Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu (406 OE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 406. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsioon on suhkrumaksule välja pakkunud mitmeid alternatiive. Need ettepanekud on mõistlikumad ja Eesti inimestele vastuvõetavamad. Meie ettepanek on mitte karistada limonaadijoojaid, vaid toetada tervislikku eluviisi. Üks neist ettepanekutest on alandada kohaliku juur- ja puuvilja käibemaks 5%‑le. See ei paranda mitte ainult tervisekäitumist, vaid [ühtlasi] toetab ka Eesti tootjaid. Ma palun teie toetust! Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Teile on ka küsimusi. Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Aleksandr! Meie peaminister väidab kogu aeg, et riigieelarve on tühi. Palun ütle, mis on sinu ettepaneku katteallikas.

Keskfraktsioon on seda juba pakkunud: pankade erimaks, progressiivne tulumaks, bürokraatia vähendamine.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Minu arust on tegemist väga hea ettepanekuga ja ma kindlasti kavatsen seda toetada. Aga selguse mõttes ma küsin üle, millised puuviljad ja juurviljad on selle ettepanekuga kaetud.

Ainult kohalikud. Mõte on selles, et me samaaegselt toetame kohalikke tootjaid.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Tõepoolest, tegu on hästi mõistliku ja, ma ütleks, lausa vajaliku eelnõuga, mis kindlasti tooks palju kasu. Aga minu küsimus on selline. Kas ei peaks seda laiendama ka kõikidele teistele toidukaupadele? Alandatud käibemaks võiks ju olla mitte ainult juurviljadel ja puuviljadel, vaid kõikidel toidukaupadel.

Aitäh! Väga õige mõte. Keskfraktsioon on seda juba pakkunud, aga kahjuks ei leidnud see koalitsiooni toetust.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Marek Reinaasa. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 13. mail toimus rahanduskomisjonis eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu‑ ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5‑le protsendile" esimest lugemist ettevalmistav arutelu. Arutelu oli väga emotsionaalne, aga kahjuks lühike. Kõigepealt tutvustas Andrei Korobeinik selle eelnõu häid ja ainult häid külgi. Seejärel toimus Andrei Korobeiniku ja Jürgen Ligi vahel intellektuaalselt huvitav debatt, mis puudutas eelkõige maksustamise üldfilosoofilisi ja majanduse toimimise põhimõtteid. Nad jõudsid tegelikult lõpuks ka konsensusele, ühisele arvamusele, et vaesed inimesed ostavad vähem puu‑ ja juurvilju. Pärast seda toimus arutelu selle üle, et analoogne 5%‑line käibemaks on puu‑ ja juurviljadele Lätis ja Leedus. Andrei Korobeinik kiitis seda, et seal toimivat see hästi, aga komisjonis ei olnud väga selget teadmist, mis sellest Lätis saanud on. Meil jäi komisjonis küsimärk õhku rippuma. Kuna siin saalis on kindlasti palju huvilisi, siis teadmiseks – ma võtan praegu selle küsimärgi sealt õhust ära –, et Lätis on see 5%‑line käibemaks ära lõpetatud. Nad tahtsid selle tõsta tagasi 21% peale, aga ei jõutud kokkuleppele. Nii et tähtis teadmine: Lätis on puu‑ ja juurviljade käibemaks, kohalike puu‑ ja juurviljade käibemaks 12%. See on praegu uus informatsioon ka kõigile komisjoni liikmetele. Sellega debatt lõppes. Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. mail ehk [eile], see oli konsensuslik otsus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas, ka see oli konsensuslik otsus. Sellega arutelu selle eelnõu üle lõppes.

Suur tänu ülevaatliku ettekande eest! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Tõepoolest, ettekanne oli väga hea. Mõnikord tuleb komisjoni [ettekandjalt] kümnesekundiline ülevaade komisjonis toimunust ja siis maailmavaateline loeng, aga teie puhul oli see sisu palju tummisem.

Aitäh!

Ma küsiksin täpsustamise mõttes. Te ütlesite täiesti õigesti, et kõik komisjoni liikmed, nagu näiteks hea kolleeg Jürgen, seda eelnõu, ütleme, maailmavaateliselt ei toetanud. Kas te võiksite meenutada, mis olid põhjused, miks ei leidnud juurviljad ja puuviljad mõne komisjoniliikme poolehoidu?

