22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole

Head kolleegid, asume tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on 22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Ma palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Head kolleegid! Käesolev umbusaldusavaldus sai Keskerakonna ja EKRE nimel üle antud juba tükk aega tagasi, täpsemalt kolm nädalat tagasi. Ja kolm nädalat ei ole Riigikogu juhatus soovinud umbusalduse arutelu päevakorda panna. Selle asemel esitati Riigikogule valeväited, justkui minister oleks välismaal, kui ta tegelikult seda ei olnud. Aga miks seda umbusaldust on vaja kiiremas korras menetleda: sest usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu on täna madalseisus. Eesti on kolmandat aastat järjest majanduslanguses ning kukkumine on olnud Euroopa Liidu sügavaim. Eesti eksport langes möödunud aastal viiendiku võrra ja see tendents ei ole kahjuks peatunud. IMF-i prognooside järgi on Eesti ainus riik Euroopas, kus majandus ei kasva, aga see-eest kasvavad meil hinnad. Koosmõjus väga kiire hinnatõusuga kaotame oluliselt riigi konkurentsivõimes, majanduskeskkond on ettevõtjate jaoks muutunud negatiivseks ja prognoosimatuks. Kahjuks süvendab valitsuse hektiline poliitiline tegevus olukorda veelgi ning ebaõnnestunud majanduspoliitika tegelikult peegeldub ka riigieelarve seisus. Majandus- ja infotehnoloogiaminister on teinud väga suursuguse presentatsiooni sellest, kuidas Eesti majanduskasvu suurendada, kiirendada, aga ta ei ole teinud mitte ühtegi sammu, mis seda majanduskasvu plaani ka toetaks. Valitsus plaanib sadade miljonite ulatuses kärpeid ning samal ajal ka uusi makse. Kuid nende tegevusel puudub igasugune mõjude analüüs. Riigi majanduspoliitika, mille eest vastutab minister Tiit Riisalo, ei põhine majanduspoliitilisel lähenemisel ega majandusteaduslikul lähenemisel, selle asemel toimub vaid poliitiline reageerimine üksikutele olukordadele. Ministri "suur mure" Eesti majanduse pärast on pannud teda äriklassis lendama maailma eri nurkadesse. Nende lendude kulud on ületanud isegi peaministri kulusid lausa kahekordselt. Samal ajal räägib riik iga päev kärpimisest ja uute maksude kehtestamisest – selline käitumine ministri poolt ei ole riigimehelik. [Ja kogu selle] hinnatõusu, majanduslanguse, ettevõtete sulgemise ning koondamiste ajal, kui meil töötus kasvab, on minister teatanud töötutoetuse kaotamisest. Nii ohustatakse tuhandete inimeste toimetulekut, vähendatakse nende võimalusi leida uus töö ning viiakse nad vaesusriski. Samuti tekitatakse selle otsusega töötukassale väga raske finantsiline seis, mis viib kriitilisse olukorda ka selle tugisüsteemi. Minister Tiit Riisalo haldusalas on veel arvukalt probleeme, näiteks väga tõsised andmelekked, näiteks hiiglaslik Apotheka andmete vargus. Minister tekitas riigile üle 800 000 euro kahju, kui otsustas lõpetada koostöö Ukraina riikliku mobiilirakenduse mRiik arendusel, et sama protsessi uuesti alustada. Arvestades neid asjaolusid, on raske usaldada ka m-valimiste arendamist minister Tiit Riisalo juhtimisel. Lisaks tekib suur kahtlus, et ministril ja ministeeriumil on huvi tegutseda konkreetsete ettevõtete kasuks, kes on ühtlasi Eesti 200 sponsorid. Näiteks ministri poolt lubatud personaalse riigi arendamise asemel, mis säästaks raha, päästaks elusid, tõstaks Eesti kui digiriigi mainet, on toimunud jällegi pika plaani koostamine, ja seda koostöös Eesti 200 sponsoriga. Samuti jõudsid avalikkuse ette kahtlused Euroopa Liidu direktiivi teadlikus torpedeerimises. Sellega torpedeeriti platvormitöötajatele sotsiaalsete garantiide laiendamist ja paremate töötingimuste tagamist. Tänaseks on teada, et nende otsuste taga oli Bolti lobitöö, kuhu olid segatud nii minister, majandusministeeriumi ametnikud kui ka Eesti 200 poliitikud. Ettevõtjate tegutsemine oma huvide kaitsel on igati normaalne osa igapäevasest majandustegevusest, kuid see tegevus peab olema avatud, see peab olema läbipaistev. Praeguste otsuste läbipaistmatus ning nende otsuste otsene seos Eesti 200 sponsoritega, nagu seda on muu hulgas Bolt, heidavad negatiivset varju kogu valdkonna juhtimise aususele. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo peab võtma vastutuse oma valdkondades aset leidnud raskete juhtimisvigade ning läbikukkumiste eest. Seni on minister kahjuks vastutuse võtmise asemel üksnes õigustusi esitanud. Minister peab pakkuma probleemidele toimivaid lahendusi, ent ta on osutunud takistuseks nende leidmisel. Ja selle umbusaldusavaldusega me anname koalitsioonierakondadele võimaluse määrata ametisse uus minister, kes suudaks kõiki tekkinud kriise lahendada. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, kogu maailmas on praegu väga muutlik aeg. Kui eelmistest kriisidest tõusis Eesti lendu, sai nendest tugevamaks, siis seekord on oht, et enam ei pruugi nii minna. Eesti majandus on üheksa kvartalit järjest languses ja iseenesest ei parane miski. Me peame tegema muudatusi. Muutusi on vaja nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis. Küsimus pole mitte ainult Eesti majanduse hetkeolukorras, vaid selles, kas me üldse enam teiste riikidega tulevikus konkureerime. Maailma majandus on suures liikumises. Turule sisenevad uued tehnoloogiad, käib uus tööstusrevolutsioon ja tootmiste ümberliikumine. Nii nagu elekter ja internet mängisid maailma majanduses jõukeskmed ümber, teeb praegu sama tehisintellekti võidukäik. Ettevõtlus on alati riigist sammukese ees ja näitab suunda, kuhu liikuda. Investeeringud on viimased kolm kvartalit kasvutrendis. Farmakoloogias rajavad teed Pharmaparki 50-miljoniline investeering ja Repligeni 12-miljoniline investeering. Õige pea saab avalikuks Skeletoni uus vesinikutehnoloogiaga seotud investeering Eestisse. Elektroonikatootja Ericsson teeb Eestisse 150-miljonilise investeeringu. Näiteid, kuidas tootmine muudab kurssi ja muutub Eestis järjest enam kõrgtehnoloogiliseks, on veel ja veel. Oluline osa on ka Eesti kuvandil. Maailmas on selleks digiriik. Kui me seda ei arenda, pole Eestil kümne aasta pärast ka seda kuvandit. Lõuna-Korea, Singapur, Ukraina – riigid, mis ehitavad juba praegu uutmoodi digiriiki – on Eestile tõsiseks konkurendiks. Digitaliseerimine on viinud andmed paberilt virtuaalsele kujule. Järgmine digihüpe on anda nendele andmetele väärtus, automatiseerida nende liikumine, pakkuda teenuseid ja teha otsuseid nende põhjal. Tulevik on targa andmemajanduse päralt. Olen majandus- ja IT-ministrina valinud tegeleda probleemidega, mis annaksid Eestile hoo ja energia järgmisteks aastakümneteks. Praegune kriis toob välja valupunktid, miks Eesti tammub paigal. Vajame muutust ja reforme. Selle visiooni olen ma ka pakkunud nii majandusplaani kui personaalse riigiga. Austatud Riigikogu! Aeg on vaadata sissepoole, milliseid otsuseid ja valikuid oleme viimaste aastatega teinud ja millised valikud tegemata jätnud, milline on meie ühiskonna suhtumine majandusse ja ettevõtjatesse. Pöörduksin teie poole Indrek Neivelti sõnadega: "Ettevõtjad, kes on kolmkümmend ja rohkem aastat tegelenud oma ettevõtete ja nende kaudu meie majanduse ülesehitamisega, on väsinud. Väsinud bürokraatiast. Väsinud sellest, et mida aeg edasi, seda vähem meiesuguseid usaldatakse." Mina usaldan Eesti ettevõtjaid. Kui ei oleks Eestis ettevõtlikke inimesi, oleks meie majandus eluta. Jah, nagu ütleb majanduse põhitõde, ettevõtja eesmärk on teenida kasumit, aga see kasum on hüve Eesti ühiskonnale. See on maksuraha, see on areng. Koos meie ettevõtjatega kasvab ka Eesti. Kui ütlete mujal maailmas Skype või Wise, Bolt või Skeleton, siis [selgub, et] Eestit tuntakse just tänu nendele ettevõtetele. Nad on viinud Eesti maailmakaardile. Ja neid, kes teevad Eestit riigi piiridest suuremaks, tuleb hoida. Ometi on meil kodus maad võtnud ettevõtjate umbusaldamine, usaldamatus. Kui ettevõtja panustab oma jõu ja teadmistega valdkondades, mida ta tunneb, kui ta kaitseb oma huve, teeks ta justkui midagi kurja. Konkurentsivõime tõstmiseks peab meie riik olema lihtne ja usaldav. Eesti edu on rajatud ettevõtjaid võimestavale riigile. Me ei tohi unustada, kust tulevad ressursid meie heaolu ülalhoidmiseks. Üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika plaani läbiv mõte on, et Eestis peaks olema lihtne olla ettevõtja. Tõesti, lihtsamaks saab riiki teha, kuid usaldus on suhtumise küsimus. Valdav mõtteviis on piirata, reguleerida ja koormata, ja siis me üllatume, kui siit lahkutakse. Ükski riik, eriti veel väike Eesti, ei ole nii suur, et ettevõtjaid ühiskonnaelust välja tõugata. Olen kutsutud Riigikokku, kuna ma suhtlen ettevõtjatega. Kuigi olen aasta jooksul kokku puutunud sadade ettevõtetega, on peamiselt tähelepanu all Bolt, tubli Eesti ettevõte, suur maksumaksja, Eesti asja ajaja, keda tümitatakse ülekohtuselt ja faktideta. Ei ole nad saanud erikohtlemist, ei ole nad saanud eeliseid. Ainus etteheide on see, et Eestis toimub riigi tasandil suhtlus ettevõtetega. Ütlen ausalt, et suhtlengi Eesti ettevõtjatega, ja paljudega. Siin pole midagi häbeneda. Umbusaldama peaks ministrit, kes seda ei tee. Head Riigikogu liikmed! Tänan teid võimaluse eest Riigikogu ees kõneleda. Mu sõnum on kogu Riigikogule, sealjuures oma koalitsioonipartneritele, ametnikele, Eesti avalikkusele: valitsused tulevad ja lähevad, kuid valupunktid Eesti majanduses jäävad. Lahendus ei ole tõsta raha ühest kohast teise, sest [sel juhul] probleemid majanduses jäävad. Lahendus pole ka lõputu laenamine, millega toetatakse Tallinna kesklinna kinnisvaraprojekte, mis kahjuks ikka valmis ei saa. Kas valitsus oleks saanud teha viimase aastaga rohkem? Jah, kindlasti. Nagu poliitikas ikka, on ka koalitsioonipartneritel erinevaid nägemusi. Kes keskendub majanduskasvu asemel missioonimajandusest kõnelemisele, kes arvab, et Eesti digiriik on valmis ja uusi teenuseid võimaldavale taristule pole mõtet kulutada. Üksmeelse majandusstrateegia puudumine tähendab, et seisak on ilmne. Asjad ei liigu soovitud tempos. Eesti õigusruum muutub aasta-aastalt keerulisemaks. Mitmete valdkondade tippadvokaadidki tunnistavad, et neil ei käi jõud üle aina kasvavast seadusandlusest, rääkimata siis ettevõtjatest. Valitsuse ülesanne on siin luua selgust, mitte vabaduse [võimaldamise] asemel ettevõtjaid piirata ja [kõike] reguleerida. Iga uue seaduse ja kohustuse korral peab esimene küsimus olema, kuidas see mõjutab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Ettevõtjate töö on tegeleda ettevõtlusega, mitte veeta oma töötunde riigile aruandeid täites. Samal ajal tuleb mõista, et Euroopast tulev seadusandlus ei kao kuhugi ning valitsuse töö on ka aidata ettevõtjail sellest läbi navigeerida. Eestis on tublisid ametnikke, kes seda teevad. Hiljutised VKG, Skeletoni ja Magnetic MRO näited on ühed vähestest ettevõtetest, kellega koos on Euroopa bürokraatiakaride vahelt suudetud edukalt läbi seilata. Olukorrast Eesti majanduses. Kaks aastat kestnud stagnatsioonis on raske leida helget nooti. Viimati oli Eesti SKP plussmärgiga 2022. aasta esimeses kvartalis. Eksport hakkas 2022. aastal kukkuma ega ole siiani taastunud. Eesti kaubanduspartneritel on keeruline aeg. SKP langusega on kaasas käinud tootlikkuse ja innovatsiooni kahanemine, sest raha kulub arendamise asemel elus püsimisele. Ei ole mõtet üle korrata, kes midagi tegi või ei teinud. Saalis olijad teavad väga hästi, mis meid praegusesse olukorda on toonud. Konvergents ei vea majandust enam edasi ja Eesti on oma majanduskasvuga Euroopa tagumiste hulgas. Paljud teist olid võimul, kui majanduses hakkasid asjad hapuks minema. Inflatsioon kruvis, säästud olid headel aegadel ära kulutatud ja Eesti võlakoorem kasvas. Ent näpuga näitamisel pole mõtet, tähtis on edasi liikuda. Austatud Riigikogu liikmed! Kutsun teid üles kaasa arutama majanduspoliitika põhimõtete üle. Selles plaanis on palju ka Eesti ettevõtjate ideid ja see on varsti juba kolm kuud kõigile avalik olnud. Aprillis andsin "Eesti 2035" arengukavast rääkides majandusplaanist ülevaate ka Riigikogule. See on koht sisuliseks aruteluks, kuidas anda Eesti majandusele uus hingamine. Minu üleskutse on teha seda koos, sest retoorika ega poliitiline nääklemine ei vii meid edasi. Ambitsioon kahekordistada Eesti majanduse maht 2035. aastaks toetub kahele juhtmõttele: et Eestis oleks lihtne olla ettevõtja ja et riigi ressursid suunataks suurema lisandväärtuse tootmisse. See on võrdlemisi mahukas plaan, kuhu on kokku kogutud varem ühiskonnas kõlanud ja kirja pandud ideed ja mõtted. See on värske kaart, et orienteeruda uue kasvu poole. Mitmete ettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega suheldes on nende sõnum olnud, et see plaan on hea ja suund on õige. Ja mul on selle üle hea meel, et oleme ettevõtjatega samal lehel. Ent neil on õigus, kui nad ütlevad, et plaan on küll hea, aga selle väärtust tõestavad teod. Nüüd konkreetsetest sammudest selle valguses. Mida me siis täpsemalt teeme? Selmet hakata punkthaaval majandusplaani punkte ette lugema, toon majandusplaanist välja konkreetsed sammud, mis me oleme MKM-is selle aasta prioriteetideks võtnud. Esmalt, Eesti investeeringud. See tähendab senisest soodsama ettevõtluskeskkonna kujundamist, et Eesti oleks investoritele atraktiivsem. Nii Eestist kui ka välismaalt pärit investeeringuid tuleb käsitleda tervikuna. Mida me siis teeme? Suurinvestori toetus. Näeme, et kõik Euroopa riigid võistlevad investeeringute nimel: Poola, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa. Nende toetused suurinvesteeringutele on kümnetes ja sadades miljonites eurodes. Selge on, et Eesti praegune kuni 3 miljoni suurune suurinvestori toetusmeede enam ei õigusta end. Meie ettepanek on see toetus tõsta kuni 20 miljoni euroni. See tähendab, et rahastaksime keskmiselt kaht kuni kolme suurt, üle 200 miljoni euro maksvat projekti, mis tooksid maksutuluna riigile arvestuslikult tagasi 1 investeeritud euro kohta 4 eurot. See ettepanek on valitsusele edastatud. Taastuvenergia hinna lagi. Võrreldes naaberriikidega maksavad Eesti energiamahukad ettevõtted puidu- ja keemiatööstuses ja muudeski valdkondades taastuvenergia eest suurema elektriarve. Kas lepime sellega, et need tootmised kolivad naaberriikidesse? Meie ettepanek on taastuvenergia tasu suurtarbijatele diferentseerida ehk üle 1 gigavati tarbivatel tootmistel oleks taastuvenergia tasu senisest madalamas määras. Ka see dokumentatsioon on ette valmistatud ja valitsusse edastatud. Rohekoridor. Eesti on SKP asemel pahatihti valinud menetlemise. Ametnik menetleb ühte dokumenti teise järel, aga ettevõtjatele tähendab see aeg oodatud aastaid, mil tootmine seisab ja tulu kirjutatakse korstnasse. Soovime seni aastaid võtnud protsessid lühendada poolele aastale. See protsess ehk investeeringute roheline koridor on meil käsil koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga. Septembriks valmistame ette esimesed niinimetatud rohekoridori investeeringu pilootprotsessid. Ning kui kõik läheb edukalt, siis on aastaks 2025 lubade kiire menetlemine loodetavasti juba norm. Rakendusuuringute keskus. Selleks, et uute toodetega turule tulla, aitame ettevõtjatel neid uusi tehnoloogiaid katsetada ja skaleerida Metroserti alla loodud rakendusuuringute keskuses. Tänavu käivitame investeeringud vastavalt Metroserti äriplaanile kahes ärisuunas. Teiseks ekspordist. Eesti majanduse valukoht on langev eksport. Jahtuv majandus Põhjamaades ja Saksamaal mõjutab tugevasti ka Eesti ettevõtteid. Meie suund on viia Eesti ettevõtted maailmas uutele turgudele ja anda eksporditegevuseks riigi poolt suurem tugi. Selleks on ekspordistrateegia. Teeme esimest korda ühise jõupingutuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, et kujundada strateegiline ja koordineeritud tööplaan Eesti ekspordi edendamiseks. Diginomaadid. Nende tulu tuleb välismaalt, kuid nende raha jääb Eestisse. Seni on Eestis välja antud 530 diginomaadi viisat. Nende keskmised kulutused Eestis on umbes 2000 eurot kuus. Lihtne aritmeetika näitab, et kokku oleks nende igakuine panus Eesti majandusse julgelt peale miljoni euro. Soovime seda protsessi jätkata ja nende sissetulekunõuet madaldada 3500 euroni, et lähiriikidega konkureerida. Kapitali kättesaadavusest. Kaitsefond. Mai alguses kuulutasime välja riikliku fondivalitseja SmartCap all loodava kaitsefondi loomise. Eesti kaitsetööstus on suure potentsiaaliga ja tärkav sektor. Maailma kapitaliturul on aga kaitsetööstust puudutavate investeeringute puhul turutõrge. Surmava jõuga valdkonnad on tihtilugu võimalike finantseeringute seas välistatud. Seetõttu investeerib Eesti kõrgtehnoloogilise kaitsetööstuse arengusse esialgu 50 miljonit eurot, oma osa annab sealjuures ka erasektor. Teadus- ja arendustöötaja finantsstiimul. 2024. aastal toetab riik ettevõtete teadus- ja arendustöötajate palga kulusid 6 miljoni euro ulatuses. Ehk siis teadus- ja arendustöötajate eest makstud tulumaks tagastatakse ettevõtetele. Selle meetme eesmärk on see, et ettevõtetel oleks rohkem julgust palgata kõrge kvalifikatsiooniga teadusega seotud inimesi. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse finantsvõimekuse kasvatamine. Suurendasime 2024. aastal EISA otselaenude sihtkapitali 100 miljoni euro võrra, et lahendada ettevõtjaid kimbutavat ebapiisava omafinantseeringu probleemi. Näiteks võimaldab see kasvatada ekspordilaenu kuni 15 miljoni euroni välisostja kohta. CERN-iga liitumine. Eestil tuleb Rahvusvahelise Tuumauuringute Organisatsiooni asutamise konventsioon ja sellega kaasnevad dokumendid ratifitseerida Riigikogus. Minu palve on, et te seda ka teeksite, ja võimalikult kiiresti. Täisliikmelisusel on mõju ettevõtetele, kelle jaoks kaob ära assotsieerunud liikmemaksu ülempiir CERN-i hangetel osalemisel. Eesti tehnoloogiaettevõtted osalevad nendel hangetel väga aktiivselt ja meie tagastusprotsent on võrreldes teiste liikmesriikidega väga kõrge. Veel tööjõu kättesaadavusest ja muutuvkvoodist. Ettevõtjad ütlevad, et neil on puudu kvalifitseeritud tööjõudu, ja nende väidet toetab tööjõuturgu prognoosiv OSKA raport. Meie ettepanek on luua Eestile lisaks olemasolevale kvoodile muutuvkvoot 0,1% majandussurutise tingimustes ja kui majandus kasvab 2% või rohkem, siis oleks kvoot 0,2% elanikkonna arvust. See tähendaks tööjõuturule täiendavalt kas 1300 või 2600 kvalifitseeritud lisaspetsialisti. Ja kuna kehtib vähemalt keskmise palga maksmise nõue, siis oleks Eesti otsene maksutulu orienteeruvalt 15–30 miljonit eurot aastas. Tööhõiveprogrammi paindlikumaks muutmine. Mullu võtsime vastu tööhõiveprogrammi järgmiseks viieks aastaks. Lühidalt öeldes muutub töötute ümberõpe sisulisemaks ja efektiivsemaks. Samuti on praegu koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga ettevalmistamisel kutseharidusreform, et Eesti haridussüsteemist tuleks rohkem ja parema kvalifikatsiooniga spetsialiste. Bürokraatia ja aruandluse vähendamisest. Selle keskmes on kindlasti andmepõhine aruandlus. Eesmärk on aruandluseks nõutud andmed standardiseerida, et ettevõtjate halduskoormust vähendada. 2024. aasta lõpuks saame loodetavasti täisautomaatseks järgmised teenused: majandusaasta aruande esitamine, töötaja- ja palgaandmete esitamine, põllumajandusettevõtetele mõeldud põlluraamat ja jäätmekäitlejate vajalikud jäätmearuandluse aruanded. Nii elu kui ka ärisündmuste vaates arendab Riigi Infosüsteemi Amet sel aastal välja vähemalt kümme täiendavat teenust ehk on võimalus e-teenust kasutada ühes voos ja vaates, mitte hüpata erinevate ametkondade vahel. Ettevõtetele arendatakse näiteks välja nende tegevuslubade ja töötajatega seotud toimingud. Keskne volituste haldamise süsteem Pääsuke on arenduse lõppfaasis. Nende teenuste eesmärk on suhtlus riigiga muuta lihtsaks ja loogiliseks. Elujõulisuse indeks. Luuakse andmepõhine rakendus ettevõtjatele, et hinnata ettevõtete raskustesse sattumise ohtu. See on ennekõike seotud just nende ettevõtete lepingupartneritega. Samuti on "Tunne oma klienti" ehk KYC tööriist. Et ettevõtjatel ei jääks piiriülesed pangaülekanded toppama, teeme tänavu suve alguses komplekspäringu pilootprojekti, et kontrollida ettevõtete klientide ja äripartnerite isikusamasust ning selgitada välja võimalikud ebaseaduslikud kavatsused ja riskid. See on lühike loend sellest, mida me majandusplaani raames oleme mõelnud, millised on selle põhisuunad ja kuidas me edasi liigume. Kokkuvõtteks tahaks öelda, hea Riigikogu ja head kuulajad, et Eesti on teelahkmel. Me kas jätkame samaviisi, ei muuda midagi ja laseme köie käest lohisema, laseme muul maailmal endast mööda sõita või haarame sellest köiest, nendest võimalustest, mida muutunud globaalne majandus ja kiiresti arenev tehnoloogia pakub. Meil peab olema julgust ja nälga muutuste järele. Plaan kahekordistada kümne aastaga Eesti majandus ei ole utoopia, aga need on hädavajalikud muudatused, et me majandus püsiks konkurentsivõimeline. Plaan Eesti majandusele on olemas. Kutsun teid üles seda sisuliselt ja päriselt arutlema ja seda ka rakendama. Kutsun teid üles leidma ühisosa, et majanduse konkurentsivõime oleks Eesti jaoks [meie kõigi arvates] sama oluline küsimus nagu meie kaitsepoliitika. Lõpuks sõltume me kõik Eesti majanduse käekäigust ja peame selle eest ka ühiselt hoolt kandma. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka omajagu küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Härra minister, teil on hea huumorimeel. Te esinesite parlamendis esimest korda oma ametiajal majandusteemadel ja lugesite ette pika listi asju, nii-öelda wishlist'i, mille kohta proua peaminister ütles, et ta ei viitsi seda valitsuse istungil arutada. Nii palju selle plaani tõsiseltvõetavusest. Aga ma tahaks ka kommentaari, mida see peaministri retoorika tähendas – kõik need ettepanekud, ideed mingu kassi saba alla. Aga mulle teeb muret see, et te tegelikult ei puudutanud neid konkreetseid umbusaldusavalduses esitatud etteheiteid nende afääride kohta. Äkki te mõtiskleksite ja avaksite neid nii-öelda intellektuaalse peegeldusena? Minu mure puudutab investeeringuid, just vaatasin neid valitsuse andmeid. Härra majandusminister, pool miljardit jättis valitsus välisvahendeid kasutusele võtmata eelmisel aastal. Sellel aastal on esimese kvartali lõpu seisuga suudetud üksnes 6% kokku 1,755 miljardist eurost kasutusele võtta. See raha tegelikult jääb ju majandusse pööramata. Miks valitsuse poliitika, mis puudutab investeeringute kasutuselevõttu, on nii loid? See on kolmas alaküsimus.

