2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE) kolmas lugemine

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 kolmas lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere õhtust, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 kolmandaks lugemiseks ettevalmistamist käesoleva aasta 13., 14. ja 27. mai istungil. Tuletan meelde, et selle eelnõu sisu on 2024. aasta riigieelarve kogumahtu muutmata eelarve muutmine. Muudatused on vajalikud õpetajate palga alammäära tõstmiseks 1820 euroni. Selleks suunatakse riigieelarves kohalike omavalitsuste toetusfondi 9,27 miljonit eurot. Praegu on õpetajate palga alammäär 1803 eurot ja õpetajate palga alammäärale lisandub 20% suurune diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6% ehk 2184 euroni. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 9. maiks 17.15 Riigikogu fraktsioonidelt ja komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon ise koostöös ministeeriumidega koostas kolm muudatusettepanekut. Muudatuste selgitused on toodud ka ettepanekute juures loetelus. Annan nendest lühidalt ülevaate. Esimese muudatusettepanekuga suunatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest 44 839 558 eurot Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Selle summa puhul on tegemist 2020. aasta lisaeelarvega Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali eraldatud vahenditega, mis olid ette nähtud põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rahastamiseks. Meetme tegevused viidi ellu ja vahendite kasutamise tähtaeg on möödunud. Sellest tulenevalt osa vahenditest tagastatakse, mis võimaldab vähendada riigi laenukoormust, ning osa summast suunatakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali tagasi põllumajandusmaa kapitalirendi rahastamiseks. Ja see summa, mis MES‑i tagasi suunatakse, on 20 miljonit eurot. See suunatakse sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rakendamiseks. MES‑i hinnangul on kapitalirendi jätkuv pakkumine vajalik, sest aitab ettevõtjatel parandada kapitalile ligipääsu erinevates likviidsusprobleemides ja leevendada kriisiolukordadest põhjustatud majanduslikke tagajärgi, mis võivad avalduda tulevikus. Kapitalirent toimub müük-tagasirent-põhimõttel, mis annab ettevõtjale võimaluse käibevahendite puuduse või investeeringute teostamise soovi korral müüa sihtasutusele valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi, võttes selle sihtasutustelt taas rendilepingu alusel kasutusse. Seejuures on isikul kohustus maa tagasi osta. Raamatupidamislikult hakkab MES‑is olema finantsinvesteering ja maa ise jääb selle põllumajandusettevõtja põhivarana arvele. Tulenevalt eeltoodust lisatakse eelnõusse ka tekstiparagrahv, kuna 2024. aasta riigieelarve seaduse §‑st 1 ei selgu finantseerimistehingu otstarve. Seadust täiendatakse §‑ga 12, mille kohaselt on kavandatud 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks. Teine muudatusettepanek on koostatud Kaitseministeeriumi ettepaneku alusel, et lisada 2024. aasta riigieelarve seadusesse täiendav tekstiparagrahv, mis annab Kaitseministeeriumile ja tema valitsemisala asutustele loa vahendada kaitsealase koostöö sihtriikide kaitseotstarbelise varustuse soetusi. Lisatud paragrahvi alusel võivad Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisala asutused vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni poolt finantseeritava kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele. Euroopa Liidu ja Eesti jaoks on olulised kaitsealase koostöö riigid muu hulgas Moldova ja Ukraina. Euroopa Liit on otsustanud aidata Moldoval kaitseotstarbelisi vahendeid soetada. Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus täidab rolli Moldova relvajõudude varustamiseks Euroopa kaitserahastu rahaliste vahendite abil. Samuti on kaitseinvesteeringute keskus sõlminud koostööleppe Ukraina hankeagentuuriga, aitamaks vajadusel vahendada NATO ja Euroopa liitlaste ja partnerite finantsvahendite eest kaitseotstarbelise varustuse ja varade soetust Ukrainale. Kaitseinvesteeringute keskus võib käituda vahendajana ka teiste riikide jaoks vastavalt Eesti kaitsealase koostöö eesmärkidele. Kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta ja Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet sihtriikide varustuse hankimiseks ei kasutata. Riigieelarve seaduse täiendamise sätted esitatakse tulenevalt riigieelarve seaduse – see on baasseaduse – § 28 lõikest, mille kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses muu hulgas sätted, mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite korralduse või tingimustega. Kolmanda muudatusette… Ainult kuus rida veel. Kolmanda muudatusettepanekuga sätestatakse seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuna oluline on võimaldada seadusemuudatuse kiirem rakendamine õpetajate palkade osas. Nimelt hakkavad õpetajad suunduma suvisele puhkusele ja kõik omavalitsused ei ole veel palku aasta algusest korrigeerinud. Nad saaksid seda teha enne puhkust ja selle võrra saaksid õpetajate puhkusetasud olla suuremad. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda täna, kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. See on minu poolt kõik.