See arutelu oli samuti tummine. Tema peamine väide oli see, et igasuguse käibemaksu alandamise korral või käibemaksuerisuste loomisel tuleb kindlasti vaadata ka eelarvet, tarbimist ja selle sotsiaal-majanduslikku mõju. Selles mõttes viskas ta kriitikanoole ka selle eelnõu pihta – neid mõjusid ei olnud selle eelnõuga kaasas. Ja noh, majanduse poole pealt oli tal suurepärane tähelepanek, et kapitalistlikus turumajanduslikus ühiskonnas määrab hinna siiski pakkumise ja nõudluse vahekord, mitte üks või teine maks, mis puu- ja juurviljale seatud on.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! On igati kiiduväärt, et teie, lugupeetud ettekandja, uurisite, kuidas see Läti-lugu lõppes. Aga minu küsimus on selline. Kas Lätis on teiste kaupade käibemaks suurem kui 12% ja me räägime sellest, et juur- ja puuviljade käibemaks on seal alandatud võrreldes tavamääraga? Või on 12% Lätis tavapärane maksumäär, mis [kehtib] kõikidele kaubaliikidele?

Lätis on niimoodi, et nende tavamäär, tavaline käibemaksumäär on 21%. Kui nad hakkasid puu- ja juurviljadele kehtestatud 5%‑lisest sooduskäibemaksumäärast loobuma, siis iseenesest nende põllumajandusministeerium ütles, et see 5% on väga tore, et see mõjus inimeste tervisele ning puu- ja eriti juurvilja tarbimisele kindlasti tohutult edendavalt. Samas, rahandusministeerium ütles, et see oli täiesti mõttetu asi, mis tehti, ja kaotatud on hulk raha. Ilmselt nad koalitsioonivalitsuses vaidluste käigus otsustasid, et tõstavad 5% pealt 12% peale, mitte 21% peale.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tõesti, Lätis oli see käibemaks vahepeal alandatud 5%-ni, et aidata koroonaajal kohalikke ettevõtjaid. Pärast koroonat seda tõsteti, aga see jäi ikkagi erimaksuks, sest seda tõsteti vaid 12%‑ni. Meil on see [22%]. Nad jätkuvalt soovivad toetada tervislikku eluviisi ja ka kohalikku ettevõtlust. Te oma ettekandes ütlesite, et Korobeiniku ja Ligi vahel oli väga huvitav filosoofiline arutelu.

Oli.

Tegelikult tahaks sellest kuulda lähemalt. Te ütlesite, et komisjonis jõuti järeldusele, et vaesemad inimesed ostavadki vähem puu- ja köögivilju. Sooviks kuulda, kas komisjonis arutati, mis on selle põhjuseks, ja kuidas tagada, et ka vähem kindlustatud inimesed tarbiksid rohkem tervislikke toiduaineid, sealhulgas puu- ja köögivilja.

Ma pean tunnistama, et võib-olla oleksin pidanud sellel teemal rohkem peatuma. Ma üldistasin seda pisut. Härra Korobeiniku suhtumine oli eelkõige selline, et vaesed ostavad puu- ja juurvilju vähem sellepärast, et nood on kallid. Härra Ligi teadmine vaeste inimeste ostukäitumisest oli selline, et vaesed inimesed maksavad puu- ja juurviljade pealt vähem käibemaksu. Kuidas see täpselt on, selle üle komisjon ei diskuteerinud. Ütleme, see oli see erisus, aga ma panin need nii-öelda üks ja üks kokku ja mulle tundus, et vähemalt selles suhtes jõudis see süvaintellektuaalne diskussioon nagu finišisse.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et te olete minuga nõus, et selle eelnõu vastuvõtmine tegelikult tugevdab Eesti kohalikku marjakasvatust, kohalikku juurviljakasvatust ja kohalikku puuviljakasvatust, mis ühtlasi tugevdab meie toidujulgeolekut, ja see omakorda tugevdab kogu riigi julgeolekut. Sellisele eelnõule vastu hääletades peate ilmselgelt olema vähemalt suure idanaabri käsilane, kui soovite meie toidujulgeolekut õõnestada. Täpselt sellise retoorikaga koalitsioon tavaliselt opositsiooni kostitab. Nüüd on teil võimalus vastata. Kuidas te saate õõnestada Eesti toidujulgeolekut? Meie isevarustatus kodumaiste puuviljade ja marjadega on ju otseselt julgeolekuküsimus.

