Olukord riigis

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Küsimus on olukorra kohta riigis. Ma tõesti loodan, et te teate, mis olukord riigis on, hoolimata sellest, et te olete siin nii vähe kohal viibinud. Isegi teie koalitsioonikaaslased, valitsuse liikmed ei suutnud teid pikalt tabada, et arutada riigieelarvet ja sellega seonduvalt mõtestada Eesti inimeste elu ja hakkamasaamist järgmisel aastal riigieelarve valguses. No ma saan aru, et te käisite ja käite jätkuvalt otsimas seda välismaa onu – ma vähemalt loodan, et käisite –, kelle käest eelarvesse raha juurde saada, sest teie valitsuse ajal on riigi kulutused olnud meeletud. Valitsemiskulud üha tõusevad, raha voolab kõiksuguste abipakettide näol riigist välja ja maksumaksjal ja ettevõtjatel on hing juba üsna kinni. Te viite jäärapäiselt ellu ka oma ideoloogilist rohepööret, mis viimsegi raha ettevõtjate taskust ära võtab. Tõsi küll, vähesed, teile lähedal seisvad ettevõtted ja suurärimehed, eriti muidugi energeetikud, kosuvad jõudsalt meie kõigi arvel. See on tõesti tõsi. Aga ülejäänud, nagu te olete juba öelnud, peavadki suurte ideede nimel kas [äri] lõpetama või vaatama, kuidas teisiti ellu jääda. Te võite ju öelda, et me pole kunagi elanud paremini kui nüüd – jäägu see teie arvamuseks –, kuid inimeste igapäevamured tuleviku pärast aina kasvavad ja lahendusi teil neile pakkuda ei ole. Aga ega see teid vist eriti ei morjenda ega huvita ka, sest teie eesmärk on välismaa onude abiga maanduda kusagile pehmele, kõrgele kohale. Vaadaku siis Eesti rahvas ise, kuidas ellu jääb. Aga kõige suurem mure, mida rahva hulgas ringi käies ja rahvaga rääkides [olen kuulnud], on see, kas sõda tuleb, tegelikult enam mitte kas, vaid millal. Eesti on ette valmistamata, meil ei ole eriti vahendeid, millega vastu panna, kui idanaaber otsustab meid sõjaliselt rünnata, ja ta teeb seda. Seda näitas ka ülbe piiripoide eemaldamine, mida omakorda, näpp suus, vaatas pealt meie olematu piirivalve – selle ärakaotamisel on Reformierakonna ja kõigi nende teiste suurerakondade rasvased näpujäljed, kes on 30 aasta jooksul suurema osa ajast võimul olnud. Ja nüüd ma küsin otse, mis on teie plaan, kui Venemaa peaks ründama Eestit, no ütleme, näiteks augustis, mis statistiliselt on sõdade algamise aeg. Mis saab Eestist, mis saab Eesti rahvast, kuhu varjuda, mida teha, kuhu minna, kuidas hakkama saada?

Teie aeg!

Teie kindlasti siia ei jää, sest teil on põhjus Eestimaa tolm kiirelt jalgadelt pühkida. Teie peate jooksma elu eest, aga mida teil eestlastele pakkuda on?

