Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE) teine lugemine

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teise lugemise arutelu kohta komisjonis on mul öelda järgmist. Peale selle, et komisjon otsustas saata [eelnõu] tänasesse päevakorda, otsustati ka teha ettepanek teine lugemine lõpetada, see oli konsensuslik otsus, ja [panna] eelnõu lõpphääletusele 5. juunil, juhul kui teine lugemine lõpeb. Komisjoni oli laekunud paar muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt ja pöördumisi. Tuletan meelde, et see üsna ebameeldiv eelnõu tuleneb eelarveolukorrast. Lubadus hoida keskmine pension maksuvaba on olnud alati väga julge ja maksubaasi ahendav. Ilmselt oli see ka põhjus, miks Jüri Ratase esimene valitsus kaotas keskmise pensioni tulumaksuvabastuse. Nii et kui praegu on kolm erakonda sellel teemal väga kriitilised, siis on siiski oluline ka ajalugu meenutada. Selleks et kehtestada maksuküür, kaotati ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Pensionärid on sel aastakümnel maksnud keskmiselt pensionilt tulumaksu. Alles eelmine aasta see vabastus taastati ja see kehtib ka tänavu. Nii palju ajaloost. Aitäh!

Suur tänu! On ka mõned küsimused. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Koalitsioonileppes lubas teie erakond keskmist pensioni mitte maksustada. Nüüd te murrate oma lubadust, võttes vanuritelt ära 130 eurot aastas. Te röövite vaesemaid. Samas keeldute kehtestamast mullu miljard eurot teeninud pankade kasumile erimaksu. Kas teil häbi ei ole?

Aitäh! Vaat see on halb, kui siin Riigikogus esinetakse valmis kirjutatud tekstidega ja veeritakse neid paberilt, ilma et oleks kuulatud seda, mida enne räägiti. Kes lubab, kes teeb. Teie tegite, te võtsite selle vabastuse ära, see puudutab siis Keskerakonda, ja meie sõdisime sellele vastu. Aga eelarveolukorrad on need, mis tavaliselt [muutuvad] reaalsuseks inimeste jaoks peale valimisi. Paberile pannakse optimistlikumad plaanid kui need, mis realiseeruvad. Komisjoni esindajana ma küll ütlen, et olen alati selliste asjade vastu võidelnud komisjonis ja ka erakonnas, ülemääraste lubaduste vastu, aga niimoodi see kahjuks reaalses elus on. Sellised punktid, meie jaoks olulised ja paljude jaoks, vist kõigi jaoks olulised punktid pandi ka koalitsioonilepingusse optimistlikumana. Aga jah, kõik algas ikkagi sellest, et 2016 otsustas koalitsioon kaotada keskmise pensioni tulumaksuvabastuse. See oli ka Jüri Ratase peaministrikarjääri algus.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma ei näe väga suurt probleemi selles, kui keegi loeb teksti paberilt. Sul on ka ju paber olemas, ainult et selle asemel, et komisjonis toimunut tutvustada, hakkasid sa rääkima ajaloost, mis on alati põnev. Aga kas sa ikkagi mäletad seda, et Keskerakonna valitsus tõstis pensione ka erakorraliselt? See on see praktika, millest Reformierakonna valitsus on kahetsusväärselt loobunud. Kas sa sellest saad aru – see on küsimus –, et kui see seaduseelnõu saab kolmandal lugemisel seaduseks, siis pensionärid reaalselt kaotavad raha ja nende toimetulek halveneb? See on selline jah- või ei-küsimus.

Aitäh! See ei ole jah- või ei-küsimus, see on eelkõige tänitamine, mille lõpus on ka midagi küsimuselaadset. Retooriline vastus on juba küsimuses sees. Alustan probleemist. Probleemi nimetasin ma ära põhjusel, et inimene ei kuulanud, mis talle äsja öeldi, vaid luges ette varem valmis kirjutatud teksti koos häbistamisega. Mina arvan, et nii ei peaks Riigikogu debatt käima, et me üksteist ei kuula, küll aga häbistame. Ja see, mis ma rääkisin ajaloost, puudutab ka seda, mida on räägitud komisjonis, nii et ma ei ole siin midagi välja mõelnud. Meeldetuletus, kes tegi, on debatis asjakohane, kui asi läheb süüdistamise peale. Küsimust teil vist ei olnudki. Oli vastus, aga küsimust … Äkki kordate üle, siis ma saan …

Andreil tuleb veel teine võimalus. Urmas Reinsalu, palun!

Vabandan tõesti! Mulle jäi meelde vastus, aga ma ei mäleta, et sellele oleks eelnenud küsimus. Te esitasite vastuseid.

Aitäh, austatud istungi juhataja! [Lugupeetud ettekandja!] Te kõnelesite siin sellest, et teie olete, kui ma õigesti aru sain, sõdinud Reformierakonnas vastu keskmise pensioni tulumaksuvabastusele, aga olete jäänud alla, kui see osundus ikka niisugune oli. Samas loen ma Jürgen Ligi väga olulist manifesti "Eesti ei tohi olla odav", see oli enne eelmisi valimisi, kui te rahvale seda keskmise pensioni tulumaksuvabadust lubasite. See oli teie isiklik artikkel, väga oluline artikkel, kontseptuaalne. Te tegite ka suure valimiskampaania ja ka koalitsioonilepingusse te kirjutasite ju aasta tagasi sisse selle, et keskmise [pensioni] tulumaksuvabastus säilib. Te olete need lubadused andnud ja nüüd olete asunud neid murdma. Mis on teie hinnang sellele valetavale poliitikale? Rahvale on ühel juhul valetatud. Kas see vale oli enne valimisi või on see vale nüüd, pärast valimisi?

Aitäh! Ma arvan, et see valetamine on praegu, vale on sel hetkel. Te valetasite sissejuhatuses, nagu ma oleksin öelnud, et ma isiklikult olen sõdinud keskmise pensioni tulumaksuvabastuse vastu. Vale on ka see, et te tsiteerite mulle minu isiklikke artikleid. Sel teemal ma olen alati valmis debateerima, kuid mitte komisjoni esindajana. Kindlasti ei peaks jääma publikule mulje, nagu ma esindaksin siin iseennast.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mina olen tähelepanelikult teid kuulanud ja paberilt praegu ette ei loe. Ma kuulsin seda, kui te ütlesite, et omal ajal kaotati tulumaksuvaba pension ära selleks, et kehtestada maksuküür aastal 2016, või mis iganes aasta see oli. Aga nüüd on tekkinud huvitav olukord. Nüüd tahab valitsus eelkõige Reformierakonna eestvedamisel maksuküüru kaotada ja samal ajal, selle asemel et jätkata tulumaksuvaba pensioniga, te tahate ka seda kaotada. Ma üritan siin loogikast aru saada. Omal ajal kaotati see sellepärast, et oli vaja kehtestada maksuküür. Nüüd kaotatakse see sellepärast, et ka maksuküür kaotatakse. Ühesõnaga, kus siin loogika on?

Aitäh! Loogika on siin raudne. Maksuküür ise oli eelarvele väga kallis asi ja selle nimel tõsteti näiteks sotsiaalmaksu, selle nimel tõsteti alkoholiaktsiisi ja gaasiaktsiisi, tehti veel mitu-mitu siin nimetamata asja. Teemaks oleva asja puhul [tuleb mainida] muidugi keskmise pensioni täiendava tulumaksuvabastuse kaotamist. See oli tolle valitsuse samm. Rahanduskomisjonis, mille liige te ei ole, on see ajalugu minu arust korduvalt üle räägitud ja kõik teavad seda. Aga noh, teil on õigus küsida. Lugu on lihtsalt selles, et kui minna parandama seda väärmoodustist, mida ühetaolise tulumaksu puhul maksuvaba miinimumi äravõtmine põhjustab, see on 34%‑line marginaalne maksumäär, siis paratamatult on sellel omakorda eelarvemõju. Arusaadavalt otsustas Riigikogu niimoodi, sest ei tahetud kelleltki maksuvabastust vähemaks võtta, vaid kehtestada uus ühetaoline lagi, mis on senisest kõrgemal kõigi jaoks. See läheb eelarvele tõepoolest midagi maksma. Aga toimiv maksusüsteem ongi väärtus, mille eest tuleb samuti teinekord eelarve seisukohalt raha välja käia ehk maksumaksja kasuks otsustada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kaja Kallas räägib kogu aeg, see on isegi [Eesti] Ekspressis nüüd tsitaadina väljas, et riigil ei ole raha mitte kusagilt mujalt võtta kui maksumaksja käest küsida, et meil ei ole mingit välismaa onu, kes meile raha annaks. Ma saan aru, et peaminister on praegu kusagil välismaal seda onu otsimas, ta ei saa eelarve arutamisekski koju tulla. Vahepeal peab seda raha siis hakkama pensionäride käest võtma. Ma saan aru, et Reformierakond on valmis pensione ka üldiselt vähendama, kui välismaa onud teile järjest ära ütlevad. Kas on selline võimalus olemas või tulemas ja õhus?