Julgeolek on ülitähtis asi, selles ma olen teiega absoluutselt sada protsenti nõus, kuid selle konkreetse küsimuse arutelul komisjonis julgeolekuaspekte välja ei toodud. Ma arvan, et igasuguse loogika järgi võib teil õigus olla, aga ma kindlasti ei saa komisjoni esindajana öelda, et komisjon oleks sellisel arvamusel.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, hea kolleeg! Mul on selline tunne, et te ei saa päris hästi aru selle eelnõu olulisusest. Te olete aasta aega, natuke enam, koos reformi‑ ja sotsiaaldemokraatliku erakonnaga valitsenud Eesti riiki. Ega te Eesti riigile muud ei ole toonud kui ainult vaesust. Mis vaesusest ma räägin? Ma räägin loomulikult inimeste vaesusest: 350 000 inimest elab absoluutses ja suhtelises vaesuses. Te olete järjest makse tõstnud, sealhulgas käibemaksu. Me oleme käibemaksu poolest Euroopas esireas. Minu arust te võtate väga kergelt kogu seda asja ja mul on kahju, et te seda eelnõu ei toeta. Aga ikkagi, kui me võtame aluseks selle, et need inimesed, kes saavad vähem tulu, kulutavad vähem ja nende toidulaud ei ole nii rikkalik kui meil, Riigikogu liikmetel, siis kuidas peavad nad nende kõrgete maksude korral hakkama saama?

Lauri Laats, palun!

Tänan selle küsimuse eest. Nagu ma ütlesin, mina kirjeldan siin eelkõige seda diskussiooni, mis toimus komisjonis. Komisjonis räägiti sellest, et vähem kindlustatud inimesed saavad endale lubada vähem puu‑ ja juurvilju, meil ei olnud juttu sellest, kuidas nad hakkama saavad. Ma arvan, et see võib-olla ei olegi olnud selle komisjoni diskussiooni teema.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan ja küsin: mis on teie arvamus, isiklik arvamus, kuidas nad hakkama saavad?

Ma jätan selle arvamuse enda teada.

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Te rääkisite siin, et te ei arutanud toidujulgeoleku aspekti, mis on minu arust väga oluline aspekt. Aga kas teil ei tekkinud komisjonis mõtet küsida mõne teise komisjoni arvamust? See ei ole üldse mitte vähetähtis, et meie oma kodumaine toidutootmine säiliks, et [tagada] toidujulgeolek, rääkimata sellest, et meie inimesed suudaksid osta kvaliteetset kodumaist toodangut. Kas teile ei tulnud pähe, et küsiks mõne teise komisjoni hinnangut, mis puudutaks toidujulgeoleku aspekti? Meil on olemas riigikaitsekomisjon, maaelukomisjon, keskkonnakomisjon. Võib-olla oleks pidanud neilt arvamust küsima?

Rene Kokk, palun!

