Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) esimene lugemine

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kaja Kallase.

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule hädaolukorra seaduse [muutmise] ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sellega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv – lühendatult CER direktiiv –, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. Direktiivi ja eelnõu peamine eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus igas olukorras ning seeläbi elanike elu ja tervis ning ühiskonna toimimine ja riigi toimimine erinevat laadi kriisides tervikuna. Eestis on elutähtsa teenuse regulatsioon juba mõnda aega olnud olemas, see toimib hästi ja tagab meie valmisoleku ettenägematuteks katkestusteks. Seetõttu ei eelda direktiivi ülevõtmine suuri muutusi Eesti õigussüsteemis, pigem vastupidi, meie senine regulatsioon on olnud eeskujuks ka CER direktiivi koostamisel. Seetõttu saame olemasolevat regulatsiooni täiendada ja võtta direktiivist üle minimaalselt vajalik. Aga nüüd konkreetsemalt nendest muudatustest või tähelepanekutest nendega seoses. Esiteks laiendatakse direktiivi ülevõtmisega elutähtsate teenuste, samuti elutähtsa teenuse osutajate ringi. Nimelt loetakse elutähtsateks teenusteks lisaks hädaolukorra seaduses juba nimetatud 14‑le elutähtsale teenusele ka lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja üldarstiabi teenuste toimimine ning ravimitega ja toiduga varustamine. Selle tulemusel lisandub kuus elutähtsat teenust ja suureneb elutähtsate teenuste osutajate arv 315 ettevõtte võrra. Lisandub 11 vedelkütuse terminali pidajat, 26 perearsti – circa 26 perearsti –, 8 ravimite hulgimüüjat, circa 24 apteeki, 3 toidukäitlejat, 2 lennundusettevõtet, 1 sadam, 2 raudtee-ettevõtet, 60 teede korrashoidjat, 97 soojusettevõtjat ja 81 vee-ettevõtjat. Samuti suureneb elutähtsaid teenuseid korraldavate asutuste ehk ETKA‑de arv. Hetkel on 14 elutähtsa teenusega seotud Kliimaministeerium, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank ja 33 omavalitsust. Neile lisandub Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium toiduga varustamise ning 46 kohalikku omavalitsust teede korrashoiu, kaugküttega varustamise, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse valdkonnas. Teiseks, eelnõuga pannakse Riigikantseleile kohustus koostöös teiste valitsemisasutustega koostada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ja üleriigiline riskianalüüs. See üleriigiline riskianalüüs peab võtma arvesse kõiki asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, sealhulgas valdkonna‑ ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi, hübriidohte, muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, ka terroriakte. Üleriigiline riskianalüüs peab katma kõiki direktiivi lisas nimetatud sektoreid ning peab muu hulgas olema tulevikus elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamise aluseks ning toetama toimepidevuse meetmete väljatöötamist. Riskianalüüsi skoobiga rõhutatakse elutähtsa teenuse toimimise vajalikkust nii asümmeetriliste ohtude kui sõjaliseks kaitseks valmistumise puhul. Riskianalüüs integreerib tervikuks juba kehtiva hädaolukorra seaduse alusel toimuva sündmuspõhise riskide hindamise ja CER direktiivist tulenevate elutähtsate teenuste toimepidevuse kohustuse. Ministeeriumid, kaasates oma allasutusi, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga, analüüsivad ohte, hindavad