Arupärimine kohtute kärpeplaani kohta (nr 669)

Ja oleme jõudnud viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Martin Helme, Rain Epleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa 20. novembril 2024. aastal esitatud arupärimine kohtute kärpeplaani kohta, nr 669. Ettekandeks on juba ootel kõnetooli astumas hea kolleeg, Riigikogu liige Arvo Aller. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jätkame sealt, kus enne pooleli jäi, Jõhvi kohtumaja ja kohtute kärpeplaaniga. Jõhvi kohtumajale anti konkreetne ülesanne või õigemini kohtusüsteemil endal tuli leida võimalus teha 2,1-miljoniline kärbe. Ja Viru Maakohus on esimese hooga öelnud välja, et kärpeplaan võiks olla selline, et 2026 pannakse kinni Jõhvi kohtumaja. Aga minister on saanud ka kohtunikelt ja Jõhvi kohtumajast põhjendatud selgitused, miks kohtumaja kinnipanek on riigile valulik, miks seda kohtumaja kinnipanekut ei ole otstarbekas teha. Ja siit mõned väljavõtted. See kinnipanek kahjustab nii õigusteenuse kui ka õigusemõistmise kättesaadavust Jõhvi kohtumaja piirkonnas. See on valdavalt Ida-Viru maakond ning [kohtumaja sulgemine] nõrgestab riigi mainet piirkonnas. Nii nagu ma ka enne ütlesin, tegu on maamärgiga ja riigi kohaloleku toega nii Jõhvis kui ka kogu Ida-Virumaal, kogu piiriäärses regioonis tervikuna. Ja kui võtta Viru Maakohtu kolme kohtumaja teeninduspiirkonnad ruutkilomeetrite kaupa, siis Jõhvi kohtumajal on see 2522 ruutkilomeetrit, Narval on 485 ruutkilomeetrit ja Rakvere kohtumajal 3704 ruutkilomeetrit. Suuruselt teise piirkonna kohtumaja kinnipanek on absoluutselt vastuvõetamatu. Kui võrrelda kohtunike arvu esimese astme kohtutes, siis on Jõhvi kohtumaja üks vabariigi suurimaid, kui me jätame välja Tallinna, Tartu ja Pärnu kohtumaja. See näitab jälle seda piirkondlikku, regionaalset vajadust nii kohtumaja näol kui ka kohtunike näol. Jõhvi kohtumaja teenindab Ida-Viru maakonda. Sealt jäävad välja linnadena Narva, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Vaivara, kuna nemad jäävad Narva kohtumaja teeninduspiirkonda. Ida-Viru maakonnas on neli valda: Toila, Jõhvi, Lüganuse, mille sees on Kiviõli ja Püssi linn, ning Alutaguse vald. Veel on Kohtla-Järve linn. Jõhvis asuvad kogu selle kohtumaja funktsioneerimiseks ja selle piirkonna teenindamiseks olulised asutused, mis kõik on seotud kohtu tööga: Viru Ringkonnaprokuratuur, Ida prefektuur, Viru Vangla, psühhiaatriakliinikud, psühhiaatriahaigla, kus tegeldakse [patsiendi] tahtest olenematu raviga. Valdav enamus maakonna hooldekodusid on Jõhvi kohtumaja teenida. IT-keskus on Jõhvis, riigi oma. Maakonnakeskuse bussijaam on seal, rongijaam on, kõik on nagu üks tervik. Nii et ühendusteid ja muid ühendusi riigi kohaloleku jaoks on Jõhvi palju loodud. Kohtumaja annaks nii inimestele kui ka kohtunikele võimaluse lihtsamalt ja kiiremini oma tööd teha. Aga selle kärpeplaani kohta oleme ka teinud viis küsimust, millele palume ministril vastata. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd on taas võimalus lugupeetud ministril Liisa-Ly Pakostal lisada uusi asjaolusid käsitletava teema kohta. Palun, sõna on teil!