Ma väga loodan, et maaelukomisjon tegeleb Eesti toidujulgeolekuga igal oma istungil. Aga vaat seda küll rahanduskomisjoni istungil ei arutatud, et me peaksime kelleltki selle eelnõu kohta arvamust küsima. Miks oli see arutelu niivõrd lühike, aga samas emotsionaalselt rikas? Nii palju kui mina teadlik olen – komisjoni istungi ajal seda kommenteeriti –, on rahanduskomisjonis selliseid eelnõusid ka varem mitmeid kordi arutatud. Võib-olla siis, kui see arutelu toimus, küsiti arvamust ka kaitsekomisjonilt, põllumajanduskomisjonilt, võib-olla veel mõnelt komisjonilt, kelle valdkonnaga puu- ja juurviljade käibemaksu alandamisel 5%-ni võiks puutumus olla.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd ma avan läbirääkimised, aga enne täpsustan, et sõna võivad võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Ma näen, et keskfraktsioonist on kaks kõnesoovijat. Sellisel juhul ma palun Riigikogu kõnetooli keskfraktsiooni esindajana Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Hea kolleeg Keskerakonnast on toonud siia väga olulise eelnõu. Eelnõu, mis peaks leevendama väga paljude inimeste igapäevase toidulaua probleemi. See, et hinnad on Eestis [kõrged] ja toit kallis, on teada tõde. Me oleme jälginud tükk aega, kuidas hinnad on kasvanud. Inflatsioon on olnud [suur] ja elatustase on langenud. Viimase kahe aasta jooksul on hinnad tõusnud 40%. 40%! Ka viimased valitsuse otsused, mille eesotsas on Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200, ei ole leevendust pakkunud, vaid on inimeste vaesust veelgi süvendanud. Praegusel hetkel on Eestis umbes 350 000 inimest, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses. See eelnõu oleks neile toonud väikese leevenduse, et ka nende toidulaud oleks rikkalikum. Täna saime komisjoni esindaja käest siitsamast puldist teada[, et rahanduskomisjon selliseid asju ei aruta]. Marek Reinaas ütles minu küsimusele vastates selliselt: me ei arutanud komisjonis, kuidas inimesed sellises olukorras hakkama saavad, see ei ole rahanduskomisjoni ülesanne. Tule jumal appi! Kelle ülesanne see siis on? Kelle ülesanne on teha nii, et inimestel oleks Eestis parem elada? Mille jaoks me oleme siia kokku tulnud, kui me isegi komisjonides neid asju ei aruta? Meie esimene prioriteet peaks olema inimeste eest seismine, [seista selle eest, et] inimesed saaksid ennast paremini tunda, et nad saaksid endale parema toidulaua. Koalitsiooni esindaja ütleb siitsamast puldist, et me ei arutagi neid asju komisjonis, täitsa suva on meil, see ei ole komisjoni asi. Kelle asi see siis on, sõbrad? Järgmine kord, kui puldist sõna võtate, mõelge ka, mida te räägite. Me ei aruta küsimusi, kuidas inimesi aidata. Läheme siis laiali, 101 liiget! Palun väga, paneme uksed kinni, niikuinii abi ei ole. Õnneks on siin saalis ka neid Riigikogu liikmeid, kes loodetavasti usuvad, et me oleme siia valitud selleks, et inimesi aidata. Ja see eelnõu sellest räägibki! Keskerakonna eelnõu. Ma toon teile näiteid sellest, mis toimub ülejäänud Euroopas. Võtame Iirimaa – toiduainetele on kehtestatud käibemaks 0%. Malta – toiduainete käibemaks 0%. Luksemburg – 3%, Poola – 5%, Belgia – 6%, Sloveenia – 9,5%, Rootsi – 12%. Meil on toiduainete käibemaks 22%. Mõnuga [lisas] valitsus eelmisel aastal selleks aastaks 2% juurde. 22%! Ja me ütleme, et see on normaalne. Kuidagi on [nii, et] makse tõsta rahanduskomisjonis suudetakse, siis küll tullakse kokku ja mõeldakse, aga kui [tulla ettepanekuga makse] alandada, siis öeldakse: aga tegelikult see ei ole üldse rahanduskomisjoni asi. Päris huvitav suhtumine. Mul on kahju sellest, et kuigi koalitsioon võiks mõelda rahva peale ja teha õigeid otsuseid, on järjekordselt otsustatud seda väga head eelnõu mitte toetada. Meie puu- ja juurviljade käibemaks võiks olla 5%. See kindlasti aitaks inimesi. Kui me räägime maksukoormusest, siis tihtipeale peaminister tuleb ja ütleb, et meil on maksukoormusega kõik hästi: 33%. Ma sooviksin lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Meil on maksukoormusega kõik hästi. Meil on ta alla Euroopa keskmise: 33,3% millegagi, 33,4%. Mis viga on? Kõik on ju hästi! Aga miskipärast ta unustab rääkida ühest teisest numbrist – tarbimismaksudest. Tarbimismaksude poolest me oleme Euroopas esikohal, peaaegu. Kui Euroopa keskmine on 28%, siis Eestis on tarbimismaksude osakaal 42%. Keda see lööb? Loomulikult lööb see kõige vaesemaid inimesi, neid, kes kõige vähem teenivad. Need on need inimesed, kes on suhtelises ja absoluutses vaesuses. 350 000 inimest! Nemad maksavad kinni suurema osa tarbimismaksudest. Tõstame kütuseaktsiisi – kõige suurem ja otsesem mõju on nendele inimestele. Tõstame elektriaktsiisi – täpselt samamoodi, kannatavad needsamad 350 000 inimest, nemad kannatavad kõige rohkem. Tõstsime käibemaksu – jällegi kannatavad inimesed, kes saavad kõige vähem tulu. Nii et ei ole hea suhtumine praegusel valitsusel. Head kolleegid, mina kutsun üles kindlasti seda eelnõu toetama, võtma eeskuju teistest riikidest, kus erinevatele tootegruppidele on kehtestatud käibemaksuerisused. Neid näiteid, mis ma tõin Euroopa Liidu [riikide kohta], kus [toiduainete] käibemaks on madalam kui tavakaupade käibemaks, on kuhjaga. Palun toetada Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut. Aitäh!

