Riigi investeeringud ja kaitsekulud

Läheme järgmise küsija juurde, kes on Aleksandr Tšaplõgin, ja küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te räägite siin pidevalt ligi 2 miljardist eurost, mida riik kavatseb sel aastal investeerida. See peaks teie sõnul aitama kaasa majanduskasvule. Selgitage palun täpsemalt, kui palju ja kuhu te kavatsete investeerida ning millist mõju protsentides nendelt investeeringutelt oodatakse.

Oleks ma teadnud, et peab võtma kaasa terve nimekirja, riigieelarve, mille te ise 2023. aasta detsembris vastu võtsite … Seal on kirjas investeeringud, see, kuhu 1,9 miljardit eurot investeeringuid läheb. Mälu järgi ma võin öelda, et riigikaitseinvesteeringud on muidugi väga suured, siis on meil taristuehitusse suured investeeringud, energiatõhususse ja ‑võrkudesse on ka suured investeeringud. Ma nüüd lihtsalt peast meenutan, aga riigieelarves on kõik need asjad kirjas. Meil ei ole praegu riigieelarve arutelu, vaid me hakkame arutama – teie siin ka – negatiivset lisaeelarvet. See tähendab seda, et 2024. aastal, kuna meie majanduse olukord on olnud kehvem, me peame tegema keset eelarveaastat negatiivse lisaeelarve. Me peame kulusid kokku tõmbama, mitte kulutama nii palju, kui me oleme planeerinud, selleks et eelarvepositsiooni 175 miljoni euro ulatuses parandada, et eelarve puudujääk mahuks 3,3% sisse. Aga investeeringuid, jah, me oleme läbi aastate palju teinud ja hetkel on need tõesti rekordsuured. Need tulevad Eesti majandusse tagasi, need annavad ettevõtjatele tööd. Hea meel on tõdeda, et majanduses hakkavad näitajad paremaks minema. Meil on positiivsed näitajad, mis puudutavad inimeste palgatõusu. Meil on positiivsed näitajad, mis puudutavad euribori ehk laenuintresse, mis on allapoole tulemas. Meil on väga positiivsed näitajad, mis puudutavad energiat ehk nii kütust kui ka elektrit. Nende hinnad on sama madalal, kui need olid kaks või kaks ja pool aastat tagasi. Ja see kõik aitab meie majandusel toimida, see kõik aitab tegelikult ettevõtjatel ajutiste raskustega toime tulla. Mida me veel omalt poolt teeme, et ettevõtjaid toetada? Me aitame neil leida uusi turge, avada uksi uutele turgudele, et investeeringud ei oleks nii tihedalt seotud ainult Põhjamaade majandusega, sest kui kõik munad on ühes korvis ja sel ühel turul läheb halvasti, nagu praegu Põhjamaade majandusel ja eelkõige Rootsi, Soome kinnisvaraturul läheb, siis on sellel kohe efekt ka meie majandusele, meie puidusektorile. Selleks, et see efekt ei oleks nii suur, peab olema erinevaid partnereid, ja neid me aitame [leida].

Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Riigi investeeringud oli määratud minu küsimuse [üheks] teemaks, teine teema on kaitsekulud. Ma küsin siis teise küsimuse. Te väidate, et maksutõusud, kulutuste kärped ja muud ebapopulaarsed otsused on seotud kaitsekulutuste kasvuga. Kindral Herem aga teatas, et tegelikult on sõjalised kulutused sel aastal kasvanud vaid 200 miljoni euro võrra, samas kui eelarve defitsiit ulatub 1,2 miljardini. Nii et süüdi pole mitte sõda, vaid valitsuse ebakompetentsus. Kes teist valetab? Ütelge palun.

Aitäh! Kõigepealt pean meelde tuletama, et siis, kui minust sai peaminister, sain ma päranduseks eelarve, kus oli ette nähtud 10% eelarve puudujääki. Reaalsuses tuli küll 5,5%, kuid siiski oli see puudujäägiga eelarve, mille me päranduseks saime. Te ütlesite, et vaid 200 miljonit. Teie jaoks on see vaid 200 miljonit, aga meie jaoks, kes me eelarvega päriselt tegeleme, on see üsna suur summa. Kaitsekulu on sellel aastal 1,33 miljardit eurot ja aastatel 2024–2027 on 5,6 miljardit eurot. Jah, riigi kulutused on kasvanud 4% SKT‑st ja suures plaanis võib selle 4% jagada neljaks: 1% on täiendav sotsiaaltoetuste tõus – seal on pensionitõus, ka peretoetused, mida te olete kõik toetanud; teine 1% on tervishoiuga seotud kulud; kolmas on riigikaitsekulud, mida on 1% juurde tulnud; ja neljas 1% on intressikulu, puhtalt intressikulu selle lünga täitmiseks, mida me katame laenuga. Kui me suudame vähendada riigi kulusid, siis me suudame automaatselt vähendada ka seda intressiprotsenti ja olukord läheb paremaks. Need on siis investeeringud. 2022. aasta algusest on sõjalisse kaitsesse pandud juurde 450 miljonit eurot aastas. Need on need numbrid. Riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro, nii et selles mõttes on need summad siiski suuremad. Need on summad, mida me eelarves näeme, mis me oleme riigi eelarvestrateegias ette näinud ja mida me riigikaitsesse paneme. Paraku peame panema veel. Siinkohal ma tahan veel kord rõhutada, et praegu käivad Euroopa Parlamendi [valimiste] debatid ja ma kuulsin, et kõikide erakondade esindajad ütlevad, et riigikaitsesse peaks panema veelgi rohkem – 5%, 10% –, aga ei ütle selle võrrandi teist poolt ehk seda, kust see raha kokkuvõttes ikkagi võetakse. Seda peab tegema ainult valitsus, opositsioon saab rääkida mida iganes.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.