Eesti-Gruusia suhted

Kolmas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on Eesti-Gruusia suhted. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Eesti ja Gruusia vahel on pikka aega valitsenud sõprussuhted ja koostöö, seda mitte ainult poliitilisel tasandil, vaid Eesti rahva ja Gruusia rahva vahel on mõistmine ning sõprus. Eesti on 2008. aastast väsimatult toetanud Gruusia rahva ja valitsuse pürgimust saada Euroopa Liidu ja NATO täisliikmeks. Eesti töötas Gruusiale Euroopa Liidus viisavabaduse andmise nimel, mis saavutati 2017. aastal. Eesti on aktiivselt toetanud Gruusia pürgimusi saada NATO täisliikmeks. Aga hiljuti käis välisminister Tsahkna Gruusias ning tema käitumine jättis õhku suured küsimärgid. Välisministri tööriist on teatavasti diplomaatia ja suhted teiste riikide valitsustega. Margus Tsahkna osales aga Gruusias meeleavaldusel, mis nägi välja, tsiteerides Marina Kaljuranda, metsik. Ma mõtlen olukorra peale, kus mõne teise riigi välisminister, olgu ta siis Gruusiast või näiteks Soomest, tuleks meie opositsiooni meeleavaldusele Kaja Kallase valitsuse tegevuse vastu meelt avaldama. Kuidas sellele küll reageerida? Mind huvitab, kas välisminister arutas valitsuses eelnevalt oma plaani Gruusia visiidi ajal meeleavaldusel sel viisil üles astuda või oli see spontaanne tegevus. On teil juttu olnud, kas välisminister kavatseb ka edaspidi hakata oma visiitide ajal sellisel viisil käituma, et otsib meeleavaldusi, kus osaleda, ning siis osaleb seal kas koos suunamudijaga või ilma? Olgu öeldud, et minul on Gruusiaga väga lähedane isiklik suhe ja ma loodan, et nende Euroopa-suunaline kurss jätkub. Teatavasti teie erakonnakaaslane kaitseminister Hanno Pevkur nentis, et demokraatlikus riigis on ikkagi valimised need, mis panevad paika …

Teie aeg!

… valitsuse ja parlamendi.

Aitäh! See ongi nii, et me oleme olnud Gruusia väga suured sõbrad ja oleme Gruusia väga suured sõbrad ka edaspidi. Me oleme neid toetanud nende Euroopa teel igal võimalikul juhul. Tegelikult on kandidaatriigi staatus neile antud teatud mööndustega. Praeguse Gruusia valitsuse trajektoor viib neid Euroopa Liidust kaugemale. Need sammud, mis nad teevad, ei ole lihtsalt demokraatlikule riigile kohased – seda me oleme kõikvõimalike diplomaatiliste kanalite kaudu ka väljendanud –, eriti välismõjuseaduse vastuvõtmine, aga ka üldine vaenulik retoorika vaba maailma suunal, ka opositsiooni mahasurumine vägivallaga või vangistamine. Need on käigud, mida Gruusia teeb. Eesti on toetanud Gruusiat aastakümnete jooksul väga erinevates eluvaldkondades, digitaliseerimisest kuni hariduseni, ja seetõttu on meil väga häiriv näha, et nad need euroopalikud reformid tagasi pööravad. Kogu edu või saavutused, mis nad on sellel teel teinud, nad tegelikult nullivad ära. Meeleavalduste jõuga mahasurumine, nagu ma ütlesin, vägivallatsemine oponentide kallal ja kodanikuühiskonna ahistamine on demokraatlikus riigis lubamatud tegevused. Me seisame Gruusia ja Gruusia inimeste kõrval, nende valiku kõrval kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, ka inimõigusi, mida nad ju tegelikult meelavaldustel nõuavad. Meie reaktsioon ongi tõsine, sest Gruusia kursimuutus teeb väga palju muret. Seetõttu me peame vaatama Euroopa tasandil üle Euroopa Liidu ja Gruusia suhted. Nüüd, kas välisminister arutas [valitsusega] meeleavaldusel osalemist? Ei, ta ei arutanud seda, aga selge on see, et hetkest, kui me andsime Gruusiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse, ei ole sellised sammud, mida nad teevad nende reformidega, minnes vales suunas, enam Gruusia siseasi. Tegelikult on kaalul kogu Euroopa Liidu usutavus. Gruusia andis kandidaatriigiks saades omalt poolt lubadusi, et nad teevad vastavaid samme, mis viivad neid Euroopa poole. See tähendab seda, et Gruusial on nüüd Euroopa Liidu ees kohustused ka riigi siseasjade valdkonnas, nagu seda on õigusriigi [põhimõte], inimõigused ja sõnavabadus.