Järgnevalt on ennast registreerinud Andrei Korobeinik, aga Lauri Laats juba sai võimaluse keskfraktsiooni nimel kõnega esineda. Nagu ma ütlesin, läbirääkimistel võivad sõna võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad, ja keskfraktsiooni esindaja on sõna saanud. (Andrei Korobeinik kohapealt: "Ma olen komisjoni esindaja.") Sellist märget, et te võite esineda komisjoni nimel, ma komisjoni protokollis kahjuks ei näe. Nii et kahjuks ma ei saa teid, Andrei Korobeinik, siia kutsuda, sellepärast et meie kodu- ja töökord seda ette ei näe. (Hääl saalist: "Ma olen rahanduskomisjoni liige ...") Ei, teil ei ole vastavat volitust. Väga kahju, Andrei Korobeinik, aga ma ei saa teid siia kutsuda. Aga, Jürgen Ligi, kui te tahate sõna võtta, siis mulle tundub, et praegu on see koht, kus ma pean teid kutsuma Riigikogu kõnetooli. Palun!

Ma kõigepealt vabandan kolleegide ees, et ma teie aega raiskan, aga sotsiaalabi korras selgitan Keskerakonnale – kuhu, ma saan aru, ei ole jäänud ühtegi saadikut, kes oleks kunagi pidanud ühtegi ausat poliitilist debatti –, mis rahanduskomisjonis toimus. See süüdistus, et kedagi ei huvita ja midagi ei arutata, on lihtsalt laim. Meil on väga pikkade aastate jooksul arutatud väga palju selliseid teemasid, nagu maksuerisuste sotsiaalne mõju. Lühikokkuvõte sellest, mida räägiti ja mida komisjoni ettekandja ainult põgusalt riivas, on see, et vaesust ei ole võimalik maksuvabastustega leevendada. Ei ole võimalik! Maksudega küll, aga mitte maksuvabastustega. Eelarve kulu ei ole põhiline, aga kui me makse vähendame, siis võimalus, et riik saab kedagi aidata, siiski väheneb. Vaesed maksavad väga vähe makse ja kui rääkida puu- ja köögivilja [käibemaksust], siis seda maksavad nad eriti vähe. Tegelikult püüavad päris vaesed poest maksustatud toodangut mitte osta, paljud neist kasvatavad seda ise, saavad abi ja nad ei ole maksumaksjad. Mis puudutab nõudmist ja pakkumist, siis tegelikult on see tüüpiline täiskonkurentsi kaup. Kaupmees võtab raha nii palju, kui saab, ja kui riik ei taha sealt vahelt maksu [võtta], siis tema kaotab, aga vaene ei võida. Ärme silmakirjatse! Need näited käibemaksueranditest riigiti – need erandid on kõik lobi tulemus. Need ei ole sotsiaal-majanduslikult läbi kaalutud asjad, need on olnud parteide huvid. Soome kohta: Soome rahandusminister, hilisem peaminister on mulle kirjeldanud, kuidas seal see oli ühe partei, teie omaga sarnase nimega partei suur valimislubadus. Kõik teised ohkisid ja kõik analüüsid näitasid, et see on rumal, väga kallis ja väga rumal, aga siiski lasti toiduainete käibemaks alla. Sotsiaalselt oleks olnud mõistlik [kasutada] hoopis teisi meetodeid inimeste toimetuleku loomiseks. Ma väga tahaks, et Keskerakond muutuks täisväärtuslikuks erakonnaks, kes ei raiu lihtsalt mingisuguseid valmis kirjutatud tekste, vaid osaleks väitluses, väide väite vastu, ja ei omistaks teistele hoolimatust ja nii edasi. Jälgige, mida räägitakse! Püüdke ehitada oma argumentatsioon sinna vastu. Muidu on lihtsalt piinlik, istute siin saalis üksi ja räägite iseendaga. Aitäh!