riske ja esitavad Riigikantseleile andmeid ühtsesse terviklikku üleriigilisse riskianalüüsi koondamiseks. Riigikantselei on sellise praktikaga juba alustanud. Kodulehel on 2023. aasta kevadest üleriigilise riskianalüüsi avalik kokkuvõte, mida direktiivi vastuvõtmise järel täiendatakse elutähtsa teenuse sektoripõhiste vaadetega. Asutustele jääb kehtima kohustus hinnata riske, kuid see hakkab toimuma varasemast paindlikumalt, see tähendab, et lihtsamini saab muuta analüüsitavate ohtude nimekirja ja asutuste esitatavaid andmeid. See võimaldab kiiremini kohandada üleriigilist riskianalüüsi riigi hetkevajadustele [vastavaks]. Üleriigiline riskianalüüs on aluseks asutuste riskianalüüsidele ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riski analüüsidele. Täiendatud riskianalüüs peab olema valmis 2025. aasta alguseks ja seda hakatakse iga nelja aasta tagant uuendama. Kolmas muudatus puudutab apteekide ja perearstide määramist elutähtsa teenuse osutajaks. Eelnõu kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister teenuse täpsemad tingimused ja korra, Ravimiamet või Terviseamet hakkavad perioodiliselt hindama teenuseosutajate vastavust nõuetele, teevad ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta. Muudatus on vajalik selleks, et tagada ETO‑deks määratud ettevõtete asjakohasus, et ETO nimekirjast saaks välja võtta neid ettevõtteid, kes on tegevuse lõpetanud või ei vasta enam kriteeriumidele, või lisada ettevõtteid, mis on turule tulnud ja on olulised teenuse toimepidevuse tagamisel. Uued ETO‑d määratakse edaspidi haldusaktiga. See tähendab seda, et haldusakt sätestab, mis tähtajaks alates määramisest tuleb elutähtsa teenuse osutajal koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, samuti tähtajad õppuste korraldamiseks ja muude nõuete täitmiseks. Neljas muudatus on elutähtsa teenuse osutaja kohustus viia läbi töötajate taustakontroll. Eesti võtab taustakontrolli tingimuse üle võimalikult minimaalses kohustuslikus ulatuses. Taustakontrollile ei allutata kõiki elutähtsa teenuse osutaja töötajaid, vaid riskianalüüsi põhjal konkreetselt ainult nende tööde puhul, mis on toimepidevuse tagamise vaates kõige olulisemad, näiteks opereerimine tundlike andmetega, samamoodi tundlike seadmetega. Taustakontrollil kontrollitakse üksnes isikute kehtivaid karistusi kuritegude toimepanemise eest, väärtegusid siin ei arvestata. Kui isik on karistatud inimsuse‑ ja rahvusvahelise julgeoleku või riigivastase kuriteo eest, siis eelnõu keelab talle toimepidevuse seisukohalt oluliste ülesannete andmise. Muude kuritegude puhul, nagu vargus või kehaline väärkohtlemine, hindab riski iga teenuseosutaja ise, kas usaldada seda inimest täitma olulist ülesannet või mitte. ETO saab taustakontrolli teha nii enda töötajatele, tööle kandideerijatele kui ka alltöövõtja töötajatele. ETO alltöövõtjad saavad oma töötaja kohta teha päringuid ise, see vähendab ETO koormust ja aitab paremini tagada isikuandmete kaitse nõudeid. Lõplik otsus isikute sobivuse üle jääb elutähtsa teenuse osutaja kanda. Minimaalne ja ka direktiivis nõutav isikusamasuse kontroll tuleb teha isikut tõendava dokumendi alusel, siin ei ole midagi keerulist, ja ülesande täitmiseks vabastatakse elutähtsa teenuse osutajad riigilõivu tasumisest, mis on neli eurot karistusregistri päringu kohta. Sellise taustakontrolli tegemine ei ole meie õigusruumis kuidagi uudne. Täna tehakse samasugust kontrolli näiteks lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse alusel või lennunduses töötavatele isikutele lennundusseaduse alusel. Viiendaks sätestatakse Euroopa Liidu tasemel elutähtsa teenuse osutaja määramise põhimõtted. Käesoleval hetkel puuduvad Eestis Euroopa Liidu tähtsusega ETO‑d, samuti ei lisandu neid eelnõujärgselt. Kaugemas perspektiivis võib selliseks elutähtsa teenuse osutajaks saada Elering Eesti elektrisüsteemi liitumisel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ja võib saada ka Rail Balticut opereeriv ettevõte. Kuuendaks võimaldatakse järelevalveasutustele nõuda elutähtsa teenuse osutajalt sõltumatu auditi läbiviimist, mis annab hinnangu, kui tulemuslik on teenuse toimepidevuse tagamine. Auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli, protsesside ja toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Audit annaks ka soovitusi võimelünkade parandamiseks. Järelevalveasutus võib tellida auditi oma kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditit. Viimasel juhul tasub kulud teenuseosutaja. Samas tohib ETKA, tema määratud asutus või krediidiasutuste puhul Finantsinspektsioon kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima auditit teenuseosutaja kulul ainult kolmel juhul. Need on sellised juhud: [esiteks,] elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, teiseks, elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse korraldava asutuse määratud tähtpäevaks, ja kolmandaks on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või on välja kuulutatud hädaolukord. Eelnõus täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on täitnud sõltumatu auditi läbimise kohustuse, kui ta on läbinud viimase aasta jooksul samaväärse auditi oma algatusel või muu isiku nõudmisel. Teisisõnu, kui elutähtsa teenuse osutaja on näiteks teinud samaväärse auditi muu järelevalvemenetluse raames või oma algatusel, ei saa nõuda talt auditi läbimist. Ja seitsmendaks osundan eraldi meedias mainitud nii-öelda saartalitluse nõudele. Selle kohaselt peavad ettevõttel olema alternatiivsed lahendused olukorraks, mil tema IT-süsteemid on välisriigis ja neil puudub juurdepääs näiteks küberrünnete või füüsiliste rünnete tõttu. Saartalitluse nõue ei ole kuidagi uus, see on alates 2014. aasta jaanuarist kehtivas hädaolukorra seaduses olemas ja ei takista elutähtsa teenuse osutajal hoida oma süsteeme välisriigis. Pigem nõuab ta seda, et oleks olemas plaan B juhuks, kui tema süsteemid on välisriigis ja nende süsteemidega on side katkenud. Austatud Riigikogu, selle direktiivi ülevõtmiseks on väga lühike ajaraam ehk 21 kuud, mis eeldab Riigikogult kiiret ja viljakat koostööd. Kobarkriiside, asümmeetriliste rünnakute ja sõjaliseks kaitseks valmistumise vaates on Eesti jaoks oluline see direktiiv kiiresti üle võtta. CER direktiiv jõustus 16. jaanuaril 2023 ja tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17. oktoobriks käesoleval aastal. CER direktiiv on osake üleeuroopalisest kriisikindlusest. Meie asi on tagada, et meie kriisikindluse suurendamine erinevate Euroopa Liidu mehhanismide kaudu jätkub ka järgmise Euroopa Parlamendi ja komisjoni koosseisu ajal. Kokkuvõttes on see direktiivi rakendamine samm Eesti ettevõtete suurema kriisikindluse suunas. Seni on elutähtsa teenuse toimimise õigusruum asümmeetriliste ohtude ja sõjalise kaitse kontekstis olnud pealiskaudne. Direktiivi rakendamine rõhutab ka sellisteks ohtudeks valmistumise tähtsust. Nii et, hea Riigikogu, see on hea seadus. Aitäh kuulamast ja palun toetust sellele! Aitäh!