Aitäh! Mina ei ole Kaja Kallas, mina ei ole välismaa onu, mina ei ole siin ka Reformierakond. Palun jääda teema ja rollide piiridesse. Aga võin küll öelda, et eelarve konsolideerimisvajaduse juures mina iga päev kaitsen toimivat pensionisüsteemi. Keegi kiitles, et tema on erakorraliselt pensione tõstnud. See on üks eelarveprobleemide allikas. Pensionides ei ole mitte midagi erakorralist. Pensionid on väga pika vinnaga, väga suur väljaminek riigi rahandusele. Siin ei saa teha mingisuguseid populistlikke hüppeid, mis ei maksaks hiljem kätte. Tegelikult ei ole siin kiita midagi. Küll aga pooldan ma tuliselt indekseerimist, mis pensionid poliitilisest suvast vabastab. Ma arvan – eile ma vähemalt kahes vaidluses seda kaitsesin, ühe korra ajakirjanikega [rääkides] –, et pensioniindeks on tegelikult automaatne stabilisaator. See ei ole asi, mis on midagi erakorralist ja suvalist, vaid see sõltub ikkagi demograafiast, see sõltub keskmisest palgast ning keskmise palga ja tööhõive kaudu on see seotud ka riigi võimekusega. Nii et seal ei ole meie rahanduse probleemide põhjus, küll aga on see [põhjus] muidugi erakorralistes pensionitõstmistes, mis ei arvesta üldse riigi tuludega.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Minu eelmisele küsimusele vastates sa, Jürgen, alguses ütlesid, et see ei ole jah‑ või ei küsimus. Siis sa ütlesid, et küsimust ei ole, ja siis see läks sul meelest ära. Kui kohe vastata ja vahepeal muust mitte rääkida, siis jääb küsimus meelde. Lihtsalt selline life hack. Aga demograafiaga ei ole pensioniindeksil mitte mingisugust pistmist. Pistmist on keskmise palga ja inflatsiooniga. Kui see seos demograafiaga on olemas, siis see on ikkagi väga-väga kaudne. Aga kuna eelmine küsimus läks kahetsusväärselt kaduma, siis ma küsin uue küsimuse. Sa oled muu hulgas olnud rahandusminister. Sa saad ju aru, et sellised otsused peavad olema väga pikalt ja kaalutledes läbi mõeldud. Kas sa tõepoolest arvad, et on väga mõistlik, kui see pensionärilt võetav tulumaks maksab kinni rikkamate inimeste palga tõusu? Näiteks sinu või minu oma. Kas sa arvad, et see on mõistlik?

Hästi nõme on teie poolt – ma olen seda korduvalt öelnud – kuidagi salata iseenda staatust ja seda, mida te siin teete, kogu aeg häbistada sind ja mind palgasaajatena. Kui inimene teeb ausalt tööd, siis ta ei peaks kogu aeg ennast selles süüdi tundma. Aga pensioniindeks on seotud demograafiaga sotsiaalmaksu laekumise kaudu. 80% pensionist sõltub sellest, 20% sõltub tarbijahinnaindeksist. Uurige seda asja! Ja ei ole niimoodi, et kui inimene teeb tööd ja saab palka, siis ta on kellegi teise ees süüdi. Kui ta teeb ausalt tööd, ei blufi, ei valeta, ka siin saalis näiteks mitte, siis ei ole tal põhjust võtta enda peale nende süüd, kes tööd ei tee.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rahanduskomisjoni liikmena te saate ju väga hästi aru, et selle kokkuhoiu mõte on ikkagi tulumaksureformi parandamine või teie mõistes see, et see miinimum, 700 eurot, inimestele kätte tuua. Aga kui palju ikkagi selle vanaduspensioni [maksustamise] muutmisega riik raha kokku hoiab ja millisest summast pensionärid ilma jäävad?

Aitäh! Pensionikulud eelarves iseenesest aasta-aastalt kasvavad ehk [kasvab] inimestele laekuv summa. Hulk inimesi, ka rahanduses tarku inimesi, ka näiteks Andrei Korobeinik, on arvanud, et see on mingisugune automaatne protsess, eks ole, et seda tuleb nüüd kuidagi pidurdada. Aga ei ole. See on automaatne stabilisaator. Pensionid sõltuvad sellest, kui palju inimesed maksavad sotsiaalmaksu, ja sellest, milline on hinnatõus. Õnneks on nii, et sotsiaalmaksu maksavad inimesed järjest rohkem ja pensionid tõusevad. Maksuvaba miinimumi osa pensioniväljamaksetes aastati muutub. Ma ei saa öelda ühegi konkreetse aasta numbreid peast. Pikas perspektiivis on see rahanduslikult oluline samm ja kahtlemata vajalik, kuna meie eelarveprobleem on väga suuresti seotud selliste indekseeritud ja aina lisanduvate kuludega, mitte juba olemasolevatega.

Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu on ju ikkagi selleks, et saada riigieelarvesse raha juurde. Ma mäletan, kui [kunagine] rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus siirdus [Euroopa] Kontrollikotta tööle, siis ütlesid nii tema kui ka Kaja Kallas, et Keit Pentus-Rosimannus annab üle heas korras riigieelarve, heas korras riigi rahanduse. Mis teie kui pikaaegne rahanduskomisjoni liige selle kohta ütlete, kuhu see heas korras riigieelarve ja rahanduslik seis kadus? Kas seda üldse oli?

Aitäh! Üldiselt on selline reeglipära küll, kui jutt on tulumaksuseadusest, et see ongi üks seadus, mis näeb ette riigile tulu saamist. Niimoodi üldiselt on. Aga riigi tulu tähendab ka kodanikele teenuseid ja julgeolekut, see on teil õigesti märgitud. Ma pean ütlema, et ma ei ole ei Kaja Kallas ega Keit Pentus-Rosimannus, sellepärast palun mulle komisjoni esindajana neid tsitaate mitte siin ette veerida. Küll aga, kui ma peaks midagi ütlema, siis ütlen, et ma ei ole komisjoni liikmena olnud nõus nende hinnangutega, et rahandus on olnud heas korras. Minu arust ei ole ta enam kümme aastat heas korras olnud, kuna eelarveid ei tehta enam struktuurse ülejäägiga. Ma võtaks sealt aasta-paar maha, aga jah, nii ta on läinud. Kui ikkagi Jüri Ratase valitsus alustas eelarvereeglite lõdvendamist ja tegelikkus läks veel halvemaks, kui ka minu järeltulija – seal küll üks inimene oli veel vahepeal mõne kuu – alustas sellest, et hakkas väga täpselt tasakaalu taga ajama, siis sinna olid juba riskid sisse kirjutatud. Aga tõeliselt tekkis probleem ikkagi sellest, kui muudeti ära eelarvereeglid 2016 ja 2017 ning tehti uljamaid otsuseid, kui konservatiivne prognoos oleks lubanud. Alkoholiaktsiisiga [toimunu] oli nendest kõige nähtavam. Aga ka jooksev tegevus oli selline, mis tegelikult kiskus eelarvekääre laiali.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Tulen tagasi teie öeldu juurde, et maksuküüru kaotamine on jällegi selline kallis ettevõtmine, nagu omal ajal oli selle kehtestamine. See ei ole lihtsalt kallis, see on kõige kallim valimislubadus, mis oli enne valimisi antud. Reformierakond andis selle lubaduse. Kui nüüd teie koalitsioonipartnerid sotsdemokraadid ütlevad, et võib-olla ei peaks seda praegu kaotama, kui endine peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütleb, et praegusel ajal tuleks olla valmis selleks, et taluda ka kahte maksuküüru, kui on vaja, kuigi maksuküür talle üldse ei meeldi, siis võib-olla olekski praegu mõistlikum loobuda sellest ideest või lükata see edasi, siis ei peaks pensionäre koorima. Siis ei peaks automaksu kehtestama ja nii edasi, siis oleks raha ju pool miljardit rohkem. Võib-olla tulekski see suurepärane mõte nagu edasi lükata?