Läheme edasi. Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Enamik, millele te vastasite, olid ju need tähelepanekud, mis puudutavad diplomaatiat. Nagu ma ütlesin, välisministri tööriist ongi diplomaatia. Aga sellele küsimusele, kas välisministrile on ka kohane meeleavaldusel sellisel viisil osaleda, nagu ta osales, te ju ei vastanud. Sellele küsimusele ma soovin vastust. Nüüd, kas ta kooskõlastas peaministriga oma käigu või mitte, on mu teine konkreetne küsimus. Kas peale seda intsidenti, mis seal juhtus, olete te suhelnud Gruusia poolega või vähemalt Gruusia saadikuga, et küsida, mis seal toimub ja mis seis on? Ja mis te üldse arvate, kuidas selline olukord mõjus mitte ainult poliitilise tasandi suhetele, vaid otseselt ikkagi ka inimestevahelistele suhetele Gruusia ja Eesti inimeste vahel? Ma olen nii nagu teiegi seda meelt, et me kõik hoiame pöialt Gruusia rahvale, me kõik hoiame pöialt, et Gruusia liiguks õiges suunas, Euroopa suunas – siin ei ole küsimusi. Seda kõike tuleb teha sellise tööriistaga nagu diplomaatia. Sellest lähtusidki need kolm küsimust, mis mul esialgu olid.

Aitäh! Väga huvitav, et te võrdsustate Gruusia rahvast Gruusia valitsusega. Millegipärast Eestis te seda ei tee. Kui te vaatate neid massilisi meeleavaldusi, mis praegu Gruusias toimuvad, siis [te näete, et] Gruusia rahvas annab ju teada, et nad tahavad, et Gruusia oleks Euroopa teel. Ja Gruusia valitsus, vastupidi, teeb samme Euroopa teega risti vastupidises suunas. Seega võib ju öelda, et Eesti riik, ka välisminister, on kindlasti Gruusia rahva kõrval, sellepärast et meie oleme neid tõesti kogu aeg Euroopa Liidus toetanud, et see tee oleks neile avatud. Me oleme seda läbi rääkinud, me oleme seda igal pool tõstatanud. See on natuke, nagu ma ütlesin, ka usutavuse küsimus. Kui nüüd Gruusia valitsus teeb täiesti kapitaalselt teises suunas minevaid otsuseid, siis on küsimus, kuidas Euroopa Liit sellele reageerib. Ma ei anna hinnanguid sellele esinemisele. Loomulikult, stiil on iga inimese enda valida. Aga ma arvan, et see, et välisministrid – Baltimaade välisministrid ja Islandi välisminister – käisid Gruusias, väljendamaks solidaarsust Gruusia rahvaga, on õige, et näidata, et Euroopa on Gruusia inimeste valikute kõrval. Tähtis on see, et Euroopa-suunaline poliitika peab jätkuma. See on tähtis. Õigusriik, inimõigused, sõnavabadus – need on Euroopa alusväärtused, mille eest tegelikult ka inimesed tänaval võitlevad. Muidugi on seadus ise Gruusia vabariigi valitsuse ja Gruusia parlamendi valik ja otsustuskoht, aga sellel on tagajärjed. Seda ütles ka meie välisminister, et sellel on tagajärjed Gruusia rahvale – et kõik saaksid sellest ühtemoodi aru. Loomulikult [määrab] Gruusia rahva tahe demokraatlikus riigis selle, kes riiki valitseb. Aga meil on õigus teha Gruusia võimukandjatele selgeks, kuidas mõjutavad nende tegevused või nende väljaöeldud sõnad sihti saada Euroopa Liidu liikmeks ja kuidas need mõjutavad nende võetud kohustusi Euroopa Liidu kandidaatriigina.