Suur tänu, auväärt peaminister! Teile on siiski üks küsimus. Eero Merilind, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister, aitäh suurte selgituste eest! Lihtsalt soovin täpsustada. Te nimetasite, et ETO-deks nimetatakse 26 perearsti. Ma tahtsin täpsustada, kas see on 26 tervisekeskust.

Siin eelnõus on küll tegemist perearstidega. Ma ei tea, kas see on tervisekeskusena kuidagi organiseerunud perearstid, aga praegu ikkagi on siin kirjas perearstid, jah.

Veel kord, suur aitäh teile, auväärt peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole.

See läks küll kergesti.

Arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid tutvustab hea kolleeg, riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Auväärt peaminister! Esiteks on mul väga hea meel, et peaminister Kaja Kallas tuli isiklikult seda eelnõu tutvustama. See on üsna unikaalne olukord, sest tegelikult pole varasemalt ükski peaminister käinud Riigikogus eelnõu tutvustamas. Peamister Kaja Kallas on juba teist korda eelnõuga siin. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist oma käesoleva aasta 16. mai istungil, kus eelnõu algataja esindajana osalesid peaminister Kaja Kallas, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Erkki Tori, Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ja Riigikantselei ametnikud. Lühidalt eelnõu eesmärgist. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle niinimetatud CER direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevus. Seaduse muutmisega laieneb Eesti ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsa teenuse osutajate ring, suureneb nende teenuste kättesaadavus erinevat laadi kriisides. Aga nüüd arutelu juurde, mis meil riigikaitsekomisjonis toimus. Peale väga põhjalikku sissejuhatust andis riigikaitsekomisjoni esimees sõna ka eelnõu [algatajate] esindajale ehk peaminister Kaja Kallasele, peale seda toimus arutelu ja küsimuste voor. Lühidalt ka sellest. Kristo Enn Vaga ehk mina küsisin, kas Riigikantselei hinnangul ei ole see inimeste hulk, kes võivad mobilisatsiooni alt välja jääda, kui elutähtsa teenuse osutajate nimekiri laieneb, liiga suur. Erkki Tori vastas, et see mehhanism jääb endiselt samaks ehk selle vabastuse annab jätkuvalt Kaitseministeeriumi valitsemisala. Viidati ka sellele, et täpsem lahendus sellele küsimusele tuleb tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus, mis eeldatavasti on valitsuses juunikuus. Kolleeg Peeter Tali küsis, miks elutähtsa teenuse osutajate ringis pole Eesti Rahvusringhäälingut ning miks me üldse seda seadust praegu menetleme, kui peatselt on tulemas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis on nii-öelda – ma tsiteerin Peeter Tali – "kõigi seaduste ema, isa, vanaisa ja vanaema, mis sätestab kõik ära". Peaminister Kaja Kallas vastas, et selles direktiivis ei ole rahvusringhäälingut sees ja on ka selline suunis olnud, et direktiivide ülevõtmisega tehakse miinimum, et mitte sinna võimalikult palju asju juurde panna. Peaminister viitas ka sellele, et rahvusringhääling saab püsivad kriisiülesanded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga, mitte selle direktiiviga. Kolleeg Kalev Stoicescu küsis eelnõus sätestatud üleriigilise riskianalüüsi kohta, et mis on selle üldistustase. Peaminister vastas, et iga asutus ja kohalik omavalitsus peab hindama oma riske ja tervikpilt kujuneb erinevate institutsioonide riskianalüüsidest. Kristo Enn Vaga küsis Riigi Infosüsteemi Ameti suhte kohta elutähtsa teenuse osutajatega. Sellele peaminister ka viitas [siin], et RIA peamine ülesanne on auditeerida ettevõtteid ja tuua välja nõrgad kohad. Kolleeg Kalev Stoicescu küsis veel taustakontrolli kohta, et milline on olnud tagasiside elutähtsa teenuse osutajatelt. Peaminister Kaja Kallas viitas, et tagasiside taustakontrolli osas on nii, et ühed ütlevad, et ei saa aru, miks nad taustakontrolli peavad tegema, aga väga suur osa elutähtsa teenuse osutajaid ütleb, et lõpuks ometi on neil õigus seda teha. Väga tähtis on ka teadlikkuse tõstmine selles küsimuses. Eero Svarval täiendas, et taustakontrolli teemal on olnud debatid väga sisulised ning tegelikult hetkel tehakse miinimum, mida see direktiiv nõuab: isikutuvastus ja karistusregistri andmed. Kolleeg Raimond Kaljulaid tegi ettepaneku kutsuda rahvusringhäälingu juhatus komisjoni istungile. Selle küsimuse võttis riigikaitsekomisjon ilusti arutada ning rahvusringhäälingu esindajad tulevad riigikaitsekomisjoni selle nädala neljapäeval, et seda küsimust arutada. Mina küsisin veel, et millal riskianalüüs ja toimepidevuse strateegia valmis saavad. Riigikantselei ametnik viitas, et täpsem kohalike omavalitsuste riskianalüüs peab valmis olema 2025. aasta juuniks, ning muidugi ka see, et Riigikantseleil on juba selline üldine riskianalüüs valmis. Selle esmaversioon on Riigikantselei kodulehel olemas, aga detailsem riskianalüüs ei ole avalikuks kasutamiseks. Lõpuks küsis kolleeg Peeter Tali, et kes on taustakontrolli tegijad ja kas see on tööandja kohustus. Sellele vastas Eero Svarval, et taustakontrolli kohustus on elutähtsa teenuse osutajal ja taustakontrolli subjektide ringi võivad tulla ka elutähtsa teenuse osutajate alltöövõtja töötajad. Aga nüüd riigikaitsekomisjoni konsensuslikest menetluslikest otsustest. 16. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks 4. juunile, tänasele päevale, ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjoni ettekandjaks määrati mind, Kristo Enn Vaga. Kuna eelnõuga muudetavatest seadustest vähemalt pooled kuuluvad majanduskomisjoni valdkonda ja hädaolukorra seaduse varasem valdkonnakomisjon oli põhiseaduskomisjon ning lähtudes Riigikogu juhatuse kinnitatud seaduseelnõude menetlemise juhisest, palusime riigikaitsekomisjoni poolt eelnõu kohta eelnimetatud komisjonide arvamust. Eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt kümme tööpäeva. Aitäh! Olen valmis küsimusteks.

