Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE) kolmas lugemine

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult keskfraktsioon ja ilmselt ka mõned teised fraktsioonid seda eelnõu ei toeta. Põhjus on väga lihtne. Olukorras, kus Vabariigi Valitsus ja parlamendi koalitsioon otsustavad riigieelarvet parandada, võttes raha vaesemate käest, langeb majandus veelgi. Me oleme kaks ja pool aastat olnud majanduslanguses ja ainuke lahendus, mida valitsus suudab pakkuda, on maksutõusud ja toetuste vähendamised, mis puudutavad pensionäre, lapsi, suuri perekondi, maal elavaid inimesi, selle asemel et võtta raha sealt, kus raha on. Peaminister on kindlalt keeldunud pankade ülikasumite maksustamisest, ta on kindel, et 1. jaanuarist peab rakenduma rikkamatele inimestele maksusoodustus, ja selle taustal võetakse raha pensionäride käest. Seda teevad needsamad erakonnad, kes enne valimisi lubasid, et pension tõuseb erakorraliselt. Eesti pensionärid elavad vaesusriskis. Eakate inimeste seas on vaesuse määr pea kolm korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt ja selle eelnõu vastuvõtmisel suureneb see vahe veelgi. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid hääletavad praegu selle poolt, et meie pensionärid langevad veelgi rohkem allapoole vaesuspiiri. Seda teevad needsamad inimesed, kes enne valimisi lubasid, et keskmine pension peaks jõudma lähemale keskmisele palgale. Arenenud riikides peetakse mõistlikuks, kui keskmine pension on vähemalt 40% keskmisest palgast. Viimati oli see näitaja Eestis nii kõrgel üle 20 aasta tagasi. Võime eeldada, et lähimatel aastatel moodustab keskmine pension umbes kolmandiku keskmisest palgast, mis on selgelt ebapiisav. Kui vaadata üldist olukorda, siis eelmisel aastal oli Eesti majandus Euroopa Liidus viimasel kohal, sel aastal on see ainuke langev majandus mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu Euroopas. Praeguste maksumuudatuste tõttu on üsna kindel, et ka järgmisel aastal oleme Euroopa Liidus viimased. Ekspeaminister Andrus Ansip on öelnud, et kui sa ei oska riiki juhtida, siis võiks teha midagi muud. Kahjuks Reformierakonna jaoks ei ole Andrus enam väga suur autoriteet, nii et nad jätkavad riigi juhtimist ka siis, kui nad seda absoluutselt ei oska. Sellest on väga kahju. Sellest on väga kahju ka pensionäridel, keda Reformierakond pettis enne valimisi. Ma väga loodan, et valija mälu ei ole lühike ja järgmistel valimistel Reformierakond pensionäride toetust ei saa. Aitäh!

