Riigi kulupoliitika

Head kolleegid, tänane teine küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on riigi kulupoliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua peaminister! Tõepoolest on Eesti inimestele valetatud ja ma näen kahjuks, et valetav poliitika valitsuses jätkub. Aga nüüd kulupoliitikast. Te kõnelesite kokkuhoiust, aga kui ma vaatan viimaste kuude ajal valitsuse mandaadiga tehtud otsuseid riigiasutuste kohta, siis ma ei näe kokkuhoidu. 15 miljonit eurot riigihanke korras roheoskuste programmile; pool miljonit eurot teile alluva Riigikantselei radikaalse innovatsiooni hanke korraldamiseks, nagu hange ütleb, riigiametnike mindset'i kujundamiseks; 65 000 eurot Kliimaministeeriumi juhendmaterjalide koostamiseks, ehkki nende koostamine peaks olema ametnike pädevuses; ettevõtluse sihtasutusele 2 miljonit eurot e‑residentsuse turustamiseks, alustades Hispaaniast; 1,3 miljonit eurot ettevõtluse sihtasutuse turundusteenuse innovatsioonile. Miljonid ja miljonid lendavad niisugustele projektidele, mille puhul valitsusel peaks tegelikkuses olema julgust öelda ei. Kuid küsimus on selles, et valitsemiskulude ja bürokraatia kokkuhoiuga, ma näen, ei ole valitsus kahjuks võimeline sisuliselt hakkama saama. Küsimuse teine pool, proua peaminister, puudutab neid ressursse, mis tuleks suunata just nimelt sellesse, et meie majandust elavdada. Ma näen murega, et aastate 2021–2027 eurovahendeid on mai keskpaiga seisuga kasutusele võetud vaid 4,1%. Millest see tuleneb, proua peaminister? Ja miks konkreetselt aasta alul avanema pidanud korterelamute renoveerimise programmi, kus pidi sel aastal minema kasutusele 160 miljonit eurot, ei ole siiamaani avatud? Millise korralageduse taga need asjad seisavad, proua peaminister? Kas seda on arutatud, proua peaminister, miks ei ole langetatud vastavaid otsuseid, et see asi hakkaks liikuma? Inimesed ootavad konkreetseid samme valitsemiskulude kokkuhoiuks – ma palun, osundage konkreetselt probleemidele –, aga ootavad ka neid asju, mis elavdavad meie majandust ja milleks raha on ette nähtud.

Aitäh! Konkreetsed sammud tulevad negatiivse lisaeelarvega. See on täpselt see, mida me praegu teeme, selleks et olukorda juba sellel aastal parandada. Nimelt, me parandame eelarvepositsiooni 175 miljoni euro ulatuses ja teeme konkreetse kokkuhoiu nii sihtasutustes – seda ei ole varem tehtud – kui ka ministeeriumide valdkondades. Neid samme on üsna palju. Eile saime poliitilise kokkuleppe, mis tähendab seda, et nüüd kirjutavad ametnikud kokku eelarvet ja seletuskirja, seal on erinevate ministeeriumide lõikes need kokkuhoiukohad, ja siis see tuleb siia suurde saali arutusele. Mis puudutab Euroopa raha, siis vist alles eelmisel nädalal oli meil valitsuskabinetis sellest ülevaade. Hea meel on tõdeda, et vastupidi, nende kasutuselevõtmine läheb järjest paremini. Näiteks olime me vahepeal mures, kas õiglase ülemineku fondi ettevõtlusmeetmeid kasutatakse piisavalt ära selleks, et Ida-Virumaale uusi töökohti luua, aga hea uudis on see, et Ida-Virumaale tuleb üle 110 000 uue töökoha, 504 töökohta on juba loodud. Tegelikult võetakse kogu see raha õigeaegselt kasutusele. Rahandusminister siit kõrvalt ütles, et 4,1% on välja makstud. See on teine asi kui see, et otsused on tegelikult tehtud. Nii et meie pärast ei pea muretsema, me teeme neid otsuseid kogu aeg. Aga ma palun ka opositsioonilt, et kui me teeme suuri otsuseid, mis ei ole alati populaarsed, ka kokkuhoiukohtade kohta, siis te toetaksite seda ja mõistaksite selle kriisi ulatust, mis meil on. Need ettepanekud, mis te olete praegu teinud, on pehmelt öeldes piinlikud, seepärast et need on ju lihtsalt loosungid. Hakkame siin ükshaaval neid asju võtma. Te ütlete sisuliselt, et ametnikke tuleb lahti lasta, eks ole. Siis tekib küsimus, kes need ametnikud on, kui enamik ametnikke või riigilt palka saavatest inimestest on õpetajad, 42%; järgmiseks on sotsiaaltöötajad ja tervishoiutöötajad, 24%; 8% on sisejulgeolekus, politseis ja päästes; 8% kultuuritöötajad ja 7% kaitseväelased. Sealt tuleb juba üle 80% ja need on inimesed, keda mitte mingil juhul ei tohiks lahti lasta, vaid kelle palka tuleks pigem suurendada. Loosungitena on need muidugi kõlavad ja ma saan aru, et te olete loosungites superhea, sest te olete poliitikas kaua olnud. Te teate, mis töötab.