Hea ettekandja, suur tänu! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Annely, nagu alati, sinu poolt asjatundlik ja põhjalik ettekanne. Selle eest siiras tunnustus. Minu küsimus puudutab seda teatavat põhimõtteliselt irooniat, millega sa osundasid sellele, et tuleb kiirkorras see seadus vastu võtta, [kuna saabub suvepuhkus ja et see seadus saaks jõustuda järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist]. Aasta, eelarveaasta algas jaanuari alul. Tõsi on see, et oli väga suur poleemika, õpetajate streik, ja siis leiti jaanuaris lahendused. Miks me oleme selles olukorras? Tegelikult ju ei ole kiire mitte selle seaduse menetlemisega, vaid sisuliselt pool eelarveaastat [on juba läbi, eelarveaasta] on juba keskel. Mu küsimus on lihtsalt sulle kui vanale finantsistile hinnata nii-öelda juhtimiskogemusega inimesena, kes selle korralageduse eest tegelikult vastutab.

Ma ei ütleks, et siin on eriline korralagedus. Vastupidi, seaduseelnõu on menetletud parimate tavade kohaselt, mis Riigikogus on: muudatuste esitamise tähtajad, muudatusettepanekute koostamised, komisjonile tutvustamised, järelemõtlemiseks aja andmine. Ja need on kõik toimunud väga eeskujulikus tempos.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Esiti küsimust ei olnudki, aga see vastus tõstatas küsimuse. Suure osa selliseid suure mõjuga eelnõusid olete menetlenud just vastupidiselt sellele, mida te siin esile tõite, et hea menetlusnormide järgimine ja kõik see. Ja nüüd nende inimeste, õpetajate puhul, kes on väga olulised riigi alustalad, te olete otsustanud pikalt, rahulikult ja kõiki menetlusnorme järgides toimetada. Võib-olla selgitate neid tagamaid. Kuidas te neid otsuseid teete, et millal järgida menetlusnorme ja millal mitte?

Ma arvan, et kui see eelnõu menetlusse tuli, siis kohalikud omavalitsused ikkagi võisid õpetajate palka selle võrra juba tõsta, keegi neil ei keelanud. Ma saan aru, et enamus omavalitsusi seda ongi teinud. Ja paljudes omavalitsustes on õpetajate palk juba mõnda aega kõrgem kui see, mille nimel õpetajad streikisid. Aga nüüd saab sellele siis punkt pandud. Kohustus õpetajate palga tõstmiseks on 17 eurot kuus. Siin on nüüd küsimus, kas omavalitsuse usaldus valitsuse vastu või soov vastu tulla õpetajatele. Ühesõnaga, jõustumine Riigi Teatajas väljakuulutamisele järgnevast päevast paneb kohustuse kohalikule omavalitsusele, et need, kes seda veel ei ole teinud, peavad õpetajate palka tõstma.