EKRE fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad interneti ja televisiooni vahendusel! Ma ütlen alustuseks kohe ära, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa seda eelnõu mitte kuidagi toetada, sellepärast et praegu minnakse kõige vaesema ja kõige raskemas olukorras oleva [elanikerühma], pensionäride rahakoti kallale. Ka pensionäride ühendus on oma arvamuses öelnud, et Eesti pensionärid on Euroopa Liidu kõige vaesemad pensionärid. Kaotada ära tulumaksuvabastus keskmiselt pensionilt on väga ülekohtune. See tundub nagu kirss tordil kõige selle kõrval, mida valitsus seni on teinud. Tõsteti käibemaksu, pensionärid kannatasid. Tulumaksu tõus tuleb, aktsiisid tõusid, homme tuleb või täna on meil – vabandust, homme – automaksu eelnõu, kaotati ära tasuta ühistransport. See kõik lööb pensionäride rahakoti pihta ja [suurendab] nende vaesust veelgi. Kui nüüd mõelda, mis on selle taga, siis kindlasti väga paljud pensionärid hääletasid koalitsioonierakonna poolt. Teleklippidest astuti otse pensionäri tuppa ja selgitati, et keskmine pension on tulumaksuvaba ja pension tõuseb 400 eurot. Saadi mandaat ja lihtsalt rulliti sellest üle, ja see ei ole kuidagi praegustele pensionäridele vastuvõetav. Kui mõelda sellele, mida on valitsus head teinud, siis ma ei ole näinud ühtegi seaduseelnõu, mis parandaks inimeste heaolu ja leevendaks pensionäride olukorda. Absoluutselt kõik tehakse risti vastu sellele, et tagada oma inimeste heaolu. Sellele eelnõule me kindlasti oma häält ei anna, tähendab, toetavat häält. Ja nagu ikka, eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole absoluutselt tehtud. Selline muster on kestnud juba aasta aega. Valitsuse põhjendus on alati üks: kiireloomuline. Maksutõusud on kiireloomulised ja nüüd on käe ajamine pensionäride tasku täpselt samamoodi kiireloomuline. Pool aastat varem ütleme teile, et me võtame teilt aasta alguses raha ära, ja teie asi on see, kas võtta või jätta. Aga me saame näidata oma meelsust: praegu käivad Euroopa Parlamendi valimised, on valimiste nädal. Kõik, kes te tunnete ennast puudutatuna, [mõelge sellele, et] kui te annate Euroopa Parlamendi valimistel oma hääle valitsevale koalitsioonile ehk Reformierakonnale, Eesti 200-le ja sotsidele, siis te kiidate heaks kõik need maksutõusud, kõik need [toetuste] vähendamised, pensionide vähendamised. Kutsun kõiki inimesi üles hääletama valitsevate erakondade vastu. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Siin me nüüd siis oleme. Me oleme jõudnud lõpphääletuseni ja hakkame hääletama pensionide kärpimise üle Eestis, hakkame hääletama pensionide vähendamist. Valitsuskoalitsioon on toonud eelnõu, millega hakatakse maksustama kõiki neid pensionäre, kes saavad keskmisest suuremat pensioni, ja me oleme jõudnud selle eelnõu kolmanda lugemiseni. Kolleeg Korobeinik rääkis, et Reformierakond valetas enne valimisi. Ma pean täpsustama: see on pooltõde. Reformierakond valetas enne valimisi ja valetas ka pärast valimisi. Kui me vaatame, milles lepiti kokku pärast valimisi, siis koalitsioonilepingus on ilusti kirjas: "Sotsiaalne kaitse" koalitsioonilepingus, millele on alla kirjutanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200 ja Reformierakond, selle kõige esimene, kõige olulisem punkt on: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba." Punkt. Punkt! Selles on praegune koalitsioon kokku leppinud pärast valimisi. Ja siin ei saa ka rääkida: "Me ei olnud teadlikud eelarve võimalustest, mis Eesti riigil on." Sellepärast, et enne valimisi olid rahandusministrid ja peaminister Reformierakonnast, ja on ka pärast valimisi: Keit Pentus-Rosimannus, Annely Akkermann ja nüüd Mart Võrklaev. Me mäletame koalitsiooniläbirääkimisi, mille käigus räägiti, kui halvaks riigieelarve olukord järsku nende valimiste ajal on muutunud. Nad leppisid selles kokku, andsid pärast valimisi selle kohta lubaduse koalitsioonilepingus, mis minu teada ka praegu kehtib, keegi ei ole seda muutnud. Täna me hääletame selle eelnõu üle ja ma huviga vaatan, kuidas sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond hääletavad. Enamgi veel. Ma loen ette, mida on lubanud valijatele Eesti 200. "Me ei karista autoomanikke maksudega." Aga mida me homme arutame? Nii et mitte mingisuguseid järeldusi ei ole tehtud sellest, kuidas on valijad oma eelistusi pärast valimisi muutnud, see ei lähe koalitsioonierakondadele vähimalgi määral korda. Ja kui rääkida sisust, siis see koalitsioon alustas ju kärpimisega. Jõhkrad kärped, millest Margus Tsahkna Eesti 200 esimehena on rääkinud, ja väga õigesti on rääkinud. Jõhkrad kärped, aga võib-olla ühiskonnas ei ole neid tähele pandud. Ma ei räägi isegi rahalisest mõjust, vaid õiglustundest, sotsiaalsest õiglustundest, solidaarsusest, millest siin vasakpoolsed erakonnad räägivad. See valitsuskoalitsioon alustas oma esimesel tööpäeval – see on väga sümboolne: esimesel tööpäeval – peretoetuste kärpimist, nende tagasipööramist, mille [tõstmist] nad mõned nädalad enne valimisi olid seadusi vastu võttes tegelikult toetanud. Perepoliitikas pöörati tagasi kõik need olulised sotsiaalsed tagatised Eesti peredele, olukorras, kus sündimus on madalam kui kunagi varem, kus me oleme suurimas demograafilises kriisis. Ja seda tehti esimesel tööpäeval. Sotsiaalkaitseminister algatas selle eelnõu ja pööras selle tagasi. Nii et küsimus ei ole ainult rahalises mõjus, kas see on Eesti riigile jõukohane. Samamoodi ei ole praegu keskmisest pensionist suuremate pensionide maksustamise puhul küsimus ainult rahalises mõjus. Küsimus on võimu usaldusväärsuses, riigi usaldusväärsuses, riigi elluviidava sotsiaal- ja perepoliitika usaldusväärsuses. Ja seda tehakse jõhkralt, nagu Margus Tsahkna on öelnud. Nii et need jõhkrad kärped on tegelikult toimunud. Need jõhkrad kärped on toimunud eelkõige lastega perede ja pensionäride arvel. Ja nüüd otsitakse mujalt seda 170 miljonit, mida veeretatakse näpu vahel, ja me ei tea, kas sellega jõutaksegi lõpuni või mitte. Aga ma tuletan meelde, et jõhkrad kärped on juba toimunud, tõepoolest, nii lastega perede kui ka pensionäride arvel. Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Nii et küsimus ei ole ainult rahapoliitiline, mis on Eesti riigile jõukohane ja mis mitte, vaid küsimus on minu jaoks küll eelkõige usalduses. Sellist valede valitsust ei saa usaldada. Ja kui me vaatame kogu konteksti, siis juba kolmandat aastat järjest oleme majanduskriisis. Meil on olnud Euroopa lähimineviku suurim inflatsioon. Ma ei tea, et üheski riigis oleks kehtestatud lühikese perioodi jooksul niisugusel kujul uusi makse või tõstetud olemasolevaid makse, tasusid, lõive ja aktsiise. Ka Eesti riigis pole mitte midagi sellist varem juhtunud. Mitte kunagi varem ei ole niisugust asja juhtunud! Ja selles olukorras minna praegu järjekordset valimislubadust murdma, rohkem kui aasta pärast mandaadi saamist, ja eriti nii võimsa mandaadi saamist, nagu Reformierakond on saanud! Ma tunnen tõsist muret just nimelt poliitikute ja Eesti riigi usalduse pärast. See on fataalne ja kahetsusväärselt peegeldub see kõikide poliitikute usaldusväärsuse kaotuses. Nii et opositsioonil ei ole siin põhjust rõõmu tunda, vähemalt Isamaa saadikurühm selle üle rõõmu ei tunne. Ma arvan, et ka meie autoriteet langeb, kui me täna siin parlamendis selle otsuse eelnõu poolt hääletame ja selle eelnõu vastu võtame. Ma kutsun teid, kolleegid, üles mitte käituma sõnamurdlikult, mitte vähendama riigi autoriteeti ja parlamendi autoriteeti ning seda eelnõu lõpphääletusel mitte toetama. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Ma tunnistan, et mul ei olnud plaanis täna siia pulti tulla, aga eelnevad kõned ei jätnud lihtsalt teist võimalust, sellepärast et kui räägitakse valesid või pooltõdesid, siis tuleb need ümber lükata. See kriitika, mis opositsiooni poolt tuleb, ei ole üllatav. Absoluutselt mitte! Kuid ma ei pea õigeks seda silmamoonutust, kuidas siin eelnevalt on üritatud maalida pilti, justkui hakataks pensione kärpima. No see ei ole tõsi! Kui me vaatame viimastele aastatele tagasi ja vaatame ka edasi, siis on pensionid tubli sammu tõusnud ja pensionide tõusu plaanitakse ka järgmistel aastatel, kuid see oleneb meie riigi rahandusest, kui korras on meie riigi rahandus ja kuidas meil majandus tõuseb. Eelmistel aastatel on olnud viimase 15 aasta suurim pensionitõus. Üle-eelmisel aastal tõusid pensionid üle 17% ja selle aasta 1. aprillist üle 10%. Keskmine pension on jõudnud 774 euroni. Ja kui me vaatame ainuüksi järgmist aastat, siis ka järgmiseks aastaks on Rahandusministeerium prognoosinud kasvu – keskmine pension tõuseb 826 euroni. Ma väga palun kolleege: palun ärge pisendage neid tõuse! Ma olen täitsa kindel, et ka teie käite maakondades pensionäridega kohtumas. Neile on need tõusud olulised, need on vajalikud. Teisalt, hästi kummastav on olnud kuulata siin täna ja mõnel eelmisel päeval EKREIKE saadikute etteheiteid olukorras, kus nad ise panid pensionid maksu alla ega näidanud üles grammigi tahtmist, et seda olukorda muuta. Kui siin oli juttu lubadustest, siis ma tuletan meelde, et Keskerakonna lubadus Riigikogu valimistel – mitte viimastel, vaid eelviimastel – oli tõsta keskmist pensioni erakorraliselt 100 eurot. See tõus jäi vist 7 euro kanti. Või oli veel vähem? Ma võin numbriga eksida, andke mulle see libastumine andeks. Seda millegipärast ei soovita mäletada ja sellest ei räägita. Miks? Jah, eelmise valitsuse ajal me vabastasime pensionid tulumaksust. Ka nüüd, kui suurem osa pensionist jääb maksust puutumata ja pensionide tulumaksuvabastus saab olema suurem kui teistel tulumaksuvaba miinimum, on peale neid muudatusi see tõus pensionäridele suurem kui see, palju nad praegu keskmist pensioni saavad. Kuid nii nagu vanarahvas on öelnud: teise silmis pindu nähakse, aga enda silmas palki ei nähta. See on nii, ma arvan, mitte ainult siin, vaid seda on ka varem olnud. Ma tunnistan, et ma ei ole pensionide tulumaksuvaba miinimumi külmutamise austaja, olen seda ka oma fraktsioonikaaslastele mitmel korral öelnud, kuid teiselt poolt ma saan aru vajadusest, miks me neid otsuseid teeme. Ka siit puldist on eelnevatel kuudel korduvalt räägitud sellest, et Eesti majanduses ei ole head ajad. Me peame sellele olukorrale otsa vaatama ja endalt küsima, kas me jätkame selliselt, nagu siiamaani on tuldud, et kulutame rohkem, kui suudame riigieelarvesse tulusid tagasi tuua. Ma arvan, et sellist valikut meil tegelikult ei ole. Ma arvan, et kõik, kes siin saalis on, soovivad, et pensionid tulevikus kasvaksid. Nii ka mina. Ja just sellepärast tuleb meil kõigil koos pingutada, et riigirahandus korda saada ja majandus jälle kasvule aidata. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Selleks tuleb meil teha keerulisi valikuid ja otsuseid. Üks nendest on täna siin. Kui me jätkame ilma muutusteta, laseme eelarve puudujäägil kasvada, suurendame võlakoormust, siis see tähendab, et tulevikus ei saa pensionid kasvada. Ma arvan, et see kindlasti ei ole pensionäride huvides ja selle eest nad meile aitäh ei ütle. Ma arvan, et seda ei soovi mitte keegi siin saalis. Ma olen poole aasta jooksul kohtunud pensionäridega eri maakondadest ja rääkinud neile sellestsamast otsusest, tunnistan, väriseval südamel, aga nemad on öelnud selle peale: vaadake, see otsus on tunduvalt mõistlikum kui see, kui oleks päriselt pensione kärbitud. Neil on palve: ärge kärpige pensioneid! Ja seda plaani ei ole. Ja teine asi, mis nad on südamele pannud, on see, et kui on vaja teha keerulisi otsuseid, siis nad saavad sellest aru, aga nende soov on, et mitte kunagi sõda siia ei tuleks, sest nemad on sõda näinud. Nende soov on, et me hoiaksime oma riigi oma laste jaoks ja teeksime kõik investeeringud selleks, et meie riik oleks hoitud ja kaitstud.