Aitäh! Varro Vooglaid, lisaküsimus, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Teised ministrid! Alustame sellest, et mina ei ole siiani üldse aru saanud, mis probleem selle seadusega on. Ma tean, et sarnane seadus kehtib Ameerika Ühendriikides. Ma tean, et Euroopa Liiduski kavandatakse sarnaseid regulatsioone. Ma tean, et Euroopas ei ole sellist seadust vastu võtnud mitte ainult Venemaa, vaid ka Ungari. Ma ei näe tegelikult üldse mingit põhjust, miks ka Eesti ei peaks võtma sellist seadust vastu, et meil oleks teada, millised on need organisatsioonid, mida rahastatakse olulises osas välismaalt ja kes samal ajal püüavad mõjutada Eestis poliitilisi protsesse. Minu meelest igati mõistlik seadus. Nüüd, isegi kui me leiaksime, et see seadus ei ole mõistlik, ei ole ju ühegi riigi asi sekkuda teise riigi siseasjadesse ja hakata neile ette kirjutama, milliseid seadusi nende demokraatlikult valitud parlament võib või ei või vastu võtta. Kujutage ette, kui näiteks teiste riikide välisministrid tuleksid Tallinnasse Stenbocki maja ette meeleavaldusele protestima selle vastu, et Eestis on selline täiesti ebademokraatlik valimissüsteem, mis on läbipaistmatu, kontrollimatu ja mis selle tõttu ei ole usaldusväärne – e-valimiste [süsteem] siis. Kuigi mina pean ka seda valimissüsteemi täiesti ebamõistlikuks ja vastuvõetamatuks, oleksin ma igal juhul selle vastu, kui näiteks Läti välisminister tuleks Eestisse teie juhitud valitsuse vastu meelt avaldama. Nii lihtsalt asjad ei käi. Ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse. Ja sellepärast ma taotlen just nimelt teie kui peaministri käest hinnangut teie juhitud valitsuse välisministri räigele sekkumisele Gruusia siseasjadesse, mille vastu on Gruusia parlamendi spiiker väga teravalt ka protesteerinud, öeldes näiteks nii: pöörduda vaimustuses noorte kogunemise poole, mida juhivad radikaalsed valitsuse vastu olevad opositsiooniparteid, ja nimetada neid kogu rahvaks, on midagi, mida võiks oodata Nõukogude või Venemaa propagandistilt, mitte Euroopa Liidu liikmesriigi välisministrilt. Palun tõesti teie hinnangut, kas selline käitumine teie juhitud valitsuse välisministri poolt on vastuvõetav. Ja kui on, kas siis teised riigid …

Teie aeg!

… võivad samamoodi sekkuda Eesti siseasjadesse?

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Mina vaidleksin sellele vastu, et ühel meeleavaldusel osalemine on automaatselt riigi siseasjadesse sekkumine. Mõelge kas või selle peale, millised olid Ukraina Maidani meeleavaldused. Seal käis väga palju Euroopa poliitikuid avaldamas toetust Ukraina rahvale, kes täpselt samamoodi valis Euroopa tee, soovis olla Euroopa Liiduga ja protesteeris selle vastu, et tolleaegne president üritas kangutada riiki pigem Venemaa suunas. Ja see on selle analoogia, mis Gruusias praegu toimub. Ühelt poolt justkui tehakse nägu, et tahetakse Euroopa Liiduga liituda, aga teiselt poolt võetakse vastu otsuseid, mis sellega kuidagi kooskõlas ei ole. Võtame ikkagi kas või meeleavalduste vägivaldse mahasurumise ja opositsiooni sellise kohtlemise. Jällegi, kas ma ise oleksin sellisel meeleavaldusel osalenud? Ei oleks. Aga see oli välisministri valik koos teiste välisministritega ka seal lavale astuda. Täpsemalt võite tema käest küsida. Aga igal juhul sellest hetkest, kui Gruusia sai Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse, ei ole sellised sammud, mis viivad neid Euroopa Liidust kaugemale, enam Gruusia siseasi, vaid nad peavad sellest aru saama, et see võtab inimestelt need privileegid, mida nad tegelikult taotlevad. Ehk siis need sammud ei ole kooskõlas euroopalike väärtustega ega ka nende lubadustega, mille Gruusia kandidaatriigi staatust saades Euroopa Liidule andis. See on see sõnum, mida me üritame eri kanalite kaudu edasi anda, küll suursaadikuga suheldes, küll erinevaid diplomaatilisi kanaleid kasutades. Me oleme mures selle pärast, mis Gruusias toimub, sest me oleme olnud kogu aeg Gruusia sõbrad.

Aitäh! Ma lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Head kolleegid, kuna meil on 11 küsimust, siis ma tõesti ei tahaks raisata [aega] protseduuriliste küsimuste peale, arvestades ka seda, et proua peaminister püsis teemas, mis oli Eesti-Gruusia suhted.