Mis see esimene küsimus oli? Ma sain aru, et miks ... (Urmas Reinsalu vastab kohalt, et ettepanekute saatmisest kassi saba alla.) Jaa, pean tunnistama, et ka mind pisut üllatas, et see nii läks. Aga see ei peata meie püha üritust, kui nii võib öelda. (Urmas Reinsalu hõikab midagi saalist.) Kindlasti, nagu ma kõne lõpus ütlesin, oleks Eestile oluline, kui ka selles valdkonnas oleks meil selline jõupingutuste ühtsus. Selleks, et lahinguväljal domineerida, peavad väeliigid töötama koos, ja selleks, et majandust edendada, peavad õige mitmed ministeeriumid ja allasutused tõepoolest koos töötama. Me oleme valinud teistsuguse tee. Me liigume partner partneri haaval, ehitades üles koalitsioone ennekõike oluliste küsimuste lahendamiseks. Ühe näitena võin siin tuua kokkuleppe, mis suve jooksul mitme läbirääkimiste vooru käigus saavutati Kliimaministeeriumiga. Üks oluline ressurss tõepoolest, mis meie majandusele vajalik on, on energeetika. Me pigem ikkagi näeme, et majanduskasv ja Eesti majanduse tulevik on seotud energiamahuka tootmisega. Ma ei usu ja üldse paljud meist ei usu kestliku kahanemise loogikat. Selline kokkulepe sõlmiti, seda ambitsiooni tõsteti ja praegu käib selle rakendamine. Teine näide on seesama lubade kiirmenetlus. Võib ironiseerida selle nime üle, justkui ehitataks putukaväila. Tegelikult see loomulikult niimoodi ei ole. Me oleme väga põhjalikult [uurinud seda] just riikides, kelle käest meil on põhjust õppida. Me teame, et seal hinnatakse kogukondi ja seal kindlasti ei võeta keskkonnanõudeid kerge käega. Me oleme vaadanud läbi Rootsis ja Soomes eelmisel aastal tehtud loamenetlused. Rootsis jõuti miljardi investeerimise puhul kaheksa kuuni, Soomes natuke väiksema investeeringu puhul 12 kuuni. Oleme selle põhjal teinud omad järeldused ning Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös tahaks paar esimest reaalset projekti teha. Need on reaalsed investeeringud, mis Eestisse tulevad. On vaja käia see samm-sammult läbi, et kas me suudaksime saavutada sama tulemuse, enne kui me tormame kehtivat õigust muutma. Nii Soome kui ka Rootsi praktika lühidalt kokku võttes ütlevad, et see on võimalik, kui me suudame muuta seda suhtumist. Nüüd … (Urmas Reinsalu hõikab saalist midagi.) Afääride kohta? Millist te konkreetselt silmas peate? (Urmas Reinsalu vastab.)

Jaa, seda … Aga, härra minister, palun vastake! Siis läheme küsimustega edasi. (Urmas Reinsalu täpsustab, et tal oli ka kolmas küsimus.)

Jaa. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium kaugeltki ei vastuta kõigi eurovahendite rakendamise eest. Eestis on kõige parem ülevaade sellest Rahandusministeeriumil. Kui me vaatame oma valdkonda, siis … (Urmas Reinsalu räägib kohalt.)

Head kolleegid, las nüüd minister vastab ära ja siis läheme edasi Kert Kingo küsimusega. Härra minister, palun!

Meie fookus sellel aastal on ennekõike olnud õiglase ülemineku fondil. Kui sellesse ametisse sai tuldud, siis mul oli kerge paanikamoment, et meil on ligemale 300 miljonit eurot, mille kasutamise tähtajad on lühikesed ja mis võib-olla ei leia õiget rakendust. Sai sellega tõsiselt tegeldud nii ministeeriumis, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses kui ka Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis. Ja on hea meel tõdeda, et õiglase ülemineku fondi vahendite puhul ei pidanud valitsus plaani B rakendama. Me oleme jõudnud sinnamaani, et kõik need ressursid, mis meil suhteliselt lühikese ajaga on võimalik Ida-Virumaal ennekõike ettevõtluse toetamiseks kasutada, seal ka kasutuse leiavad. Mis puudutab eurovahendeid laiemalt, siis tõepoolest on programmeerimisperioodidel või nendel eelarveperioodidel ka küsimus selles, et kõiki vahendeid ei olegi mõistlik võib-olla korraga kasutusele võtta. Nende absorbeerimisega on küsimusi, kui tuleb korraga liiga palju kapitali või seda nii-öelda toetusraha kasutusele. Ja teiselt poolt on ka projekte, mis kestavad läbi mitmete aastate. Olles need numbrid hiljuti läbi vaadanud, ma ei näe, et oleks märkimisväärselt põhjust muretseda, et need vahendid jäävad kasutamata. Ma arvan, et neid kasutatakse mõistlikult.

Kert Kingo, palun! (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Urmas Reinsalu, palun! Kert Kingo kord on küsida. Kert Kingo, palun!

Ma tänan!

(Urmas Reinsalu räägib edasi.) Urmas Reinsalu, palun …

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Tiit Riisalo! 2023. aasta novembri alguses kinnitasite te ametisse asekantsleri kohale Sandra Särava, kes oli endine Bolti lobist. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on ka asekantsleril kohustus nelja kuu jooksul pärast ametisse asumist esitada huvide deklaratsioon. Nagu välja tuli, Sandra Särav jättis deklaratsioonis justnagu juhuslikult kajastamata 360 Bolti aktsiaoptsiooni. Seega rikkus ta korruptsioonivastast seadust, sest avaldas huvide deklaratsioonis ebatõeseid andmeid. Mina sooviksingi teada, mida te ministeeriumi juhina asekantsler Sandra Särava korruptsioonivastase seaduse rikkumise puhul ette võtsite.

Ma pean tunnistama, et see konkreetne juhtum, millele te viitasite, juhtus enne seda, kui minust sai minister. Sandra Särav töötas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis juba enne, lihtsalt ministeeriumi ümberstruktureerimise käigus me koondasime ühe asekantsleri koha, panime kaks tükki kokku ja ta nimetati tõesti uuesti ametisse. Mis puutub seda konkreetset kaasust, siis ma ei ole tõesti väga pädev seda kommenteerima. Ma olen lugenud ajakirjandusest, et tõepoolest selline juhtum oli, ta jättis need optsioonid deklareerimata. Tingitud oli see inimlikust eksitusest, sest selles deklaratsioonis on paljude asjade kohta või enamuste asjade kohta eraldi rida, mis tuleb täita, aga optsioonide kohta seda ei ole. Ma ei kahtlusta, et Sandra Särav jättis selle tegemata meelega.

Aitäh! Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Te viisaka inimesena tänasite siin võimaluse eest täna meie ees olla. Väga hea meel on ka teid näha, sest eelmine nädal oli õhus küsimus, kus te olete ja kas te üldse olemas olete. Rõõm on näha, et te siin olete. Aga umbusaldamiseks on küll põhjust rohkem kui ühe asja eest. Tõesti, kui visata väike pilk peale nendele asjadele, mis teie ajal on toimunud, siis meil on tegemist erinevate andmeleketega, [sagedase] äriklassis lendamisega viimasel ajal, siis seesama huvide konfliktiga seostuv, ma väidaks, asekantsleri teema või m-Riiki puutuv 800 000 või 200 000 või 360 000, mis iganes summa see kooliraha oli. See ei näe kuidagi hea välja, rääkimata sellest, et 700-miljoniline investeering lasti Eestist ära minna Lätti. Kas teile tundub, et see on kõik igati korrektne ja hea, mis parasjagu teie haldusalas toimub, või on siiski probleeme ka?

Nagu ma ütlesin, kindlasti saab asju teha paremini ja kindlasti nende käigus saab õppida. Siin oli veel kord viide sellele huvide deklareerimata jätmisele. Ma usun, et kõik ametnikud – mitte ainult konkreetselt Sandra Särav, vaid ka kõik ülejäänud Eesti ametnikud, kes peavad seda deklaratsiooni täitma – on edaspidi tähelepanelikumad. Kindlasti ei ole kellelgi huvi oma omandit, mis on täiesti seaduslik omand, jätta deklareerimata. Mingeid takistusi selleks kehtiv õigus ette ei näe. Ja kui kehtiv õigus näeb ette midagi taolist, siis loomulikult ei peaks inimesed nendel ametikohtadel töötama. Ma ei tea, võtaks siit ühe konkreetse etteheite ja avaks seda. Mis puudutab konkreetselt seda mRiigi äppi, mida Eesti spetsialistid Riigi Infosüsteemi Ametist ja Eesti erasektor koos arendasid, siis kui täpne olla, siis Eesti kulu mRiigi pilootprojektile on 358 514 eurot. See summa tõepoolest kulus ja nüüd on küsimus, kas see raha on raisatud või mitte. Minu veendumus ja ka Riigi Infosüsteemi Ameti spetsialistide veendumus on, et kindlasti ei ole. Kui me liigume tehnoloogilises arengus tegelikult esirinnas, siis tahes-tahtmata tuleb selle protsessi käigus ka õppida ja teha pilootprojekte. See on täiesti aktsepteeritav ja mõistlik tegevus, et vältida hiljem oluliselt suuremaid vigu. Kui me vaatame Eesti digiriigi ajalukku, siis meil on olnud rakendusi, millesse investeeritakse miljoneid, kui mitte kümneid miljoneid eurosid, aga lõpuks neist elulooma ei saa. Nii et jah, tõepoolest: prototüüpimine, prototüüpide katsetamine sellistes suurusjärkudes summadega rakenduste puhul, mis tulevikus saavad üldrahvalikku kasutusse, on põhjendatud. Teiseks, kindlasti ei läinud see raha kaotsi. Oleme sellest põhjaliku ülevaate andnud ka härra Reinsalu juhitavas komisjonis, kus kõik osapooled said seda teemat rahulikult pooleteise tunni jooksul arutada. Ühtegi küsimust õhku ei jäänud. Tõepoolest, tehnoloogia muutub kiiresti. Juba sellesama Ukrainast pärit tehnoloogia prototüübi Eesti oludele kohandamise ajal, selle pilootprojekti läbiviimise ajal, kui 2000 inimesel lasti seda katsetada, arenes muu tehnoloogiavaldkond edasi. Riigi Infosüsteemi Amet tegi oma tööd edasi. Selleks hetkeks, kui oli otsuse langetamise aeg, kas teha sellest prototüübist toode, olid tehnoloogid jõudnud arusaamisele, et me tegelikult valime Eesti digiriigi arengus pisut teistsuguse tee. Seda võib rääkida keeruliselt ja tehnoloogiliselt, aga sisuliselt tähendanuks see seda, et kui me oleks selle Ukraina mRiigi äpiga jätkanud, siis ühe puu asemel me oleks kasvatanud kahte. Me oleks pidanud paralleelselt tegema Eesti riigiportaali jaoks ühesuguseid arendusi ja mobiilirakenduse jaoks natuke teistsuguseid arendusi ja see ei tundunud mõistlik. Sellepärast otsustatigi selle projektiga mitte edasi minna, aga paljud rakendused, märkimisväärne osa sellest koodist on endiselt Eesti digiriigi baasinfrastruktuuri, baastarkvara osas kasutatav. Nende arendustega praegu minnakse edasi ja loodetavasti oleme aasta lõpus saanud täiesti adekvaatse toote, mis ei ole Ukraina oma koopia, vaid on sellest parem.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Nagu te ütlesite oma ettekandes, teie usaldate Eesti ettevõtjaid, aga mulle tundub, et tunded ei ole selles küsimuses väga vastastikused. Paljud või õigemini mitmed ettevõtjad, kellega mina olen rääkinud, ütlevad, et nemad ei näe mingisugust perspektiivi ettevõtlusega tegeleda ja on asunud juba oma ettevõtteid Eestist mujale registreerima. Fakt on see, et bürokraatlik koormus ettevõtjatele pidevalt kasvab, maksukoormus kasvab, ettevõtluskeskkond on järjest prognoosimatum ja ettearvamatum, sõjaoht sealjuures kasvab. Seda tunnetatakse ühiskonna kõikidel tasanditel. Ja võib-olla üks küsimus, mille mu ettevõtjast sõber mulle saatis – ta ütles, et võib-olla saaksin teilt küsida. Millises ettevõtlusvaldkonnas teie hinnangul on ettevõtjatel praegusel hetkel üldse veel Eestis põhjust näha optimistlikku perspektiivi? Millised need valdkonnad on, kus teie hinnangul on perspektiivikas ettevõtlusega tegeleda?