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Jätkame sama teemaga. Ma tegelikult olen väga tänulik selle eest, et me Riigikogu saalis iseenesest riigi jaoks tõesti äärmiselt olulise teema, nimelt kohtupidamise üle arutame. See on üks riigi tuumtegevusi, äärmiselt-äärmiselt oluline. Ja alati kõik muudatused eeldavadki seda, et ühiskond mõtleb kaasa, et arutelu on laiem. Selles mõttes ma olen väga tänulik selle arutelu eest siin. Ma jätsin eelmise küsimuse lõpus aja kokkuhoiu mõttes sõna võtmata, aga on üks asi, mille ma tahan siiski ära õiendada. Rain Eplerile vastuseks: mitte ealeski, mitte iialgi ei tohi olla Eestis niimoodi, et me mingi normatiivi või mingi mõõdiku täitmiseks hakkame inimesi vangi panema või siis vastupidi, mitte vangi panema. See lähenemine on mulle isiklikult täiesti vastuvõetamatu ja sedasi ei tohi kunagi Eestis juhtuda. Me ikkagi räägime ühiskonnast eraldamisest ainult sellisel juhul, kui see on sellel hetkel kõige õiglasem otsus selle konkreetse inimese konkreetse teo peale. Mitte ükski muu asi peale täieliku õigluse tagaajamise ei saa küll olla mingiks ajendiks. See vastulause oli minu arust väga oluline. Aga nüüd tagasi Ida-Virumaa juurde, mis Eesti jaoks on kahtlemata väga oluline piirkond. Jätkan samamoodi, et loen küsimuse ette ja seejärel vastuse. "Millised on ministri ettepanekud säilitamaks Jõhvi kohtumaja tegevus järgnevatel aastatel?" Ei ole nii, et on hirmus tore ülesanne kohtusüsteemis, mis on üks riigi põhilisi funktsioone, üleüldse neid kärpeid teha. Ma veel kord rõhutan: selleks, et meil hea ja õiglane kohtupidamine säiliks, me ei vaata üksnes ruutmeetreid, me ei vaata üksnes kärpeülesannet. Vastupidi, me vaatame, kuidas teha kohtupidamine efektiivsemaks, kuidas tuua kohtust välja asjad, mida seal ei peaks olema, et vähendada inimeste koormust, ja kuidas muuta kohtute tegutsemine laiemalt paindlikumaks. Aga samal ajal tuleb ka kokkuhoiuülesandeid täita. Jaa, kindlasti on see maja Jõhvi ehitatud parimate soovidega, aga ma olen seal ise kohal käinud ja tegelikult ütlevad selle maja enda töötajad ka, et ta on väga luksuslik, igaühel on oma kabinetid ja on veel kõik muud ruumid. Võib-olla niisuguses ulatuses ruutmeetreid ikkagi meie maksumaksja kinni maksta ei soovi, tõhusa töö tegemiseks ei ole neid nii palju tarvis. Meil on soov Jõhvis kohtufunktsioon alles hoida. Millisel kujul täpselt, see peaks selguma lähikuudel. Punkt kaks: "Kuidas tagatakse Jõhvi kohtumaja töötajate kindlustatus?" Jõhvi kohtumaja töökohad mahutatakse teistesse Viru Maakohtu kohtumajadesse ära. Räägime siin vaid mõnest üksikust konkreetse majaga seotud tugiteenuste ametikohtade koondamisest. Kolmas küsimus: "Millise signaali annab riigi otsus Jõhvi kohtumaja sulgemise plaanidest kohalike inimeste õigustunde tagamisel?" See sümboli küsimus tuleb hiljem ka. Viies küsimus: "Jõhvi kohtumaja käigus hoidmine on strateegiliselt sümboolse väärtusega." Ja viies küsimus jätkub: "Millal toimuvad Jõhvi kohtumaja jätkamise osas otsuste tegemine ja minister seisab regionaalselt tugevate kohtute säilimise eest?" Kui te lubate, siis vastan kahele küsimusele signaalide ja sümbolite kohta koos. Mina siiski pean oluliseks sümboliks seda, et meil on õigusriik, mis toimib nii hästi, et inimeste vajadus kohtus käia on minimaalne. Ma kuidagi ei tahaks