Aitäh! Annely, sinu vastus tõukas mind ka järgmisele küsimusele, [kuna sa viitasid], et enamus omavalitsusi on seda teinud. Järelikult eksisteerib ka mingi vähemus. Kas sa täpsustad, milline sinu käsutuses olev informatsioon on? Kas, ma ei tea, mõõta proportsiooni järgi, arvuliselt, või kuidas? Millele tugineb sinu informatsioon selle kohta, et enamus on teinud? Järelikult ma siis püstitan selle vastuväite või eitusliku järelduse, et vähemus ei ole teinud. Kas see siis tähendab tegelikult seda, et kuna seaduse jõustumisest tekib kohustus, siis hulgal õpetajatel seetõttu, et me venitame seda eelnõu kilpkonnana, on olnud väiksem palk?

Urmas Reinsalu, palun!

Me ei ole eelnõu venitanud kilpkonnana, vaid menetlenud seda meie tempos. Õpetajal ei ole kindlasti väiksem palk, vaid õpetaja palk korrigeeritakse aasta algusega hiljemalt juunikuus, kui seadus jõustub, nendes omavalitsustes, kus see veel ei ole tehtud. Õpetajate palk selle võrra väiksemaks ei jää. Küll võib olla tekkinud mõnel õpetajal mõnes omavalitsuses viivitus.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Annely! Taas sinu vastusest tõukuvalt mõtlesin, et kasutan küsimust repliigiks. Sa justkui retooriliselt küsisid, et ei tea, milline see usaldus omavalitsustes on valitsuse vastu. Ma võin lihtsalt repliigi korras öelda, et mitte ainult omavalitsustes, vaid ka ettevõtjate hulgas ja üldse suure hulga Eesti inimeste hulgas ei ole usaldus praegu istuva valitsuse suhtes kuigi suur.

Mõni usaldab, mõni ei usalda – mis ma oskan kosta?

Hea ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli, ma eeldan, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Tanel Kiige. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel, et lõpuks oleme jõudnud selle riigieelarve muudatusteni, mis aitavad saada see mitme ministeeriumi koos leitud circa 9 miljonit eurot õigesse kohta. Teatavasti see palgaraha vaidlus siin aasta alguses oli päris tõsine ja lõpuks see otsus mitme ministeeriumi poolt leida vajalikke lisavahendid aitas ka õpetajate streigi viimaks lõpetada. Reaalsus on muidugi see, et tänane eelnõu on igati positiivne, igati mõistlik, ma usun, et selle lugemisel ei teki probleeme. Õpetajad seda lisaraha kindlasti väärivad. Aga tõsi on ka see, et see on ainult väike piisk meres ehk realistlikult see, et õpetajate keskmine palk tõuseb arvestuslikult 2184 euroni, alammäär 1820‑ni, on teatavasti märkimisväärselt vähem, kui haridustöötajad taotlesid, ja veelgi enam – vähem, kui pikemas vaates on õpetajate, haridustöötajate ootus. Võtmeküsimus ongi, mis lähiaastatel edasi saab, sest lahendamist ootavad haridusmaastiku väga tõsised ja suured murekohad. Need on seotud nii inimeste kui ka raha puudusega. Mõlemad mured on kroonilised. Sotsiaaldemokraadid peavad väga oluliseks, et haridustöötajate, riigi ja kohalike omavalitsuste vahel laiapõhjaliste läbirääkimiste käigus jõutaks vajalike kokkulepeteni ja sõlmitaks kollektiivleping, mis näeb ette järjepideva palgatõusu ning läbimõeldud karjäärimudeli, mille kavandit, sellist esmast ideed, on tegelikult ju avalikkusele juba tutvustatud. Samuti vajavad lahendamist tõsised probleemid, mis puudutavad õpetajate ülekoormust ja järelkasvu tagamist. Aga aus on tunnistada, et riigi rahaline seis ei ole paraku praegu kiita. Rahalist seisu on räsinud nii järjestikused kriisid, valitsuste kuluotsused kui ka üle kahe aasta kestnud majanduslangus. Ja meil tuleb nentida, et haridustöötajate õigustatud palgatõusuootusi on võimalik reaalselt täita ainult siis, kui me suudame parandada riigieelarve seisu ka tulusid suurendades. Põhjamaist heaoluühiskonda ei ole võimalik ehitada Venemaa või Ladina-Ameerika maksusüsteemiga. Ja see illusioon on tänaseks üheselt ja lõplikult kokku kukkunud. Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab riigikaitsemaksu ja pikemas plaanis astmelise tulumaksu kehtestamist, suurendades just nimelt jõukamate maksukoormust, mis on igati euroopalik ja põhjamaine lähenemine. Eesti vajab õiglast maksureformi, et tagada toimiv jätkusuutlik haridussüsteem ning pakkuda inimestele solidaarset tervishoidu, turvalist elukeskkonda kogu Eestis. Meie, sotsiaaldemokraadid, oleme selleks aruteluks valmis. Täpselt nagu olime enne Riigikogu valimisi, oleme valmis selleks nii enne kui ka pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõik, kes vaatavad meid praegu või vaatavad seda hiljem! Ma olen juba mitu korda siin puldis rääkinud, et iseenesest on positiivne, et midagi meie õpetajad nüüd ikkagi oma palgale lisaks saavad. Pool aastat on möödas, nüüd me siis klaarime vanu arveid ja lisame 17 eurot bruto palga alammäärale. Mulle meeldib, kui seletuses seisab selline lause, et õpetajate palga alammäärale lisandub 20%-line diferentseerimise osa, seega kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6% ehk 2184 euroni. Selle diferentseerimise osaga on alati hästi lõbus lugu, iseenesest see absoluutselt ei tähenda, et see raha jõuab konkreetselt iga õpetajani. Ehk teisisõnu, kui me räägime sellest, et palga alammäära tõstetakse 17 euro võrra, siis see tähendab, et iga õpetaja selle piisa ka saab. Aga diferentseerimise fond on selline huvitav loom, kus omavalitsused saavad raha, edastavad selle koolijuhtidele ja koolijuhid siis ise otsustavad, kes midagi juurde saab, kes mitte. Ehk teisisõnu, ma arvan, et tegelikult on palju õpetajaid, kes seda diferentseerimisraha või diferentseerimise osa kunagi ei näe. Mine räägi neile sellest, et mingi keskmine on 6,6% või 2184 eurot. Ei ole! Enamuse jaoks on ikkagi 1820 eurot. Ja probleem ei ole ainult selles, et me siin pool aastat tegelesime selle teemaga ja nüüd need õpetajad, kelle puhul omavalitsused ei saanud endale lubada riigi eest riigi ülesandeid täita ja ei maksnud nendele õpetajatele juba varem seda raha, ma arvan, et paljud neist õpetajatest on kaotanud isegi lootuse, et nad seda raha kunagi näevad. Nüüd vähemalt see lootus on olemas ja loodetavasti kas või natuke see usaldus taastub, vaatamata sellele, et summa on loomulikult naeruväärne. Millest me räägime?! Nagu ma ütlesin, probleem ei ole ainult selles. Probleem on selles, et me pidevalt räägime, et meil on totaalne õpetajate defitsiit. Meil ei ole piisavalt palju õpetajaid, järelkasv on nigel ja meil ei ole plaani, kuidas seda muuta. Me kõik saame aru, et selleks on vaja tõsta õpetajaameti prestiiži, selleks on vaja maksta õpetajatele korralikku palka, tekitada sellised töötingimused, et õpetaja tahaks koolis, lasteaias, kutsekoolis ja nii edasi tööd teha. Aga mitte midagi sellist kahjuks me ei näe. Me oleme siin mitu korda haridusminister Kristina Kallase käest küsinud konkreetset vastust, mis on valitsuse ja eelkõige Haridus‑ ja Teadusministeeriumi plaan, kuidas selle probleemiga edasi tegeleda. Ei ole olemas seda plaani. Jah, kõik saavad aru, et probleem on suur, probleem on terav, sellega tuleb tegeleda – aga kuidas sellega tegeleda? Kahjuks haridusminister vastata ei suuda. See oli üks põhipõhjustest, miks me üldse hakkasime talle siin saalis umbusaldust avaldama. See ei läinud läbi, aga küsimused jäid õhku. Palun kolm minutit juurde.