Suur tänu! Lauri Laats, ma saan aru, et on vastusõnavõtu soov, aga ma võtan enne Siim Pohlaku ja siis annan võimaluse vastusõnavõtuks. Siim Pohlak, palun! Ma saan aru, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Palun Riigikogu kõnetoolist.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Jürgen tahtis väitlust, tahtis väiteid. Tema kõneles sellest, kuidas rahanduskomisjonis kõiki kuulatakse, kõiki kaasatakse. Mina ikkagi ütleks oma kogemuse pealt, et rahanduskomisjonis viibimine on üpriski tõsine piin, seepärast et kui on mingid huvigruppide kuulamised, siis härra Ligi pooldab seisukohta, et need huvigrupid tuleks peale viieminutilist kaasamist ja kuulamist kiiresti uksest välja saata. Nii et kui siin kedagi silmakirjalikkuses süüdistada, siis võib-olla eelkõnelejat ennast. Aga räägime asjast ka. Toit moodustab Eesti leibkondade eelarvest kõige suurema osa. Kui arvestada, et Reformierakonna valitsuse eestvedamisel on Eestis tehtud sajandi suurim maksutõus ja maksuralli jätkub, siis alustuseks on toidukaupade, puu- ja juurviljade käibemaksu langetus hädavajalik. Enamiku toiduainete, sealhulgas köögiviljade ja puuviljade hinnad on viimaste aastatega kallinenud 50% või veel rohkem. Pankade andmete kohaselt on inimesed sunnitud igapäevaste kulude katmiseks kulutama oma sääste ja ka elanike laenukoormus on pankade andmeil kasvanud viimaste aastate suurimaks. Kaubandustöötajad ütlevad, et ka poevarguste hulk kasvab. Kõik see räägib tegelikult sellest, et Eesti inimestel on selles maksurallis keeruline toime tulla. Samas on Eesti üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Nagu me enne komisjoni ettekandja suu läbi kuulsime, siis ei ole see ka väga oluline teema, mida üldse arutama peaks. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab puu- ja juurviljade käibemaksu langetamist. Toetame kodumaist toidutootmist, toetame toidujulgeolekut ja toetame ettepanekut langetada puu- ja juurviljade käibemaks 5% peale. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole, aga meil on registreeritud üks sõnavõtt kohapealt, vastusõnavõtu soov. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kuna hea kolleeg Jürgen Ligi mainis oma sõnavõtus Keskerakonda, siis loomulikult peame sellele vastama. Esiteks, mis puudutab seda, kas rahanduskomisjon peab või ei pea neid küsimusi arutama, siis seda ütles eelmine esineja Marek Reinaas. Veel kord tsiteerin: me ei arutanud komisjonis, kuidas inimesed peavad hakkama saama, see ei ole rahanduskomisjoni ülesanne. Oma sõnavõtus ma mainisin, et õnneks on siin saalis ka neid saadikuid, kes mõtlevad [inimeste peale] ja püüavad arutada neid küsimusi, mis on inimestele olulised.

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Aga enne, kui me asume eelnõu lõpphääletuse juurde – eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud –, on siin käed püsti. Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Ma niimoodi eneseharimiseks küsiksin, mis paragrahvi alusel te väitsite, et komisjonipoolse kaasettekandja määramiseks peab olema märge protokollis. Ma huviga uurisin praegu seda kollast raamatut, mida, ma eeldan, te ikka oskate peast tsiteerida, ja ma ei suutnud seda leida. Võib-olla te siiski ei suuda seda peast tsiteerida?

Hea kolleeg! Tegu on Riigikogu väga pikaajalise tavaga. Reeglina on nii, et kui on kokku lepitud, et komisjoni esindaja osaleb läbirääkimistel, siis on ka komisjon seda küsimust arutanud. Ma saan aru, et siin istub ka rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Sellist küsimust ma vähemalt sellest konkreetsest protokollist mitte kusagilt ei leidnud. Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Tõepoolest on hästi kahetsusväärne, et kolleeg Jürgen Ligi tuli pulti ja raiskaski inimeste aega, kusjuures täiesti mõttetult. Aga minu küsimus on selline. Kui inimene läheb pulti ja selle asemel, et rääkida konkreetsest punktist, konkreetsest eelnõust või sellest, mis näiteks toimus komisjonis, hakkab patroneerival toonil rääkima ühele või teisele saadikule või ühele või teisele fraktsioonile, kuidas ta peab käituma või kuidas ta ei pea käituma, mida ta peab tegema või mida ta ei pea tegema, siis kas see ei ole see hetk, kus istungi juhataja peaks teda korrale kutsuma ja ütlema talle, et ta ei ole selleks pulti tulnud?