alla kirjutada sellele, et kohtus käimine oleks nagu omaette eesmärk. Loomulikult peab see võimalus olema tagatud, sellel õigusriik püsib. Sõltumata sissetulekust või elukohast peab alati olema võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse minna. Aga meie sümbol peaks olema ikkagi võimalikult kiired ja õiglased kohtuotsused, inimesel peab olema võimalikult mugav kohtust otsus kätte saada. Väga paljud kohtu[asjad] on ju tegelikult kirjalikus menetluses, palju kasutatakse videosilla kaudu osalemist juba praegu ja need on olnud inimestele mugavamad võimalused kui konkreetselt kohtumajja minemine. Ma usun, et me peaksime ikkagi Eesti inimestele tagama selle, et õiglase kohtuotsuseni jõudmine, kui see vajalik on, toimub võimalikult kiiresti ja paindlikult selle inimese jaoks, kes seda õiglast otsust vajab. See on see sümbol Eestile. Kindlasti on väga oluline, et Ida-Virumaal kohtupidamine säilib. Ja rõhutan üle, et Narvas kohtuhoone säilib ja Jõhvis säilib kohtupidamine. Millises ulatuses täpselt, see on väljaselgitamisel. Ma saan aru, et kohalikud inimesed on selle uhke kena majaga jõudnud kiiresti harjuda. Tuletan siiski meelde, et [aastaid tagasi] oli seal probleem kohtumaja siseõhu saastumisega kemikaalide ja hallitusseente eoste mõjul. Tuvastati ka, et katuse kalle ja sokkel ei vasta projektile. Seal on hulk tehnilisi puudusi ja nende kõrvaldamine oli hulk tööd. Loodetavasti inimesed harjuvad ka sellega, et kohtupidamise jätkumisel tekivad uued sümbolid. Ja oluline on ju see, et need inimesed, kes õigusemõistmisega tegelevad, alles jäävad. Neljas küsimus: "Kuidas tagatakse õiglane õigusemõistmine, kui kuritegevuse arv on suurenenud?" Siin on taas põhjust üle korrata seda, et tegelikult juba üle-eelmisest aastast saati on meil Viru Maakohtus tsiviilosakond ja süüteoosakond ja kõik kohtunikud kuuluvad kas tsiviilosakonda või süüteoosakonda. Ja süüteoosakond, mis konkreetselt kuritegevusega tegeleb, jätkab ikkagi ju samas koosseisus. Inimestele ei taga õiglustunnet ju kohtumaja köök või hall või pikad koridorid ja [rohked] kabinetid seal, vaid ikkagi see, et on olemas inimesed, kes õigust mõistavad. Need inimesed on võimekad, head, õiglased kohtunikud. Nii et õigusemõistmise võimekus piirkonnas ei vähene. Ja juhul, kui menetlusosalisel on vajadus füüsiliselt kohtukantseleiga suhelda, kohtuistungil osaleda, siis selle võimaluse me Jõhvi loome. Ja sellega ongi küsimused tegelikult vastatud. Aitäh!

Suur tänu teile, minister! Teile on üks küsimus. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te rääkisite, et oleks tahtnud kõike säilitada ja hoida, aga kärpeülesanne tuli. Äkki ikkagi avate natuke, kas see kärpeülesanne tuli minister Jürgen Ligilt või kust kohast see kärpeülesanne tuli täpsemalt? Miks Eesti 200 ikkagi nii allaheitlikku poliitikat ajab? Ja üldisemalt ka, võib-olla natuke rohkem rääkida sellest olukorrast. Tegelikult te ju sisuliselt Reformierakonna kelgunöörina lohisete ja teete kogu seda jama kaasa, mis praegu nende maksutõusude ja muudatuste ja kärbetega tehakse. Kas te mingit iseseisvat arvamust ka erakonnana evite nendes küsimustes või viitegi ellu lihtsalt antud juhul Reformierakonna või Jürgen Ligi kärpeülesandeid?