Palun!

Ühest küljest sa võid kasutada seda olukorda, et sul on 60 või isegi rohkem häält siin saalis ja tänu sellele sa saad oma tööd ministrina jätkata, aga see iseenesest probleemi ei lahenda. Need probleemid kuhjuvad. Me teame, et isegi praegu käivad läbirääkimised koolijuhtide ja koolipidajate, õpetajaid esindavate organisatsioonidega. Kohalike omavalitsustega käisid, sest kohalikud omavalitsused astusid juba nendest läbirääkimistest välja, kuna ütlesid, et see on täiesti lootusetu. Aga need läbirääkimised, kuidas seda olukorda parandada, kuidas tõsta õpetajate palkasid, kuidas tekitada needsamad töötingimused, karjäärimudel, mingisugune kollektiivne leping tulevikus, mis puudutab eelkõige õpetajate palkasid – jällegi, plaanid olid väga suured, see oli suur lubadus, mille [andis] haridusminister selleks, et streiki ära lõpetada aasta alguses. Õpetajad olid nii kenad, et nad nõustusid sellega ja nõustusid sellega, et nende palga alammäär kasvab 17 euro võrra bruto, mis ei kõlanud väga uhkelt ausalt öeldes. Aga nad lootsid, et vähemalt needsamad läbirääkimised toovad midagi juurde. Praegu paistab, et ei too mitte midagi juurde. Linnade ja valdade liit juba astus, nagu ma ütlesin, nendest läbirääkimistest välja, ütles, et seal ei ole millestki rääkida. Jälle on sama skeem, riik tahab oma ülesannete täitmise asemel veeretada vastutust kohalikele omavalitsustele, mis on loomulikult täiesti kohatu. Ja nüüd me seisame jälle silmitsi olukorraga, kus meid võib näiteks sügisel oodata järgmine streik, sellepärast et õpetajad ei ole saanud mitte midagi sellist, mille nimel nad peaksid jätkama kuulekalt ja vaikselt. Kuhu jäid need suured lubadused, mis jagati aasta alguses selleks, et seda streiki ära lõpetada? Tahaks väga loota, et ikkagi valitsus, eelkõige Haridus‑ ja Teadusministeerium, teeb mingisugused järeldused kas või sellestsamast eelnõust. Ei ole see eelnõu see, mida tegelikult meie õpetajad ootavad. Nad ikka ootavad paremaid töötingimusi, korralikku palka, karjäärimudelit, neidsamu kollektiivlepinguid. Ja see on see, millega valitsus peab välja tulema, mitte eelnõuga, mis tagantjärgi, pool aastat hiljem annab palga alammäärale juurde 17 eurot bruto. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa toetab selle eelnõu lõpphääletusel vastuvõtmist, sest vastupidine oleks õpetajatele veel kehvem olukord. Kuid loomulikult me ei ole rahul sellega, ka selle 17 euro menetlemise stiiliga. Alul tahtis ju valitsus haridusministri isikus võtta selle vastu hoopis riigieelarve seaduse väliselt. Ma pidin isiklikult kirjutama peaministrile kirja, kus ma juhtisin tähelepanu sellele seadusrikkumisele, ja siis asuti seaduseelnõu juurde. Nüüd on selgunud see, mida ka rahanduskomisjoni esimees ei eitanud, et seetõttu ei ole osas omavalitsustes selle aja jooksul õpetajatele täiendavat raha välja makstud. See on loomulikult kahetsusväärne. Nüüd teine asi, meie muudatusettepanekud, mis me eelnõu kohta esitasime ja mis kahjuks koalitsiooni otsusel toetust ei leidnud. Esimene oli, et tagada tegelikult selline õpetajate palga tõus, nagu oli miinimumkompromissi ettepanek haridustöötajate liidul. See hääletati maha. Loomulikult me näitasime ära veenva katteallika. Me panime ette 0,5% SKT‑st valitsemiskulusid vähendada. Praegune valitsus, nii nagu ajakirjanduses