Aitäh! Ma pean veel kord juhtima tähelepanu sellele – te saate päevakorrast seda kontrollida –, mis on minu nimi ja mis on minu roll selles ettekandes. Suvalisse kohta jutu vedamine ei ole kodukorraga kooskõlas. Katsuge kodukorda [järgida]. Aga mul loomulikult on isiklikud seisukohad, mida ma võin teile teinekord selgitada.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Hoolimata eelmisest turbulentsest aastast, tõusid pensionid sel aastal keskmiselt üle 10%. Aga minu küsimus on teie isikliku arvamuse kohta. Eestis on tööealiste inimeste ja pensionäride suhe [kaldumas] üha enam pensionäride suunas. Teisalt on meil olukord, kus meil on inimesi, kes on teisest pensionisambast loobunud või loobumas. Isiklik vastutus oma pensionitulu kasvatamise eest on ühiskonnas vähenenud, samas meil pensionäride arv kasvab. Minu küsimus ongi see: kas selle süsteemi jätkumine pikas plaanis on jätkusuutlik? Milline võiks olla meie pensionipoliitika teie arvates järgneva kümne aasta jooksul?

Aitäh! Ma jälle ei tohi libiseda isiklikesse seisukohavõttudesse, aga ka eile rahanduskomisjonis, samuti varasemalt, on olnud näha ikkagi väga suurt, võiks otse öelda, põlgust pensionisüsteemi lammutamise suunas ja sellise retoorika suunas, mis räägib, et raha on nüüd vaba. Eile näiteks naeruvääristati seda suurt ideed, kuidas inimene ise hakkab pensioniraha investeerima. Jah, 4000 inimest, nii nagu oligi arvata, hakkas ise investeerima, osa nendest võib-olla ületas ka professionaalsete investorite [saavutatud] tootlust, aga sel ettekäändel kõike pahupidi pöörata ei ole mõistlik. Loomulikult on kõige selle alus, mida siin suure rahavabaduse loosungite all ignoreeritakse, seesama demograafia. Kuna rahvastik vananeb, siis tööealine rahvas peab oma elu jooksul pensioniks säästma, nii nagu on olnud ka vanarahvatarkus, et mingid säästud võimaldavad vanaduses paremini hakkama saada. Enam ei ole seda demograafilist kasvu, mis võimaldaks ehitada pensionisüsteemi üles ainult töötavate inimeste makstud maksudele. Aga eks me maksuvaba miinimumiga oleme ka selle fakti tunnetamise juures praegu, nii et selles mõttes on küsimus teemakohane küll, kuigi minu seisukohad ei puutu otseselt siia.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Enne valimisi lubasite keskmise vanaduspensioni maksuvabastuse säilimist, andsite sellele oma partei garantii. Koalitsioonipartner sotsiaaldemokraadid läks veel pöörasemaks, lubas kõigile inimestele 1200 eurot pensioni. Oli selline lubadus siin. Sotsiaaldemokraadid naeravad praegu, ise naeravad oma lubaduse peale. Nüüd on valimised läbi, nüüd ei ole vaja enam sellega tegeleda. Mu eelmine küsimus oli väga konkreetne. Kas selline käitumine, et enne valimisi lubati, kui valimised said läbi, siis koalitsioonilepingusse kirjutati keskmise pensioni tulumaksuvabastus sisse, aga siis võeti vastu otsus see kaotada, on teie meelest osa valelikust poliitikast või ei ole osa valelikust poliitikast? Kas te tahate väita, et Reformierakond ei olnud teadlik riigi rahanduse olukorrast, mis seda sammu teie väite järgi eeldaks? Enne valimisi puudus ülevaade ehk oli kompetentsipuudus, ei oldud teadlik ka koalitsioonilepingu …

Aitäh!

… allakirjutamisel, aga see teadmine saabus loetud aeg pärast seda, kui see otsus käivitus.

Aitäh! Kuigi rahanduskomisjon otse sellist otsust ei langetanud, siis lubage mulle isiklik märkus. Teie küsimus on osa valelikust poliitikast, kuna te omistate valimistel osalemise ja lubaduste andmise rahanduskomisjonile. Ei, rahanduskomisjon valimistel ei osalenud, rahanduskomisjon on kohustatud korrigeerima valimislubadusi. Me oleme rahanduskomisjonis valimislubadusi ka hinnanud ja oleme tuvastanud, et kõige väiksemad valimislubadused olid Reformierakonnal. (Hääl saalist.) Peaaegu sama jutt on netosummade kohta. See on Rahandusministeeriumi objektiivne hinnang, mitte meie oma. Ja sellele järgnevad väikse vahega … (Hääl saalist.)

Palun vaikust!

… Isamaa lubadused. Tegelikult olite te üsna vaoshoitud, peaks tegema lausa komplimendi. Rahanduskomisjon on tuvastanud, et teiste erakondade valimislubadused olid kordi suuremad. Aga meie kohus seal on jälgida rahanduse jätkusuutlikkust ja olla tulevikus veelgi kriitilisemad. Omalt poolt luban, et olen seda olnud ja olen ka edaspidi.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No jälle tuli täiesti nagu muuseas vale. Rahandusministeeriumi hinnang enne valimisi oli, et kõige kallimad valimislubadused olid Reformierakonnal. Ja üks teie valimislubadusi oli, et pension tõuseb 400 eurot. Kaja Kallas astus reklaamis vanuritele tuppa ja ütles: "Ma luban teile 400 eurot pensionitõusu." Noh, teie erakond on kuulus selle poolest, et peaministril on pereäri Venemaal. Ma täitsa tunnen huvi, kas see ongi põhjus, miks te käitute nagu Putin Venemaal. Enne valimisi lubasite 400 eurot ja kui valimised läbi, siis tulete ja võtate pensionäridelt 130 eurot vähemaks. 530 eurot said pensionärid teie poolt hääletades tünga. Mul on teine küsimus veel: kas nendelsamadel pensionäridel on praegu mingitki põhjust eurovalimistel hääletada Paeti poolt?

Aitäh! Ma olen ennegi märganud, et kusagil on mingi paralleelne ministeerium, paralleelsed julgeolekuasutused ja nii edasi. Aga Eesti riigi Rahandusministeerium andis küll teistsugused hinnangud ja täpselt sellised, nagu mina kirjeldasin. Mul ei ole kombeks valetada. Ärge teie ka valetage ja ärge vedage juttu kuhugi sinna, mis siia ei puutu. Mina ei kandideeri ja ma ei pea võitlema mingite häälte pärast ega teie vastu. Soovin teile edu, et te erakonna esimehena kindlasti edestaksite Jaak Madisoni, kes on teie nimekirja punane latern. Ma ütlen teile sedasama, mida ma ütlesin ... (Saalist kommenteeritakse. Naer.) Täpselt! Täpselt nii oligi eile! Sellepärast ma endale seda lubangi, et eilses protokollis on ka – protokollis tõenäoliselt mitte, küll aga on lindistuses see kindlasti alles – meie õnnesoovid küsijale seoses eurovalimistega. Aga selle eelnõu kontekstis ei puutu need tõepoolest asjasse, nii nagu ei puutunud ka küsija küsimus.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Noh, nalja saab, kui lugupeetud ettekandja puldis on. Mulle te ütlesite, et te ei ole Kaja Kallas, te ei ole välismaa onu ja te ei ole ka Reformierakond. Hea, et teie sisekaemus ei läinud nii kaugele, et te oma distantseerumises ja ärasalgamistuhinas ei öelnud lõpuks, et te ei ole Jürgen Ligi ka. Aga no reaalselt me selle eelnõuga seoses näeme, et pensionid ju vähenevad. Minul on küsimus. Te olete öelnud, aastal 2014 näiteks, et pensionär on Eestis juba eelistatum kui tööinimene. 2009 te põhjustasite skandaali oma väljaütlemistega, et tuleks pensionide langetamine seadustada. Miks te pensionäre niimoodi isiklikult vaenate ja olete vaenanud? Loomulikult, Reformierakond võtab praegu kõigilt raha ära, võtab pensionäridelt, võtab tööinimestelt ja võtab peredelt. Ma saan aru, te ütlete, et te ei kandideeri ja võite endale väljaütlemistes kõike lubada, aga miks te vaenate neid vaeseid pensionäre kogu aeg? Ise olete ka pensionär ja vana.