Aitäh! Meie seisukoht on väga selgelt see, et Eesti inimeste elude ja tervise kaitseks on olnud väga õige muuta meie riigikaitse strateegiat, muuta meie riigikaitse strateegia selliseks, et me hävitame vaenlase tema enda territooriumil, me ei lase teda siia Butšasid korraldama. See eeldab tõesti teistsugust kaitserelvastust ja hoopis teistsuguseid kaitsekulutusi. Ja on äärmiselt oluline need kaitsekulutused teha võimalikult kiiresti, et vaenlast heidutada ja hoida teda juba alates esimestest meie ründamise mõtetest peale Eesti territooriumist eemal. Mis puudutab kärpeülesannet kui sellist, siis tegelikult, kui me vaatame avaliku sektori paisumist, siis ma usun küll, et seal on mõistlik ümberkorraldusi teha. Võin nimetada seda, et näiteks Pärnus, kus kaks kohtumaja on olnud teineteisest 200 meetri kaugusel, ütlesid ka kohtunikud ise, kui see arutelu oli, et tegelikult tuleks teine kinni panna nii või teisiti, sõltumata sellest kärpeülesandest. Siin on olnud palju juttu regionaalpoliitikast. Aga ka sellest, et Tallinnas tuleks kaks kohtumaja kokku panna, on olnud juba mitu aastat juttu. Ükskõik missuguses erakonnas me oleme, on päris selge, et me saame pakkuda riigi poolt paremaid, efektiivsemaid teenuseid tegelikult veidi väiksemate kuludega igas valdkonnas. See on tegelikult suund, kuhu me peaks liikuma, eriti olukorras, kus tulevad uued ülesanded või uued kulud peale. Ma rõhutan veel kord vajadust Eesti territooriumi kaitsta esimesest sekundist alates niimoodi, et vaenlane meie territooriumile üldse ei jõuagi.

Küsimusi lisandus. Arvo Aller, palun!

Tõepoolest, selliste vastuste peale, kus Eesti 200 ütleb, et kaitserelvastust on vaja tugevdada ja kaitset on vaja tugevdada. Minu arust on selle kärpeplaaniga riigi äraviimine kohapealt puhas allaandmine. Eesti 200 on juba alla andnud ja ta ei näe mingit põhjust regioonides võidelda ja öelda, et riik jääb kohapeale, riik on seal ja riik läheb kohapeal ainult tugevamaks. Ja ma võin kindel olla, et sellest – palju see oli nüüd? – 682 000-st ei lähe riigikaitsesse sentigi. Sellest me võime unistada. See lihtsalt läheb eelarvest välja ja otseselt ei lähe paremaks midagi. Aga nüüd ikkagi sellest Jõhvi kohtumajast. Kui kindel te saate olla, et neid läbirääkimisi arendajaga ei tule ja alates 2026 läheb Jõhvi kohtumaja kinni?

Aitäh! Ma ei nõustu paljude [väidetega], mis te oma küsimuses esitasite. Aga see on selline tavapärane poliitiline vaidlus. Üks ütleb, et nii on, ja teine ütleb, et nii ei ole. Tulles konkreetsete faktide juurde, siis näiteks Põlva kohtumaja sulgemist on arutatud ja otsustatud ka mitu korda varem, enne seda, kui erakond Eesti 200 üldse olemaski oli. Ja mis puudutab Jõhvi kohtumaja, siis ma kirjeldasin eelnevalt, et tegelikult Eesti riik ei leidnud selle jaoks piisavalt raha ka eelmiste valitsuste ajal. See oli põhjus, miks erasektoriga kallile koostööle mindi. Tegelikult seda raha riigieelarvest ei leitud ka varasematel aastatel. Mis puudutab seda, kas Jõhvis käivad läbirääkimised oluliselt väiksema tasuga ruumide leidmiseks, siis selleks kohtu direktor kindlasti oma parima annab ja mingid head pakkumised seal ehk leitakse.

Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh! Minu küsimus tõusetus siin ühest teie viimase otsa vastusest, mis te oma avaettekandes ütlesite. Te ütlesite, et Jõhvi kohtumaja läheb kinni, aga kui on ikkagi vaja kohtualune kohtu ette tuua, siis te selleks võimaluse loote. Lihtsalt, et sellest aru saada: kas sinna tuleb siis mingisugune kohtukiosk või kuidas see siis [lahendatakse]?