Suur tänu! Rohkem läbirääkimise soovi ei ole. Ma ei märganud kordagi, et oleks mainitud Andrei Korobeinikut või Keskerakonda. (Saalist räägitakse.) Keskerakonda mainiti? (Helir-Valdor Seeder kohapealt: "Mina mainisin Korobeiniku nime oma sõnavõtus.") Vastusõnavõtt, Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, hea Toomas! Tegelikult Heliri kõne oli väga hea. Ma olen hästi üllatunud, et sa jäid sellest praegu ilma. Ta ütles, et ma eksisin: Reformierakond ei valetanud mitte ainult enne valimisi, vaid ka peale valimisi. Ma tunnistan oma viga. Aga ma saan aru, et Reformierakond jätkabki valetamist: hea kolleeg sotsiaalkomisjonist tuli kiitma väga suurt pensionitõusu. Sisuliselt ütles ta seda, et Reformierakond suutis tekitada nii kõrge inflatsiooni, et selle tõttu on pensionid tõusnud, ja ta lubas, et ta jätkab seda tööd, ta töötab selle kallal, et ka järgmine aasta oleks inflatsioon suur ja pensionid kasvaksid. Ta ütles ka, et Reformierakond ei vähenda pensione. Aga reaalselt, kui sa võtad pensionäride raha, siis juhtubki nii, et sa vähendad pensione. Selles mõttes on see valetamine [ja see on] tõepoolest väga kahetsusväärne. Ma lootsin, et peale Heliri sõnavõttu võtab Reformierakond aru pähe ja lõpetab valetamise, aga tundub, et Helir hoopis inspireeris neid uutele kõrgustele. Nii et see on hästi kurb. Ma põnevusega ootan, mida Õnne selle kohta ütleb.