Neid valdkondi on, ma arvan, kaks. Ühel neist läheb päris hästi, see on lühidalt kokku võttes tehnoloogia valdkond. Usutavasti või õigemini mitte usutavasti, vaid ma tean kindlalt, et selles valdkonnas luuakse järjest uusi ettevõtteid. Perspektiivid on muutumas käegakatsutavalt väga mastaapseks. Me võime seda uskuda või mitte – loomulikult me oma hinnangutes kõhkleme –, aga mingisugune [usk] Eesti digiriiki on nii ministeeriumis kui ka nendes asutustes. Riigi Infosüsteemi Ametis ja muudes kohtades on väga pädevad ja kogenud spetsialistid. Meie arusaam on see, et tehnoloogiaettevõtluse areng võimaldab mitte utoopilises tulevikus, mitte aastaks 2050, vaid lähema 5–10 aasta jooksul Eesti majandust kasvatada kuskil 6–8%. Selleks, et valideerida seda arusaama, oleme rääkinud suurte ettevõtetega, kes maailmas tõepoolest igapäevaselt selle valdkonnaga tegelevad – see puudutab tehisintellekti ja ennekõike suuri keelemudeleid. Koostöös Google'i ja Rootsi konsultatsiooniettevõttega Impact Research Group oleme seda modelleerinud. See, mis sealt välja paistab, loomulikult ei ole lõplik tõde ja loomulikult ei juhtu see iseenesest, aga kui meie õigusruum on toetav ja tehnoloogiaettevõtetel on käes piisavalt kapitali, siis ma usun, et see arenguhüpe on võimalik suurusjärgus, mis mõjutab sisemajanduse kogutoodangut. Ja teine on tootmine. Aga tõesti, me peame ütlema, et kogu tootmissektoris tõenäoliselt asjad iseenesest nii lihtsalt ei lähe. Tuleb tõepoolest pingutada ka riigil, kasutades neid riigi vahendeid, millest siin mõningat juttu oli, et nad saaksid jõudsamalt uutel tekkivatel turgudel ja uute tekkivate tehnoloogiatega jala ukse vahele. Kindlasti on neid, kellel on väga keeruline, aga mingi hulga värskelt tehtud investeeringuid ma ette lugesin. Ida-Virumaal on neid terve hulk õiglase ülemineku fondi toel, ma ei hakka teid nendega kurnama. Sellel reedel olen ma näiteks Tartus, kus suur tootmisettevõte HANZA Mechanics avab oma uue suure tootmisettevõtte. Nii et on ka neid, kellel läheb hästi.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, äkki te valgustate meid kõiki nende lendude koha pealt, millest ajakirjandus kirjutab juba mitmendat päeva järjest. Vahest Eesti rahvas saab aru, miks on vaja, et majandus- ja IT-minister lendab kogu aeg äriklassis, kulutades nendele lendudele rohkem raha kui peaminister või ükski teine minister. Miks see oluline on? Võib-olla me saame aru, et eksime, ajakirjandus eksib ja tegelikult on see hädasti vajalik.

Kas ta on hädasti vajalik, seda ei ole mina pädev hindama, on aus vastus. Aga ausalt tunnistan ma seda, et kui mind ei kutsutaks, siis mul isiklikku soovi reisida tööalaselt välismaale ei ole. Mu motivatsioon on null. Aga seni on kutsutud ja seni olen ma seal käinud ja olen seda ettevõtjatele lubanud. Mul isiklikult ei ole aega taustauuringuid teha, ma päriselt ei tea, kuidas lendavad teised ministrid või millised täpselt on peaministri kulud. Kuidagi uskumatu tundub see suurusjärk. Aga oma tööd ma oskan kommenteerida. Tõepoolest, see palve on tulnud ettevõtlusorganisatsioonidelt ja ettevõtjatelt. Meil on traditsiooniliselt sellised head koostööpartnerid nagu Läti, Soome, Rootsi näiteks, samuti Saksamaa, kus turud on ebastabiilses olukorras. Mis on alternatiiv? Alternatiiv on vaadata ennekõike väljapoole Euroopat. Ja kindlasti ei ole see seotud minu isikuga, vaid on seotud piltlikult öeldes Eesti Vabariigi riikliku tähelepanu või pagunitega, et leitakse, et ministri kaasaskäik paljudes riikides on vajalik. Ja kuidas ma siis … Selleks on meil kokku lepitud strateegia, millele ma viitasin, et üritaks seda teha tõesti koordineeritult, nii et see ei oleks mitte ainult välis- ja majandusministri töö, et saaks seda koormust jagada. Eelmisel aastal me üritasime noppida need madalal rippuvad viljad, et käia ja teha ring peale siin lähinaabrite juures. Kui kellelgi oli seal nii-öelda toetust vaja, näiteks sadamaettevõtjatel, siis sai seal käidud ja nõnda edasi. Ja selle 2023. aasta, ma ei tea, lähetuskulud kõik kokku on umbes 6000 eurot, kui ma mäletan. Selgelt oli kokku lepitud, ma olen lubanud, et kui see on tehtud, siis 2024. aastal katsuks seada sellise eesmärgi, et kui vähegi töö võimaldab, siis korra nädalas käiks kuskil kaugemal. Ja ennekõike selleks, et toetada seal Eesti ettevõtteid. Mul isiklikult oli plaanis kolm sellist reisi, aga päevakorda tuli täiendavalt veel kaks. Üks oli Välisministeeriumi palvel Koreasse, kuna seal oli fookus tehnoloogial. Üritus ise oli laiem, nimega Summit for Democracy, kus osalesid näiteks Antony Blinken ja veel terve hulk olulisi poliitikuid. Olen tagasisidet lugenud Välisministeeriumist, inimesed arvavad, et see oli vajalik. Teine oli Maailma majandusfoorumil osalemine Saudi Araabias Ar-Riyādis. Sinna oli kutse ka peaministrile, peaminister otsustas mitte minna. Pidasime otstarbekaks konsulteerida nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kui Välisministeeriumi inimestega ja kuna meil oli seal ka muid asju ajada EXPO 2030 kontekstis, siis sündis see otsus sinna minna. Ma tõesti ise neid pileteid ei osta, mulle oli ka üllatus see maksumus. Üks tegur kindlasti on see, nagu reisivad inimesed teavad, et reisitakse kindlatel kuupäevadel, valikuid väga ei ole. Loomulikult hea oleks, kui need otsused oleks teada kolm, neli, kuus kuud ette, siis need piletid oleksid odavamad. Aga veel kord, me üritame anda nendel uutel turgudel tuge Eesti ettevõtjatele. Kui mulle öeldakse, et ära rohkem tule, siis ma kindlasti ei lähe.

Härra minister, ma palun korra täpsustada, kas te pidasite silmas korra nädalas või korra kuus? (Minister vastab, et korra kuus.) Korra kuus. Selge, stenogrammi huvides täpsustasin selle üle. Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Vaadake, meil on immigratsioon kolmandatest riikidest viimasel seitsmel aastal olnud suhtarvudes kolm kuni seitse korda suurem kui teistes Balti riikides ja Soomes. Ja seal on ometi tööealise elanikkonna osakaal Eesti omaga sarnane. Juba aastatel 2017–2021, see tähendab enne Ukraina põgenike saabumist, oli kolmandate riikide kodanike sisseränne 32 000, aga nüüd kuni 2023. aastani ehk viimasel seitsmel aastal kokku 87 000. Ja toonitan: just kolmandatest riikidest. See on olnud just odav tööjõud ja nende pereliikmed. Ometi andmed näitavad, et meil ei ole mitte tööjõukriisi, nagu te oma plaanis kirjutate, vaid innovatsioonikriis. Eesti tootlikkus on võrdluses teiste riikidega langenud ja samal ajal soovite teie sisserännet suurendada. Küsin: kas te saate aru, et te hävitate niimoodi mitte ainult Eesti rahvusriiki, kelle eest meie seisame, vaid ka Eesti majandust, mille eest teie peaksite seisma?

Tänan küsimuse eest. Ka mina seisan Eesti rahvusriigi eest. Ärge selle pärast muretsege, oleme koos selles võitluses, mis iganes juhtuma peaks. Aga me räägime kahest erinevast asjast. Tõepoolest ei ole ei majandusministeeriumil ega kellelgi teisel mingit erilist soovi Eestisse lihtsalt inimesi juurde tuua. See, millest me räägime, on spetsiifiline kvalifitseeritud tööjõud. Meil ei ole mingit kavatsust seda 0,1%-list kvooti kuidagi nagu avaramaks teha ja siis öelda: sõbrad, tulge nüüd meile kõik maasikaid korjama. On selge ettevõtjate nõudlus kvalifitseeritud tööjõu, spetsialistioskustega inimeste järele. Ja loomulikult, kui see skeem rakendub – eks ole, see kõik on selles ettepanekus detailselt ära kirjeldatud –, ei anta seda ka lihtsalt niimoodi üldsõnaliselt vabaks, vaid seal on kaks olulist kriteeriumi. Üks on see, et see peab vastama nendele Kutsekoja OSKA raportites tehtud prognoosidele, mis ütlevad üsna täpselt, kes meil puudu on. Ja teiselt poolt peab see minema ennekõike töötlevasse tööstusesse, nendesse sektoritesse, kus on ekspordipotentsiaal. Ju siis on niimoodi. Ma ei ole rääkinud ühegi Eesti ettevõtjaga, kellel oleks spetsiifiline huvi kuidagi Eesti rahvaarvu sedakaudu suurendada. Nad tahavad arendada oma ettevõtteid, et selle abil ise teenida tulu, aga ka tõsta Eesti maksubaasi. Ja nad on selle meetmega sada protsenti nõus. Siin on loomulikult ka terve rida küsimusi, mis on natukene laiemad. Teame kõik siseturvalisuse küsimust. Oleme sellest Siseministeeriumiga rääkinud, sealsete pädevate ametnikega, et need süsteemid – viisade väljaandmine ja töölubade väljaandmine – oleks tõepoolest kontrollitud. Nad on suutelised seda tegema. Seda ühelt poolt. Ja teiselt poolt oleme rääkinud ka siseministri palvel töövõtjate esindajatega, et kas nad tunnevad, et see võiks Eesti tööturgu mingil kombel märkimisväärselt häirida. Oleme ka seal jõudnud kokkuleppele. Eesti töövõtjate esindajad saavad aru, et see on mõistlik tegevus, sest iga nii-öelda mitte tehtud töö, millele on tellimus, on lihtsalt otsene kaotus maksutulus. Nii ta on. Ju siis, jah, tõepoolest, nende suurte numbrite taga ei ole neid kvalifikatsioone, mida tegelikult ettevõtjad vajavad.

Helle-Moonika Helme, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kolleeg Korobeinikule te ütlesite, et te ei taha üldse reisida. No tore! Mina mäletan, kuidas siis, kui Kert Kingo teie ametis täpselt sama asja ütles, teda julmalt mõnitati kõik need aastad. Aga okei. Te väitsite veel, et ettevõtja, kes kaitseb oma huve, ei tee midagi kurja. Loomulikult, ettevõtja ei teegi, aga minister, kes annetusraha eest kaitseb igati selle ühe ettevõtja huve, teeb küll kurja. Kui te sellest aru ei saa, siis ma äkki seletan teile niimoodi. Näiteks on minister Mati, tema haldusalas käsitletakse ühe suure firma ärihuvisid, no nimetame seda Seibiks. Ja Mati on isiklikult nimetanud ümberkorralduse käigus asekantsleriks Pille, kes on töötanud sellessamas firmas lobistina. Too Pille on varjanud oma valduses olevaid Seibi optsioone. See Seib on heldelt rahastanud ministri koduerakonda enne ja pärast valimisi, samuti on ta rahastanud kõiki teisi koalitsioonierakondi. Nagu imekombel Eesti vastuseisu tõttu ei võetud Euroopa tasandil vastu direktiivi, millega oleks kahjustatud firma Seib ärihuvisid, rahavooge. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt kvalifitseerub selline tegevus karistatavaks. Kas minister Mati peaks olema juba uurimise all korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest ja kas minister Mati ei peaks seetõttu mitte tagasi astuma?

Minul ei ole kahtlust Eesti õiguskaitseorganite pädevuses. Jah, kui leitakse, et keegi on kehtivat õigust rikkunud, olgu selleks siis minister Mati või minister Tiit, siis loomulikult tuleb läbi viia menetlus ja küllap menetluse käigus välja selgitatakse, kes eksis ja kes ei eksinud. Mis puudutab Eesti ettevõtete huvide esindamist – te viitate kogu aeg konkreetsele ettevõttele Bolt –, siis selles suhteliselt keerulises kaasuses vältas see protsess kaks aastat. See direktiiv valmis 2022. aasta lõpus – no natuke vähem kui kaks aastat tagasi –, ja terve 2023. aasta ja siis 2024. aastal peaaegu poolest saadik seda menetleti. Selgelt ei käinud vaidlus ühe ettevõtte huvide üle, vaid platvormitöö kui ärimudeli reguleerimise üle Euroopa Liidus. Ja ei ole meil Bolt ainuke ettevõte, kes selles valdkonnas tegutseb, ega ole ka Euroopas. Mis meid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnas selle asja juures kõige rohkem häiris, oli see, et suheldes regulaarselt oma Euroopa Liidu kolleegidega on meil pidevalt üleval küsimus, miks Euroopa majandus ei ole strateegiliselt konkurentsivõimeline just globaalsete ettevõtete arendamisel. Me teame, milline võimsus on ennekõike Ameerika Ühendriikidel, kuidas nad domineerivad turgu. Me nüüd nuputame välja, kuidas seda kõike oleks mõistlik maksustada. Samal ajal me unustame ära, et ka Euroopast võiksid kerkida globaalsed ettevõtted. Kui mõned firmad selles kaasaegses valdkonnas on esile kerkimas, tegutsedes nii Euroopas, Aafrikas kui ka Ladina-Ameerikas ja Põhja-Ameerikas, siis selle asemel, et luua neile mõistlik õigusruum, me asume meeleheitlikult õigusruumi piirama, tehes tegelikult nende töö koduturul keeruliseks. See on see, mille eest me seisime, ja [põhjus], miks see vaidlus nii pikaks venis. Selles vaidluses me loomulikult ei olnud üksi. Algusest peale oli suhteliselt tugev allianss: ennekõike Prantsusmaa ja Saksamaa, hiljem liitus ka Kreeka, kes kõik said ühemõtteliselt aru, et seda valdkonda ei ole mõtet üle reguleerida, kui me ei oska seda täpselt reguleerida.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Konjunktuuriinstituudi sõnul on ainsa tõusva majandusnäitajana Eestis tõusuteel töötus. Ja mind huvitab samamoodi teie poolt aasta alguses esitatud arvamus sisserändekvoodi suurendamise kohta. Te väljendasite ideed, et see on võluvits, mis Eesti probleemid ära lahendab, ja väljendasite seda avalikult käesoleva aasta alguses pressikonverentsil. Sisserände suurendamisega saab justkui majandust elavdada. Sellele reageeris ka siseminister, sest just tema valdkonna spetsialistid jälgivad murega rändekvootide suurendamisega seotud ettepanekuid. Jutt on sisejulgeolekust ja sotsiaalprobleemide tekitamisest tulevikus, mille kulud jäävad maksumaksja kanda, maksumaksja õlule. Ma loodan tõesti, et te ei kaalu Eesti [muutmist] odava tööjõu või all[tarne]maaks, nagu te ütlesite. Aga kas te olete läbi kaalunud need mõjud ühiskonna rahakotile, mis puudutavad tänase uussisserändega kaasuvat pererännet – lasteaiad, meditsiiniteenused, toetused? Ja kui räägime tööpuudusest, siis kas te endiselt arvate valitsuse liikmena, et seda saab leevendada kvootide muutmisega? Milline oli tegelik tagasiside, mille te aasta alguses siseministrilt saite?

Aeg!

Ma pean tunnistama, et laiemalt sisserände küsimustes ma ei ole pädev sõna võtma. Sellega tegelevad teised inimesed. Kindlasti on see probleem, millele tuleb väga tähelepanelikult otsa vaadata, sest see tasakaal on õrn. Me teame kõik, et Eestisse on viimastel aastatel kõigepealt humanitaarsetel kaalutlustel tulnud kümneid tuhandeid inimesi. Ma üldiselt ei näe, et sellest oleks väga suur probleem tekkinud, aga kindlasti ei ole see ka lihtne väljakutse Eesti ühiskonnale. Meie räägime konkreetselt kvalifitseeritud tööjõust. Kui me räägime tööturust üldiselt, siis mõneti üllatuslikult selles kriisis on Eesti tööjõuturg päris hästi vastu pidanud. Numbrid järjest enam näitavad pigem tööpuuduse vähenemist. Aga see ei ole selle asja iva, millest mina räägin. Selle asja iva on struktuurne tööpuudus. Meil endiselt on spetsiifilisi valdkondi, kus inimesi väga vaja on. Ja me ei räägi siin, nagu jutuks on olnud, eks ole, kümnetest tuhandetest või sellistest suurusjärkudest, vaid tuhandest kuni paarist tuhandest inimesest. See on see, millega me reaalselt tegeleme. Ja jällegi, need tingimused saab kokku leppida selliselt, et need inimesed ei jää mitte mingil juhul koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Mis puudutab laiemalt kvalifitseeritud tööjõu defitsiiti, siis kahjuks on Euroopas niimoodi, et puudus on igal pool. Ka see on üks takistus, mida me peame ettevõttetega rääkides nendesamade oluliste investeeringute tegemisel silmas pidama. Sellepärast me töötame ka töötukassas tööhõiveprogrammi kallal, et saada [süsteem] võimalikult paindlikuks, ja [mõtleme] koos haridusministriga kutseharidusreformi üle, et see oleks päriselt [tõhus]. Kõigi eesmärk on ju tegelikult see, et Eestis koolitatakse Eesti inimesed nii targaks ja tubliks, et nad saaksid kaasaegses majanduses kaasa lüüa. Paraku see sada protsenti nii ei ole, selle nimel tuleb pingutada.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Täna oli siin üsna palju juttu bürokraatia vähendamisest ja päris ammu on laual olnud selline põhimõte, et kui Eesti riigil on mingid andmed olemas, siis ta teist korda neid ei küsi. Ma saan aru, et ka sinul oli sama suund, kui sa rohkem kui aasta aega tagasi tööle tulid, aga see on siiamaani realiseerimata. Ülehomme on hääletus krüptovaraturu seaduse üle, mille kohaselt järelevalveasutus muutub. Selle tõttu peab ettevõte esitama andmete paketi uuele asutusele, selle asemel et need asutused võiksid omavahel suhelda. Kas sa pead endiselt prioriteediks, et andmeid poleks vaja dubleerida, ja kui pead, siis mille taha see jäi? Miks valitsus seda põhimõtet omaks ei võta?