Suur tänu! Teile on mõned küsimused. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma ka soovin väga tunnustada seda, et peaminister isiklikult selle väga olulise küsimusega tegeleb. Ma arvan, et see näitab selle küsimuse kaalu Eesti riigi jaoks. Aga ma tahtsin tulla tagasi Eesti Rahvusringhäälingu juurde, et lihtsalt selgitada. Ma saan aru, et neljapäeval rahvusringhäälingu juhatus on kutsutud ka riigikaitsekomisjoni. Mil viisil komisjon sellele küsimusele läheneb? Kas eesmärk on lihtsalt välja selgitada, mis põhjusel rahvusringhäälingut täna elutähtsa teenuse osutajana ei käsitleta, või on teoreetiliselt võimalik ka see, et komisjon asub seisukohale, et rahvusringhäälingut tuleks siiski käsitleda elutähtsa teenuse osutajana, ja teeb täiskogule ettepaneku sellisel viisil muuta seda vastavat eelnõu? Kas see on üldse tehniliselt võimalik antud eelnõu puhul, kuna tegemist on direktiiviga seotud eelnõuga?

Aitäh, kolleeg Raimond Kaljulaid! Nagu me ka komisjonis arutasime, rahvusringhäälingu küsimus on kindlasti toimepidevuse seisukohast väga tähtis Eestile. Ma arvan, et seda saab kahtepidi vaadata. Üks on selle sama eelnõu küsimus, et kuidas rahvusringhäälinguga seda arutame, aga samas küsimus on ka selles, et kui tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõu tuleb – loodetavalt selle aasta jooksul – Riigikogu menetlusse ja eeldatavalt on selle juhtivkomisjon ka riigikaitsekomisjon, siis isegi kui me Eesti [Rahvus]ringhäälingu küsimust selle eelnõu raames ära ei lahenda või ei leia konsensust, on seda võimalik teha tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus. Nüüd ongi ju Riigikogu käes see pall, seda eelnõu menetleda. Nagu me riigikaitsekomisjonis rääkisime ning millele viitas ka peaminister, sellel direktiivil on väga selge kuupäev, millal see peab olema üle võetud – 17. oktoober. Ma loodan, et see menetluskäik meil komisjonis järgmiste lugemistega läheb võimalikult kiirelt.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Elutähtsa teenuse pakkujate hulka on arvatud ka teede-ehitajad ja teede korrashoidjad. Aga Eesti Taristuehituse Liidu andmetel on teede korrashoiust puudu juba praegu 4,4 miljardit. Kuidas elutähtsad teenused saavad selles vallas toimida? Kas toimepidevuse strateegia hõlmab ka seda, et riik katab selle ära ressursiga? Te olete materjalidega tutvunud. Kas detailne riskianalüüs sisaldab ka teavet, et teede korrashoiust on 4,4 miljardit puudu? Ja mida riik plaanib teha, et see elutähtis teenus oleks kriisiaegadel meile tagatud ja teed oleksid korras? Kas selles mõttes on plaane?