Aitäh! Vastusõnavõtu puhul pole vastusõnavõttu ette nähtud, küll aga kuna kolmes esimeses kõnes mainiti vähemalt 15 korral Reformierakonda – mul tekkis tunne, et on Reformierakonna valimisõhtuga tegemist –, siis on Õnne Pillakul igal juhul on õigus üheks vastusõnavõtuks. Palun, Õnne Pillak!

Aitäh! Ma teen lühidalt. See kõik, mis Andrei Korobeinik oma vastusõnavõtus ütles, ei vastanud tõele. Küllap ta siis ei kuulanud hoolega, mida ma rääkisin. Aga need esitatud faktid on valed.

No kui olla demokraatlik, siis Helle-Moonika Helme, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Kuna eelmisele sõnavõtjale anti sõna sellepärast, et olla mainitud Reformierakonda, siis Õnne Pillak mainis oma kõnes EKREIKE valitsust, sõna "EKRE" käis läbi, seetõttu ma tänan sõna andmast. Ma tuletan ikkagi kõigile meelde, kuidas enne valimisi Kaja Kallas Reformierakonna [valimisreklaamis] lubas pensionäridele 400 eurot pensionitõusu ja pensionide tulumaksust vabastamist: "Oota, ma tulen teie juurde ja räägin teile sellest." Ja see oli sõna otseses mõttes valetamine. Valedel põhines Reformierakonna jutt enne valimisi ja valedel põhines see jutt, mida rääkis nende esindaja praegu puldist.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Ja teen veel ühe erandi. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Mul on küsimus istungi läbiviimise kohta. Kui mina loetlen konkreetseid fakte, näitan, kus Reformierakond on valetanud, siis võtab Reformierakonna esindaja sõna ja ütleb, et see kõik ei vasta tõele, et ma valetan. Ja ta ei täpsusta, mida ta mõtleb. Kas teie arvates on see hea parlamentaarne debatt (Hääl saalist: "Jaa."), kui üks inimene lihtsalt ütleb, et sa valetad, ja kogu lugu? Võib-olla Valdo Randpere oskab täpsustada, kas see tõepoolest on Reformierakonna ettekujutus parlamentaarsest debatist, kui sa võtad sõna ja ütled, et [eelkõneleja] valetas, aga ei täpsusta ega [loetle] ühtegi põhjust, miks sa nii arvad.

Jah, paraku selle kahe minuti jooksul ei ole võimalik väga pikalt põhjendada. Ma arvan, et Õnne Pillaku sõnavõtt oli igati asjakohane, ütleme, nagu ka kõik teised sõnavõtud. Aga nüüd, head kolleegid … Valdo Randpere, mul oleks praegu hea meel piirata koalitsiooni esindaja võimalust saada vasturepliiki, siis on mul indulgents taskus. (Valdo Randpere kohapealt: "Ma tahan protseduurilist küsimust.") No kui on protseduuriline, siis palun, Valdo Randpere!

Aitäh! Kuna Andrei Korobeinik hakkas siin minust ka juba rääkima, siis mulle tuli meelde, et mina kutsusin omal ajal Andrei poliitikasse, ja ma kahetsen seda väga.

See ei olnud nüüd küll protseduuriline küsimus. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 416 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid 0. Eelnõu 416 on seadusena vastu võetud.