Aitäh, hea kolleeg! Kui tegu oleks komisjoni ettekandega, siis kindlasti oleks istungi juhatajal olnud põhjust sekkuda, aga tegu oli läbirääkimistega. Läbirääkimiste puhul, niikaua kuni püsitakse teemas – ja arutelu all oli valdavalt see ettepanek –, istungi juhataja ei sekku. Andrei Korobeinik, käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, nüüd ma sain targemaks, aga mitte piisavalt targaks, et mitte küsida jätkuküsimust. Ma olen olnud Riigikogus mitu koosseisu. See pikaaegne traditsioon, millele te viitasite – inimesed on tõepoolest komisjoni nimel sõna võtnud, aga tavaliselt pole komisjonid, vähemalt minu mälu järgi, seda protokolli kirja pannud. Isegi selles koosseisus, austatud Riigikogu esimees, on olnud selliseid juhtumeid, kus protokollis seda kirjas pole, aga inimene on ikkagi läinud ja komisjoni nimel kõne pidanud. Mul on küsimus. Ega teie keeldumine ei ole seotud sellega, et ma olen opositsiooni esindaja? Lihtsalt, viimasel ajal on trend, et muudatusettepanekuid pannakse gruppidesse kokku, keelatakse vaheaja võtmist ja üleüldse on selle parlamentaarse demokraatiaga, nagu on. Kas see on selle trendi osa või ma tõepoolest olen sellest ammusest traditsioonist kuidagi ilma jäänud?

Aitäh, hea kolleeg! Ma loodan, et ma eelnevalt [ütlesin] piisavalt selgelt: minu hinnangul peaks sellisel juhul, kui esinetakse komisjoni nimel, olema väga selge komisjoni volitus. Ka teised Riigikogu istungi juhatajad, mõlemad Riigikogu aseesimehed, on seda meelt. See on praktika ja tava, mida siin Riigikogus on järgitud. Annely Akkermann, teil on ka küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Mul on märkus. Jah, rahanduskomisjon määras juhtivmenetleja ja isegi ei arutanud seda, et võiks soovida volitada kedagi esindama komisjoni läbirääkimistel. Minul rahanduskomisjoni esimehena kindlasti ei ole volitust ka siin saalis volitada kedagi komisjoni esindajana läbirääkimistel osalema.

Aitäh! Ma ei saa küll seda jälle protseduuriliseks küsimuseks lugeda, aga see tõi meile olulist selgust juurde. Andrei Korobeinik, see on tõepoolest viimane kord. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta ja siis me asume lõpphääletuse juurde. Andrei Korobeinik.

Austatud istungi juhataja, kas viimane kord selleks korraks või te mulle enam üldse sõna ei anna järgmise kolme aasta jooksul? See on esimene küsimus.

Ei, vastus on …

Ja teine küsimus on: mis vormis see peab olema? Kas te tõepoolest eeldate, et komisjonis peab päevakorrapunkti arutelu juures toimuma arutelu selle üle, kes tohib ja kes ei tohi komisjoni nimel sõna võtta? Kas peab toimuma hääletus ja kas hääletus peab olema konsensuslik? Kas te saate palun avada seda vaadet enda sisemaailma?

Aitäh! Ma usun, et me võime seda filosoofilist vestlust siin veel väga pikalt pidada. Aga Annely Akkermanni mitteprotseduuriline küsimus andis, ma usun, piisava vastuse teie küsimusele, kes, kuidas ja mil moel saavad – lisaks sellele, mida ma olen teile eelnevalt vastanud – esindada komisjone läbirääkimistel. Ma rõhutan: see on komisjoni esindamine läbirääkimistel. Komisjoniga peavad need teemad olema ikkagi läbi räägitud ja siis on võimalik seda teha. Aitäh! Rohkem küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Me asume nüüd lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 12, vastu 2, erapooletuid 2. Eelnõu 406 on tagasi lükatud.