Aitäh! Konkreetselt selle valdkonna detailse riskianalüüsiga ei ole komisjon tutvunud ning enne esimest lugemist ka ei tutvunud. Küsimus rahastusest – see ei olnud ka teema, mida riigikaitsekomisjonis enne esimest lugemist oleks arutatud. See on kindlasti hea teemapüstitus ja küll me ka seda arutame.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh mõlemale ettekandjale! Väga selged ja hästi arusaadavad ettekanded. Aga minu küsimus tuleb sellest, et hädaolukord ei ole tingimata ainult sõda. Minu arust [riigi]kaitsekomisjon tegeleb inimestele kallale tungimise [küsimustega]. Ka pandeemia uus nimetus on rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord. Kas komisjonis oli arutlusel, et võiks arutada seda seadust või neid muudatusi ka sotsiaalkomisjonis või küsida sotsiaalkomisjoni arvamust? Meil on mingil määral ju kogemust hädaolukordadega hakkama saamisel.

Aitäh, kolleeg! Ma täiesti nõustun teiega, et kriis ei ole ainult sõda. Selle eelnõu eesmärk ongi just tegeleda, nagu peaminister viitas, kobarkriisidega. Riigikaitsekomisjonis me tegeleme igapäevaselt laiapindse riigikaitse küsimustega, mis hõlmavad tõesti mitte ainult sõjalist tegevust, vaid kõike muud, mis sellega [kaasneb], muidugi meditsiinikriisid. Sedalaadi kriisid on teema, millega peaks kogu Riigikogu tegelema. Me tõesti ei arutanud seda, et ka sotsiaalkomisjonilt arvamust küsida. Nagu ma viitasin, küsime arvamust majanduskomisjonilt ja põhiseaduskomisjonilt. Aga ma väga selles mõttes ärgitan, et kui ka sotsiaalkomisjoni liikmed sellesse eelnõusse sisse vaatavad – just seesama küsimus, mis puudutab perearste –, siis sinna te saate ju oma sisendit anda selle eelnõu raames. Ja ma väga loodan, et saame konstruktiivselt selle eelnõu ja ka tulevikus selle tsiviil[kriisi] eelnõu võimalikult heaks Eesti riigi jaoks.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et riskide hindamise oskus on inimesele üks tähtis oskus, mida peaks õpetama juba päris varakult. Selles eelnõus on juttu riskianalüüside koostamisest riigi tasandil, kohaliku omavalitsuse tasandil. Sellega seoses ma küsin: kas siin on mingid tähtajad? Ja kas Euroopa direktiiv eeldab ka seda, et sellega kaasnevad vajaduse korral siiski mingid rahalised investeeringud, sest sealt võib tulla ju erinevaid hinnanguid?