Kioskit ei tule, oleks lihtne vastus. Ma jäin lihtsalt mõtlema selle üle, et kui me oleme leidnud ikkagi kogu ühiskonnakorralduses väga palju ökonoomsemaid viise, kuidas asju korraldada – inimesed on ka kolinud, elavad teistes kohtades kui 20–30 aastat tagasi –, siis on ju tegelikult kaunis loogiline, et muutub ka kohtuhoonete paiknemine Eesti kaardil. Kohtuhooned mingil moel paratamatult liiguvad inimestega kaasa. Samal ajal ma siiski nimetasin seda, et ka Tallinnas kahe kohtumaja liitmine on täiesti arutluse all. Ja see, mida inimene vajab kohtult, on ju õiglane kohtuotsus. Ma ikkagi rõhutan üle: see ei ole muinasjutt. Kui te vaatate kohtustatistikat, siis kohtuasjade esikümnes on peaaegu kõik sellised asjad, mida kas saab kohtust välja viia või oluliselt ökonoomsemalt lahendada. Ja need puudutavad tõesti [väga suurt hulka] inimesi. No näiteks tarbijakrediidivaidlused: iga viies kohtuvaidlus Eestis on tarbijakrediidivaidlus. Selleks inimesed kohtuhoonesse kohale ju reeglina ei tule. See on tüüpiline, lihtne kirjalikus menetluses lahendatav asi. Ja kui me seda esikümmet vaatame, siis näeme seal veel tervet rida selliseid asju. Ma pean ikkagi vajalikuks üle rõhutada, et meie eesmärk ei ole see, et inimesed käiksid võimalikult palju kohtus. See on väga oluline. Meie eesmärk on see, et õigusriik oleks tagatud, et inimesed saaksid õiglased otsused, kui nad neid vajavad. Nüüd, kui tulla konkreetselt teie küsimuse juurde, et mis asi seal Jõhvis täpsemalt [olema hakkab], siis kirjalikku menetlust saab igaüks teha ka oma kodust. Kui kellelgi on arvutiga probleeme, siis me vaatame üle, kus ta saab seda kõige mõistlikumal moel teha. See ei pruugi olla lõppkokkuvõttes sama ruum. Aga kindlasti on minimaalne [tingimus], et on väga hea videoühenduse kaudu osalemise ruum sealsamas. See on minimaalne. Kui te vaatate kas või uudistest, kui kohtuasju kajastatakse, siis te näete ka, et kohtualused, just kriminaalasjades näiteks, osalevad sageli videoekraani kaudu. See on täiesti tavapärane juba praegu, et inimesed osalevad videosilla kaudu.

Suur tänu teile, proua minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anti Poolamets, palun! (Anti Poolamets küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Head inimesed, kes te meid jälgite! Alustuseks paneme mõned numbrid kõrvuti, kui me räägime kokkuhoiust. Valitsus sai äsja Euroopa Komisjonilt loa 2,5 miljardi panustamiseks tuuleäri toetuseks. Üüratu summa juhuelektri toetuseks! Üüratu summa energia tootmiseks, millest suur osa on plaanis üldse Saksamaa poole sõidutada. Selle kõrval poolemiljoniline kokkuhoid on mõtlemise koht, küll aga on eksimus juba teie kokkuhoidu sisse programmeeritud. Miks, sellest ma räägin. Minister ütles, et ta käis ise kohtumaja vaatamas Jõhvis. Hoone olevat väga luksuslik, igaühel olevat koguni oma kabinetid. Me räägime kohtunikest, kes peavad tegema intensiivset vaimset tööd. Me räägime kohtusekretäridest, kes peavad tegema väga intensiivset, täpset tööd. Kuidas teie seda ette kujutate? Kas oleks nagu mõni ajalehetoimetus, et on avatud kontor? Mina ei kujuta ette, et see töö oleks efektiivne. Lugupeetud minister! Just Jõhvit on vaja regionaalse keskusena arendada, mitte sealt riigiasutusi välja tõmmata. Kunagi ehitati kallis Jõhvi vangla ühtlasi regionaalpoliitilise meetmena, et õiguse rakendamine toimuks kohapeal, luua töökohti vanglateenistujatele. Eesti riigi kohalolek kasvas Jõhvis ja see oli õige suund. Sellel on olnud väga positiivsed tagajärjed. Nüüd, kui meil on Ida-Virumaa väga tugeva rohepöördelöögi all, kui kaotatakse tuhandeid töökohti, Ida-Virumaa mõistes kõrgepalgalisi töökohti, siis on see nagu ühe suure Ida-Virumaa nõrgestamise hurraapõhise projekti osa. Nüüd, kui meil peaks olema prioriteet julgeolek – energiajulgeolek, tugev julgeolek laskemoona näol, informatsiooniline julgeolek – ja Ida-Virumaal