See on väga oluline ja sisuline küsimus. Ma isiklikult arvan, et selle hulgas, millega ma olen oma ministeeriumi portfellis kokku puutunud, on andmete ühekordsel [nõudmisel] vahest kõige suurem perspektiiv. Ja ma ei pea siin silmas ainult ettevõtteid, vaid tegelikult kõiki Eesti inimesi. Pean küll tunnistama, et see pilt, mis sinna sisse vaadates on avanenud, ei ole väga hea. Ja sellise tõdemusega loomulikult ei saa piirduda. Selleks, et selles suunas edasi liikuda, käis eelmises valitsuses kabinetist läbi andmete ühekordse printsiibi rakendamise tegevuskava. Kui see oleks midagi, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saaks ainuisikuliselt ära lahendada, siis kahtlemata me teeks seda. Aga reaalsus on see, et selle ettevalmistuse käigus, et saada aru, mida me teeme, et me teeks ikka õigesti, on andmemajandusse detailsemalt, spetsiifilisemalt sisse vaadatud ja andmemajanduse ja AI tegevuskava on meil valmis. Tegevuskavade üle võib loomulikult ilkuda, aga see on meie kiiresti muutuvas maailmas kindlasti oluline dokument, et meil oleks sihuke värske teekaart mitte ainult MKM-ile, vaid tegelikult kogu riigile, kuidas me peaksime andmetemaailmas edasi liikuma. See oli asja üks pool: teha endale selgeks, mida ja kuidas teha. Teine asja pool oli vaadata selle tegevuskava tegemise käigus sisse, mis reaalselt toimub. Reaalsus on pelutav. Me tegelikult teame ainult 62%-l nendest andmekogudest, mis Eesti riigil on, mis andmed seal täpselt on. Ja isegi selles 62%-s ei ole viimase viie aasta jooksul andmeloendeid uuendatud. Miks see niimoodi on läinud, sellel on loomulikult terve rida põhjuseid. Aga ennekõike tähendab see seda, et meil puuduvad õiguslikud sanktsioonimehhanismid. Ja me ei räägi siin, ütlen igaks juhuks ära, ettevõtete sanktsioneerimisest, vaid sellest, et Eesti riigis peaksid need arvukad andmekoguhoidjad tegelikult vastutama selle eest, mis andmed seal on. Nad peavad täpselt teadma, mis andmed seal on, ja need avalikuks tegema. Ainult see, kui me teame, mis meil andmekogudes on, võimaldab seda teha. Tehnoloogiavaldkonna inimesena te ilmselt teate, et seda kõike on oluliselt lihtsam rääkida, eriti avalikus sektoris, kui realiseerida. Põhjus, miks me viisime selle andmete ühekordse [nõudmise] sellise värske analüüsiga veel kord valitsusse, ongi see, et me vajame ühtset jõupingutust, ka sellist heas mõttes poliitilist survet, et me saaksime edasi liikuda. Ja plaanid on paigas. Loodetavasti on see tee mõtestatud ja kes iganes järgmine minister saab olema – varem või hiljem lõpeb minu töö nagunii –, tal on, mille pealt edasi liikuda. Ma arvan, et see on meie kõigi ühistes huvides.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Tegelikult [kajastusid] teie ettekandes jällegi kõik need probleemid, mis me ka umbusaldusavalduses esitasime. Kahjuks on teie poolt kõlanud ainult loosungid ja need jutupunktid, mida kõike peaks tegema, aga reaalselt pole näha, et neid samme astutakse. Tõesti, te olete esitanud valitsusele sellise suursuguse majandusplaani ja praegu ootate tagasisidet ministeeriumidelt. Aga olete saanud vaid kriitikat ja eelkõige on kriitika tulnud peaminister Kaja Kallaselt. Kas see on põhjus, miks te ei saa ellu viia kõiki neid häid ja olulisi tegevusi, millest te ka täna meile olete rääkinud? On see seetõttu, et peaminister teid ja teie tegevust ei usalda? Kuidas saab üldse sellises olukorras minister oma tööd teha?

Selle küsimuse ma soovitan esitada peaminister Kaja Kallasele. Ma siiski usun, et ta usaldab mind. Tal on ju alati võimalus üks tee ette võtta, minna mitte liiga kaugele siit Toompealt ja viia avaldus sinna, kuhu vaja, ja saab uue ministri ametisse määrata. Aga tõepoolest, nagu ma siin mainisin päris siiralt, jõupingutuste ühtsus jätab soovida, aga see ei tähenda, et me ei teeks seda tööd. Ma lugesin siin, ütleme, viies plokis korda umbes neli meedet ette. See ei ole bluff, see kõik reaalses elus toimib ja usume, et sellest on kasu. Alati on võimalik rohkem teha. Olulisemad või mastaapsemad asjad võtavad natukene kauem aega. Kui me rääkisime siin, mis on tehnoloogia valdkonnas see kõige olulisem punkt, siis minu arvates see on tegelikult andmemajanduse edendamine. Kui me räägime investeeringutest ja Eestisse suurinvesteeringute toomisest, siis kes iganes seda tööd teeb või milline iganes on koalitsioon, see kiirmenetlus tuleb tööle saada, muidu meil lihtsalt ei ole valikuid. Ja siin ka sellised reaalelulised asjad tulevad vahele. Minister Madis Kallasega oli meil väga hea koostöö selles valdkonnas. Me koos esitlesime ka selle majandusplaani esimest versiooni Eesti ettevõtjate suurematele esindusorganisatsioonidele ja rohekoridori puhul, mis on osa sellest, nägime me väga tõhusat koostööd ette. Minister vahetus, see on arusaadav, see portfell ei ole väga lihtne. Piret Hartman on nüüd sisse elanud ja me oleme kokku leppinud, et neljapäeva hommikul kell 9 istume maha ja hakkame uut isiklikku koostööd ehitama, et tõepoolest need menetlused kiiremini toimima saaksid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuulates teie ettekannet, [jääb mulje], et elu on nagu lill, aina paremaks läheb, raha muudkui tuleb juurde. Aga reaalsus on hoopis teistsugune. Tegelikult ju umbusaldusavaldust ei esitatud sellepärast, et teil on Eesti 200 ministrina nii utoopilised plaanid, vaid ikkagi sellepärast, et on konkreetsed möödalaskmised. Te ütlesite, et asekantsler tuli enne teid tööle, aga teie ise 2023. aasta oktoobris kinnitasite ta asekantsleriks. Te ise olite siis juba minister. Ju te ei peagi teadma, kas kellelgi on aktsiaid või ei ole, aga oleks võinud korruptsioonivastane seadus ka asekantslerile kehtida. Ma küsiksin sellist asja. Kas te ei arva, et kui te olete lobisti palganud ja hiljem platvormiettevõtetele poliitilist katet teinud Euroopa Liidus, siis see on juba piisav põhjus ise tagasi astumiseks, ilma et umbusaldusavaldust oleks pidanud esitama?

Ei, minu arvates ei ole. Aga me tuleme kogu aeg selle konkreetse isiku juurde tagasi. Minu isiklik arvamus on ja ma arvan, seda jagavad paljud inimesed, kes on konkreetse asekantsleriga kokku puutunud, et tegemist on olemuslikult ausa inimesega, kes töötab kindlasti rohkem, kui kehtiv õigus ette näeb. Ma arvan, et Eesti riik kaotaks ühe hea ametniku, kui ta ühel või teisel põhjusel peaks lahkuma.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud umbusaldatav! Teie erakonna sponsorite hulgas on lisaks Bolti omanikele, kelle ärihuvisid te kaitsesite, ka Oleg Ossinovski. Teadupärast taotleb Läti prokuratuur Oleg Ossinovskile korruptsiooni eest nelja aasta pikkust vangistust. Te ütlesite hetk tagasi, et kokkupuuted ettevõtjatega on sellised, et ettevõtjad tahavad arendada ainult oma ettevõtteid. Küsin teie koostöö kohta Oleg Ossinovskiga. Millist laadi koostööd te teete Oleg Ossinovskiga? Milliseid teeneid ehk lobi te talle ministrina teete selle eest, et ta on teie erakonda rahaliselt toetanud?

Mina olen – tuletan praegu meelde ja võin eksida – oma mäletamist mööda härra Ossinovskiga kokku puutunud sellel perioodil, kui ma olen olnud minister, ühe korra. See oli vabariigi presidendi visiidi ajal Ukrainas. Loomulikult rääkisime seal ka juttu, konkreetseid teemasid ei mäleta. Kindlasti mingit spetsiifilist palvet härra Ossinovski mulle ei esitanud. See ongi see kokkupuude olnud.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud minister! Mina sain aru, et te olete ühtlasi Bolti lobistide kõneisik siin puldis. Teie asekantsler ei ole midagi valesti teinud, ta on olemuslikult aus inimene ja te olete fantastiline inimhingede tundja ka. Väga paljud ennast olemuslikult ausaks pidavad inimesed istuvad vanglates. Aga ma tahaksin ikkagi teada. Te lihtsalt nii kergelt libisesite üle: tore inimene, olemuslikult aus, ja kõik. Ent skandaal oli tõsine, eks ole, sellest räägiti terves Euroopas. Euractivi artikkel muuseas algatas selle. Muidugi võib Eesti ettevõtjate huve kaitsta, te peategi seda tegema, aga see ei tohi olla salaja. Ei tohi olla nii, et keegi varjab oma huvisid, aktsiaid. Sel juhul peaks ikkagi ametnikke korrale kutsuma. Mida te tegite selleks, et [uurida] seda kahtlust, kas endine Bolti valitsussuhete juht ikka on aus ja erapooletu ega tahtnud varjata? Mida te tegite temaga? Kas te küsitlesite teda, kas te noomituse talle tegite? Mis juhtus siis?

Ma arvan, et siin lähevad kaks asja natuke omavahel segi. Üks puudutab neid aktsiaoptsioone ja see asi tõesti klaariti ära enne, kui see valitsus ametisse astus. Ma arvan, et oli kahetsusväärne, et konkreetne ametnik jättis need huvid deklareerimata. Selleks hetkeks, kui minust minister sai, olid need deklareeritud. Teine küsimus puudutab seda konkreetset Bolti kaasust. Jah, siin on tõepoolest platvormide direktiivi kontekstis õppimiskohti mitu. Mitte ainult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, vaid tegelikult riigiasutustele tervikuna. Milles siis konkreetselt etteheited olid? Oli see, et Bolt kirjutas konkreetsele riigiametnikule. See riigiametnik, kuna ta ei tegelenud selle teemaga – selle valdkonnaga tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis töövaldkond, hoopis teine asekantsler –, edastas selle kirja ja ütles: "Siin mulle kirjutatakse, mina sellega ei tegele, edastan selle kirja sulle." Ta edastas selle kirja, aga jättis selle edastatava kirja registreerimata. Ma arvan, et see on mõneti kahetsusväärne. Samas kindlasti on seal ka, kui lihtsalt reaaleluliselt vaadata, objektiivseid asjaolusid. Ma arvan, et ükski riigiasutus ei jõua kõiki e-kirju, mis omavahel vahetatakse kas ametnike vahel või ka väljaspoole maja, sinna registrisse panna. Aga tähtis on see, et sinna jõuaksid olulised kirjad, mis on sensitiivse iseloomuga. Ja seda täpselt olen ma rääkinud nii sellele konkreetsele asekantslerile kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile, et see süsteem peab meil paremini funktsioneerima. See on asja üks pool. Asja teine pool on – ma jälle ei ürita kedagi õigustada, vaid anda objektiivset hinnangut –, et kõigest sellest me ju räägime ainult selle tõttu, et Eesti riik on läbipaistev. Keegi ei varja seda informatsiooni. Kui seda oleks varjatud, siis oleks need kirjad ammu kuskilt ära kustutatud. Aga kui tehti see päring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, siis kogu see kirjavahetus anti ajakirjanikule välja, kuigi neid kirju registris ei olnud. Sellest sündiski see pikk Euractivi lugu ja sealt hargnesid asjad edasi. Nii et jah, võiks olla paremini dokumenteeritud. Kas keegi teadlikult varjab midagi? Ei!

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen oma küsimusega ühe kaasuse juurde, kus teie roll oli märksa ebaolulisem. Tegelikult vist keegi ei arvestanudki sellega. Ma [pean silmas] käibemaksumuudatusi ja just seda sätet, mis puudutas Eesti restorane ja majutusasutusi. Te saatsite kooskõlastusringile ühe kirja, kus te manasite ette üsna pessimistliku pildi sellest, mis see maksutõus endaga kaasa toob. Nii nagu ma ütlesin, Rahandusministeeriumile ja parlamendile teie kiri korda ei läinud. Milliseks te seda perspektiivi tänasel hetkel peate? [Te tõite] selles kirjas näiteid Läti ja Leedu kohta, kus maksusid hiljem muudeti. Kas [üldse ja kui, siis] millal te tulete selle muudatusega parlamendi ette, kui te peaksite täna usalduse saama?

Jah, see on ka reaalsus, et kõike ei kuulata. Kui üldse ei kuulataks, siis tõepoolest poleks mõtet seda ametit pidada, aga senimaani on mingites asjades ka kuulatud. Mis puudutab turismiettevõtete käibemaksu, siis tõepoolest, selle arutelu käigus oli kindlasti minu soovitus seda teemat mitte puudutada. Hüpoteetiline tulu sellest pidi olema väike, aga hoop ettevõtjatele – olen ise ka selles sektoris mõnda aega töötanud – peale kriisidest väljumist üsna suur. Lõpuks sündis seal kompromiss: olles eelnevalt kuu aega selle üle vaielnud, ei tõstetud [käibemaksu] sellise määrani, nagu esialgu plaaniti. Tõepoolest ei olnud väga mõistlik tegevus. Aga mis puudutab Eesti turismisektorit laiemalt, siis koostöösuhe on hea. Jällegi, kaks nädalat tagasi arutasime üheskoos, milline võiks olla Eesti turismisektori tulevikuvisioon. Ja kui mitte vaadata aastat 2025, vaid natuke kaugemale, kuidas saaks nii ministeerium kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus anda sinna võimalikult mõjusa ja hea panuse? Konkreetselt käibemaksu teemaga praegu ei ole plaanis tegeleda, aga kui aega antakse, võib-olla jõuab sinna uuesti sisse vaadata.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab kaitsetööstust. Üle-eelmisel nädalal avati Põhja-Lätis Valmieras soomukite koostetehas, mis põhineb Soome kapitalil. Lätis ehitatakse ka teist tehast – seda ehitab rahvusvaheline konsortsium, mille eesmärk on toota suure kaliibriga mürskude püssirohulaenguid. Leedus on üks Saksa kapitalil põhinev ettevõte, mis remondib Saksa [sõja]tehnikat Leedus, samuti Ukraina lahinguväljadel pihta saanut. Samuti rajab Saksa kapital Leedusse teise tehase, mis hakkab tootma suure kaliibriga mürske. Seis, ütleks niiviisi, on meie kahjuks 0 : 4. Meil on küll fond ja kavatsus rajada kaitsetööstuspark 2026. aastaks, aga tehaseid ei ole ega ole ka plaanis. Kuidas säärane olukord on tekkinud ja mida peaksime selle parandamiseks ette võtma?

Tänan selle küsimuse eest! Nagu küsija ka ise teab, on kaitsetööstus senimaani olnud üsna spetsiifiline valdkond. Ennekõike on tegemist ju suurte riiklike ettevõtetega ja väga pikkade arendustsüklite ja kõige muu taolisega. Pean tunnistama, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otseselt kaitsetööstusega seni tegelenud ei ole. Ennekõike on see Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe vastava ala asjatundjate otsustada olnud, kuidas hangitakse, mida on mõistlik Eestis arendada, mida on mõistlik Eestis toota ja kuidas üldse kehtiv õigus seda võiks võimaldada. Meie oleme tahtnud selle omapoolse rehkenduse võimalikult kiiresti ära teha ja hea meel on tõdeda, et kaitsefond on valitsuse heakskiidu saanud. 4. juuliks on koos fondi tingimused ja selge soov on teha esimesed otseinvesteeringud selle aasta jooksul. Aga tõepoolest, see ei puuduta sellist klassikalist, traditsioonilist suurt kaitsetööstust. Ma ei ole selles valdkonnas kuigi hästi informeeritud. Selle Läti hiljutise uudise kohta, mis puudutab soomukite [mürske, ütlen seda], et ma lugesin seda ka ja sain aru, et Eestil oli plaan kunagi sellega liituda. Miks seda tehtud ei ole, ma ei oska vastata. Kindlasti on ennekõike Kaitseministeerium siin pädevam vastama, aga selles, mis on meie ministeeriumi pädevuses, me kindlasti jalgu järgi ei lohista ja teeme selle ära, mida meie saame teha.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Kaja Kallas ühes infotunnis ütles mulle, et tegelikult kõik need infotehnoloogia lahendused lähevad meile aina rohkem maksma. Samal ajal, kui me arvame, et tänu digitaliseerimisele peaksid kulud vähenema, on meil tekkinud hoopis vastupidine olukord. Võib-olla te saate sellest natuke rääkida? Ja teine teema on personaalse riigi tee, mis peaks ka tegelikult meie riigi kulusid kokku hoidma. Kahjuks on personaalse riigi teemal ka tekkinud skandaal, kuna sellega oli seotud Nortali ettevõte, kes omakorda on seotud Eesti 200-ga. Kas te saaksite rääkida, kui kaugel personaalse riigi arendamise projekt on? Praegu jääb mulje, et käib vaid pika plaani koostamine. Ja kas Nortali ettevõte on siiamaani sellega seotud?