Jah. Selline laamendamine siin Riigikogus ei ole viisakas. Tegelikult on meil siin omad rollid. Veel kord: ma esindan rahanduskomisjoni. Rahanduskomisjoni poolt ma pean ütlema, et Anti Haugas eksis, kui ta ütles, et eelmisel aastal tõusis pension 10,6%. See oli keskmine palk, mis [nii palju] tõusis. Keskmine pension tõusis – ma ei mäleta, võin viimase numbriga eksida –, ma pakun, et 17%. Kui see on vaenamine, siis jäägu see teie südametunnistusele.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No klaarime kõigepealt ühe asja ära. Te ütlesite, et teil ei ole kombeks valetada, aga hetk tagasi valetasite, öeldes, et Rahandusministeeriumi hinnangu kohaselt ei olnud Reformierakonna lubadus kõige kallim. Mul on siin lahti ERR‑i 14. veebruari 2023. aasta uudis, kus kohe esimene lause on, et kõige kallim valimislubadus on Reformierakonna tulumaksureform, mille täitmine viiks riigieelarvest peaaegu 500 miljonit eurot. See on Rahandusministeeriumi analüüsist nähtuv järeldus. Seda esiteks. Teiseks, kas te rahanduskomisjonis Reformierakonna esindajana seisite ka selle eest, et see eelnõu ei saaks komisjoni toetust? Samuti võime ERR‑ist lugeda, et lubadus hoida keskmine pension tulumaksuvaba oli viimaste Riigikogu valimiste kampaanias üks Reformierakonna põhisõnumeid ning seda lubas telereklaamis ka peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas isiklikult. Kui te sellele seal vastu ei seisnud, siis jääb selline mulje, et ikkagi enne valimisi andsite katteta lubadusi, mille nüüd tagasi võtate.

Aitäh! Ma lükkan tagasi valetamissüüdistuse. See on valelik [jutt]. Et jääda neutraalseks, ütlen ka rahasumma: meie valimislubadused kokku maksid 1,1 miljardit. Minu jaoks liiga palju, nagu ma ütlesin. Tõepoolest, peaaegu poole sellest moodustas maksuküüru kaotamise brutomaksumus. Aga sel on ka netomaksumus, mis on tunduvalt väiksem. Need lendavad loosungid poolest miljardist ei vasta tõele. Ajas selle [maksuküüru kaotamise] hind ka langeb. Tagasilaekumine tarbimise kaudu on see, mis muudab bruto netoks. Kindlasti ei ole asi pooles miljardis, esiteks. Teiseks on vale kogu programmile omistada seda ühte näitajat. Kõik programmid olid sellises järjestuses, nagu ma nimetasin. Ärge püüdke kirvega kurge, te ei [taba] mind valelt.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ei, ma muidugi kiidan. Jürgen, sa oled täna heas vormis, ei ole vajagi kirvega püüda. Aga viisakuse kohta tuleb tunnistada, et see lendas juba aasta tagasi siit aknast välja, väidetavalt koos Kivimäega. Nüüd ma lihtsalt küsin sellise küsimuse. Ma saan aru, et rahanduskomisjonis me seda ei arutanud, aga [küsin] kõikide nende lubaduste taustal, mis olid. Olete tulnud võimule, teete meile automaksu, tõstate maamaksu, räägite kinnisvaramaksust, tõstsite aktsiise, tõstsite käibemaksu, nüüd kaotate tulumaksuerisusi. Ma mõistan, eks ole, et Riigikogu liige võib-olla ei saagi aru, kui valus see võib olla. Aga see 17%‑line pensionitõus, mis on muide mõnes mõttes ikkagi statistiline manipulatsioon ka, tuleb panna kõrvuti viimase kolme aasta inflatsiooniga, mis on olnud 34%. See tähendab, et pensionitõus ei ole pidanud sammu hinnatõusuga ehk pensioni reaalne ostujõud on vähenenud. Nüüd te tahate veel reaalselt vähendada kättesaadavat pensioni. Öelge siis neile vaestele pensionäridele, kuidas nad peavad Reformierakonna režiimi ajal hakkama saama.

Aitäh! Katsuge siiski jääda protseduuri piiridesse. Ma ei saa sellist lauslaimamist komisjoni [esindajana] kommenteerida. Ma kordan üle, et rahanduskomisjon on hinnanud ja saanud hinnanguid valimislubaduste kohta, nende summade ja erakondlike erinevuste kohta. Neid ma olen juba nimetanud ja ma jään nende numbrite juurde. Väga raske on olnud aru saada, muide, EKRE valimislubadustest, neid hinnata, sest need on olnud nagu kummist. Aga see on olnud kindlasti üle 2 miljardi [maksev], suhteliselt katteta, ilma arvutusteta hüüdlausete kogumik, millena me tuvastasime EKRE valimisprogrammi. Aga selle eelnõu kontekstis me seda eraldi ei arutanud. Meie kohus on jõuda rahanduses jätkusuutlikule teele. Üks sammuke on see eelnõu siin.

Jaak Valge, palun!

Härra eesistuja, suur tänu! Härra Ligi, te olete tuntud kui otsese ütlemisega poliitik. Au olgu teile selle eest, ehkki selle ütlemise sisu teinekord adekvaatne ei ole. Aga mul on küsimus, millele loodan ka sellist otsest vastust. Nimelt, miks te ikkagi ei loobu sellest maksuküüruideest ega kehtesta maksu pankade ülikasumitele? Selle asemel te halvendate paljude elanikkonnagruppide, sealhulgas pensionäride majanduslikku olukorda. Kas te olete oma erakonnas vähemusse jäänud? Ma oletan, et te olete õiglase meelega. Kas te olete vähemusse jäänud või te leiategi põhimõtteliselt, et pankade ülikasumeid ei ole vaja maksustada, küll aga on vaja pensionäride olukorda halvendada?

Aitäh! Kahjuks ei ole selle eelnõu kontekstis sellised kommentaarid ega sellised küsimused adekvaatsed. Aga ma püüan natukene teemat laiendada. Pankade maksustamise rahanduslik probleem on see, et see on poliitiline suva. Hetkel, kui pankadel läheb paremini, võetakse [see raha] lihtsalt ära, ja loomulikult ei anta seda siis tagasi, kui neil hakkab halvemini minema. Sellist praktikat üks usaldusväärne investeerimiskeskkond endale tegelikult lubada ei tohi. Mõni riik on seda teinud, aga see ei ole nendele riikidele au toonud. Kas rahanduses on sellest abi? Ei ole! Väga sageli on jäänud kommenteerimata see, et ühekordsed tulud rahandust struktuursest miinusest välja ei aita, ja meil on struktuurse miinuse probleem. Meil ei ole ühekordsete tulude puudujääk, meil on pidevate tulude puudujääk: kulud on suuremad kui tulud. See on see rahanduslik teema selle asja juures. Jäägu teie isiklikud hinnangud teie südametunnistusele.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Tänasest arutelust jääb mulje, et teil on rahanduskomisjonis olnud selle eelnõu menetlemisel väga laiapõhjaline arutelu. Aga selgub ka, et te olete vales erakonnas. Te jääte kogu aeg kõikides küsimustes, aga eelkõige ja eriti rahandusvaldkonna küsimustes oma erakonnas vähemusse ja alla. Kurdate siin, et valimiseelsete lubadustega te oleksite olnud oluliselt tagasihoidlikum, aga näe, erakond otsustas teistmoodi, teie teeksite ülejäägiga eelarve ja nii edasi. Te olete eriarvamusel rahandusministri ja peaministri käitumise suhtes, mis puudutab hinnangute andmist eelarve tasakaalule, eelarve korrasolekule ja seisundile ja nii edasi ja nii edasi. Kogu aeg olete te rahandus‑ ja eelarvepoliitilistes küsimustes oma erakonnas vähemuses. Võib-olla peaksite siis leidma teise erakonna. Isamaa muudatusettepanekust te libisesite üle. Aga kas ei oleks riigimehelik praeguses olukorras, või ütleme, muutunud olukorras selle olematu maksuküüru likvideerimine kas ära jätta või edasi lükata?

Aitäh!

Aitäh! Erakonnas võin ma tihti jääda vähemusse põhjusel, et ma olen rahanduses ja paljudes muudes teemades keskmisest suurem konservatiiv. Aga ma ei ole paremat erakonda leidnud. Kindlasti on kõige lõdvema rahanduspoliitikaga parteide hulgas praegu erakonnad, kes ise ennast konservatiivseks nimetavad. See on minu arvates päriselt probleem, maailmavaateline mure. Aga võib küll öelda, et komisjon seda asja tõesti ei arutanud, kaasa arvatud enamikku neid küsimusi, mida te püüate siia debatti tuua. Ma tõmbaks sellele vastusele veel korra joone alla ja ei laseks teemat laiendada.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Huvitav, et te ütlesite, et kui pankadel läheb paremini, siis neid täiendavalt maksustada, neilt midagi ära võtta ilma midagi tagasi andmata mitte mingil juhul ei tohi, sest see läheb õiguskindluse põhimõttega vastuollu. Aga samas pensionäride puhul ei häiri see teid absoluutselt. Teie retoorika põhinebki sellel, et pensionäridel läheb niigi hästi, pensionid on hästi kasvanud ja tänu sellele neid peabki täiendavalt maksustama. Tagasi te ju midagi ei anna, vastupidi, te olete tõstnud tulumaksu, käibemaksu ja aktsiise ning tuleb automaks. Järgmises punktis te olete ju ka kaasettekandja, maamaksutõusu punktis. Varsti on meil pensionärid sellises olukorras, kus nad peavad loobuma oma kodust või talust, mille eest nad on aastakümneid hoolitsenud. Olemasoleva pensioniga, mida te selle eelnõuga soovite täiendavalt maksustada, ei suuda nad maamaksugi enam tasuda. Mida te ütlete pensionäridele? Kuidas nad peaksid hakkama saama? Õiguskindluse põhimõte nende kohta ei kehti, vastupidi pankadele.