töökohtade loomine, lammutatakse seda kõike ja riigi kohalolekut vähendatakse. Kas see on õige suund? Kindlasti mitte, lugupeetud minister. Kindlasti mitte! Te ei toonud kordagi seda argumenti välja – julgeolekuargumenti, riigi kohaloleku argumenti –, te rääkisite ainult digiriigist. Sellest võiks tõesti rääkida teatud kontekstis, teil on palju tööd tegemata digiriigi arendamisel, aga see ei ole see koht, kus me juba räägime, kuidas AI tuleb meile otsuseid kirjutama. See ei ole see koht! Te rääkisite, et 2017 olid kohtumajas hallitusseened. Tõsi, seal oli isegi radooniprobleem. Aga vaadake, hooneid tulebki korras hoida. Rakvere kohtumaja on tsaariaegne kohtumaja. Teie kui endine tubli muinsuskaitsja [ehk teate, et] tsaariajal juba kulutati päris kenasid summasid, et kohtumõistmise hooned oleks esinduslikud. See on üks Rakvere kõige esinduslikumaid hooneid – ilus, väärikas. Kas me siis 21. sajandil peaksime ehitama mingisuguseid korrusmaju? Meil on ilmetuid kohtumaju, milles riigi väärikus, riigi kohalolu mõjusus arhitektuuris üldse ei väljendu. Ei saa aru, kas lähed kortermajja või lähed kohtumajja. Jah, mõnes asjas on teil õigus. Inimesed on kolinud ja kolivad ennekõike Tallinnasse ja [mujale] Harjumaale. Aga kas me peame seda trendi süvendama? Ma vaatasin statistikat just Ida-Virumaa kohta: kui keegi on ära kolinud, siis ikka Harjumaale, Tallinnasse. Varsti kupatame kohtunikud ka [Ida-Virumaalt] minema, et mis teil seal [teha] on, see kant ju ei vaja teie panust nii nagu kunagi enne. Minister ütles oma visioonist [rääkides] – ja see ei olnud ainult visioon, see oli kohe ka soovitus –, et kodukontoris saab ju asju ajada. Kodanikud saavad telefonid näppu võtta ja on ka kõik need muud igasugused kohaloleku digitaalsed vormid. Mida ütlesid selle peale Ida-Viru kohtunikud, needsamad Jõhvi kohtunikud, kes kirja kirjutasid? [Nad on] seisukohal, et Jõhvi kohtumaja sulgemise plaan on regionaalpoliitiliselt vastuvõtmatu, piirab elanikkonna ligipääsu õigusemõistmisele, raskendab oluliselt kohtusüsteemi normaalset toimimist Ida-Virumaal ja kahjustab riigi mainet piirkonnas. Pange tähele! Kahjustab riigi mainet piirkonnas, kus me oleme vaevaga üles ehitanud riigi kohalolekut. See on tulnud raskelt. Jõhvi oli teatavasti suurel määral sovetiseeritud linn, aga me oleme ta palju eestilikumaks muutnud, riigi kohaloleku taganud. Paljud on võidelnud kogu oma elu selle nimel, et Jõhvist saaks üks kena Eesti linn uuesti. Muinsuskaitsjana tuletan ma teile veel ühe fakti meelde. Jõhvi on üks kõige rohkem arhitektuuriliselt kannatanud linnu. Rõhuv enamus sellest linnast põles teise maailmasõja ajal maha. Ja kui nüüd me näeme ühte kena hoonet, riigi esindushoonet, siis [tahaks küsida], kas ei peakski üks riigi esindushoone olema kena. Ja kui positiivsel noodil jätkata, siis jah, kaubelge nende ärimeestega, kes tõesti teenivad märkimisväärseid summasid. Võib-olla nad on nõus hindu alla laskma. Aga nii kaunist Jõhvi linna ja kogu piirkonna arhitektuurilist väärikust tõstvat hoonet, nagu see kohtumaja on, ei tohi mingil juhul kinni panna. Ja kohtunikud lisasid veel väga olulisi märkusi. Näiteks: loota, et kohtuistungil võiksid inimesed osaleda oma kodudest, on liigselt optimistlik. Kõigil ei ole nutiseadmeid või oskust neid kasutada, pole ehk ka korralikku netiühendust. Paraku on olukord, et 99% isikuid tuleb füüsiliselt kohtuistungile ega soovi olla videos või neil puudub selline võimalus, märgivad kohtunikud olukordade kohta, kui tuleb tasumata rahatrahvi asemel võlgnikule muu karistus määrata. Nii et, hea minister, ma panen teile südamele, et Ida-Viru hoidmisel praegu, kus seal tuhandeid töökohti likvideeritakse, on oluline riigi kohalolek, Eesti riigi nähtavus, ka arhitektuuriliselt väärikas nähtavus. Pange Tallinnas midagi kinni, kui on vaja. Kogu riik ei pea kolima Põlvast, Pärnust, Jõhvist Tallinna. Aitäh!