Seda õelust, mis teie seest tuleb, on küll raske millegi muuga võrrelda. Ärge hirmutage Eesti inimesi niimoodi. Minu meelest see ei ole kuidagi kohane. Teil oli nii palju igasuguseid väiteid seal. Mina olen olnud kogu aeg Eestis. Jah, meil on koalitsioonipartnerid olnud eemal. Ja muideks, me tegime COVID‑i ajal eelarvet täiesti telefoni teel ja arvuti vahendusel, ka see on võimalik. Ärge muretsege valitsuse pärast. Meie saime lisaeelarve otsused eile tehtud. Me arutasime need põhjalikult läbi, kaalusime neid põhjalikult, kuna tegemist on raskete otsustega, aga Eesti jaoks oluliste otsustega – loomulikult see aeg tulebki võtta. Mina erinevalt teist ei usu, et raha tuleb välismaa onu käest. Mina tean, et raha tuleb maksumaksja taskust, ja see on see raha, mis valitsusel on kasutada kõikide nende asjade jaoks, mida me teeme. Tasuta tervishoid, tasuta haridus, tasuta kõrgharidus, kõik teenused, sisejulgeolek – kõik see maksab raha ja see raha tuleb maksumaksja taskust. Tõesti, me paneme riigikaitsesse 3% sisemajanduse kogutoodangust, isegi natuke rohkem, 3,2% SKT‑st, sellepärast et see on [vajalik] julgeolekuolukorras, kus me hetkel oleme. Me teeme seda selle jaoks, et just nimelt see sõda siia ei jõuaks. Meil on meie enda kaitse, meil on meie liitlaste väed, siin kohapeal on nii Ameerika, Prantsuse kui ka Suurbritannia sõdurid. Me rajame harjutusväljasid selleks, et saaks valmistuda ja et meil ei läheks neid asju vaja. Te ütlesite, et oma inimestele enam justkui midagi ei ole. Jah, me oleme poliitiliselt öelnud, et 0,25% SKT‑st võiks minna Ukrainale sõjalise abina, aga see tähendab, et 99,75% SKT‑st jääb endiselt Eesti inimestele. Kui teised Euroopa riigid või liitlased, kes on praegu Ukraina selja taga, teeksid sama ja annaksid vähemalt 0,25% ulatuses sõjalist abi Ukrainale, siis see tähendaks, et Ukraina saaks selle sõja võita. Ja kui Ukraina sõja võidab, ei pea keegi muretsema, kes on järgmine, sellepärast et Venemaa on saanud vastu nina. Me peame muretsema siis, kui sõja võidab Venemaa.

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Rahateemal jätkame. Lugesite ette, mis kõik vajab raha, aga me teame, et ei saa valmistuda sõjaks, Eesti kaitsmiseks, teha rohepööret ja ehitada Rail Balticut samal ajal. Ajal, kui te igapäevaselt ju halate, et raha ei ole. Rail Balticu teema käis siit juba korra läbi. Me kuulsime reibast tõdemust, et Rail Baltic on väga hea projekt. Aga tegelikult ei ole. Näiteks Priit Humal on kirjutanud väga põhjapaneva artikli, kus ta ütleb, et praegu on viimane võimalus tunnistada Euroopa Liidule, et me ei suuda Rail Balticut ehitada, õigemini selle ehitamise kohustust täita. Rail Balticu eelarve ületab Euroopa Liidu rahalised võimalused. Lisaks on selle maksumus, mis algse prognoosi järgi oli 2,4 miljardit eurot, kasvanud 30,7 miljardile. Ka seda algset peeti juba liiga kalliks, aga Siim Kallas surus selle projekti Euroopas läbi. Seda nimetati tookord raha koju toomise projektiks ehk välismaa onu projektiks, selleks ilustati tasuvusanalüüse ja loodeti, et saab Euroopa Liidu raha eest teatud ettevõtteid nuumata. Rahvale presenteeriti seda kui midagi eriliselt head ja ilusat. Tegelikkuses me aga teame, et tasuvusanalüüse tehakse selleks, et need garanteeriks, et me ei võta endale üle jõu käivaid kohustusi. Nüüdseks on kõigile selge, et kellegi Rail Balticuga seotud unistused tähendavad äärmiselt negatiivset mõju nii Eesti majandusele, konkurentsi‑ kui ka kaitsevõimele. Vähesed muuseas teavad, et Siim Kallase algatusel ei loodud Eestile mitte rahalaeva, vaid võeti Eestile hoopis kohustus ehitada Rail Baltic valmis aastaks 2030, ükskõik kui kalliks see ka ei läheks. Ehk välismaa onult tõesti selleks raha ei tule. Ühel hetkel on see järjekordselt üle jõu käiv koorem meie maksumaksja õlgadel. Ja isegi kui maksustada lisaks autodele, kinnisvarale, hingamisele ja söömisele ka habemed, kiilaspead, ahjud, tapeedid ja peeglid, nagu ajaloost teada on, ei jõua me seda ikkagi ära finantseerida. Mis plaan teil sellega on? Äkki peaks nüüd ikkagi Euroopa Liidus oma mõjuvõimu – te väidate, et teil on väga suur mõjuvõim seal …

Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh!

