Riigirahanduse otsused

Tänane viies küsimus on rahandusminister Mart Võrklaevale, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teema on riigi rahanduse otsused. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma vaatasin eile ETV‑st Euroopa Parlamendi [valimiste] esinumbrite debatti ja jäi kõrva, kuidas Urmas Paet õiendas mitmel korral ajakirjanikega, et miks mainitakse Kaja Kallase nime, miks räägitakse Reformierakonnast, peaks ikka jääma Euroopa teemade juurde. Küsin teie käest, miks valitsus ja koalitsioon ei ole Reformierakonna esinumbriga nõus ja seob väga aktiivselt Euroopa valimisi siseriiklike teemadega. Näiteks olen ma kuulnud, et teie erakonna sees on praegu kehtestatud korralik parteidistsipliin. Mitte ühegi vastuolulise riikliku teemaga ei tohi tegeleda enne, kui Euroopa Parlamendi valimised on möödas. Riigikogu valimiste eel tegite täpselt nii Nursipalu [harjutusvälja] laiendamisega, kui erakond otsustas Kaitseministeeriumi asemel, et see teema lükatakse aega pärast valimisi. Nüüd te venitate automaksuga, et see jumala eest ei jõuaks Riigikogu saali teisele lugemisele enne 9. juunit. Negatiivse lisaeelarve vastuvõtmine on veninud mitu kuud. Kas see pole silmakirjalik käitumine, et te püüate kõik ebapopulaarsed otsused alles pärast europarlamendi valimisi vastu võtta?

Aitäh! Nüüd oli siin küll hunnik valeväiteid, mis tuleb ümber lükata. Mul on vastu küsimus, kas see ei ole silmakirjalik, et te üritate meile omistada asju, mida me ei ole teinud, selle nimel, et paista valimiste [ajal] paremad välja. Alustame lisaeelarvest. Lisaeelarvet on valitsus arutanud kolm nädalat. See on negatiivne lisaeelarve erinevalt varasematest, kus on kõigile heldelt raha jagatud. Teatavasti on Isamaa üks esimesi, kes kokkuhoiust räägib, aga tegusid ei ole, küll aga on ka esimene igale poole raha külvama, ja seda suhteliselt vastutustundetult. Negatiivse lisaeelarve üle olid valitsuses päris tugevad arutelud. Otsused on tehtud, tulevad Riigikokku. Loodame, et ka opositsioon neid kiirelt toetab, mõistes päriselt riigi rahanduse kehva olukorda. Mootorsõidukimaksu üle on praeguseks debateeritud üle aasta. Ma arvan, et see on üks kõige põhjalikumalt ühiskonnas läbi arutatud maksumuudatus. Kõiki osapooli on kaasatud, just tagasiside põhjal on sinna korduvalt ka muudatusi tehtud. See, et valitsus ei aruta, valitsus ei räägi avatult, ei vasta kuskilt otsast tõele. Riigi rahanduse olukord on keeruline. Eelmisel suvel tegi valitsus otsuseid nelja aasta peale, et 840 miljoni euro ulatuses riigi rahanduse olukorda parandada. Need otsused on ainult need, mis puudutavad kokkuhoidu, ja sinna lisandub nüüd negatiivne lisaeelarve, kui see saab [Riigikogus] vastu võetud. Ehk väita selles olukorras, et valitsus ei otsusta või valitsus ei tee midagi, on ilmselgelt pahatahtlik, ja tegelikult on see ka vale. Valitsusel ei ole ühtegi päeva, kus niisama oodata või passida. Valitsus tegeleb meie riigi rahanduse kordategemisega. Valitsus tegeleb meie riigikaitse tugevdamisega: 3% SKP‑st, sel aastal isegi 3,4% läheb riigikaitsesse. Rahvusvahelisel tasemel peame me [edendama] oma riigikaitseinitsiatiive, mis on seotud selgelt Ukraina toetamisega. Need ei ole ainult siseriiklikud teemad, vaid päriselt ka Euroopa Parlamendi valimisi puudutavad teemad. Jah, meil on tugevad saadikud, kas või Urmas Paet, kes on Euroopa Parlamendis aktiivne, räägib Eesti eest, räägib Euroopa eest, mitte ei vastandu, vaid otsib ühisosa. Ja see on see, mille eest me Euroopas peame seisma.