Jaa, see on jällegi päris keeruline ja kompleksne teema. Ma hea meelega tuleks ja räägiks kas teile või teie fraktsioonile sellest pikemalt. Reformierakonna fraktsioonis ma just hiljuti käisin. Töö käib päris tõsiselt. Meie jaoks on ennekõike oluline baasinfrastruktuuri või baasvõimekuse olemasolu, et see võimaldaks tõepoolest andmepõhist riigivalitsemist või andmepõhist majandust paremini edendada. Ma toon ühe lihtsa näite, milline fundamentaalne muutus selle aasta jooksul toimub. Me võtame kasutusele kuulsa andmevahetuskihi või standardiseeritud andmevahetusprotokolli X-tee versiooni 8.0. See erineb selle poolest, et kui seni on olnud üks meie riigi tugevusi see, kuidas päris häid teenuseid on üles ehitatud, siis kaks andmekogu, elanikkonna register ja autoregister, saavad omavahel suhelda. Meil on väga elegantne teenus näiteks juhilubade vahetamiseks. Kuulsas tehnoloogia epitsentris Ameerika läänerannikul on omavalitsusi, kus senimaani tuleb võtta vaba päev, et minna autojuhiluba vahetama. Meil ei tule see mõttessegi. Aga see on kahe andmebaasi vaheline suhtlus. See, mida võimaldab X-tee 8.0, on niinimetatud multipoint-andmeühendus. See tähendab, et me saame kõiki neid andmekogusid, mis meil on, panna reaalajas omavahel rääkima ja see tegelikult võimaldab luua oluliselt integreeritumad teenused. Sinna kahtlemata on vaja investeerida, et sellega edasi liikuda. Päeva lõpuks on Riigi Infosüsteemi Ameti tööplaanis, kui me räägime nüüd konkreetselt personaalse riigi rakendustest, nii riigiportaalis, mis on veebis, kui ka loodetavasti mobiilirakenduses, mis saab aasta lõpuks valmis, teha kättesaadavaks 70 uut teenust. See samm-sammult liigub. Need ei ole kõige komplekssemad teenused, aga see ongi koht, kus on mõistlik tegelikult õppida. Kas Nortal on sellega seotud või mitte? Konkreetselt m-Riigi rakendamine või ülesehitamine Riigi Infosüsteemi Ameti poolt käib niimoodi, et juba mõnda aega tagasi toimus raamhange. Selles raamhankes on kvalifitseerunud 30 ettevõtjat nii Eestist kui ka väljastpoolt Eestit, kaasa arvatud Ukrainast. Ja iga konkreetse rakendusprojekti puhul on mõte see, et saaks selle kiiresti hankida. Konkreetse m-Riigi äpi konkursi võitis Eesti ettevõtja Net Group, kes ei ole Nortal. Kas Nortal on üldse osaline mingite Eestis toimivate digiriigi projektide arendamisel, ka väljaspool Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi? Kindlasti on. Tegemist on väga pädeva ja korraliku ettevõttega. [Põhjus,] miks nad panustasid ka nende erinevate plaanide loomisesse, ei olnud see, et MKM-i ametnikud oleks pöördunud spetsiifiliselt Nortali poole. Pöördutud on infotehnoloogiaettevõtete liidu poole, mis on Eestis üks tugevaimaid erialaorganisatsioone. Sealt saadetakse küsimused liikmetele laiali ja kaasa löövad need, kellel on kõige suurem pädevus teatud küsimustes. Ja mis seal salata, Nortalil on mõningates küsimustes väga hea pädevus. Niimoodi see töö käib. Aga ka Eesti hankekeskkonnas kehtib õigus ja meie järelevalvetoimingud on sellised, et mina olen küll täiesti kindel, et nii meie valdkonnas kui ka enamikus teistes valdkondades hanked lähevad nendele ettevõtetele, kes on pädevad ja pakuvad parimat hinna ja kvaliteedi suhet.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Mul on küll selline tunne, et te üritate siin mingisuguse pseudoasjaliku jutuvadaga teemat ära uputada. Teema on ikkagi see, et teil on ministeeriumis asekantsler, kellel on ränk huvide konflikt, kes teeb sisuliselt lobitööd. Teie eelkäijast minister ei näinud selles probleemi ja ma saan aru, et teie ka ei näe selles probleemi. Ainult vabandused tulevad: oli inimlik eksitus, klaariti ära see optsioonide teema. No tegelikult ei klaaritud optsioonide teemat ära, optsioonid on alles, nende väärtus on üle 30 000 euro, 32 000 eurot umbes. Ja nad on edasi, eks ole, seda ei ole keegi ära klaarinud. Ei ole teie ka. Teie kui minister peaksite selle ära klaarima sellega, et te selle inimese töölt kõrvaldate. Ja veel oli lobitöö mittepanemine kirjade registrisse – ka inimlik eksitus. No ei olnud inimlik eksitus! Kõik Bolti külaskäigud teie ministeeriumisse on sealt registrist kadunud. Platvormitöö direktiiviga seotud õppimiskoht on, ma oletan, teie meelest see, et tuleb paremini varjata. Teie vastutate selle eest, et teil on huvide konfliktiga lobist tööl, aga te ei lase teda lahti. Ja sellepärast te olete täna siin puldis. Saate aru?

Jah. Kas nüüd on kord vastata?

Jah, palun!

Tõesti, ma arvan, et minister kaaskodanike, kaasa arvatud ministeeriumide töötajate vara kuidagi realiseerima ei lähe. Kui kehtiv õigus võimaldab ühel või teisel inimesel optsiooni omada, siis ta võib neid omada. Küsimus on deklareerimises ja ma saan aru, et need on deklareeritud. Aga kui toimub mingisuguse kehtiva õiguse rikkumine, siis loomulikult on võimalik teha kuriteoteade ja eks siis pädevad asutused menetlevad seda. Mis puudutab platvormitöö direktiivi menetlemist, siis see kestis ligemale poolteist aastat kokku. Mina olen sellega ka aastakese kokku puutunud ja ma ei ole viibinud mitte ühelgi nõupidamisel, kus ministeerium oleks arutanud positsioone selles küsimuses ja kus oleks viibinud ka kõnealune asekantsler. Seda teemat vedas Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar ja temaga, talle alluvate ametnikega ja meie esindajatega Brüsselis, nii diplomaatidega kui ka atašeedega, me oleme tõepoolest korduvalt seda arutanud. Sandra Särav nendel aruteludel osalenud ei ole.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Ajakirjandusest võisime lugeda, et te olite märtsi alguses ühe päeva kaugusel lahtilaskmisest. Kaalul oli isegi koalitsiooni lagunemine. Kriisi põhjustas see Bolti direktiiv. Kaja Kallas kommenteeris, et kui te nii käitute, siis ei jää muud üle, kui minna Riisalo lahkumisavaldusega presidendi juurde. Küsimus: kui tihti tuleb teie töös ette samalaadseid olukordi, kus peaminister ähvardab teid lahti lasta, kui te ei tee nii, nagu tema tahab? Või oli Bolti direktiiv ainus selline?

Jaa, ühtegi teist sellist juhtumit mulle ei meenu.

Rain Epler, palun!

Härra minister! Käsitleme siin ikkagi sedasama persooni, kuigi te enne viitasite, et te hea meelega ei käsitleks seda persoonilugu. Aga minu küsimus on: kui te ministritööle asusite, kas te olite kursis, et üks asekantsler, kes on ikkagi ministeeriumi tippjuhtkonda kuuluv inimene, on olnud Boltiga varasemalt tihedalt seotud, seal töötanud, ja olite kursis ka sellega, et ta jätkuvalt suhtleb Boltiga aktiivselt edasi? Detaile teadmata [mõtlen], et võib-olla käisid Bolti esindajad teinekord ministeeriumis koosolekulgi. Kas teid briifiti sellistest asjadest? Kaks küsimust: kas te teadsite Sandra Särava varasemast seosest ja kas te teadsite seda, et ta ministeeriumis olles ikkagi selle endise tööandjaga aktiivselt suhtleb ja asjaga tegeleb?

Jaa, loomulikult teadsin. See lugu rullus ju meie kõigi silme all lahti. Isegi kui ei tahtnud tähele panna, sai minu arvates kõnealusest isikust Ekspressi nädala persoon või mis see suur lugu seal on. Jah, olin teadlik. Mida ametnikud igapäevaselt oma töös teevad, suheldes erinevate ettevõtetega või teiste ametkondadega, seda tõepoolest ei jõua jälgida. Nii ta on. Aga nagu siin ühele varasemale küsimusele vastates jutuks oli, asjad mitte ainult ei pea olema õiged, vaid peavad ka näima õiged. Kindlasti on siin arenguruumi, et vajalik sensitiivne oluline informatsioon oleks avalikult kättesaadav. Siin kindlasti arenguruumi on, tuleb tähelepanelikult jälgida. Teistpidi, ma jällegi realistina [väidan], et kui panna registreerimiskohustus kogu sellele digikirjavahetusele, mida tuhanded Eesti ametnikud iga päev peavad, no siis me ei jõua mitte kuhugi, eks ole. Vaja on leida mõistlik kompromiss. Olen rääkinud kolleegidega, olen rääkinud inimestega Riigikantseleist, et tegelikult oleks mõistlik kogu see kirjade registreerimise valdkond ja võib-olla ka suhtlemine lobistidega veel kord üle vaadata, teha need juhendid täpsemaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ma palusin kantsleril teha veel eraldi infotunni, mida see eksisteeriv kord täpselt ette näeb. Seda oli vaja inimestele meelde tuletada ja seda on mulle teadaolevalt ka tehtud.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Me oleme ikkagi hädas sellega, et meie majandus ei taha kuidagi jalgu alla saada. See püsib paigal või langeb. Vaatame ekspordinumbreid. Te küll sõidate edasi-tagasi, justkui teeksite tööd, aga eksport langeb: 16% langust kuude lõikes, isegi 20% langust. Ikkagi, me ei saa midagi käima. Te võite sellest tuleviku digiriigist rääkida, aga meil on vaja lähimal ajal jalad alla saada. Langus on kolm aastat juba kestnud ja see peaks olema majandusinimesele väga häiriv info. Ma tahaksin teada saada teie häid retsepte, kiireid retsepte, mitte seda tulevikuriiki. Kuidas me saame majanduse kasvama juba sellel aastal ja järgmisel aastal? Kuidas me sellest august välja tuleme? Kas need maksutõusud mitte ei süvenda meie praegust langust?

Tänan küsimuse eest! Aus vastus on see, et kui see kiire retsept oleks olemas, piltlikult öeldes punane nupp, mis siis viga oleks – läheks ja vajutaks seda, mis siin ikka rõõnamisega tegeleda. Aga paraku seda ei ole. Majanduses võtavad protsessid teatud aja aega. Kas või seesama lihtne [seletus], et kui meie lähiturgudel on endised partnerid ära kukkunud, siis uuesti tarneahelatesse sisse saada mingitel teistel turgudel – on suur õnn, kui see juhtub kuudega. Reeglina võtab see kauem aega ja selle nimel tuleb pingutada. Mis need konkreetsed meetmed on, sellest oli siin ettekandes juttu ja olen ka mingitele küsimustele vastates sellele viidanud. Aga jah, lihtsat vastust ei ole muud kui igapäevane töö. Üks osa sellest kindlasti on ka ettevõtjatega kaasaskäimine seal, kuhu nad mind on kutsunud.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Hea minister! Sa oled mitmel korral rääkinud, et sa suhtled aktiivselt ettevõtjatega. See on igavesti tänuväärne. Oma sissejuhatavas sõnavõtus viitasid ka sellele, et sina usaldad Eesti ettevõtjaid. No see on ka päris mõistlik, aga veelgi olulisem oleks teada, mida Eesti ettevõtjad sinust ja valitsuse tegevusest arvavad. Ma arvan, et see on olulisem lakmus kui see, mida üks poliitik ettevõtjate usaldamisest arvab. Kui sa mõtled sellele ja vaatad, ma ei tea, Lätit ja Leedut, kellega me oleme alati ennast võrrelnud, siis meil on [varem] kuidagi paremini läinud. Aga nüüd me hakkasime end ravima enne, kui diagnoosi panime, ja meie seis majanduses on märksa keerulisem ja kehvem kui naabritel. Aga see maksude kaskaad, mida te valitsuses olete kokku leppinud, jätkub. Ja ühe sisendina üsna oluline paljude sektorite jaoks on maamaks, mis saab olema päris pöörane järgmistel aastatel. Kui sa vaatad tagasi, mida sa jätaks tegemata või teeks teisiti?

Noh, see on selle töö väike eripära, et kuigi nii ministeeriumi [nimes] kui ka minu visiitkaardi peal on "majandus", kui me hakkame vaatama majanduspoliitikat kompleksselt, siis üks suur osa sellest on monetaarpoliitika, mida me Eestis juba mõnda aega ei tee. Me oleme selle töö delegeerinud Euroopa Liidu keskpangale, oma raha massi ja intressimäära me ei kontrolli. Kui me vaatame teisele poole ehk fiskaalpoliitikasse, siis seal on kaks suurt lahtrit: maksumajandus ja riiklikud sekkumised ehk investeeringud, mis tulevad riigieelarvest ja välistoetustest. Aus vastus on sellele, et ma arvan, et maksupoliitikat oleks saanud teha paremini, ettevõtjaid rohkem arvestavalt. See on ka üks põhjus, miks me andsime sellele majandusplaanile sihukese dokumendi vormi, et meil oleks tegelikult telg, mille ümber nagu seda tööd teha. Loomulikult, enne selle majandusplaani kokkukirjutamist sai igapäevast tööd tehtud, räägitud nende ministeeriumidega, kellega meil oli ühist asja ajada selles kompleksses majanduspoliitikas. Aga see on minu jaoks – loodetavasti ka teiste jaoks – üks instrument, millega juhtida tähelepanu sellele, et praeguses olukorras on meie maksukeskkond ja selle mõju ettevõtete konkurentsivõimele äärmiselt oluline. Suvel seisab veel hulk läbirääkimisi ees. Eks eelarve kontekstis paistab, kas see hääl kõlab või ei kõla, kui palju kuulatakse, kui palju ei kuulata. Nagu ma olen öelnud, kui üldse ei kuulata, eks siis tuleb jõukohasem töö leida.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Eesti konkurentsivõimega on suuri probleeme. Meie palgatase on kerkinud kiiresti ja meil on olnud väga suur inflatsioon võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Meil on siin kõigil väga suur mure ning Riigikogus ootamegi valitsuselt rohkem ühist pingutust Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks. Aga minul on küsimus: kuidas teie majandus- ja infotehnoloogiaministrina leiate, kas valitsus töötab ühtse meeskonnana meie majanduskeskkonna parandamise nimel? Kaja Kallas on ju öelnud sõnad, et teie ministeeriumi kokku pandud majandusplaan ei ole valitsuse plaan. Kuidas te kommenteerite seda? Kas see on siis teie ühine plaan? Kas on valitsus ka teie plaani arutanud või mis mure sellega täpselt on?

Jaa! Lühike vastus on nii ja naa, et alati saab paremini. Tõepoolest on nendest ettevõtmist siin ka juttu olnud, kui me räägime taastuvenergeetikast või rohekoridorist või mingist tehnoloogilisest koostööst andmemajanduse valdkonnas. Igapäevaselt suhtleme, tunnen kolleegide tuge. Nad samamoodi teadvustavad, et me ei aja mingit abstraktset ühe isiku või ühe erakonna keskset asja, vaid see on fundamentaalse tähtsusega, sõltumata sellest, kes valitsuses parasjagu on. Kas see koostöö võiks parem olla? Jah, kindlasti võiks parem olla. Tõepoolest, minu käest on hiljuti küsitud, mida teevad näiteks Soome ja Leedu erinevat sellest, mida meie teeme. Loomulikult me jälgime sellises konkurentsiolukorras üsna pingeliselt, mida mujal tehakse või ei tehta. Meil on olnud ka selliseid heas mõttes allikaid, ettevõtjaid, kes on väga konkreetselt rääkinud, milliseid väärtuspakkumisi teevad mingid konkreetsed Soome linnad või mingid konkreetsed Leedu piirkonnad. Me tahame aru saada, kuidas konkurentsis olla. Selleks, et me saaksime ka kompleksse väärtuspakkumise teha, on tõepoolest meie soov, et see jõupingutus oleks enam koordineeritud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Kas me selle töötajate kvoodi lahtivõtmisega ei ava järjekordset kinniseotud laegast? Asekantsler on selle välja öelnud ja sellest lähtuvalt me toome nõndanimetatud tublisid ajusid Eestisse. Te ütlesite küll, et maasikakorjajad sealt ei tule. Tõepoolest ei tule. Sellel seadusel on 13 erisust või isegi rohkem, nemad tulevad teiste sätete kaudu. Kas tõesti teie arvates peitub Eesti majanduse innovatsioon just sissetoodud inimestes, kes hakkaksid Eestit edasi viima?

Ei, kindlasti ei aita see Eesti majandust pikas perspektiivis ja tervikuna. Me oleme oma igapäevase töö selle majandusplaani kallal jaganud kaheks. Ühed on asjad, mis on võimalik kiiresti ära teha ja mis annavad ajutist leevendust, mille järele on suur vajadus. Kui meil on struktuurne tööjõupuudus ja ettevõtjatel on vaja laieneda – ma lugesin ette terve rea otsuseid ja kas juba aset leidnud või lähitulevikus aset leidvaid avamisi –, siis see tõepoolest on vajalik. See on see, mida me saame kiiresti lühemas perspektiivis teha. Pikemas perspektiivis, nagu jutuks oli, loomulikult me peaksime ennekõike tegelema Eesti inimestele parema kutsehariduse andmisega. See on [ülesanne], mida kahjuks poole aastaga ära ei lahenda. Nii et nii ta käibki, käsikäes. Kui kaob spetsiifilise oskustööjõu vajadus ära, siis loomulikult pole nendel inimestel mõtet siia tulla.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Siis oli vastus selline, et kui kellelgi on optsioonid, siis see ei ole Eesti Vabariigis keelatud. Deklareerimine oli probleem, nüüd on need deklareeritud ja sellega on küsimus lahendatud. Ei ole nii! Tegelikult ju ei ole nii! Probleem ei ole selles, et ta jättis midagi deklareerimata, probleem on selles, et teie eelkäija ja teie olete palganud maksumaksja raha eest ministeeriumisse lobisti. Lobist saab Eesti maksumaksjalt raha ja võib-olla saab – optsioonid on samuti raha – veel Boltilt ka raha ja ajab Bolti asja seal meie raha eest. Ja teie lasete sellel juhtuda, tehes nägu, et kõik on okei. See on probleem. Huvide konflikt on probleem. Probleem on selles, et ei ole korralikke tulemüüre asekantslerite tööjaotuse vahel. See, et ta ei käinud ühel või teisel koosolekul, ei garanteeri meile ega avalikkusele seda, et ta kusagil kohvinurkades või muudes vestlustes ei ole ministeeriumis oma lobitööd teinud. See on see, milles teid süüdistatakse. See on see, mille eest te vastutate ja kannate ka poliitilist vastutust. Te oleks pidanud lõpetama selle olukorra, aga pole suutnud. Sellepärast olete te siin puldis praegu.