Aitäh! Minule teadaolevalt konkreetselt see direktiiv riskianalüüside tähtaegu ette ei pane. Nagu ma ka viitasin, eks ju, kohalike omavalitsuste riskianalüüs peab olema valmis hiljemalt 2025. aasta juuniks, kõik muud riskianalüüsid seal juures. Üleüldise riskianalüüsi teeb Riigikantselei, aga sellele tulevad sisendid erinevatelt ministeeriumitelt, iga valdkonna kohta tuleb väga detailne riskianalüüs. Aga muidugi riigikaitsekomisjonis me oleme ka sellele viidanud väga palju, et üks on elutähtsa teenuse osutajad, et neil oleks riskianalüüsid, aga et see tase riskianalüüside mõistes läheks võimalikult madalale, nii et kõik Eesti inimesed oleksid valmis erinevate riskidega toime tulema. Selle jaoks on riik teinud väga suurepärase äpi "Ole valmis!" ja infolehed. Aga konkreetselt rahalistest küsimustest. Muidugi, Riigikantseleil on laiem tööpõld, kuna neid riigi riskianalüüse tuleb teha. Aga konkreetselt selle eelnõu raames ei ole rahastust arutatud. Kui mingis kohas on suur puudujääk, siis see on kindlasti Riigikogu ja valitsuse teha, et need puudujäägid kõrvaldada, et me oleksime kriisideks paremini valmis.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Veel kord, hea ettekandja, siin on kirjas, et direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid uuendusena välja selgitama teenuseosutajad, kelle teenusel on Euroopa Liidus laiem mõju, mida omakorda hakkab hindama Euroopa Komisjon. Äkki te selgitate seda laiemalt lahti. Mul on küsimus: kas on võimalus, et meie teenuseosutajad sellisel juhul enam ei kvalifitseeru? Kas võib juhtuda, et meil ei ole enam õigust eelistada kohalikke teenusepakkujaid? On selge, et Euroopa tasandil võib seal olla mitu põhjust, eks ole, [näiteks] nad on liiga väikesed. Kui me lähme sellesse üleeuroopalisse konkurentsi, eriti kui Euroopa Komisjon hakkab hindama, siis meie kohalikud teenuseosutajad ja teenusepakkujad jäävad üldse sellest ringist välja?

Aitäh! Ilmselgelt on ikkagi nii, et Eesti hindab ise oma elutähtsa teenuse osutajaid, mis on Eesti riigi jaoks vajalikud. Aga ilmselgelt on ju mingid suured teenuseosutajad, näiteks transpordivaldkonnas suured sadamad või lennuväljad, mis ei teeninda ainult Eestis siseriiklikult lennukikandjaid või laevu, vaid just Euroopas laiemalt. Ja muidugi need küsimused on strateegilise tähtsusega kogu Euroopa Liidule, mitte ainult ühele liikmesriigile. Ma arvan, et Eesti huvi on samamoodi, et ainult meie ei mõtleks Euroopa Liidus kobarkriiside lahendamise peale või parema toimetuleku või sellise toimepidevuse peale, vaid kõik 27 liikmesriiki oleksid kõige paremini erinevateks kriisideks valmis.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ka esmalt avaldan tunnustust, et peaminister niivõrd olulist küsimust tuli siia meile tutvustama. See näitab kindlasti selle teema kaalu ja olulisust nii kohalikus, riigi vaates kui ka tegelikult Euroopa Liidu vaates. Aga küsimus: kas tuli teie komisjoni arutelul ka kuidagi [jutuks] see, mismoodi ja kuidas saab olema tulevikus just kohalike omavalitsuste võib-olla veel tugevam kaasamine kogu selle temaatika juures? Nii nagu Irja Lutsar ütles, neid kriise on tegelikult olnud palju ja need on [olnud] väga eriilmelised. Kas kuidagi käis läbi see, et [tehakse] mingid eri kohtumise vormid või kaasamise vormid just kohalike omavalitsuste vaates?

Aitäh! Konkreetselt seda, milline tulevane suhtlus saab olema just kriisideks valmisoleku tasemel, riigi keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste tasemel, me komisjonis ei arutanud. Aga muidugi tõesti arutasime seda, et nüüd on kõigil kohalikel omavalitsustel ETO-d. Ja tegelikult riigi seisukohast on väga tähtis, et kõik kohalikud omavalitsused saavad aru, mis need riskid võivad olla. Samamoodi, nagu oleme siin suures saalis täna arutanud, need ei ole ainult sõjalised riskid, seal võib väga palju teisi riske olla. Et kõik kohalikud omavalitsused saavad nendest riskidest aru. Me teame, et sellises laias kriisis on kohalike omavalitsuste tase väga-väga tähtis. Ja ma arvan, et see on koht, kus kindlasti teiega koostöös saame võimalikult hea lõpplahenduse, et kohalikud omavalitsused saavad aru oma rollist kriiside lahendamisel ja tänu sellele on kõik inimesed tegelikult natukene paremini kaitstud ja hoitud.