Ma praegu debateerin teiega ja kordan komisjoni positsioonilt üle, et see ebameeldiv seadusalgatus on tingitud alates 2016. aastast lõdvaks lastud rahanduspoliitikast. Sealt tulevad ebameeldivad otsused. Ja see on üsna väike samm. Ärge omistage pensionäridele vaesumist, pensionäride reaalsissetulek on siiski kasvus ja päris kiires kasvus. Eelmine aasta oli see eriti võimas. Aga loomulikult ei ole see alati jätkusuutlik. Nii et jääme teema piiresse ja jätame erakonnad praegu kõrvale.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No nii nagu kolleeg Helir-Valdor Seeder ütles, väga lai temaatika oli sellel arutelul. Aga te ei vastanud tema küsimusele Isamaa ettepanekute arutelu kohta. Te siin väitsite, et pankadelt me siis, kui neil hästi läheb, võtame raha, ja kui neil halvasti läheb, siis raha tagasi ei anna. Aga mina küll ei tea pankasid, kellel kunagi halvasti läheks. Pigem on nii, et võetakse kogu aeg inimestelt raha intresside ja kõige muu kaudu. Tegelikult on teil ju erakonnas väga häid endisi rahandusministreid, on Euroopa parim ja on maailma parim rahandusminister. Selles suhtes peaks seal nagu kompetentsi olema. Aga ikkagi Martin Helme küsimus: kuidas peaksid pensionärid hakkama saama praeguses olukorras, kus vähendatakse nende sissetulekut ja [kaotatakse pensioni] tulumaksuvabastus?

Aitäh! Pensionäride sissetulekuid ei vähendata. Pensionäride sissetulekuid küll maksustatakse grammi võrra rohkem kui tänavu, kuid pensionide reaalkasv jätkub, ja [pensionärid] saavad hakkama. Paljud ütlevad, et nad saavad hakkama. Nendel, kellel on väga väike pension, on keerulisem. Eesti riigil on sotsiaalsüsteem, mis neid aitab, ja ka omavalitsused.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Härra Ligi, teiega on väga huvitav diskuteerida, nagu alati. Eelmises vastuses te märkisite, et mõni riik on pangamaksu kehtestanud, aga ega see nendel hästi ei ole lõppenud. Leedu on üks selline riik, mis on ka sotsiaal-majanduslikult Eestiga suhteliselt sarnane, niipalju kui sarnaseid riike põhimõtteliselt üldse on. Leedu kehtestas eelmise aasta sügisel selle solidaarsusmaksu ja seda on praeguseks minu teada laekunud kusagil pool miljardit eurot. Leedu on kõikide makroökonoomiliste näitajate poolest Eestist palju paremas seisus. Kuidas te seda kommenteeriksite?

Aitäh! Akadeemilise inimesena te peaksite aru saama, et üks tegur ei pruugi ümber lükata teisi tegureid. Leedu majandusnäitajad on omaette teema. Sealne sisetarbimine ja üksikud suuremad firmad on peamine põhjus, miks Leedu majanduskasv on parem, kui meil on. Aga majanduskeskkonnana Leedu kaotas sellest sammust. Ta kaotas ka pankade äritegevuse mahu poolest. Pangad tõmbasid oma aktiivsust tagasi, ma tean seda pankade endi kaudu. See oli neile pettumus. Aga mida siin rahanduse kohta veel öelda või üle korrata? Ühekordse rahaga on nii nagu sellesamusegagi: alguses on võib-olla soe ja hea, aga pärast on külm ja halvem kui enne. Tegelikult selline ühekordne rekvireerimine õõnestab riigi usaldusväärsust ja ei aita rahandust. Ühekordsed summad ei aita rahandust välja pikaajalistest probleemidest. Riigi tulud peavad olema püsivad ja mitte sõltuma poliitilisest suvast.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Te olete väga kergekäeliselt valmis siin laiapõhjaliselt filosofeerima, aga erialastele sisulistele küsimustele ei taha kuidagi vastata. Minu küsimus oli konkreetselt see, et Isamaa on teinud selle eelnõu kohta muudatusettepaneku, aga selle kommenteerimisest te libisesite mööda. Ma küsin siis uuesti. Kas olukord on muutunud või mitte, kas on valetatud või ei ole valetatud, aga me oleme reaalselt keerulises rahalises seisus. Riigimehelik oleks see kõige kallim valimislubadus, mis Eesti majanduslikku olukorda ei paranda, ettevõtlust ei toeta ja nii edasi, kui mitte ära jätta, siis kompromissina edasi lükata, kui te oleksite valmis seda edasi lükkama. Kas oli sellel teemal juttu ja milline on teie seisukoht?

Väga riigimehelik oleks püsida Riigikogus teemas ja [ettenähtud] rollides. Rahanduskomisjon ei arutanud seda. Rahanduskomisjon ei arutanud seda rohkem kui üksikute opositsionääride, kes on ise selle maksusüsteemi väärarengu autorid, ettepanekuid. Jah, need ei leidnud [heakskiitu], aga pikka võitlust seal ei olnud. Kõik said aru, et see on totter, Riigikogu on otsuse langetanud ja me ei hakka seda tagasi pöörama. Sellist veidrat maksusüsteemi, kus proportsionaalses süsteemis tekib järsku 34%‑line marginaalne maksumäär, ei peeta rahanduslikult loogiliseks. See on, kui maksusüsteemist erialaliselt rääkida, vahel harva kasutatav element astmelise tulumaksu puhul, et ei ole ainult maksuastmed, vaid võetakse ka maksuvaba miinimumi sujuvalt ära. Aga seal ei teki sellist ebaloomulikku astet, nagu praegu meie tulumaksusüsteemis on ja mille eest teie olete võidelnud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma ikkagi jätkuvalt ei saa aru sellest loogikast, et kui pankadel läheb hästi, siis neid maksustada mingil juhul ei tohi, aga kui pensionäride pension veidi kasvab, siis seda võib küll kohe maksustada. Tuleks aru saada – võib-olla teil on valeinformatsioon –, et kõikidel pensionäridel ikkagi ei lähe hästi, paljud ei suuda olemasoleva pensioniga hakkama saada, nende toimetulek halveneb ja nad tõesti elavadki vaesuse piiril. Kas te saate aru, et kui me selle seaduse vastu võtame, siis ebavõrdsus ühiskonnas kasvab? Kuidas te isiklikult sellesse suhtute?

Aitäh! Mina isiklikult saan aru, aga teie ärge kogu aeg esitage asju, millest te aru ei saa. Ärge seda niimoodi afišeerige. Ma tegelikult olen nendele küsimustele juba vastanud. Alustada küsimust nii, et ma ikka ei saa aru – see ei räägi alati teie kasuks. Ja kui järgnebki faktiline tõestus, et tõepoolest ei saa aru, ja ei saa aru, kellega siin tegelikult vaidlus käib, et see on rahanduskomisjon, mina olen rahanduskomisjon – mitte mina isiklikult, eks ole –, siis tulebki see jutt, ma arvan, ära lõpetada.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas teil komisjonis oli reaalne arutelu ka selle üle, kuidas selline muudatus pensionäride igapäevast toimetulekut mõjutab? Kas teil oli seal keegi, kes teadis, kuidas see päriselt hakkab välja nägema, ei olnud mitte ainult need, kes ajavad näpuga Exceli tabelis järge? Kas selline päris arutelu oli ka, sihuke kahe jalaga maa peal olev arutelu? Kas toimus sellist asja?