Võtan teie arvamuse teadmiseks. Ma olen juba korranud, et me jääme siin eri arvamusele. Aga kasutades seda võimalust, ma annaks nagu kommentaari, et me pahatihti unustame vaadates mingisuguseid fakte, mis konkreetses kontekstis on küsitavusi tekitanud, mis ikkagi selle tegevuse mõte on. Mis võiks olla selle Bolti nimel lobistamise mõte? Antud juhul me räägime platvormitöö direktiivist, mille puhul Bolt on lihtsalt üks turuosaline. Ja see platvormitöö direktiiv sellisel kujul ei sobinud Euroopas suurele osale platvormitöö ettevõtetest, sõltumata sellest, milline on nende asukoht. Me oleme nende ettevõtetega suhelnud, meil on postkastis nende kirju, nendel ettevõtetel on oma esindusorganisatsioonid. Me ei seisnud spetsiifiliselt ühe ettevõtte huvide eest, vaid seisime selle eest, et see valdkond saaks Euroopa Liidus õigusselguse. See resolutsioon või direktiiv nüüd võeti vastu. Suur vaidluskoht oligi see, kas see toob selgust või ei too. Seal on kaks spetsiifilist valdkonda. Üks on, ja selle üle olid vaidlused kõige suuremad, töölepingu õigusliku eelduse küsimus. Teine on algoritmi läbipaistvuse küsimus. Lõpuks sai see direktiiv sellise sõnastuse, et see tegelikult ei loo õigusselgust, vaid toob kõikidele ettevõtetele, kes selles valdkonnas tegutsevad, kaasa märkimisväärse äririski. Selles on probleem. Ja leida nüüd kuidagi see seos, et spetsiifiliselt Sandra Särava tegevusest sai Bolt üksi mingit rahalist kasu – see lihtsalt ei ole nii.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Minagi tulen tagasi oma eelmise küsimuse ja teie vastuse juurde. Elu on pakkunud mullegi võimaluse paari ministeeriumi siseelu üsna lähedalt näha ja kuidagi ei saa nõus olla teie käsitlusega, et vot ei ole kursis, millega ametnikud tegelevad. Noh, ma saan aru, et teatud taseme ametnike tööga tõesti võib-olla ei ole, aga kui me nüüd ministeeriumi töökorralduse võtame, siis sisuvaldkondade eest vastutavad asekantslerid on ikkagi osa ministeeriumi tippjuhtkonnast, kes, ma julgen arvata, ka teie ministeeriumis ministriga tihedasti suhtlevad ja võiks anda ülevaateid teemadest, millega nad tegelevad. See on kommentaariks. Aga minu küsimus. Enne te vastasite millelegi muule ja ütlesite, et jah, te olite kursis, et Ekspressi vahendusel hakkas lugu rulluma. Minu küsimus oli see: kui te ministriametisse asusite, kas te olite kursis, et üks asekantslereid on tihedalt olnud seotud ühe ettevõttega, seal töötanud? See oli mu küsimus, mitte [aja kohta], kui lugu juba rulluma hakkas. Kas te tööle asudes teadsite seda ajalugu?

See lugu algaski ammu enne, kui ma tööle hakkasin. Aga ma teadsin, jah, et see inimene on nii nagu ka paljud teised inimesed Eesti riigisektoris varem töötanud mingites ettevõtetes. Ma arvan, et selle üle tuleb ainult heameelt tunda, et meil endiselt rotatsioon ettevõtete ja riigiametite vahel käib.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Eesti majandus on praeguseks languses olnud juba üheksa kvartalit järjest. Minu arust on see päris muret tekitav asi ja valitsusel peaks olema plaan, kuidas majandust taaskäivitada. Samas olete te öelnud, et valitsuses napib ühist pingutust majanduse käimatõmbamiseks. Teie justkui olete küll plaane teinud ja viinud need valitsusse, aga ma saan aru, et valitsusjuht Kaja Kallas teid ei toeta või siis ei ole teie pingutusi oluliseks pidanud. Ja siin ma palungi või pakun teile võimalust tutvustada neid plaane, mis te olete valitsuse laua taha viinud. Kuna see arutelu on siin juba küllaltki pikk olnud, siis võib-olla lühidalt, kolme sõnaga, millised on need teie tegevused, mis te olete valitsuse laua taha viinud?

Ester Karuse, palun!

Sellest on siin tegelikult korra juba juttu olnud. Minu maitse jaoks, julgen ausalt öelda, asjad liiguvad natukene liiga aeglaselt. Ja see on probleem. Üks lihtne näide on täna pikalt jutuks olnud tööjõu muutuvkvoodi lisamine tööjõukvoodile. See dokument on ette valmistatud ja läbi räägitud ka spetsialistidega. Siin oli küsimus siseturvalisuse seisukohalt. Tõepoolest, olen siseministriga sellest rääkinud, põhjendanud ära, miks seda vaja on, ta on sellest aru saanud, ametnikud on omavahel infot vahetanud. Me usume, et seda kõike on võimalik teha niimoodi, et Eesti siseturvalisus kahjustada ei saa. On läbi räägitud tööandjatega ja töövõtjatega. Ja on ka suurepärane võimalus siduda see välismaalaste seaduse muudatuse külge, mis praegu ootab Riigikokku menetlusse tulemist. Sellega tõepoolest saaks kiiresti edasi liikuda, aga me ei ole sellega edasi liikunud. See seisab valitsuses. Või teine näide: suurinvestori toetus. On täiesti selge, et mis puudutab nii välisinvesteeringuid kui ka Eesti ettevõtjate tehtavaid suuri investeeringuid, siis nende osas me ei püsi praegusel hetkel konkurentsis. [Põhjus,] miks see on mõnes mõttes tavapärasest dramaatilisem, on see, et me teame, et praegu on aeg, kui rajatakse selliseid uue majanduse ettevõtteid, ennekõike tehnoloogiaettevõtteid, rohemajanduse sektoris toimivaid ettevõtteid ja farmaatsiaettevõtteid. Ja investeeringud tootmisettevõtetesse on ühtlasi ka julgeolekugarantii. Ma ei taha kedagi kuidagi kritiseerida, eks ole, aga tehnoloogia- või, ütleme, tarkvarapõhist ettevõtet Eestist ära liigutada on oluliselt keerulisem kui tootmisettevõtet. Ja kui me ümberringi näeme, kuidas neid investeeringuid järjest tehakse mujale, siis me peaksime oma väärtuspakkumisega kiiresti edasi liikuma. Aga seegi on asi, mis seisab. Ju on inimestel teistsugused kaalutlused ja põhjendused. Aga mis see poliitiku töö muu on, kui tuleb minna ja veel kord püüda veenda, et seda üritataks teha.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma tuleksin ikkagi selle juurde tagasi, et Bolti omanikud Villigud on rahastanud Eesti 200 valimiskampaaniat sadade tuhandetega. Sellest kirjutab ka Eesti Ekspress, et Bolti asutajad Markus Villig ja Martin Villig kuuluvad iduettevõtjate sekka, kes annetavad erakondadele märkimisväärseid summasid. Ja nüüd me näemegi, et Eesti 200 väga oluline minister ehk teie olete astunud tõesti silmanähtavaid ja tuvastatud samme Boltile kasulike otsuste langetamisel Euroopa tasandil. Selles mõttes me räägime siin tegelikult väga teineteisest mööda. Teie räägite, et ettevõtjaid, eriti neid, kes on Eesti viinud rahvusvahelises äris maailmakaardile, tuleb iga hinna eest toetada. Ja ma ei tea kedagi, kes võiks sellele vastu vaielda. Aga kõige selle juures ei tohi mitte ühelgi Eesti ametnikul ega ministril töötada omakasutoimkond, sellest saate ju aru. Selles seisneb see erinevus, kuidas me ühest ja samast asjast siin räägime, ja see on ka põhjus, miks te siin olete. Kas te mõistate ükskord, et see ei ole normaalne, mida te olete teinud, ja et nii ei tohi mitte keegi mitte kunagi teha sellisel ametipostil, nagu teie olete, nii häbematult ja nii jultunult? Aga no ma saan muidugi aru, et pärast seda, kui Kaja Kallase idavedude skandaal lõppes nii, et Kaja jäi ametisse, siis loomulikult teie juhtum on siin nagu väike tükk kooki.

Jah, see on tõepoolest selline juhtum, kui teie näete asja ühtpidi ja mina teistpidi. Nii et me jääme eri arvamusele. Ma arvan, et Eesti ettevõtjate eest seismine, ükskõik, kas nad on kedagi toetanud või mitte, on vajalik tegevus. Kindlasti ei ole see selles mõttes säärane kaup kauba vastu tehing. Eesti ettevõtjatel on vabadus toetada keda iganes. Tõenäoliselt toetatakse ka EKRE-t ja tõenäoliselt teie siin teete ka mingisuguseid otsuseid, mis puudutavad majanduskeskkonda, ja nõnda edasi.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Just ütlesite ilusa lause: kaup kauba vastu tehingud. Aga huvitaval kombel siis, kui [laual] oli Euroopa direktiiv, mis reguleerib platvormitööd, te erinevalt tavapärasest valitsuse suunast kõik direktiivid kahe käega vastu võtta, sest muid võimalusi nagu ei ole, seda ei toetanud. Ja te [väljendasite seda] väga jõuliselt, sest see oleks teinud Bolti töö keerulisemaks – just nimelt Bolti juhtide töö, mitte nende töö, kes seal töötavad. Mina ütleksin küll, et just kaup kauba vastu tehingud on teil käinud, siin on ju näha. Kui Bolti endine lobist on teil asekantsler, siis teie seisate Bolti eest, Bolt rahastab teie erakonda. See oligi see vastuteene, et te selle direktiiviga ei olnud nõus ja käisite kahe käega sõdimas selle vastu. Ja Eesti on minu teada ainuke riik, kes seda vastu ei võtnud.

Ei ole. Te ajate kaks asja segi, aga see selleks. Eesti positsioon selles küsimuses kujundati 2023. aasta alguses. Mina siis minister ei olnud. Nagu siin jutuks oli, 2022. aastal platvormitöö direktiiv Euroopa Komisjonis valmis ja minu arvates Eesti seisukohad olid väga mõistlikud. Aga kuna see protsess on kestnud poolteist aastat, siis loomulikult on nende vaidluste käigus, kus 27 liikmesriiki üritavad leida ühisosa, taandunud see nii lahjaks, et olemuslikult ei olnud selle direktiivi vastuvõtmisel enam mingit mõtet. Kindlasti ei puuduta see ühte konkreetset ettevõtet, vaid kogu platvormitöömajandust Euroopa Liidus laiemalt.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Kuidas need nimed seal ekraani peal niimoodi hüppavad üles-alla? Ma sattusin segadusse vahepeal. Tundub, et kolleege pole saalis, sellepärast. Aga ma ei raiska rohkem aega. Küsin hoopis seda. Lugupeetud minister, kui te vaatate Eesti majanduse üldist seisu ja eriti meie majanduse tugisambaid, väikeettevõtteid – Eestis on 90+ protsenti ettevõtetest väikeettevõtted –, siis nemad on tegelikult täna tõsises hädas. Olenemata valdkonnast on Eesti väikesed ja keskmised ettevõtted, eriti väljaspool Tallinna, tõsiste probleemide ees, sulgevad uksi või koondavad inimesi. Milline on teie pikk plaan nende väikeste ettevõtete jaoks? Eestis selle [kontingendi] eest tegelikult ei seisa keegi, vähemalt me ei ole seda kuulnud. Ja minu meelest see on ka teie kui ministri vastutus, et olukord majanduses on selliseks läinud.

Tänan küsimuse eest! Eesti väikeettevõtted, tõepoolest, on maa sool. Jällegi, öeldes ausalt, ega mul väga head vastust ei ole. See, millega me tõesti pingutame, on digiriigi see pool, mis teeks ettevõtjatel aruandluskoormuse väiksemaks, võimaldades seda teha võimalikult automaatselt. Siin on juba juttu olnud, mis konkreetselt selles vallas töös on. Teine asi, mis väikeettevõtteid veel puudutab: erinevad prognoosid, mis meil järgmise aasta kohta on, näitavad seda, et majandus võiks kasvama hakata. Ennekõike on selle vedurid loomulikult suuremad ettevõtted, aga nemad ongi need töö replitseerijad, nagu me teame, väikestele ettevõtetele, alates toitlustusest ja majutusest ja millest iganes veel. Nii et sealt võiks tulla tuge ka neile. Ja loomulikult on oluline see, et me saaksime sisetarbimise liikuma või kasvama. See on ju ennekõike väikeettevõtjate leib. Eks siin on kaks asja. Üks on see, et tõepoolest vastab tõele, et kui me ise kütame kogu aeg [pessimismi] üles, siis inimeste tarbimisotsused on konservatiivsemad. Tahaks olla tegelikult optimistlikum. Seda ühelt poolt. Ja teiselt poolt on üks selline väga ebapopulaarne reform siin ühel või teisel kujul läbi käinud, see niinimetatud maksuküüru kaotamine. Tegelikult see toob just Eesti keskklassile märkimisväärse kasu, märkimisväärselt rohkem raha jääb maksudest kätte. Nii et see võiks olla üks meede. See ei ole minu fantaasia, vaid ka Eesti kommertspankade analüütikute hinnang.

Head kolleegid! Ma lootsin, et ma ei pea selgitama, aga kui kolleegid küsivad, siis ma loomulikult selgitan. Põhjus, miks need nimed siin eksisteerivad, on see, et need inimesed ei ole saalis, kui nende küsimise kord on. Süsteem on selline, et nad jäävad esimeseks kuni nende inimeste saali saabumiseni. Kui nad saavad oma küsimuse ära esitada, siis kaob nende nimi ekraanilt. Ja ma ei soovinud neid nimesid nimetada, kaitstes kolleege. Vahel võib meil endil ka juhtuda, et oleme parajasti ära. Ma ei tahtnud neid nimesid nii-öelda avalikkuse survel protokolli panna – kes parasjagu on kohal ja kes ei ole. Sellepärast ma neid nimesid ei nimetanud. Tundes kõiki Riigikogu liikmeid, ma ju näen, keda saalis ei ole. Seetõttu see nii on. Ja viimane küsimus: tõepoolest, härra Siim Pohlak, te olite saalis, ma nägin, aga kuna te seisite taga püsti, siis ma andsin teie kolleegile Kert Kingole vahepeal sõna. Mulle ei jäänud teie kohalolek märkamata. Aga teid ei olnud laua taga ja seetõttu andsin sõna Kert Kingole. Aga nüüd siis läheme üle kahe ja kolmas on esimene. Vahel on ka nii, et kolmas on esimene. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Siin Riigikogus sai Eesti Panga presidendi ettepanekul ja majanduskomisjoni eestvedamisel eelmise aasta lõpus kokku kutsutud konkurentsivõime ekspertkogu. Õigemini ei olnud see kokkukutsumine, vaid lihtsalt kaasati majandusteadlasi, pangandusteadlasi, pangandusinimesi, ka ettevõtjate organisatsioone. Ja see lõplik aruanne Eesti majanduse konkurentsivõime kohta on nüüd juunis valmimas. Tegelikult esialgne arutelu oli meil siin saalis ära. Tõenäoliselt on sel palju kokkupuutepunkte ka selle plaaniga, mille teie olete ette valmistanud. Seal on tehtud ka, ütleme, analüüs kõrvalolija vaatevinklist, mis ei ole otseselt poliitiline hinnang. Nii et igal juhul kutsun üles sellega tutvuma ja vaatama, äkki saame majanduskomisjonis teiega koostööd teha, et leida mõned tegevused ja ettepanekud.

Tänan! See on, kuidas öeldakse, muusika minu kõrvadele. Loomulikult, seda rehkendust saabki ainult koos teha ja see ongi minu tänase ülesastumise põhimotiiv. Kindlasti ei ole see ülesanne, mille saab ühe aastaga lahendatud. Kui me tahame sisuliselt saavutada selle, et Eesti majandus kahekordistuks või siis [edeneks] natukene vähem lähima kümne aasta jooksul, siis see pingutus peab olema kollektiivne. Ja me oleme seda koostööd otsinud kogu aeg ja igalt poolt, ka väljastpoolt sellist riigi ametlikku toimimist. Siin on korduvalt juhitud tähelepanu sellele, et kui peaminister ütleb, et see ei ole selle valitsuse ametlik plaan, siis mis see üldse on. Ma arvan, et peaminister on pidanud silmas seda, et meil on Eesti riigi juhtimisel välja kujunenud päris keerukas hierarhiline struktuur. On "Eesti 2035" arengukava, mis annab sellised suured sihid. See on minu arvates üsna mõistlik dokument, aga see annab suured sihid. Majanduse valdkonnas on seal meie jaoks kõige olulisem mõõdik Eesti ettevõtete tootlikkuse kasvamine 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Kõlab küll bürokraatlikult, aga minu arvates on see kategooriline imperatiiv. Kui me tootlikkust üles ei saa, siis seda toredat maksutulu, ma ei tea, riigi kaitsmiseks ja õpetajate palkadeks ei teki. Aga see on alles algus. Edasi tulevad valdkondlikud arengukavad. Valdkondlikes arengukavades seda kõike täpsustatakse. Edasi tulevad programmid. Programmid kirjutavad veel detailsemalt ette, mis eesmärgid on riik endale seadnud. Ka sellega asi ei piirdu. Edasi tulevad meetmed, siis tulevad meetmete tegevused ja nii edasi. Lõpuks me oleme konstrueerinud endale sellise kuuekihilise hierarhia, mida reguleerib 240 lehekülje pikkune tegevuspõhise eelarve käsiraamat. Aga miks see kõik relevantne on – on sellepärast, et tegelikult kogu sellest protsessist formeerub lõpuks meie riigieelarve ja riigieelarve seletuskiri mahuga 580 lehekülge. Sellest peaks selguma, millele, milleks ja kuidas me tegelikult raha kulutame. Sellesse hierarhiasse me tõepoolest seda majandusplaani ei ole sisse pannud. Kui me oleksime jäänud kogu seda menetlusprotsessi ootama, siis me teeksime seda raudselt senimaani ja tõenäoliselt ka pool järgmist aastat. Me oleme tõepoolest koostöös teiste ministeeriumidega selle plaani kokku pannud, tehes eeltöö ise ära ja andes selle neile kommenteerimiseks, kas kõik nende valdkonna olulised arendused või ettevõtmised on seal majanduspoliitika kontekstis kirjas. Oleme saanud tagasisidet. Ja edasi on plaan järgmine: samm-sammult me neid tegevusi sealt integreerime nendesse hierarhias madalamal olevatesse dokumentidesse alates programmidest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab riigieelarve ja järgmise RES-i ettevalmistamise protsessis, kui me programmide tegevusi muudame, silmas seda, mis sinna plaani on kirja saanud. Nii seda Eesti riiki nii retoorikas kui ka sisuliselt majandatakse.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma siis vastan teie vastusele minule. Kui ma küsisin väikeettevõtluse tuleviku kohta Eestis, et mis väljavaated on ja mis plaanid teil on, siis teie vastus tegi kangesti nukraks. Te ütlesite, et prognoosid näitavad, et ehk järgmisel aastal hakkab majandus taastuma ja siis hakkab ka väikeettevõtetel paremini minema. Te tegelikult kirjeldasite olukorda: see närvilise hüsteerilise õhkkonna loomine, mida peaminister oma sõjateemaliste hüüatusega on teinud, ei ole majanduskasvule kaasa aidanud. Lisaks kirjeldasite sinna juurde veel üht, teist ja kolmandat. Mulle ei tundunud see erilise plaanina, kuidas väikeettevõtlust aidata ja tugevdada. Te olete majandusminister. Kui Eesti majanduse nii-öelda vereringe, need kõige peenemad veresooned, mida meil kõige rohkem on, on tegelikult täiesti umbe minemas, siis ootaks teilt palju konkreetsemat plaani. Ja peaksite palju nõudlikum olema ametnikkonna vastu, et nad seda probleemi tõesti tõsiselt võtaks. Kahjuks teie vastus ei andnud väikeettevõtjatele mitte mingisugust kindlust. Kas te tahaksite midagi täiendada? On teil veel midagi plaanis või jäätegi selle vastuse juurde, mis oli?