Teie aeg!

Aga reaalselt peame otsuseid tegema meie ja neid otsuseid me ka teeme.

Aitäh! Läheme edasi. Täpsustav küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua peaminister! Ma kahjuks ei saanud vastust, numberindikaatoriga vastust ja hinnangut nendele kulutustele, valitsemiskuludele. Te nimetasite seda, ma ei tea kuidas, sisutuks või naljanumbriks. Ei, need on väga konkreetsed asjad, mille riik oleks võinud kriitilise pilguga üle vaadata. Seal taga on reaalne raha, maksumaksja raha. Ma saan aru, et teil on kiusatus bluffida enne Euroopa Parlamendi valimisi, lubades Ida-Virumaale täiendavalt 110 000 töökohta, nagu te välja ütlesite. Ma arvan, et see on vale. See on tahtlik vale praegu. Ida-Virumaal elab 137 000 inimest koos imikute ja raukadega. Ma saan aru teie kiusatusest käia enne Euroopa Parlamendi valimisi välja absurdseid numbreid, mis ilmselgelt ei ole relevantsed, aga ma luban teile, et ma kontrollin selle üle. Me saame vastuse, kas peaministri öeldu, et Ida-Virumaale luuakse 110 000 uut töökohta, vastab tõele või mitte. Kuid ma küsin, proua peaminister, teilt selle kohta, mis puudutab konkreetselt valitsuse poliitikat, nii tulupoliitikat kui ka kulupoliitikat, mille kohta te tegelikult sisulist vastust ei andnud. Küsimus ei ole selles, kas üks partei suudab oma valimislubadusi ellu viia või mitte. Küsimus on selles, et kui partei, teie erakond, ja teie juhitav valitsus viivad pärast valimisi ellu [lubatust] diametraalselt erinevat poliitikat, siis see on, proua peaminister, valetav poliitika. Minu küsimus on – meil seisavad ees uued Euroopa [Parlamendi] valimised –, miks keegi peaks ühegi valitsuspartei kandidaadi seisukohti tõsiselt võtma, kui te olete muutnud enda kaubamärgiks valetava poliitika. Kui sa ei saa Eestis asjadega hakkama – ütlen seda ka teie [valitsuse] erakondade kandidaatidele –, siis küsimus on, kuidas sa tuled Euroopas toime Euroopa juhtimisega. Proua peaminister, minu küsimus on selge: kuidas teie poliitikat ja lubadusi saab tõsiselt võtta selle valetava poliitika kontekstis?

Aitäh! Suurepärane sõu! Muidugi on näha, et te kandideerite valimistel, ja ma loodan, et see ei ole valijate petmine, selles mõttes, et te päriselt ka Euroopasse lähete, [kui valituks osutute]. Nagu ma ütlesin siit kõrvalt, ma tõesti ei pannud tähele, et ma numbriga eksisin. Muidu ma ei oleks ju öelnud, et 504 töökohta on juba loodud ja [110 000] on loomisel. Ma tõesti eksisin, te ei pea selle peale karjuma, et ma olen valetanud. Kui me oleme päevad läbi tegelenud miljonite ja sadade tuhandetega, siis ma võin tõesti eksida, ja antud juhul ma eksisin. Ma näen juba ette, kuidas tulevad suured pealkirjad, kuidas Urmas Reinsalu jälle süüdistab mind kõiges, aga võib-olla ei ole mõtet seda teha. Aga ma saan aru, te kandideerite valimistel ja teil on vaja sellist paatost ja sõud, nagu te siin teete. Ministrid vaatavad kõik need kulud üle. Loomulikult, väga palju igasugustest asjadest, mida te loosungitena välja käite, on ka Euroopa raha eest, mille puhul on ette nähtud hoopis teised reeglid. Mina detaile ei tea, seda vaatab iga ministeerium, iga minister oma valdkonnas. On antud ette kärpe-eesmärk. Kuidas erinevad ministrid selle konkreetsete otsustega lahendavad ja sisustavad, [on nende valik]. Aga tõsi ta on, et me vaatame iga kivi alla, [et hinnata], milliseid kulusid me saame ära jätta ja milliseid kulusid me teeme. Mida me lubasime enne valimisi? Me lubasime panna 3% SKT‑st julgeolekusse, me lubasime, et me teeme riigikaitselisi samme, me lubasime eestikeelset haridust – me lubasime erinevaid asju, mida kõike me praegu teeme. Praegustel valimistel teie räägite 5%‑st SKT‑st julgeolekusse. Te räägite sellest, aga te ei ütle seda, et kui me paneksime 5% SKT‑st julgeolekusse, tähendaks see viiekordset automaksu. Te jätate teise poole võrrandist välja ütlemata. Valija võib siis ise hinnata, kas see on aus lähenemine, et te ütlete välja meeletud lubadused, aga te ei ütle, kust nendeks raha võetakse. Nüüd tulen euroraha kasutuse juurde. Nagu ma ütlesin, me vaatasime selle ka eelmisel neljapäeval üle. On teatud ministeeriumid, kus [selle kasutamise] tempot tuleb tõsta. Me suuname majandusse 1,9 miljardit eurot investeeringuid. See kõik elavdab majandust ja kõiki neid samme me teeme. Tegelikult on ka majanduslanguse põhi saavutatud, mis tähendab, et edasi läheb helgemaks.