esitatud andmed [näitavad], kavatseb kusagil 0,25% valitsemiskulusid vähendada – eeldatavasti, me numbreid ei ole näinud. See ambitsioon kindlasti on ebapiisav. Me esitasime selle ettepaneku katteallikana näiteks korralise riigieelarve menetlemisel jätta ära keskkonnaasutuste puidust hoone ehitamine. Katteallikas oli seal ligikaudu 30 miljonit eurot, nagu lähtus sellest broneeritud maksumusest. Tegelikult selgub, et see maksumus oli 55 miljonit eurot, nagu hange näitas. Mis me teeme siis? Albert Speeri arhitektuurilise ambitsiooniga puidust hoonet praegu, [ajal], kus meil on majanduslikult väga keerukas olukord! Täiesti irrelevantne käitumisjoonis, prioriteetide tajumatus valitsuse poolt paraku. Küsisin ka peaministrilt konkreetselt selle kohta, mis puudutab selgelt kohatuid või praktiliselt mõistetamatuid kulutusi raskes rahanduslikus olukorras. Näited. Pool miljonit eurot peaministrile endale alluvast Riigikantseleist radikaalseks innovatsiooniks tippametnikele, eesmärgiga kujundada mindset'i. 15 miljonit eurot roheoskuste programmile haridusministeeriumi valitsemisalas. 65 000 eurot Kliimaministeeriumi juhendmaterjalide väljatöötamiseks uputuste puhuks. Juhendmaterjale peaks ametnikud välja töötama, nii nagu oli ka kommentaarides toodud. 2 miljonit eurot e‑residentsuse turundusele – kus? – Hispaanias. 1,3 miljonit eurot ettevõtluse sihtasutuse innovatsiooni turundusteenus. Ja siin on veel rida asju. Peaminister ei suutnud, ei osanud vastata. Ma küsisin, kas valitsus tegeleb sellega – ei. Mingisugust reaalset [tegevust] paraku selle poole aasta jooksul, nagu nähtub ka nendest tegevustest, prioritiseerimist kulude osas ei ole aset leidnud. Nendest kuludest, mida tuleks ära jätta praegu, ülevaadet ei ole. Aga samas nende kuludega, mida tuleks tegelikkuses teha majanduskeskkonna nimel, ollakse paraku väga tagasihoidlikud. Tänane ajaleht tõi meile uudise, et selle aasta algusest oleks pidanud avanema kortermajade renoveerimise programm aastase projektimahuga 160 miljonit eurot. Palju sest möödas on, pool aastat on möödas, see ei ole avanenud. Aga mis see tegelikkuses tähendab? See tähendab tegelikkuses töökohti inimestele, mis jäävad ära, see tähendab reaalmajandust suurendavat võimekust. Peaminister kõneleb, et 1,9 miljardit on planeeritud eelarves investeeringuteks. Mis on tegelikkus? Euroopa Liidu vahenditest 2021–2027 maikuu keskpaiga seisuga on kasutusse võetud 4,1%. Armas taevas! 2021, 2022, 2023 – pool aega on läbi juba. 1. juulil saab pool aega sellest seitsmeaastasest [perioodist] läbi ja me oleme suutnud 4,1% maikuu keskpaiga seisuga kasutusele võtta. Ilmselgelt täiesti aktsepteerimatu juhtimiskäekiri kogu lugupidamise juures. Nii et üldkokkuvõttes on selge, et see infooperatsioon, mida pikaajalise läbirääkimisena haridusminister nägi ette, kaasates omavalitsused, haridustöötajate liidu, eksperdid, see tundub olevat kinni jooksnud, omavalitsused on laua tagant lahkunud, haridustöötajad on esitanud paralleelselt oma järgmise aasta palgaläbirääkimiste positsiooni. Tegelikkuses valitsusel ei ole käsitlust järgmise aasta puhul, mida õpetajate palkadega teha. Ma tuletan meelde: peita valet suurema valega on kõige suurem viga. 2023. aasta valimiste eel lubati ju tegelikult rahamägesid. Kes meil siin oli? Eesti 200 on ennast likvideerinud siin hetkel saalist, aga lubati 3000 eurot 2024. aastast õpetajatele. Mait, mäletad? 