No natukene toimus ja tõdeti ikkagi selle olukorraga võrreldes, kus pensionärid aastal 2021 ja 2022 hakkasid tulumaksu maksma, kui kaotati täiendav tulumaksuvaba miinimum selle maksuküüru kehtestamise nimel, et seda ei tahaks tagasi. Aga antud juhul on tegemist olnud ikkagi väga olulise maksuvaba miinimumi tõusuga. See, et see külmutatakse, ei tähenda selle äravõtmist, see jäetakse alles. Küll aga on kindlasti rahanduskomisjonis olnud kuulda taunimist selle äravõtmise teemal, mis juhtus 2016. ja 2017. aasta otsustega ja mille eesmärk oli maksuküüru kehtestamine.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra Ligi! Ma vaatasin korra lähiajalukku. Paar päeva enne valimisi kirjutas Annely Akkermann Postimehes, et ta küll võib mõista Eesti Panga esindajate muret riigi eelarvepoliitika pärast, aga ta ütleb rahandusministrina rahustuseks, et riigi eelarvepoliitika on vastutustundlik ja me liigume eelarve tasakaalu poole. See oli kolm päeva enne valimisi. Siis oli ka see teie lubadus õhus, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Kas te komisjonis näiteks selle eelnõu või ka muude eelnõude arutelul viimase aasta jooksul olete tõstatanud ka seda küsimust, kas Akkermann valetas või ta ei saa lihtsalt aru riigi rahandusest ja sellega seoses ta peaks võib-olla mõtlema töö peale mõnes teises komisjonis? Kas sellist arutelu oli?

Aitäh! Mina ei ole Annely Akkermann ega olnud ka arutelu Akkermanni tsitaatide üle, mida ta ütles kunagi enne valimisi. Aga eelmise vastuse juures ma vist unustasin ära või ei leidnud nii kiiresti üles neid protseduurilisi otsuseid, et vastata, kas meil arutelu oli maksuküüru teemal, eks ole, kas toimus tubli võitlus. Ei, komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Konsensuslikult. Seda võitlust ei olnud, kõik said aru, et jabura maksuküürumoodustise kaotamine on otsustatud, sellel teemal enam ei arutatud. Ja kes ma olen? Ma olen mitu korda öelnud, kes ma ei ole. Kordan üle, et keskmisest suurem rahanduskonservatiiv olen küll, nii oma erakonnas kui ka rahanduskomisjonis.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te enne jätsite vastamata mu küsimusele, kohe täitsa jätsite vastamata sellele küsimusele, miks Reformierakonna saadikud rahanduskomisjonis ei olnud selle eelnõu menetlemise jätkamisele vastu, kui on teada, nagu ERR‑gi on vahendanud, et lubadus hoida keskmine pension tulumaksuvaba oli viimaste Riigikogu valimiste kampaanias üks Reformierakonna põhisõnumeid ning seda lubas telereklaamis ka peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas isiklikult. Teatavasti selle eelnõuga taandutakse sellest lubadusest. Miks teie ja ülejäänud Reformierakonna saadikud ei seisnud komisjonis selle eest, et sellist eelnõu vastu ei võetaks?

Aitäh! Kumb siis oli meie suurim [lubadus], kas maksuküür või keskmise pensioni maksuvabastus? Kumb see suurim oli? (Hääl saalist.) Enne te tõstsite esile teist. Aga noh, noorpoliitikuna te võib-olla ei ole [kõigega] kursis, rääkimata sellest, et te ei ole kunagi moodustanud koalitsiooni. Koalitsioonid tekivad mitme erakonna valimislubadustest ja kõik peavad tegelikult loobuma enamikust, mis puudutab raha. Paraku on see juhtunud ka Reformierakonnaga. (Hääl saalist.) See ei tähenda, et Reformierakond oleks olnud minu silmis piisavalt konservatiivne. Ma toon ühe valimiseelse lubaduse veel, nüüd natukene varasemast ajast, 2019. aasta valimistelt, kui ma oma erakonnas ka taunisin konkreetsete pensioninumbrite väljahõikamist. Siis oli jutt 650‑st ja 700‑st, vist hüüti välja see väiksem number. Ma olin väga kriitiline. Minu arust ei tohi erakonnad selliseid lubadusi anda, peavad olema sõltumatud prognoosid. Aga mis juhtus? Mina eksisin, tegelikult osutus keskmine pension suuremaks. Aga ma ei eksinud selles, et erakonnad ei peaks enda peale võtma rahanduslike prognooside tegemist, selles ma ei eksinud.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! See on küll ajalooline moment Eesti poliitikas: Jürgen Ligi ütles puldist kõva häälega, et ta eksis. Ma ei mäleta, et ma oleksin seda siin kümnete aastate jooksul kuulnud. Ilus päev. Nüüd see teema laiendamine. Te olete siin mitu korda öelnud, et püsime teemas, aga te ise laiendate teemat kogu aeg. Ma eeldan, et selle piires, kuhumaani te laiendate, me võime kõik küsida. Kolleeg Vooglaiule vastates te rääkisite sellest, et koalitsiooni on keeruline moodustada ja koalitsioonis kokkulepitu on kuidagi kompromiss erinevate erakondade lubaduste vahel. Aga see lubadus oli koalitsioonilepingus, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Arendage siis võib-olla seda edasi. Noh, mina olen ka noorpoliitik, siis me saame kolleeg Vooglaiuga õpetust, kuidas see koalitsioonide moodustamine käib, mis sinna koalitsioonilepingusse jõuab ja mida siis sellega on pärast mõistlik või mittemõistlik teha.

Ma just mõtlen, et kümneid aastaid olete te mind siin vaadanud, aga samas olete noorpoliitik. Need asjad ei käi kokku. Igatahes, te kogu aeg eksite minu iseloomustamisel. Koalitsioonileping kah rahanduslikult ei pidanud, tunnistan. Rahanduskomisjon on ka seda tunnistanud, et ei pidanud. Aga mina ei olnud see läbirääkija. Oleks mina seal olnud, siis ma oleksin tõenäoliselt asja ära rikkunud ja koalitsiooni moodustamine oleks läinud palju raskemalt. Aga nüüd on see rahanduskomisjoni töö – mina esindan rahanduskomisjoni –, et tuua eelarve aina kasvavast miinusest välja.

Suur tänu teile, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küll on aga kaks [protseduurilist] küsimust, musta käe märgiga, istungi juhatajale. Kas Tiit on leitud, Urmas Reinsalu?

Seda peaksite teie ütlema, kuna te saite selle kohustuse ta leida …

Ma praegu juhatan istungit.

… ja te oskate võib-olla sellest aru anda. Te andsite mulle sõna praegu, kuigi ma tahtsin saada sõna selle arutelu alul. Jürgen Ligi kõneles meile rahanduskomisjoni nimel, tutvustades eelnõu menetlemise käiku, väga paljudest asjadest. Ma inimlikult sügavalt kahtlen, kas neid asju eelnõu menetlemisel tehti. Kui tehti, siis oli see tõesti Heraklese töö, kui hinnati erakondade viimaste valimiste lubadusi maksumuse mõttes, tuvastati, et koalitsioonileping ei pea, mis on väga sümpaatne tunnistus, ning Riigikogu rahanduskomisjon asus [seisukohale], et ka Ligi toomine valitsusse oleks võib-olla, ma saan aru, muutnud raskemaks valitsuskoalitsiooni moodustamise ja loodetavasti selle nurjanud. Noh, see on väga kontseptuaalne riigi juhtimiskese, mis meil on tekkinud nii rahanduses kui ka poliitikas. Kui rahanduskomisjonis konsensusega jõuti seisukohale, et Ligi toomine valitsusse oleks vältinud selle valiku, oleks purustanud selle valitsuse moodustamise, siis, ma arvan, see tuleb ausalt välja öelda, et tegelikult oleks see olnud hea lahendus. Kuid Ligi rääkis väga paljust. Ta rääkis paljustki, nagu ütleb poeet, kuid ta ei rääkinud sellest, mis tema ülesanne oli. Ta pidi sisuliselt tutvustama muudatusettepanekuid, nagu ma loen menetlemise käigu kohta teisel lugemisel. Ma ei saanud kuulda muudatusettepaneku kohta, mille Isamaa esitas, sisulist konkreetset ülevaadet, milles see muudatusettepanek seisnes ja millised olid hääletustulemused. Selle asemel me kuulsime väga palju muid küsimusi. Ma sugugi ei süüdista ettekandjat selles, et ta muid küsimusi isiklikust [seisukohast] avas. Ma kindlasti lähtun siin pigem ettekandja avaramast õigusest. Kui ka küsimused puudutavad üldpoliitikat, siis on õigus anda vastust enda nimel. Kuid minu mure on selles, et ma paluks istungi juhatajat, et ta lubaks Jürgen Ligi uuesti pulti tagasi – te ei andnud mulle varem sõna –, et ta tutvustaks muudatusettepanekut, mis oli õigupoolest ainus põhjus, miks ta pidi pulti tulema. Kõige muu kõrval unustas ta ära selle, milleks ta on siia kutsutud: töö. No vahel juhtub, inimene helistab kellelegi, räägib muust asjast, aga mille pärast ta helistas, ununeb ära. Praegu on niisugune väikene lapselik lapsus juhtunud ja katsume selle ühiselt ära klaarida. Aitäh! See on minu ettepanek konkreetselt.