Suur tänu! Ja üks lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! No ikkagi, tegelikult jääb arusaamatuks, et te lubasite enne valimisi igasuguseid toredaid asju – lubate ka praegu enne valimisi igasuguseid toredaid asju –, aga ka ei rääkinud ju enne valimisi, kust see raha siis tuleb. Vastupidi, te kinnitasite, et maksud ei tõuse. Ma ei ole aru saanud, kust te võtate selle väite, mida te omistate siin kõigile, et me räägime kaitsekulutuste tõusust 5%‑le. Võib-olla mingi debatt, mingi arutelu on toimunud, aga päris kindlasti ei ole see meil ametlik positsioon. Kaitsekulutuste tõus on loomulikult, arusaadavalt praegu vajalik, aga mingitest protsentidest ei ole räägitud. Kui te väidate, et te otsite iga kivi alt raha, siis mina vastan teile, et te otsite ikka maru halvasti, sest on üks igavesti suur kivi, mille all on peidus õudne hunnik raha, ja selle asja nimi on Rail Baltic. Just tuli välja hinnang, et algul, 2007. aastal lubati, et kogu projekt [maksab] 2,4 miljardit eurot. Hakkame sõitma Tallinnast Berliini kiirrongiga, vuh-vuh-vuh, 200 kilti tunnis – see maksab Eestile ainult mõnisada miljonit, toome rehepaplikult euro[liidust] selle raha ära. Läks mõni aasta mööda ja siis kasvas hind 5,5 miljardini. Aga ikkagi veel [öeldi, et] Euroopa Liit maksab, tore, sõidame kiirrongiga. Nüüd on hind jõudnud umbes 30 miljardini. Eesti osa sellest on suurusjärgus 8–10 miljardit ja iga-aastane kulu riigieelarvele – see ei ole euroraha, ma rõhutan – on järgnevatel aastatel umbes 300 miljonit ehk rohkem kui see automaks, mida te meile siin pähe määrite. Miks te jätkate seda täiesti mittetoimivat, hullumeelselt kallist ja Eestit pankrotistavat projekti? Võtke sealt raha ära ja te lahendate ühe kolmandiku eelarveaugust.

Aitäh! Kõigepealt, te ise lubasite igasuguseid toredaid asju 2,7 miljardi euro eest, aga ei öelnud välja võrrandi teist poolt. Meie ütlesime, muideks, enne valimisi. Kas me saime öelda täpselt, milliseid meetmeid [me kasutame], et riigieelarve paremasse korda saaks? Ei, me ei saanud seda öelda, sest me ei teadnud, kas me valimised võidame ja [kui võidame, siis] kellega me koalitsiooni saame moodustada. Selline on Eesti poliitiline süsteem, et mitte keegi ei saa üksinda valitsust moodustada. Valitsuse moodustavad koos erinevad erakonnad, kellel on maailmavaatelised erisused. Tulen Rail Balticu juurde. Eriti praeguses julgeolekuolukorras on Rail Baltic ning meie raudteeühendus põhja ja lõuna vahel ülioluline, et sealt saaks liikuda meieni ka abi, kui see on vajalik. Selle jaoks ju raudteid kasutatakse. [Siis ei ole meil] raudteeühendus vaid idaga, kust saab tulla agressor, kes meie suhtes väga positiivselt meelestatud ei ole ja kes saab kõikvõimalike sõjamasinatega sealt üle sõita. Meil on selles julgeolekuolukorras Rail Balticut reaalselt vaja rohkem kui kunagi varem. Lisaks muidugi kaubavahetus. Esmaspäeval ja teisipäeval oli siin Soome Vabariigi uus president Alexander Stubb, kellega sai räägitud sellest, et ka Põhjamaad on väga huvitatud ühendusest lõunaga Rail Balticu kaudu. 80% Rail Balticu rahast ehk investeeringutest tuleb Euroopa rahast. Need on Eesti ettevõtjad, kes seda raudteed ehitavad, taristuettevõtjad, kes on raskustes sellepärast, et teid me ehitame vähem, ja sellega seoses ongi Rail Baltic igal juhul mõistlik projekt. See on asi, mis teeb meie riiki suuremaks, suurendab meie kaubavahetust ja parandab meie ettevõtjate olukorda, aga võimaldab ka inimestel liikuda. Ma rõhutan veel kord ka julgeolekupoliitilist aspekti: et meil oleks ühendus põhja ja lõuna vahel, meil on seda raudteed vaja.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.