3000, Õpetajate Lehes, silm ka ei pilkunud. Ja siis öeldi, et 2%, see on piisav, 2023. aastal, kui eelarve esitati, ilusti reklaamiti veel, et näete, täitsime lubaduse. Ja mis öeldi meile aasta alul? Öeldi, et me lahendame kõik küsimused ja veel kapaga peale 2025. aastal. No ootame. Aga paraku see senine, ma ütleksin, mitte juhtimis‑, vaid juhitamatussegadus ei anna veenvat kindlust sellele, et need lubadused ei osutu veel suuremaks valeks, et 2024. aasta sügisel peita ära veel suurema valega 2023. aasta sügise valed, mis omakorda pidid ära peitma 2023. aasta valimiste eel tehtud valed. Meil on moodustunud mis asi? Valitsuse poliitika õpetajate suhtes kui valede matrjoška. Matrjoška! Ridamisi ehitatakse üles. Ja mingil hetkel läheb see pauguga lõhki. Ja kes kahjuks selle all kannatavad? Selle konfliktsuse all kannatavad Eesti inimesed, kannatab loomulikult meie hariduspere täiendava stressiga, kogu ühiskond, lapsevanemad, lapsed, nii nagu oli näha ju tööseisakust jaanuarikuus, mis vältas suures plaanis üheksa päeva. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Mart Helme. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Selle eelnõu kohta võib öelda, et see eelnõu on üks ilmekas näide sellest kaosest, mis valitseb Eesti Vabariigi rahanduses ja Eesti Vabariigi majandamises selle seltskonna juhtimisel, kes on kolm aastat meile rääkinud, et riigieelarve on vaja korda teha ja nemad on ainsad, kes kvalifitseeruvad seda riigieelarvet korda tegema. Me näeme, et kordategemisest on asi muidugi valgusaastate kaugusel. See peegeldub ühelt poolt selles, nagu õnnetul kombel rahandusministriks sattunud Mart Võrklaev on öelnud, et raha läheb igale poole. Ja tõepoolest, ühelt poolt me näeme, et raha paisatakse igale poole. Küll meil läheb Keeniasse raha mingi IT-arenduse tegemiseks ja küll meil läheb kuskile veel kolmandasse maailma, et õpetada seal, mingisuguseid IT-koolitusi läbi viia ja nii edasi. Asjad, mis absoluutselt ei ole vajalikud Eesti õpetajale või Eesti päästjale või Eesti maapiirkondade elanikule [olukorras], kus järjekordselt valitsuse vale majanduspoliitika ja energiapoliitika, energeetikapoliitika tulemusena järjest küll saeveskid, küll kauplused, küll muud ettevõtted kinni lähevad. Neid absoluutselt ei aita see, et kusagil Keenias või Talibani võimu all olevas Afganistanis arendatakse IT-oskusi. Neid see ei päästa. Teiselt poolt ei leita meil mitte kuidagi raha, et inimväärselt selles olukorras, kus meil on juba kolm aastat majandus langenud, langenud ja langenud, ja inflatsioon tõusnud, tõusnud ja tõusnud, meie inimeste majanduslik toimetulek oleks tagatud. Siis pakutakse meile välja selline õnnetu eelnõukene ja pannakse sisuliselt ka opositsioon fakti ette, et aga mis teil üle jääb, te ju peate seda toetama. Te ju ei taha saada propagandistide poolt pitserit otsaette, et te ei toetanudki, näe, õpetajate palgaraha tõstmise võimalust. Teie ei aita Eesti õpetajaid, teie ei aita Eesti inimesi, te olete küüniliselt vastu – kuna te olete opositsioonis – sellele, et näpuotsaga antakse mingisugust leevendust, mis, noh, praktilises elus ennast tunda ei anna. See on küüniline, aga see teiselt poolt, nagu ma alustasin, iseloomustab seda kaost, mis Kaja Kallase juhtimisel