aga nüüd küsin Ida-Virumaa kohta. Palju räägitud ja terav probleem on eriarstide puudus. Kas Ida-Virumaale on võimalik kehtestada eraldi kvoot residentide suunamiseks, et vähendada eriarstide põuda?

Aitäh! Tõesti, jätkan nüüd COVID‑i teemal. COVID‑i ajal tehtud lisarahastamise otsused võimaldavad sellel aastal Tervisekassa eelarvet veel enam-vähem tasakaalus hoida, aga järgmisel aastal on juba tõsine puudujääk ja see paneb haiglate lepingumahud suure löögi alla. Aga inimeste tervise huvides on kahtlemata vaja hoida teenuse osutamist vähemalt praegusel tasemel ja pigem mahtusid suurendada. Kui me vaatame Ida-Virumaa haiglate lepingu täitmist, siis [näeme, et] ka praegu on neil lepingu täitmine mõne protsendipunkti võrra suurem kui ülejäänud Eestis. On see vanuseprofiili, haigusprofiili või koroonajärgse abivajaduse kasvu [tõttu], me näeme, et seal inimesed tõepoolest pöörduvad haiglasse [rohkem] ja neil on tervisemured, mille puhul on vaja abi saada. Konkreetsed numbrid, ka ületöö kohta, selguvad peale esimese poolaasta lõppu, juuli keskpaigas. Selleks, et teenuseid osutada, on kahtlemata vaja arste. Meil on juba 12 aastat lähtetoetuse skeem. Kui noored arstid soovivad näiteks Ida-Viru Keskhaiglasse või Narva Haiglasse tööle siirduda, siis me maksame riigi poolt lähtetoetust nii eriarstidele kui ka perearstidele, 1. juulist tegelikult ka õdedele. Kui vaadata, kus meil õdesid rohkem napib, siis [näeme, et] Ida-Virumaa on üks piirkond, kus see nii on. Riigi poolt meil lisaks lähtetoetusele täiendavaid samme residentuuri kaudu, et suunata [arste] eraldi Ida-Virumaale või residentuurikohad Ida-Virumaale ette näha, ei ole, aga residentuuribaaside ringi võiks laiendada, et residendid ei oleks rohkem Tartus ja Tallinnas, vaid kataksid ära kõik maakonnahaiglad. Residentuuritsükleid erinevatel erialadel saab teha ka väljaspool Tartut ja Tallinna. Nii Ida-Virumaa, Kuressaare Haigla kui ka Kagu-Eesti haiglate vajadus tegelikult on, et noored arstid näeksid seda tööd maakonnahaiglates, siis hakkab mõnele see ka meeldima. Nii et kasvatada pigem pehmete meetmetega tulevasi arste ka Ida-Virumaa haiglate jaoks on praegune plaan. Jõulisemaid suunamise või konkreetsete residentuurikohtade, ma ei tea, reserveerimise meetmeid meil praegu plaanis ei ole. Samas, seda riigi rahalise toetuse meedet, et motiveerida inimesi, kui nad haiglate vahel valivad, tegema valikut kas maakonnahaigla või Ida-Virumaal asuva keskhaigla kasuks, me plaanime küll jõus hoida.

Suur tänu! Lisaküsimus, Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus ei puuduta Ida-Virumaad, aga võib-olla te olete nõus vastama. Mis seisundis on praegu Tallinna Haigla projekt?

Aitäh! Tallinna Haigla rajamiseks on Tallinna linn loonud Tallinna Haigla sihtasutuse ning planeerimis- ja projekteerimistöödega liigutakse edasi. Kahjuks kukkus projekteerimishange esimesel katsel läbi, aga minu teada minnakse teisele katsele. Tegemist on kahtlemata Eesti jaoks esmakordse niivõrd suure uue haiglahoone rajamisega. Teiseks, see on spetsiifiline projekt. Eksperte, kes sellist hoonet projekteerida suudavad, on keeruline leida. Seekord olid ka välismaised osalejad. Nii et ma soovin kahtlemata Tallinna linnale jõudu ja pean sisuliselt õigeks ettevalmistustööde jätkamist, et eelarve seisu paranedes ja poliitilise konsensuse saabumisel oleks võimalik ka Tallinna Haigla rahastamise ja rajamise otsustega edasi minna. Minu teada tehakse praegu ettevalmistavaid samme, mis on põhimõtteliselt õige. Nüüd, kui lisaks hoonele rääkida organisatsioonist, siis Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaigla on Tallinna linna haiglad ning juba viis-kuus aastat tagasi sõlmitud hea tahte koostöölepe linnaga ütleb, et need organisatsioonid võiks liita. Inimesed tajuvad, et nad on ühe haigla liikmed, tööd organiseeritakse nii, nagu ühes organisatsioonis seda tehakse. Siis oleks võimalik kolida see üks organisatsioon uude haiglahoonesse, kui see valmib.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise. Järgnevalt tänane viies küsimus, mis peaks olema sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, teemaks hooldekodureform. Aga ma ei näe praegu saalis Riigikogu liiget Andres Metsoja ja seetõttu jääb see küsimus avamata.