… kasutama selleks, et selgitada neile, et see projekt tuleks tegelikult peatada.

Aitäh! Nii nagu ma enne ka väitsin ja vastasin, Rail Balticu ehitamine on ka julgeolekuküsimus, praegu rohkem kui kunagi varem. Varasemalt hinnati seda projekti ainult põhja-lõuna ühenduse poolest: inimesed saavad siis liikuda, meil on Euroopaga ühendus ja saavad liikuda kaubad. Tänaseks on aga selge, et see on ka militaarse mobiilsuse lahendus selle jaoks, et ka abi saaks Rail Balticu teel meieni jõuda. Jah, 80% Rail Balticu rahastusest tuleb Euroopa Liidu vahenditest ja see läheb tõepoolest Eesti ettevõtjate töösse. Taristuehitajad saavad märkimisväärselt tööd, sellega seoses saavad tööd ka kõikvõimalikud lisateenused. See [raha] tuleb Eesti majandusse tagasi. Nüüd, meil on olnud Läti ja Leedu peaministriga kohtumised, kus me oleme Rail Balticut arutanud. Tähtis on see, et Läti ehitab Rail Balticut mõlemas suunas: nii põhja suunas, meie poole kui ka lõuna suunas, Leedu poole. Ja tähtis on see, et me eelarvetesse ära mahume. Hea uudis on see, et me oleme teinud erinevaid hankeid ja tõepoolest suur osa Rail Balticu trassist läheb ehitusse juba sellel aastal. Hea uudis on ka see, et hangetes on läinud paljud asjad odavamaks, kui me alguses arvasime. Kuna ehitusturul on keerulised ajad, siis on ka hinnad tulnud alla, mis on positiivne. Mina küsin vastu, miks te tahate, et meil oleks raudtee ainult ida suunal. Me näeme, et ida suunast ei tule mitte midagi head. Meie partnerid on põhjas, lõunas ja läänes. Raudteeühendust Euroopaga ei ole meil vaja mitte ainult kaupade vedamiseks, mitte ainult inimeste liikumiseks, vaid seda on vaja ka meie julgeoleku tagamiseks, sest tegemist on ka militaarse mobiilsuse projektiga. Kui vaadata, kuidas abi saab meieni jõuda, siis raudtee on just raskete masinate jaoks ülioluline. Nii et Rail Balticu rajamisega me läheme edasi. Täna on selle nurgakivi panek, need asjad on graafikus ja liiguvad edasi.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas! Kolleeg Moonika Helmele te ütlesite, et kuidas on temas nii palju õelust. Aga teie juhitud valitsus, teie enda valitsus [on teinud] otsuseid, millega te olete viinud Eesti inimesed vaesusesse. Te olete kehtestanud üksikisikutele üha uusi ja üha karmimaid makse. Te eelistate teise riigi kodanikke oma riigi kodanikele, teete teistele soodustusi, aga oma kodanikke vaid maksustate. Te ei seisa Eesti inimeste eest, te vaenate neid, te teete neile terrorit, [näiteks] tegite vaktsiinidega. Ise ajate samas Venemaaga äri, täpsemalt öeldes oma abikaasa kaudu, teie investeerite. Te teete ainult halba. Tulen nüüd tagasi selle juurde, kuidas te märkisite, justkui Moonika Helmes on nii palju õelust. Kas kõike seda halba, mida te olete Eesti inimestele teinud, nimetate teie siis tõesti headuseks?