Aitäh! Mart Maastik, kas on lisaküsimuse soovi? Jah, täpsustav küsimus, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Esiteks, mina ei kandideeri Euroopa Parlamenti, nii et ma populismiga siin ei tegele. Aga teine asi on see: te rääkisite automaksu kohta, et on kaasatud kõiki osapooli ja aasta aega sellest räägitud. Paraku te pole küll ühtegi ettepanekut kuulda võtnud. Kõige parem ettepanek on see ära jätta. Aga see selleks. Praegu on siiasamma Toompea lossi ette tulnud meelt avaldama väga suur hulk inimesi, sajad maaomanikud. Meeleavalduse eesmärk on tuua otsustajate ja avalikkuse fookusesse, et kuigi looduse kaitsmine on vajalik, ei tohi piirangud tulla maaomanike õiguste arvelt. Piiranguid kehtestades peab tagama omanikule õiglase hüvitise kas rahalise kompensatsioonina või asendusmaa vastu andmisega. Milline on teie kui rahandusministri seisukoht? Kas te planeerite riigieelarvesse vastavad summad, et maaomanikud saaksid riigilt õiglast kompensatsiooni?

Aitäh! Tulen uuesti mootorsõidukimaksu juurde, mida te puudutasite. Me oleme kuulanud ja oleme arvestanud väga paljusid ettepanekuid, kas või nendesamade viimaste muudatuste puhul, mis puudutavad seda, et mootorsõidukimaksu vanusekomponent hakkab rakenduma ka juriidilistele isikutele. See lahendab ära autokollektsionääride mured, kes kas MTÜ või OÜ vormis automuuseumidega tegelevad. Vanade sõidukite maksu [summa] aastas langeb 50 eurole, mis on ikkagi võrdlemisi sümboolne. Neid ettepanekuid, mida me oleme arvestanud, on päris palju. Toon siia juurde näiteks ka viimase muudatuse: kui Eestisse tuuakse auto, makstakse registreerimistasu, ja kui see Eestist uuesti välja viiakse, saab registreerimistasu osaliselt tagasi, sõltuvalt auto vanusest. See on olnud automüüjate mure. Ehk on kuulatud, on päriselt ka muudatusi tehtud. Ma ei hakka siin meenutama varasemaid maksuarutelusid Isamaa eestvedamisel, kus ei ole kuulatud, vaid on rohkem üle rullitud. Aga rääkides metsaomanikest ja rahandusministri vaatest, mina olen seda meelt, et jah, metsaomanikud, kellele riik seab piirangud, peavad saama kiire ja õiglase hüvitise. Rahandusministrina ütlen ma seda, et kuna riigil on finantsiliselt väga keerulised ajad, siis me peame iga kulu väga tõsiselt kaaluma. See toob omakorda kaasa selle, et me peame tõsiselt kaaluma, mida me kaitse alla võtame, kui palju me kaitse alla võtame ja kas juba kaitse alla võetud maade kaitse all olek on jätkuvalt põhjendatud. Loomulikult, loodust peame kaitsma ja maaomanikule peame seda kompenseerima, aga me peame leidma tasakaalu riigi võimaluste vahel maaomanikele neid kompensatsioone maksta. Kui mu mälu alt ei vea, siis tegelikult eelmisel aastal said tehtud sihtkaitsevööndi piirangu muudatused, millega riik tõstis hüvitisi metsamaa [kasutamise] piirangute eest.

Aitäh! Hea kolleeg Mart Maastik, me anname küsijale võimaluse ühe täpsustava küsimuse küsimiseks ja siis on ühel Riigikogu liikmel veel võimalus [esitada] lisaküsimus. Aga selleks, et kõik saaksid oma küsimusi küsida, liiguks ehk edasi. Ettepanek on teile, et liiguks edasi. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.