Ma jääksin praegu selle vastuse juurde, jah. Aga tänan sellele probleemile tähelepanu juhtimast. Nagu jutuks oli, tööd kindlasti ei saa lugeda tehtuks. Julgen siin anda avaliku lubaduse, et võtame spetsiifilise väikeettevõtte vaate ja uurime, kas selles suures plaanis on mingisuguseid valdkondi, mis tõepoolest võiks spetsiifiliselt neid aidata.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Oma ettekannet tehes te ütlesite, et teie usaldate Eesti ettevõtjaid. Aga nüüd võime meediast lugeda sellise plaani kohta, ma tsiteerin Postimeest: "Kui seni on Eestis kehtinud pangasaladuse põhimõte, mis tähendab, et riigiasutused saavad ligipääsu inimese või ettevõtte pangakonto andmetele siis, kui tema suhtes käib mõni menetlus, näiteks maksuameti poolt maksumenetlus või kuriteo uurimine. Nüüd tahab maksuamet kõikide inimeste ja ettevõtete pangakontode tehinguandmeid regulaarselt oma andmebaasist läbi lasta, et siis vaadata, ega keegi maksust kõrvale ei hoia." Selline plaan ilmselgelt peegeldab täpselt vastupidist hoiakut: mitte usaldust Eesti kodanike ja ettevõtete vastu, vaid usaldamatust. Baasprintsiip on see, et kedagi ei usaldata. Ja kuna keegi võiks suli teha, siis me hakkame kõiki läbi valgustama, sisuliselt kõiki läbi puistama. Ma pakun teile võimaluse näidata oma usaldust Eesti ettevõtjate vastu ja öelda, et selline plaan on teile täiesti vastuvõetamatu.

Ma pean tunnistama, et tegemist on suhteliselt värske uudisega ja ma ei ole selle plaani detailidesse suutnud minna. Kindlasti ma teen seda ja siis kujundan ka oma seisukoha. Üldises vaates võin öelda seda, et andes selles süsteemis, mille nimi on Delta ja milles Eestis riigi ametlikku kirjavahetust peetakse ja tööd korraldatakse, regulaarselt allkirju erinevatele väljatöötamiskavatsustele ehk siis plaanis olevatele õigusaktidele, [ma tean], et korduv mantra seal on see, et me peame silmas pidama seda, kuidas see mõjutaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Nii see on tõesti. Aus vastus on, et ega siin ei ole lihtsat lahendust. On mingid kohad, kus sellele tuleb lihtsalt korduvalt tähelepanu juhtida ja loota, et tulevikus sellega rohkem arvestatakse, ja on mingid kohad, kus tuleb jalg jõulisemalt maha panna. Vaatame konkreetsesse kaasusesse sisse ja siis reageerime.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra aseesimees! Härra minister! Teie majandusplaanis nähakse majanduskasvu olulise [tegurina] väliskapitali sissevoolu, aga väliskapitalist on kasu ikkagi ainult siis, kui see suundub teadusmahukatesse ja kõrge lisandväärtusega valdkondadesse. Vastasel korral juhtub niimoodi, et väliskapital tuleb Eestisse hoopis odava tööjõu tõttu ja hakkab siiatulnuna veel rohkem odavat tööjõudu nõudma – nagu praegu on, muide. Teisalt, kui te seate eesmärgiks majanduse kahekordistamise, kas see on ikka adekvaatne eesmärk? Vaadake, majandust saate kahekordistada ka niimoodi, et toote odavtööjõuna 300 000 uut töötajat sisse, eks ole. Kas te ikka saate aru, et Eesti ettevõtluse eesmärk on Eesti inimeste heaolu suurendamine? Eesmärk peaks olema Eesti inimeste sissetuleku, mitte majanduse mahu kahekordistamine.

Need kaks asja käivad käsikäes. Eesti inimeste sissetulek ei saa kasvada lihtsalt tänu sellele, et seinast hakkab ühtäkki rohkem raha tulema. See saab kasvada ikkagi [koos majandusega]. Me pahatihti kipume seda unustama ja see teeb mulle tõsist muret – ilma liialdamata. Olen kohtunud päris paljude inimestega, kellel praktiline elukogemus ja ettevõttes töötamise või ka ettevõtte juhtimise valu ja kogemus puudub. See on väga õpetlik. Aga selles mõttes me oleme sama meelt, et kindlasti ei käi kuskilt läbi mõte, et sadade tuhandete inimeste, lihtsalt odava tööjõu massi abil genereeritakse seda majanduskasvu. Riik toetab oma piiratud ressursside raames ainult neid ettevõtteid, mis suudavad kõrgemat lisandväärtust toota. Samas, kui aus olla, siis me oleme teinud mõningaid erandeid, taganedes sellest [põhimõttest]. Üks näide on seesama õiglase ülemineku fond. Ka seal oli algne plaan väga kõrge keskmine palk ja väga kõrged lisandväärtuse nõuded. Kuna selgus, et kuigi palju selliseid ettevõtteid ei ole, kes nii lühikese ajaga selle investeerimisotsuse teeksid, siis mõnevõrra me nõudeid leevendasime. See puudutas investeeringuid turismisektoris, kus teadupoolest palk ei ole väga kõrge, samas see on kahtlemata oluline osa majanduskeskkonnast ja inimestele töö pakkujana. Aga reeglina on need toetused, mis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu liiguvad, suunatud kõrgema lisandväärtusega ettevõtete toetamiseks.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Siin kolleeg juba küsis selle ettepaneku kohta, mis puudutab pangakontode mass-skaneerimist. Samas, juba eelmisel aastal oli välja pakutud positiivse krediidireitingu idee, mis on palju mõistlikum ettepanek, aga seda realiseerida sel aastal ei jõua, kuigi plaan oli see, et see tuleb juba sel aastal kasutusse. Sinu vastutusvaldkonnas on teemad, mis puudutavad neid infotehnoloogilisi arenguid. Kas sa oskad põhjendada, miks riik jääb selliste arengutega hiljaks, aga samas teeb ettepanekuid, mis on palju kulukamad ja tunduvad olevat natuke vähem konstruktiivsed?

Kõike ma kindlasti ei oska põhjendada, aga ma küsin teie käest selle konkreetse arenduse detaile, millele te viitasite. Tahaks sinna sisse vaadata, milles konkreetsel juhul võis probleem olla. Aga tõepoolest, pisut üldistatult on see meie kõigi jaoks selline uue tasakaalu otsimise aeg, mis ei lõpe kindlasti selle aastaga ära. Mõtlen kõike, mis puudutab andmeid, andmete kasutamist ja turvalist hoidmist. Lähematel aastatel saab see olema üks fundamentaalseid küsimusi. Kui me vaatame kehtivat õigust, mis selle ümber hakkab formeeruma GDPR‑i nõuete ja just vastu võetud eIDAS 2 mõjul, siis see, mis sealt välja paistab, on väga keeruline ülesanne nii tehnoloogiliselt kui ka õigusloome mõttes. Ühelt poolt tuleb tagada inimeste andmete turvalisus, privaatsus, eriti sensitiivsete andmete puhul, nagu on terviseandmed, ja teiselt poolt võimekus neid andmeid kasutada selleks, et pakkuda paremaid teenuseid ja rakendada neid ka ärilistel eesmärkidel. Ma olen kindel, et vaidlusi tuleb palju, sest põrkuvad kaks sellist nagu vektorit või maailmavaadet. Üks suund on, et andmeid tuleb võimalikult palju kontrollida, koguda ja nende üle järelevalvet teostada. Teine suund on anda vabama toimimise ruumi, et teatud ärimudelid ja teatud teenused saaksid areneda. See on meile suur väljakutse, eriti võrreldes sellega, mis toimub Põhja-Ameerikas, ennekõike Ameerika Ühendriikides, kus revolutsiooni on oluliselt vähem ja innovatsiooni oluliselt rohkem.

Aitäh! Hea minister, te ütlesite, et Eesti ettevõtted vajavad tarku ja spetsialiseeritud oskustega spetsialiste, võõrtöötajaid. See on täiesti tõsi. Tegelikkus on aga absoluutselt risti vastupidine: me näeme, et see tohutu võõrtööliste mass on tegelikult madalalt kvalifitseeritud, need inimesed teevad lihttööd ja kisuvad kogu meie majandust, selle arengut ja innovatsiooni alla. Minu küsimus on see. Me vajame hädasti digitaliseerimist, automatiseerimist, robotiseerimist ja nii edasi ja nii edasi, et me suudaksime maailma konkurentsis vähegi sammu kaasa astuda. Mida olete teie ja praegune valitsus sellel alal ära teinud ja millised kavatsused on tulevikus?

Henn Põlluaas, palun!

Tänan küsimuse eest! Kahtlemata on kogu digiarengu valdkond ja selle edasine edenemine Eestis fundamentaalse tähtsusega. Ma juhtisin sellele ka ettekandes tähelepanu. Sisuliselt sai töö planeeritud niimoodi, et tõepoolest keskkond on dünaamiline, palju hakkab muutuma nii õigusruumis kui ka tehnoloogiate vallas. Me elame sama murrangulisel ajal, nagu oli 1990-ndate lõpp, 2000-ndate algus, kui terve hulk tehnoloogiaid võeti laboritest, uurimisinstituutidest ja ülikoolidest masskasutusse. Täpselt samasuguste väljakutsete ees seisame praegu. Selleks, et selles dünaamilises ja tehnoloogiliselt keerulises olukorras teha õigeid otsuseid, sai ministeeriumis kokku lepitud, et 2023. aasta me pühendame nii-öelda mõtestamise tööle. Mingisugused raamdokumendid olid selleks küll olemas, aga eelmise aasta jooksul me tegime värsked teekaardid valmis. Ja need on sellistes olulistes suundades nagu andmed – kogu see andmemajandus, millest siin on täna pikalt juttu olnud –, tehisintellekti kasutus ja võimalikud arendused, samuti riskid e-identiteedi puhul, mis on meie digiriigi toimimise alus. Me ei tohi seal tehnoloogilistele arengutele jalgu jääda. Ja loomulikult on läbiv teema küberturvalisus. Nii et meil on neli värsket sisulist dokumenti olemas. Ma siin ühele esimestest küsimustest vastates andsin ülevaate, miks nende dokumentide olemasolu on vajalik. Kui me vaatame, kuidas Eesti riiki eelarvelises mõttes juhitakse, siis nende dokumentide alusel me saame täie [kindlusega] nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt minna järgmise riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele. Meie sõnum on, et praegu on see aeg, kus nii digitaalsesse baasinfrastruktuuri, nii küberturvalisusse kui ka andmemajanduse korrastamisse on õige aeg investeerida, sest need on tõepoolest nii tuleviku riigivalitsemisele kui ka ettevõtlusele äärmiselt olulised arendused. See on selline üldine kokkuvõte. Aga jällegi, ühe üleskutse ma juba tegin Keskerakonna fraktsioonile, ka EKRE fraktsioonis ei ole käinud. Hea meelega annan ülevaate, mis meil mõttes on ja mis reaalses elus toimub.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Bolti debatt oli meil mineval nädalal ja seal Margus Tsahkna ütles, et valitsuskoalitsioonis teie koalitsioonipartnerid kardavad Reinsalu ja selle tõttu enne Euroopa Parlamendi valimisi ei juleta migratsioonireeglite leevendamise eelnõu esitada, aga seda tehakse kohe pärast [valimisi]. Kas a)Tsahkna informatsioon selles debatis oli pädev? Kas selliseid vestlusi on koalitsioonipartneritega olnud? Ja b) kas valitsus plaanib migratsioonireeglite leevendamise eelnõu pärast Euroopa Parlamendi valimisi esitada? Ja c) milline selle sisu on? Ja teine asi, ma siiski paluksin teilt hinnangut. Te rääkisite ettevõtete konkurentsivõimest, aga see puna-Hiina personaalne riik, mida nüüd Reformierakonna juhtimisel hakatakse ehitama, et moodustada päringuteks kõigi eraisikute, kõigi inimeste pangakontode superbaas. Mis on teie seisukoht? Kas see langeb kokku Eesti 200 filosoofiaga personaalsest riigist kui suurandmete töötlemise keskkonnast?

Hakkaks tagumisest otsast peale. Jah, see on ka üks suur põhimõtteline vaidlus või otsustamise koht, mispidi laiemas plaanis edasi minna. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja sealsete andmevaldkonna inimeste vaade on see, et me juba ehitame seadet, mille nimi on andmejälgija. See juba toimib ja selle arendamisega võiks edasi minna. Küll aga on meil selle konstrueerimisel 180 kraadi vastupidine soov võrreldes sellega, mis toimub puna-Hiinas. Üks nägemus on see, et selle kasutamine peaks olema tegelikult kohustuslik kõikidele riigiasutustele. See loob võimaluse, et kõik inimesed, kelle andmeid on ühel või teisel kujul avalik sektor pärinud, saavad sellest selge ja arusaadava ülevaate koos põhjendustega. See on see, mis mulle personaalselt tundub õige ja ma arvan, et haakub ka Eesti 200 maailmavaatega. Igasuguste muude keeruliste tehnoloogiliste lahenduste konstrueerimine, mis annavad riigile parema kontrolli, loomulikult paneb häirekellad põlema. Samas teiselt poolt on nagu ikka küsimus mingisugustes siseturvalisuse küsimustes. Me ju tahame, et Eesti õiguskaitseorganitel oleks juurdepääs päris suurele hulgale informatsioonile, et nad saaksid teatud otsuseid teha. Ja ma veel kord markeerin, et tehnoloogiline võimekus, mis tekib, et inimeste tegevust seirata, muutub lähiaastatel suurusjärgu võrra. Kuhu me siin ennast asetame, see peab töö käigus selguma. (Urmas Reinsalu kommenteerib saalist.)

Aitäh!

Pean tunnistama, et ma ei tea täpselt, millisest avaldusest jutt käib. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on plaan ja väga konkreetne ettepanek, mida me oleme juba mõnda aega menetlenud. See on tööjõukvoodile muutuva osa loomine, juurdepanemine 0,1% majanduslanguse ajal ja 0,2% siis, kui majandus kasvab üle 3%. See tõepoolest on töös. Ja ma just siinsamas küsimustele vastates kurtsin, et minu arvates oleks võinud sellega juba ammu edasi minna, sest mingit sisulist ohtu see Eesti riigile ei kujuta. See on läbi räägitud ja mida kiiremini me selle rakendame, seda kiiremini toob see hõlpu maksutulude seisukohast.

Aitäh! Austatud minister! Digiturvalisus ja korralikud andmebaasid on muidugi head asjad, aga te ei vastanud mu küsimusele. Teie koalitsioonipartnerid on sisserändekvoodi puhul teinud 20 erandit. Põhimõtteliselt meil puuduvad igasugused piirangud ja ettevõtjad kasutavad seda ära just nimelt odava ja kvalifitseerimata tööjõu sissetoomiseks. See pärsib otseselt meie ettevõtete tehnoloogilist arengut, digitaliseerimist, automatiseerimist, robotiseerimist ja nii edasi. Kõik ülejäänud maailma maad toetavad oma majandust, panustavad sellesse, et just seda valdkonda, tehnilist ja tehnoloogilist arengut hoogustada. Ma küsin uuesti: mida meie valitsus on teinud, et meie ettevõtlust selles valdkonnas toetada? Ja kas kavatsetakse üldse midagi teha, et meie konkurentsivõime säiliks või kasvaks?

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh!

Jaa, kindlasti kavatsetakse. Me ikka ei saa päris hästi sellest seosest aru. Need inimesed, kelle ärimudel Eestis või kuskil mujal baseerub odaval tööjõul, võimalikult odaval tööjõul, need kindlasti ei hakka riigi toel äkki süvatehnoloogia ja innovatsiooniga tegelema. Nii see lihtsalt ei ole praktilises elus. Küll aga tõepoolest on Eestis sellised ettevõtted olemas, kes sellega tegelevad, ja neid me tõesti tahame toetada. Toon teile kolm näidet, millest siin täna juba juttu oli ja mis on rakendunud. 2024. aastal toetab riik ettevõtete teadus‑ ja arendustöötajate palgakulusid 6 miljoni euro ulatuses. Teadus‑ ja arendustöötajate eest makstud tulumaks tagastatakse ettevõtetele. See on just selleks – mitte ainult mina, vaid ka ametnikud, kes selle valdkonnaga tegelevad, oleme ettevõtetega suhelnud –, et võtta ettevõtetelt palgasurvet maha ja innustada neid rohkem palkama kõrgelt kvalifitseeritud teadustaustaga inimesi, et nad saaksid selles innovatsioonitsüklis edasi liikuda. See on üks konkreetne näide. Ja teine, sellest oli siin ka juttu, et meil oli natukene toimetamist sellega, et meede säiliks, aga õnnestus rahvusvahelise tuumauuringute organisatsiooniga liitumine. [See dokument] jõuab õige pea Riigikokku. Tõsi, selle liikmemaks kasvab märkimisväärselt, aga selle liitumise mõte on see, et tänu liikme staatusele on Eesti ettevõtetel võimalik osaleda nendes hangetes, mis CERN välja kuulutab. Need on ennekõike kõrgtehnoloogilised hanked. Täpselt sama asja teeme, värskendasime just oma suhteid Euroopa Kosmoseagentuuriga. Tõepoolest rõõmustav on tõdeda, et äsja tehti kokkuvõtteid ja Eesti ettevõtete tagastusprotsent on 1,37. Me saime 37% raha rohkem tagasi, kui me liikmemaksu makstes sinna panustame. Sellised sammud puudutavad konkreetselt innovatsiooni. Mis puudutab erandeid Eestisse sisserände puhul, siis ma pean tunnistama veel kord, et ma ei ole selle valdkonna spetsialist. Meede, mis kindlasti on töötanud, on IT‑töötajatele, start-up töötajatele kiirmenetlus viisade saamisel. Seal on ju terve hulk piiranguid ees, eks ole, millistel tingimustel ja millisest palgast alates, aga see on tõepoolest neid ettevõtteid toetanud. Selles valdkonnas käib kiire ja globaalne talendijaht ja kui Eesti suudab paindlikud viisatingimused välja pakkuda, siis, ma arvan, sellest on kasu.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma sain natuke aega tagasi väga kurja kirja. Teie olete infotehnoloogiaminister ja teatavasti teate, et Maa-ametis mindi üle sellisele uuele süsteemile, kus kodanikul on võimalik ise andmeid uuendada. Üks kodanik kirjutab, et näed, 1. aprillist pidi see asi jõustuma, aga praktiliselt mitte midagi teha ei saa, kogu aeg tulevad mingisugused error'id ette. Ja ta pika kirja lõpus küsib, kes on see idioot, kes sellise süsteemi laskis tööle panna ja vana süsteemi lõpetada. Praegu ei ole isegi käsitsi võimalik andmeid [muuta]. Nüüd tulevad suvepuhkused peale. Kuidas on see võimalik? Teie olete IT-minister ja süsteem ei toimi, kuigi seda on tegelikult lubatud. See pidi juba 1. aprillil tööle hakkama, aga kõik asjad seisavad.