Eestit on tabanud. See on totaalne kaos. Ja loomulikult koalitsiooni esindajad tulevad siia. Siiski õnnetul kombel veel mitte õigele teele asunud sotsiaaldemokraatide esindaja räägib, kuidas nemad toetavad, sotsiaaldemokraadid toetavad – pateetiliselt, veendunult, nii nagu politikaanikesed ikka. Aga tegelikult meie ei toeta. Me oleme sunnitud toetama, meie opositsioonis oleme sunnitud toetama, aga ei toeta niisugust silmamoondust, niisugust kaosest välja manatud peenraha jagamist inimestele, kes väärivad palju enamat. See ongi minu sõnavõtu mõte. Lõpetage see kaose manamine siin riigis. Kui te ei saa hakkama, siis kutsuge opositsioonist uuteks koalitsioonipartneriteks inimesed, kes saavad hakkama. Eelkõneleja väga veenvalt ja ilusti numbritega näitas ära, kust oleks võimalik raha võtta. Aga te ei võta sealt. Raha läheb ikka igale poole, nagu rahandusminister tema perekonnanime [tähenduse] poolest põhja läheb niikuinii, ja teie rahandus läheb ka põhja. Ma ei soovi lisaaega, lugupeetud eesistuja. Ja lõpetan sellega, et see on kaose eelnõu, millega te panete opositsiooni fakti ette, et te peate seda toetama. Parem ikka kui paljas vesi, eks ole. Parem ikka kui paljas vesi. Kuidas vares seda õlut [pruulis]? Kaks odratera pani vaadi vee peale ja ütles, et parem ikka kui paljas vesi. Vaat see on see eelnõu: parem ikka kui paljas vesi, aga tegelikult on see endiselt paljas vesi.

Aitäh! Vasturepliik, Tanel Kiik, palun! Palun mikrofon Tanel Kiigele!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud saalis viibijad! Igaks juhuks rõhutan üle, et minu sõnavõtt tegelikult just see oli, et antud eelnõu on väike samm õiges suunas. Kasutasin täpsemalt võrdlust, et see on väike piisk meres. Faktiliselt loomulikult on vaja astuda järgmised sammud. Sotsiaaldemokraadid on selleks valmis. Me oleme välja pakkunud, mis on meie lahendused, on see riigikaitsemaks, astmeline tulumaks. Ootan huviga ka teiste Riigikogu erakondade lahendusi. Tõepoolest, kui me tahame õpetajatele tagada ja pakkuda seda lubatud palgatõusu – on see 120% keskmisest palgast või veel rohkem, mis on mõne erakonna valimisplatvormis –, siis see eeldab ka riigi tulude poole ülevaatamist, kui me just ei taha minna kärpima selliseid valdkondi, mida kärpida ei tohi: tervishoid, sotsiaalvaldkond, pensionid. Need on kõik kohad, mis vajavad samuti lisaraha. Nii et ma palun, et austatud kolleeg, kui ta räägib, et me tegelikult ei toeta, aga justkui toetame – et ta kuulaks, mida öeldakse. Ja minu sõnum just nimelt see oli, et praegune eelnõu on samm õiges suunas, aga väga väike samm. Tuleb astuda ka järgmised sammud. Ootan huviga EKRE päris lahendusi, mitte ainult retoorikat. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu 389 kohta on laekunud kolm muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt juhtivkomisjoni seisukohaga arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt juhtivkomisjoni seisukohaga arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Aitäh teile! Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 389 lõpphääletus. Ja kus sa muudmoodi saad, kui kolmas lugemine on käes? See lõpphääletus tuleb läbi viia, nii et alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 67 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Eelnõu 389 on seadusena vastu võetud.