Jah, tõepoolest, sisuliselt minu arvates Jürgen Ligi vastas ka sellele, miks seda teie ettepanekut ei olnud võimalik arvestada. Küll aga möönan, et tõepoolest, kuna neid muudatusettepanekuid oli nii vähe, siis oleks võinud võib-olla rohkem aega pühendada neile ja konkreetselt ka hääletustulemustele. Aga ma loodan, et me saame selle protseduurilise küsimusega ära klaarida. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Muudatusettepanekuid oli nii vähe, et oli ainult üks. See oligi Isamaa ettepanek. Sellele olekski saanud keskenduda selle arutelu käigus. Ma küll kaks korda ärgitasin oma küsimusega, et saada vastust, aga ega ma sisulist vastust ei saanud. Aga minu küsimus tuleneb kolleeg Jürgen Ligi vastustest, kui ta ühele kolleegile ütles, et ärge küsige teemal, millest te aru ei saa. Ma ei tea, kuidas kodukord sätestab ja kuidas teie juhatajana tõlgendate, kas tõesti tohib küsida ainult selle kohta, millest me aru saame, või ongi küsimused mõeldud eelkõige selleks, et asjadest aru saada.

Jah, ma olen teie viimase rõhuasetusega täiesti nõus. Mina ka küsin ennekõike siis, kui ma ei tea. Tahan saada targemaks ja küsin targema inimese käest. Nii et selles suhtes on see loogika nagu igati kenasti paigas. Aga nüüd viimane protseduuriline vastus. Jürgen Ligi, palun!

Jah, ma küsisin sõna vabandamaks, et mul jäi leht õigel ajal keeramata ja ma seda muudatusettepaneku hääletamist ei nimetanud, lihtsalt pabereid oli liiga palju ees. Tõepoolest leidis ta 2 poolthäält, aga suurt diskussiooni selle üle ei olnud. Ma lihtsalt eeldasin, nii nagu ka austatud juhataja, et minu sisulised vastused, kaasa arvatud rahalised hinnangud, on piisav vastus sellele, miks rahanduskomisjon neid ettepanekuid ei [arvestanud]. Aga süüdistus selles, nagu ma oleksin siin öelnud kellegi kohta, et ärge küsige asjade kohta, millest te aru ei saa, on laim. Ma ütlesin, et ärge loetlege asju, millest te aru ei saa. Kui küsimus algab iga kord sellega, et ma ikkagi ei saa sellest aru, kuigi asja on juba seletatud, siis see vähendab küsija tõsiseltvõetavust. Mu soovitus oli see mingil hetkel tõesti. Aga see ei olnud nii, et ei tohiks küsida. Tohib küsida küll.

Suur tänu, head kolleegid! See debatt oli igati selline mõnus, sisukas, terav ja lõpuks ka tasakaalukas. Ma arvan, et oleme kenasti selle tasakaalukoha leidnud. Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Kõigepealt Andrei Korobeinik, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid, suur tänu selle võimaluse eest! Tõepoolest, hea kolleeg Jürgen esineb alati väga põnevalt. Ta küll väga ei räägi sellest, mis komisjonis toimus, aga selle eest tema ajalooteemalised loengud ja sellised loomingulised vastused küsimustele pakuvad iga kord põnevust. Peab tunnistama, et tihtipeale need Jürgeni vastused jäävad kusagile gaslighting'u ja manspreading'u vahele: kui naine küsib, siis vastus on see, et sa ju ei saa aru, millest sa räägid, ja kui küsib mees, siis tulevad sellised kerged faktivead. Ma päris igal faktiveal ei peatuks, aga ma juhin tähelepanu, et Leedul läheb tõepoolest hästi ja seda osaliselt ka tänu sellele, et nad on rakendanud pankade solidaarsusmaksu. Eesti on ainuke riik mitte ainult Euroopa Liidus, vaid Euroopas tervikuna, kus majandus see aasta langeb. Ja pensionid. Pensionide suurus ei ole demograafiaga seotud, see on seotud keskmise palga ja inflatsiooniga. Selle tõttu valitsuse otsused väga konkreetselt mõjutavad pensioni suurust. Alustan sellest, mida Jürgen ütles, et pensioni reaalne ostujõud kasvab. Paraku see nii ei ole, sest kui pension suureneb indeksi võrra ja sa võtad pensionäridelt raha ära, siis reaalne ostujõud paraku langeb. Arenenud riikide eesmärk on, et pensioni keskmine suurus võiks olla 40% keskmise palga suurusest. Eestis oli see näitaja suhteliselt lähedal 40%‑le siis, kui meie elatustase oli palju madalam, selle sajandi alguses, aga siis hakkas ta niimoodi samm-sammult langema. Tagasi kasvule pöörati pensioni suurus siis, kui Keskerakonna juhitud valitsus tegi erakorralisi pensionitõuse. See on ka ainuke viis, kuidas saab pensionide ja keskmise palga vahelist lõhet vähendada. Kahjuks otsustasid koalitsioonierakonnad peale valimisi, et selline õiglane pension on liiga suur. Loobuti erakorralisest pensionitõusust ja nüüd võetakse veel rohkem raha pensionärilt ära. Eestis elab üle poole eakatest inimestest vaesusriskis. See näitaja on pea kolm korda suurem kui Euroopa Liidu keskmine, ja oodata on, et järgmisel aastal suureneb see veelgi. Kõik, eranditult kõik valitsuse majanduslikud otsused on suunatud ebavõrdsuse kasvule ühiskonnas. Automaks lööb kõige valusamalt neid, kes elavad maal, ja suurperesid. Pensioni tulumaks võtab raha jällegi vaesematelt inimestelt, üle poole [pensionäridest] elavad juba praegu vaesusriskis. Lastetoetuste või peretoetuste vähendamine on kõige valusam löök suurtele peredele, kes elavad niigi halvasti. Kokkuvõttes jõuame me olukorda, kus ebavõrdsus ühiskonnas kasvab, aga samas … Võtaks lisaaega ka, kui saab.

Kolm minutit lisaks.

Suur tänu! Samas majandus ikkagi langeb, sest kui sa jätad raha rikkamatele inimestele, siis see raha paraku nii kiiresti ringlusse ei jõua. Rikkamad inimesed jõuavad investeerida, nad saavad reisida väljaspool Eestit ja jätta oma raha sinna. Kokkuvõttes me ilmselt jõuame olukorda, kus ka järgmine aasta on Eesti Euroopa Liidus majanduskasvu poolest viimasel kohal. Ekspeaminister Andrus Ansip ütles, et kui sa riiki juhtida ei suuda, siis võiks ära minna. Kui vaadata Reformierakonna ridu siin saalis, siis võib loota, et nad tegidki seda. Aga ma siiski kahtlustan, et nad tulevad hääletuse ajaks saali ja toetavad seda sügavalt ebaõiglast eelnõu, mis võtab tõepoolest igalt pensionärilt ära pea 150 eurot, selleks et jagada seda raha mulle, Jürgenile ja teistele rikkamatele inimestele, kes saavad niigi oma eluga hästi hakkama. Ma siiski kutsun üles tegema seda, mida Andrus Ansip soovitas: astuda kõrvale, kas või mitte hääletada ja mõelda natuke meie eakate inimeste peale. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma annan kõigepealt üle ettepaneku teine lugemine katkestada. Head kolleegid! Eelnõu seletuskiri sõnastab selle eelnõu eesmärgi üsna otsekoheselt ja ütleb, et muudatuse eesmärk on suurendada maksutulu. Nagu sellel valitsusel kombeks, eelarvepositsiooni parandamiseks, maksutulu suurendamiseks minnakse võtma nendelt, kellel niigi vähem on. Selles kontekstis ma räägin teile ühest vahvast vanaprouast. Et tema isikut siin mitte avalikuks teha, kutsugem teda Mariks. Kui Eesti vabaks lauldi, ei olnud Mari veel nelikümmendki, jõudu ja energiat oli küllaga ja taas saabunud vabadus andis justkui tiivad. Mari sai tagasi vanaisa talu, tegi tööd ja selle kõrvalt taastas talu, oli valmis kartulikoorigi sööma. Mõnel läks lihtsamalt, võttis pangast 10 miljonit ja elas. Oli jutt, et võta, aga pane tagasi, aga see läks kuidagi meelest. Tal tütar siiamaani räägib, et vanemad on pensionärid, aga saavad hästi hakkama ja abi ei vaja. Mari ei kurtnud. Mis seal ikka, tegi tööd edasi ja elas oma elu. Talu sai korda, vald andis kaunima kodu tiitligi. Kui viimased Riigikogu valimised kätte jõudsid, oli Marist saanud juba pensionär. Kaja rääkis nii ilusasti selles klipis, naeratas ja lubas keskmise pensioni tulumaksust vabastada. Maril tuli heldimuspisar silmanurka. Ta mõtles, et mis siis, et see Siim on kahtlasi tegusid teinud ja et Ansip on selline kuri ja Ligi ebaviisakas, aga Kaja on ikka selline kena tüdruk ja hoolib vanainimestest. Mari andis rahuliku südamega oma ID‑kaardi hooldekodu juhataja kätte ja ütles, et anna aga Kajale see hääl. Kui Kaja peale valimisi otsesõnu tunnistas, et ta valetas, selleks et hääled kokku saada, siis Mari marssis hooldekodu juhataja juurde ja tahtis ID‑kaarti tagasi nõuda, et see tükkideks lõigata ja enam mitte kunagi valimistel osaleda, aga hooldekodu juhataja talle kaarti muidugi ei andnud, sest oli juba helistatud ja seletatud, et valimisi tuleb ju veel ja veel ja neid vanainimeste kaarte läheb tulevikus jälle vaja. See oli liig mis liig. Aga vanainimesed on sitked. Mari mõtles, et ta on elus raskemaidki asju teinud kui jalgsi seitsme kilomeetri kaugusele valimisjaoskonda jalutamine. Tema tegi igatahes otsuse, et ta valimispäeva hommikul hakkab varem astuma, laseb oma hääle paberil valimiskasti ja kindlasti ei anna ta oma häält ei sotsidele, Reformierakonnale ega sellele uuele parteile, mis selle nimi oligi, see tal enam meelde ei tulnud. Aitäh!