Jah, kurb kuulda. Mõneti on see paratamatus, et mõned keerulised arendused rakendusfaasis tõrguvad. Loodetavasti see tehakse korda. Konkreetse kaasusega, ma pean tunnistama, ma ei ole kursis. Kindlasti infotehnoloogiaminister ei tegele Eestis kõikide riigiasutuste arendustega. Ma arvan, et pigem on see karjuvväike osa, millega mina kursis olen – ennekõike sellega, mida tehakse MKM-i valitsemisalas ehk Riigi Infosüsteemi Ametis. Maa-amet on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalas. Ma loodan, et nad saavad selle asja kiiresti korda, muudmoodi ma ei oska sellele vastata. Aeg-ajalt ikka juhtub, loodame, et see on mingi lihtne kaasus, mitte keeruline.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Selgituseks, et küsimuse esitamiseks on end registreerinud ka Mart Maastik ja Jaanus Karilaid, aga kasutades analoogiat arutelu võimatusega, kasutaksin sõnapaari "küsimise võimatus" küsija puudumise tõttu saalis. Sellega oleme selle faasi lõpetanud. Head kolleegid! Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Hea istungi juhataja! Austatud minister! Tõepoolest, nagu te mainisite oma vastustes, peamine probleem Eestis praegu on majanduse käekäik. Langeva majanduse peamine põhjus on valed otsused maksude osas: automaks, käibemaksu tõus ja nii edasi. See on pärssinud majanduse arengut ja tõepoolest sellest august on väga raske välja saada. Kuid kui rääkida teie vastutusvaldkonnast, siis lähimate aastate jooksul lisab näiteks tehisintellekt erinevate riikide majandustoodangule kümneid protsente. Euroopa Liit suuresti jääb sellest ilma. Euroopa Liit muutub maailma kontekstis provintsiks ja Eesti omakorda muutub Euroopa Liidu sees provintsiks. Kui me vaatame riigisektori investeeringuid tehisintellekti, siis me oleme Euroopa Liidu arvestuses kolmandal kohal altpoolt. See iseenesest leiab kajastuse ka meie e-riigi arengutes. Meie ametnike arv kasvab, meie teenuste kvaliteet pigem langeb. Olukorras, kus erasektor dirigeerib rutiinseid ülesandeid tehnoloogia [arendamiseks], meie võtame inimesi juurde. Teie mõtted iseenesest on ju väga õiged. Paraku me peame arvestama sellega, et valimised on toimunud juba pea poolteist aastat tagasi ja praegu on natuke liiga hilja alustada sellise pika plaani arutelusid. Teie erakonnakaaslane Igor Taro ütles eelmise nädala läbirääkimistel, et Eesti 200 hakkabki seda pikka plaani järjekordselt kirjutama. Tänases maailmas, kui sa ei tegutse piisavalt kiiresti, oled põhimõtteliselt konkurentsis kaotanud. Iga otsus tegelikult on parem, kui otsuse mittetegemine. Kui rääkida konkreetselt teie valdkonnast, siis neid otsuseid lihtsalt ei ole. Personaalse riigi idee on kahtlemata õige, aga samme, mis oleks seal tehtud, lihtsalt pole. Kui me võtame suvalise sektori, näiteks meditsiini, siis personaalne riik võiks seal päästa elusid. Iga aasta me saaksime päästa inimesi, kes saavad arstivisiidi kutse selle pärast, et nad on riskigrupis. Paraku ühtegi initsiatiivi selles valdkonnas ei ole tehtud. Pilootprojekt geenitestimises on tehtud oma kümmekond aastat tagasi. Selle tulemused on olemas, aga nende tulemuste baasil ei ole riik ühtegi teenust loonud. Või Eesti.ee: selle asemel, et proaktiivselt tuletada sulle meelde, mis sul tegemata on, näiteks, ma ei tea, lasteaiakoha valik, registris muudatuse tegemine, on see endiselt eelmise sajandi teenus. Kui mõelda, mis on sellise aeglase arengu põhjus, siis ilmselt jah, tõsi, nagu teiegi mainisite, mõistlikum on seda küsida Kaja Kallase käest, kes ei tunne väga elavat huvi … Ma võtaksin lisaaega ka.

Kolm minutit lisaks.

… kes ei tunne huvi selle vastu, mis toimub teie valdkonnas. Ta pigem räägib sellest, et meie e-riigi teenused muutuvad keerulisemaks ja kallimaks ja Eesti riik ei saa nende süsteemide ülalpidamisega hakkama. Aga see on vaid osaliselt Kaja Kallase probleem. Probleem on ka selles, et minister peaks ikkagi olema hea müügimees ja suutma enda visiooni ka valitsuses maha müüa. Kui te ei suuda seda, siis keegi teine ju seda teie eest teha ei saa. See ei käi nii, nagu Eesti 200 poliitika on viimastel aastatel käinud. Erakond ei ole ju idufirma, mis peab investoritele võimalikult kiiresti raha tagasi maksma. Kui erakond saab toetuse, kui tema maailmavaade saab toetuse, siis see ei tähenda seda, et ta peab selle eest mingit tööd tegema. Kui me räägime siin Nortali konsultatsioonidest, kui me vaatame seda, mis on platvormitöö direktiiviga juhtunud, siis see ei ole poliitika tegemise viis, mis teie usaldust valitsuskabinetis tõstab ja teie sõnale kaalu annab. Mu aeg saab küll otsa, aga kui veel platvormitöö direktiivist rääkida, siis see on valdkond, kus Eestis on tööl kümneid tuhandeid inimesi. Iga päevaga lisandub neid juurde. Ja teie sõnum ka siin saalis täna oli see, et igasugune maksustamine, igasuguste sotsiaalgarantiide andmine pidurdab selle sektori arengut. See on tõsi kahtlemata, aga kas tõepoolest teie arvates on mõistlik, et mingisugune abstraktne taksojuht on rooli taga 12 tundi päevas, puhkust tal ei ole, ravikindlustust tal ei ole, aga selle eest on sektori areng kiire? See ei ole asi, mida peame meie Riigikogus ja teie peate valitsuses enda inimeste jaoks tegema. Juhul, kui on soov alustada debatti, siis see debatt ei saa ju piirduda Eesti 200 tagatoaga. See peaks hõlmama vähemalt koalitsioonipartnereid, aga Riigikogus on ka opositsioon olemas. Nii et lühidalt: kui minister ei suuda enda visiooni valitsuses kehtestada, kui poliitika tegemise viis ei ole läbipaistev, siis keskfraktsiooni hinnangul võiks see minister tõepoolest, nagu te ka ise ütlesite, anda selle töö tegemise võimaluse järgmistele üritajatele. Võib-olla läheb paremaks, aga peaasi, et areng läheks kiiremaks. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit kokku.

Tiit Riisalo! Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa vaade on selline, et keskset vastutust meie riigi valitsuse kehva majandus- ja rahanduspoliitika ning sellest johtuva ebastabiilsuse eest kannab valitsus tervikuna, ennekõike peaminister. Seetõttu on esmane väljendada umbusaldust peaministrile ja valitsusele tervikuna. Aga loomulikult, sellest loogikast johtudes avaldame me umbusaldust ka kõigile Kallase valitsuse liikmetele, kes on kaasvastutavad selle poliitika eest. Tiit Riisalo tegi siin viite, et turismisektori täiendav maksustamine oli kehva – see, mis tehti käibemaksu tõusuga. Aga ma mäletan, mida Tiit Riisalo ütles, kui seda tehti. Ainukene kommentaar oli, et sa vestlesid Riia linnapeaga ja Riia linnapea naeris selle peale. See oli siis majandusministri reaktsioon: näed, lätlane, kes tegelikult on meie vahetu konkurent rahvusvahelises turismis, rõõmustab. Ja millised on reaalsed numbrid, kui me suumime seda [pilti]? Esimese kvartali majanduslangus Eestis – 2,4%, esimese kvartali majanduskasv Lätis – 0,9%. Loomulikult, seda mitte üksnes turismi käibemaksu, vaid ka rea teiste mõjude tulemusena. Keskne [põhjus] on ikkagi olnud valitsuse regulatiivsed otsused ja otsustamatus. See ongi minu meelest ametis oleva majandusministri põhivastutus, et nendes asjades, mida see valitsus ajab – see puudutab valitsuse majandusvaenulikkust, see puudutab maksupoliitikat, puudutab majanduse elavdamise [mitte]toetamist –, majandusminister ei ole valitsuses kuidagi meie majanduse ja meie ettevõtluse huvisid kaitsnud. Ainukene voorusevöö või kaitsekilp on olnud see visioonidokument, mis koostati, aga sellele andis ühelauselise ja ühemõttelise hinnangu ametis olev peaminister, kes ütles, et seda ei ole mõtet valitsuses arutada, see ei ole valitsuse poliitika osa. Majandusminister selgitas meile, et seda on võimalik realiseerida paralleelselt põranda all, nii-öelda revolutsioonilisel meetodil. Aga see on iseloomulik kogu selle valitsuse poliitikale. Ja seda rabedust ja prognoosimatust meie keskkonnas paraku tajuvad ka ettevõtjad. Tänast värsket infot kommenteerides majandusminister ütles, et see tervikuna nagu ei ole tema asi – see välisvahendite kasutamine. Sama ütles mulle ka rahandusminister, et välisvahendite kasutamine ei ole tema asi, valdkonnaministeeriumid kasutavad. Valdkonnaminister ütles, et see tervikuna ei ole tema asi. Milline on tänane olukord, kui me räägime meie majanduslangusest? Eelmisel aastal jäi planeerituga võrreldes välisvahendeid kasutamata 500 miljoni euro ulatuses. Kui see oleks kasutatud, oleks riigile laekunud maksutulu üle 100 miljoni euro. Jätan kõrvale veel selle kasu, mille oleks saanud majanduse elavnemisest. Sellel aastal on välisvahendite kasutamist planeeritud 1,755 miljardi euro ulatuses, esimese kvartali seisuga on sellest kasutatud 6%. Ma näen, et haridusminister naerab. Haridusministeerium ei ole suutnud isegi, kuigi meil on see eelarveperiood juba poole peal, ära kinnitada määrusi 42% haridusministeeriumi hallatavate Euroopa Liidu vahendite kohta aastail 2021–2027. Tervikuna see tähendab seda, et sajad miljonid eurod jäävad meie majandusse suunamata. Konkreetne näide on korterelamute renoveerimise programm, mis sellel aastal oleks võinud majanduses täiendavaid töökohti luua ja tekitada täiendavat maksutulu riigile ja ehitussektorit elavdada. Valitsus planeerib alles augustikuul selle meetme avada, mis tähendab, et sellel aastal mingit reaalset mõju majandusele ei tule. Üks küsimus puudutab tasusid ja koormisi meie tööstusele. Retoorikas on majandusministri dokument väga ilus, tegelikkus on selline, et kui kõneleda Eesti töösturitega, siis see ebastabiilsus, mis on tekitatud nii planeeritava plaanimajandusliku kliimaseadusega kui ka järsult kerkivate tasude, koormistega, maatulundusmaa maksu tõusuga – see kõik tegelikkuses, reaalsuses paraku, kogu lugupidamise juures, härra majandusminister, on karjuvas vastuolus teie visiooniga, ka nende ju suures osas sümpaatsete ideedega, mida te esitasite, mida võiks teha, kui, ma ei tea, Reformierakonda ei oleks valitsuses või mingid muud takistavad tegurid puuduksid. See on minu meelest meie majandusministri kõige suurem ja tõsisem probleem. Meil puudub riigi majanduspoliitika, mis leevendaks majanduslangust ja viiks Eesti majanduse tõusule. Majandust ei vii tõusule maksutõusud. Ettekujutus, et nüüd riik hakkab looma puna-Hiina stiilis andmebaasi, kuhu kõigi inimeste ja ettevõtete pangaandmed koondatakse kokku, ja selline personaalne riik võiks olla riigile täiendava tulu teenija, niisugune moodne lahendus – ma arvan, et see visioon ei vasta Eesti inimeste arusaamale vabadusest. Siin ei olegi vaja mingit lisapõhjendust, et kas see on ratsionaalne. Majandusminister ütles, et ta uurib, ta süveneb detailidesse, eraldi luuakse andmevalvur, kes hakkab jälitama ametnikke, kes tegelikult nendele inimeste pangakontodele peaksid ligi pääsema. Ma arvan, et see on vale ja tehnokraatlik mõtteviis, et üldse sellesse paradigmasse sisse minna. Isamaa selle ettepaneku lükkab jäigalt tagasi. Siin oli ka rida etteheiteid, mis puudutasid konkreetseid tegevusriske ning ärihuvide ja avalike otsuste põimumist. Ma arvan, et majandusminister ei andnud paraku praegu rahvaesindusele veenvaid selgitusi, nii nagu ta varem ei ole neid andud avalikkusele. Aga kokkuvõttes võib eeldada, et see umbusaldusavaldus, olenemata sellest, kas koalitsioon osaleb siin saalis või EI osale, absoluutset parlamendikoosseisu häälteenamust ei saa. Aga ma tahaksin tegelikult majandusministrile panna tõsiselt südamele, et teil on reaalajas vastutus meie majanduse eest. Üks asi on pikkade arengudokumentide koostamine, aga teine asi on praeguse majanduslanguse ajal praktiliste otsuste tegemine. Ja kui ei olda suuteline tegema positiivseid otsuseid, siis on mul üks lihtne soovitus, härra majandusminister. Olge selleks tõkendiks, püüdke olla selleks tõkendiks, mis takistab seda valitsust tegemast lollusi. Ja seadke Kallasele ultimaatum. Ta ainult kaugelt mõjub sellisena, otsekui te ei saaks tema tahte vastu minna. Ähvardage teda, et te lähete ametist ära, kui valitsus ei lõpeta majandusvaenulikku poliitikat. Kõik! Lühike ja selge sõnum! Küsimus ei ole praegu umbusaldamises või umbusaldamatuses, kuigi selle valitsuse poliitika ei vääri sekundikski usaldust. Küsimus on selles, et me peame põhimõtteliselt korrigeerima oma käitumist. See ei ole okei, mis suunas me liigume, see ei ole okei, mis suunas see valitsus on liikunud. Ja kogu selle loogika taustal, et ettevõtjad teie dokumenti armastavad ja kiidavad, on mul üks küsimus. Te olete ju rääkinud ettevõtjatega ja need sõnad ei kannata trükimusta, mida nad ütlevad valitsuse majanduspoliitika ja rahanduspoliitika kohta. Te teate suurepäraselt, nii nagu mina tean, teie teate …

Aitäh!

Siin ei ole mõtet ehitada fiktiivtegelikkust. Aitäh!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! (Martin Helme küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! No siin on meil nüüd kõige ehedam näide kõrges ametis olevast inimesest, kes pole mitte kunagi oma elus mitte ühegi oma sigaduse eest pidanud vastutama. Ükskõik, mis käki kokku keerad, ükskõik, mis pahandusega hakkama saad, ükskõik, mis kahju avalikkusele teed, irvitad näkku ja ütled: "Aga mis siis? Teie arvate, et see oli huvide konflikt, aga mina ei ole sellega nõus. Meil on eri arvamus. No ja siis? Elu läheb edasi." Ta on olnud kõrgetes ametites. Ta oli president Kersti Kaljulaidi sisepoliitikanõunik ja tegi seal sigadusi. Nüüd on ministriametisse saanud, teeb siin sigadusi, aga irvitab parlamendile ja avalikkusele näkku: "Aga mis siis?" Sest vastutama ei ole pidanud kunagi, karistada ei ole sigaduste eest saanud kunagi. Siis tekibki selline tunne, et ma võin teha, mida ma tahan, ma ei pea muretsema, et midagi läks valesti, näiteks kui ma palkasin lobisti. "Jäime vahele? Aga mis siis?! Mis te teete mulle? Lasete lahti või? Hahahaa! Jättis registreerimata lobistlikud kirjad? Inimlik eksitus! Mis siis? Mis te teete mulle? Lasete lahti või?!" Igatahes ei lase lahti peaminister, ei lase lahti ka parlament ehk koalitsioonisaadikud. Miks ei võiks siis sigatseda? Probleem ei ole ju selles, et Bolt tegi lobi. Ma ei seedi Bolti. Ma ei seedi neid puupäiseid väntajaid, keda meil nimetatakse üliõpilasteks. Kogu see majandusmudel on minu meelest püramiidskeem. Aga las nad teevad oma lobi! See on põhiseaduslik õigus oma ärihuvide eest seista, see on kõik normaalne. Normaalne ei ole see, et ministeerium, minister palkab lobisti maksumaksja raha eest, meie raha eest ministeeriumi seinte vahele seda lobi tegema. See ei ole normaalne! See ei ole eetiline! See ei tohiks olla ka seaduslik. Meile siin tehakse hookuspookust ja öeldakse, et juriidiliselt on kõik korrektne. Teeb tagantjärgi mingid deklaratsioonid ära ja näete, polegi probleemi! On ikka probleem! Võetakse tööle ühe konkreetse ettevõtte ja laiemalt ühe valdkonna lobist, kes maksumaksja raha eest hakkab tegema ministeeriumis avalikku poliitikat, hakkab võitlema seal Euroopa direktiividega. Esimest korda elus Eesti võitleb Euroopa direktiividega! Meie maksame selle kõik kinni, selle poliitika kujundamise. Siis mätsitakse kinni, et see inimene on olnud varem selle ettevõtte palgal, et ta on saanud sellelt ettevõttelt majanduslikku hüve ehk optsioone. Ärge tulge rääkima, et optsioonid ei maksa mitte midagi, on väärtusetud asjad! Kui nad oleks väärtusetud asjad, vabandust, siis miks neid jagatakse? Need ei ole nätsupaberid, mida teises klassis koguti. Kõike seda mätsitakse kinni. Ja kui jäädakse vahele, siis nahaalselt vaadatakse meile otsa ja öeldakse: "Aga mis siis? Tegime sigadust, no ja siis?! Mis te meile teha saate? Me oleme liberaalne režiim, keegi ei hakka meie külge!" Mis me nüüd arvame, et täna teeme selle umbusaldushääletuse siin ära ja läheb paremaks? Ei lähe paremaks. Karistamatuse tunne sai ju kinnitust. Võib veel rohkem sigatseda, võib veel vähem varjata seda, et sa sigatsed. Nii jäädakse riigist ilma.

Suur tänu! Koos sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Asume hääletust ette valmistama. Head kolleegid, umbusalduse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Riigikogu ei avaldanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole umbusaldust.