Austatud istungi juhataja! Tänan ka omalt poolt ettekandjaid. Mul on tegelikult komisjoni aseesimehena siin lühikommentaar rahvusringhäälingu kui elutähtsa teenuseosutaja kohta. Ma arvan, et meil komisjonis on see võimalus, et me konsensuslikult selle küsimuse ära lahendame. See on meie kätes. Minu enda seisukoht on see, et mis tehtud, see on tehtud, asju on veel palju vaja teha. Kindlasti uus seadus, ükskõik, mis selle täpne nimetus hakkab olema, nõuab meilt ka muidu palju tööd. See on kõik, küsimust ei ole.

Leo Kunnas, palun!

Aitäh! Ma ei hakka komisjoni aseesimehega kuidagi vaidlema. Teil on võimalus see ettepanek teha ja siis me saame komisjonis seda arutada.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Mitu korda juba öeldud, aga väärib veel kord ära märkimist, et tõepoolest, peaministri eestvedamine on väga oluline selle teema puhul. Minu meelest peegeldab see ühiskonnale tagasi ka seda, et riik võtab seda ülimalt tõsiselt. Tegelikult ka Eesti kodanikega kohtudes, ka praegu Euroopa Parlamendi valimiste ajal, see on inimestel üks selline oluline küsimus. Juhul kui midagi juhtub, mida teha, kui kaitstud on ühiskond, kui kaitstud on inimesed, kui kaitstud on kohalikud kogukonnad? Nii et sellega tegelemine on tähtis. Teiseks tahaks selle menetluse koha pealt siin majas öelda [järgmist]. Väga hea, et juhatus otsustas usaldada selle eelnõu menetlemise riigikaitsekomisjonile – see on õige komisjon. Mulle tundub üha enam, et riigikaitsekomisjon peabki laiendama sõjaliselt riigikaitselt enda tegevust kogu laiapindsele riigikaitsele, laiemalt vaatama julgeolekut ka elanikkonnakaitse vaates, selle kaudu ka mitte ainult seda, mis toimub Kaitseministeeriumi valitsemisalas, vaid ka osalt Siseministeeriumi valitsemisalas, Riigikantselei tegevust, tegema koostööd kohalike omavalitsustega ja laiendama nii-öelda selle komisjoni rolli ka siin Riigikogus. Ja viimane asi. See eelnõu puudutab väga paljusid eluvaldkondi, aga tõepoolest on rahvusringhäälingu küsimus esile kerkinud. Ma siiski niipalju võib-olla mitte ei oponeeriks, aga komisjoni aseesimehele minu sõnum oleks see: ootame ära selle arutelu neljapäeval, ärme kujunda seisukohta enne, kui me oleme rääkinud. Siis tekiks ju küsimus, et milleks üldse pooli ühe laua taha tuua. Ma arvan, et komisjon peab kaaluma nii eelnõu eestvedajate kui ka rahvusringhäälingu argumente ja neid vaagides andma täiskogule oma soovituse või tegema oma ettepaneku seda nii sisuliselt kui ajastuse ja selle osas, kas just nimelt antud eelnõu on õige vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Igal juhul ma arvan, konsensuslik on see arvamus, et rahvusringhäälingu roll on kriisides erakordselt oluline, selle üle keegi ei vaidle. Küsimus on selles, mil viisil seda rolli kõige täpsemini fikseerida. Ma ka kutsuks üles mitte tegema ennatlikke järeldusi, vaid ikka ootame ära, mis see meie arutelu tulemus saab olema. Aitäh!

Leo Kunnas, sõnavõtt kohapealt. EKRE fraktsiooni nimel, ma eeldan ja arvan.

Tänan, hea kolleeg! Mul on hästi lühike sõnavõtt. Vaevalt, et rahvusringhääling tuleb meie juurde ütlema, et nad ei taha olla elutähtsa teenuse osutajad, seda me neljapäeval vaevalt et kuuleme. Ega mul praegu muud ei olegi lisada.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 426 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 18. juuni kell 17.15. Tänu ja jõudu peaministrile! Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.