Suur tänu! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head saalis viibijad, istungi jälgijad! Selle arupärimisega ikkagi me tahtsime ministrile koputada südametunnistusele, et kogu Eesti mõistes julgeolek on kõige tähtsam. Ja kui minister põhjendas, et kaitsevõimekus on kõige tähtsam ja sellepärast peame Jõhvi kohtumaja kinni panema, siis ma võin öelda – kui suur saladus see ikka on? –, et sellest rahast, mis te kokku hoiate, ei lähe riigikaitsesse sentigi. Nii et see on illusioon ja sellest illusioonist tasuks mööda vaadata ning sellest lähtuvalt tasuks – kuidas klassikud on öelnud? – kand kõvasti maha panna ja öelda, et me ei pane Jõhvi kohtumaja kinni. Ühtegi mõistlikku põhjendust, miks Jõhvi kohtumaja tuleb kinni panna, ei ole olnud. Kõik need ministri välja toodud põhjendused, miks see üldse kinni panna, on saanud nagu vastused. On ta ruumide alakasutus, hoone vähem kasutamine – see kõik on ju ümber lükatud. Hoonet kasutatakse sihipäraselt. Luksusest rääkides eelkõneleja Anti ütles ilusti, et kohtunikud peavadki saama töötada omaette rahulikult, mitte avatud kontoris, kus mobiilid helisevad, koosolekud käivad ja tehakse avatud arutelusid. See kindlasti ei ole kohtupidamise kvaliteedile kõige parem. Ja kohtunikke autoga sõitma panna – siin on jälle küsimus, milliste autodega nad sõidavad. Kui rohehullusega kaasa minnes elektriautodega sõita talvise ilmaga, siis praeguste ilmastikutingimuste juures nad ei pruugi kohale jõudagi. Paremal juhul jäävad tee äärde seisma või kuskil lumehange kinni, halvemal juhul võib elekter otsa saada autos ja auto jääbki seisma. Generaatorit ei ole kuskilt võtta. Need on sellised poolikud lahendused, mis ei vii mitte kuhugi. Nüüd Jõhvist. Kui me räägime põhjendusest, siis minister ütleb, et Narva [kohtumaja] jääb alles Ida-Virumaale ja Rakvere [maja] on ka Viru Maakohtu oma. Kui me nüüd natuke vaatame Eesti kaarti, siis kui näiteks Mäetagusel on inimene, kes peab kohtumajja sõitma, siis ta peab kõigepealt sõitma Jõhvi, seal ümber istuma ja siis sõitma kas Rakveresse või Narva. Jõhvi on keskpunkt ja sinna tulevad bussid kokku. Seal on maakonna bussiliinide keskus. Sinna [kohtumajja minna] on nii inimestel lihtsam kui ka kohtunikel lihtsam. Ja nüüd solgutada inimesi selle bussiliiklusega läbi Jõhvi, kus tuleb ümberistumine teha, ja sealt edasi sõita – see ei ole otstarbekas. Ja see on riigi puhul ikkagi väga lühinägelik [plaan], et küll me hakkame interneti teel või kuidagi [muudmoodi] kaugelt neid otsuseid tegema. Kordan veel, et maakonnakeskusena on Jõhvis olemas kõik kohtumaja teeninduspiirkonnas vajalikud asutused: Viru Ringkonnaprokuratuur, Ida prefektuur, Viru Vangla, psühhiaatriahaigla, enamik hooldekodusid, maakonna keskne bussijaam, rongijaam. See oleks praktilises väärtuses nii inimestele kui ka kohtunikele lihtsam, [kui kohtumaja edasi tegutseks]. Ma veel kord kutsun ministrit üles, et ta võtaks oma inimeste abil arendajaga ühendust ja räägiks läbi, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts alustaks läbirääkimisi Jõhvi kohtumaja haldajaga, et saada mõistlik kokkulepe alates 2026, et Jõhvi kohtumaja jääks tegutsema ning kohtunike töökohad alles. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Sellega koos, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.