Okei, te tõesti konkureerite omavahel, et kumb on õelam. Kui teid kuulata, [siis tundub, et] praegu vist teie juhite selles võitluses. Nii palju kurjust ühte-kahte minutisse ära mahutada – selle ees muidugi müts maha. Mina olen andnud vande siin Riigikogu ees, et tõotan jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale ja teenida eesti rahvast. Ja seda me teeme. Me teeme väga palju otsuseid selle jaoks, et Eestis oleks elu parem. Jah, me kanname valitsemisvastutust väga keerulisel ajal, olukorras, kus üks kriis on ajanud teist taga, olukorras, kus me oleme teie valitsuselt saanud päranduseks eelarve, kus oli ette nähtud 10%‑line puudujääk. Tuli küll 5,5%, kuid see on siiski meeletu eelarve puudujääk, mille me päranduseks saime. Seda ma olen [püüdnud] algusest peale raskete kärbete ja kokkuhoiukohtadega paremasse korda saada. Ja tõepoolest, see ei aita, kui [ainult] kärpeid teha, vaid tuleb teha ka maksumuudatusi, küsida inimestelt suuremat panust olukorras, kus me peame investeerima julgeolekusse rohkem, kui me oleme seda kunagi varem teinud. Me investeerime julgeolekusse 3,2% SKT‑st, tõepoolest [parandame] õhukaitset ja soetame kõiki selliseid asju, mida on vaja.

(Saalis räägitakse.) Hetkel sekkun. Head kolleegid! Me oleme vaikimisi kokku leppinud selles, et ilma juhataja loata pildistamine on lubatud, välja arvatud juhul, kui keegi Riigikogu liikmetest teeb tõepoolest sellekohase märkuse, et ta ei soovi, et pildistataks. Sellisel juhul me oleme nõus erandi tegema. See on meie üldine põhimõtteline kokkulepe. Kui teie soov on, et ei pildistataks, siis ma annan ühele kolleegile selle üle, et on tõesti palve infotunni jooksul mitte pildistada. (Saalis räägitakse.) Üks hetk! Peaminister, te võite hetke istuda. Palun mikrofon Helle-Moonika Helmele!

Aitäh, hea eesistuja! Ma kuulasin väga tähelepanelikult, mida proua peaminister rääkis, ja ma ei vaata kogu aeg selja taha, aga kui korraks vaatasin, siis nägin, et sealt ülevalt üks tütarlaps filmis juba väga pikalt suunaga siia alla. Vot seesama tütarlaps, kes seal üleval on, filmis [ja kaamera oli suunatud] alla Kert Kingo laua peale. Kuna ta on ka praegu seal üleval, siis ma esitan sõna otseses mõttes nõude, et see, mida ta filmis, ei tohi mitte kusagil mitte kunagi avalikuks saada, ükskõik mida ta filmis, ükskõik mida ta sinna peale sai.

Head kolleegid! Kordan veel kord seda põhimõtet. Tõepoolest, kui me loeme normi, siis [me näeme, et] üldnorm on see, et filmida ja pildistada lubatakse juhataja loal, aga me oleme ikkagi vaikides kokku leppinud tavas, et me peame olema valmis selleks, et meid pildistatakse ja filmitakse. Siin käib väga palju külalisi, kelle jaoks oleks arusaamatu, kui me oleks äkki loonud mingi barjääri, et siin pildistada või filmida ei tohi. Aga veel kord, kui ikkagi Riigikogu liige seda tõesti soovib mis iganes põhjusel, siis mina juhatajana olen valmis seda palvet täitma, et mingi perioodi jooksul ei filmita ega ka pildistata. Lepime kokku, mul on palve kolleegile üleval, et need tehtud fotod ei jõuaks sotsiaalmeediasse ega avalikku inforuumi. Aga nüüd, head kolleegid, kui peaminister lubab, siis ma loen selle küsimuse käsitluse lõpetatuks. Peaksime minema järgmise küsimuse juurde, mis on Helir-Valdor Seederilt, aga Helir-Valdor Seeder siiralt vabandab, et ettenägematute asjaolude tõttu ei ole tal kahjuks võimalik praegu saalis viibida ja seda küsimust esitada.