Suur tänu! Kuna ma ei tea, kas Jürgen Ligil on vastusõnavõtt või sõnavõtt koha pealt, siis ma võtan registreerimise järjekorras. Kas on vastusõnavõtt või on sul rohkem öelda, Jürgen? Laseme Martinil ära rääkida, just. Martin Helme, palun! (Martin Helme palub lisaaega.) Kolm minutit juurde, palun!

Me oleme sellises rõõmsas olukorras, et kolm ja pool aastat on riigieelarvet korda tehtud. Kas mäletate kõike seda juttu? Mina mäletan, ma loodan, et valija ka mäletab, ja ma arvan, et saal mäletab. Õudne ulgumine ja hammaste kiristamine oli, kuidas Jüri Ratas ja Martin Helme ajavad Eesti riigi pankrotti ja kui kohutav see on, et pensioniraha tehti vabaks. Sellest räägiti siin ka, milline Kreeka meid ees ootab. "Meie tuleme riigi rahandust korda tegema!" Fakt on loomulikult see, et üks aasta, kui oli koroona, siis tuli võtta suurem võlg, et majandust käimas hoida. Tõepoolest, Eesti majandus oli selle tõttu Euroopa kõige vähem kannatanud ja kõige kiiremini taastunud majandus. See [aasta] oli erand, aga üldiselt polnud sellel riigi rahandusel häda midagi. Ja siis tulid riigi rahanduse kordategijad, kes aastast aastasse on teinud suurema eelarve defitsiidi ja aastast aastasse kasvatavad riigivõlga. Tempo on selline, et meile räägitakse täitsa avalikult, kuidas varsti tuleb IMF ja võtab Eesti riigi rahanduse üle. Kuna me ju seda ei taha, siis tuleb midagi ette võtta. No mis me peame ette võtma? Võtta tuleb sealt, [kus on.] Kui kunagiselt Ameerika pangaröövlilt Willie Suttonilt küsiti, miks ta panku röövib, vastas ta: "Sellepärast, et seal on raha." Kus on Eesti eelarves raha? Pensionide jaoks on raha. Kõige suurem tükk Eesti riigieelarvest on pensionid. Vahetult enne valimisi astus Kaja Kallas teleekraanil pensionäride tuppa ja pensionärid küsisid: "Aga mida te meile, pensionäridele, lubate?" – "Oota, ma tulen ja räägin! Teile on tulumaksuvaba pension, teil tõuseb järgmise nelja aastaga pension vähemalt 400 eurot. Kõik on kindlates kätes!" 2. märtsil, paar päeva enne valimisi, eelvalimised juba käisid, ütles rahandusminister Annely Akkermann, et riigi rahandus on korras. Kõik on korras, ongi korda tehtud! Pole vaja muretseda! Siis said valimised läbi ja vaat siis hakkas tulema. See küsimus, mis ma küsisin enne Jürgen Ligilt, miks nad käituvad nagu putinistid, on jumala õige küsimus. Ka Venemaal käib asi nii. Enne valimisi lubatakse pensionitõusu, Putin ise lubab. Aga pärast valimisi tuleb välja, et tahtsime parimat, aga läks nagu alati, ei tulnud välja, teil tuleb natuke püksirihma pingutada ja tegelikult võtame pensioni vähemaks. Täpselt nagu Kreml käitub tänane valitsus Eestiski, Reformierakond. Putinistid, vaat kes te olete! Me oleme väga kaugel sellest ajast, mil teleekraanidele ilmus teine ikooniline Reformierakonna reklaam, kus Ansip seisis liftis, väike ilus vanainimeseking pandi liftiukse vahele ja Ansip ütles: "Topeltgarantii! Teilt ei võeta midagi vähemaks, pensionitõus ja indekseerimine jätkub." Topeltgarantii! Ansipi topeltgarantii! No nüüd oli lugege-mu-huultelt-garantii ja see oli palju kehvem garantii. Tegelikult tulid meil, eks ju, aktsiisitõusud, meil tuli tulumaksutõus, meil tuli käibemaksutõus, meil [tõusid] trahvid ja lõivud ka tõusid – kõik asjad on tõusnud. Statistikaga võib igasuguseid asju seletada. Reformierakonna statistika moonutamise oskus on meile ammu teada, aga fakt on see, et viimase kolme aasta jooksul, natuke rohkem kui kolme aasta jooksul – alustame lugemist sellest päevast, kui Kaja Kallas valitsema hakkas – on olnud inflatsioon 34–35%. Ükskõik mis pidi te numbreid keerutate, pension ei ole nii palju tõusnud. Ei ole pension nii palju tõusnud! Pensionitõus on olnud väiksem, kui on olnud hinnatõus. Nagunii on inimeste ostujõud Eestis vähenenud, seda kinnitab ka igasugune statistika, mis ei tule Reformierakonna büroost. Vaesemaks on inimesed nagunii jäänud ja nüüd te võtate reaalselt nende sissetulekut vähemaks. Noh, me võime siin arvutada, võime jälle manipuleerida, kas me räägime keskmisest pensionist või me räägime mingisugusest muust näidust, aga põhimõtteliselt, ütleme, kaotus aasta jooksul on keskmisel pensionäril keskeltläbi 130 eurot. Reaalselt väheneb, mitte see, et lihtsalt tõusu ei tule, vaid reaalselt väheneb väljamakstav summa pärast maksu kinnipidamist. Ma nüüd tahaks igale pensionärile esitada lihtsa küsimuse. Kui te lähete eurovalimistele, ei anna oma kaarti selle pagana hooldekodu juhataja kätte, vaid lähete 9. [juunil], õigel päeval, päriselt valimisjaoskonda ja hääletate paberi peal, siis mõelge hoolega järele. Kui te annate oma hääle Paetile või tädi Marinale või kellelegi teisele tänase valitsuskoalitsiooni esindajale, siis te põhimõtteliselt kiidate heaks selle, et teil vähendatakse pensioni. Ja kui te selle heaks kiidate, siis ärge imestage, et maamaksutõusule lisaks tulevad kinnisvaramaksud ja siis tulevad sundrenoveerimised ja siis tulevad kõikvõimalikud asjad. Siis ei ole vaja pärast küsida, et oi, kuidas see nüüd juhtus. Seda, mida premeeritakse oma häälega, seda saadakse. Ärge premeerige Reformierakonda, sotsiaaldemokraate, Eesti 200, premeerige Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda! Aitäh!

Aitäh! Nüüd vastusõnavõtt, Jürgen Ligi.

Aitäh! Eks neid omistamisi oli siin terve hulk. Ma kõigepealt võtan kokku selle, et esindasin siin rahanduskomisjoni, ei esindanud enda, vaid valitsuse algatust, ja enamik minu vastustest pidid tegelema selle tõrjumisega, et mulle omistati siin mingit isiklikku või erakondlikku agendat. Seda ei olnud. Valitsus teeb need otsused, valitsus tegi selle eelnõu. Ja varasemad valitsused on tegelikult eelarve seisu põhjustajad, mitte praegune valitsus. Praegune on lihtsalt hädas ja ei suuda seda küllalt korrigeerida, mis on rahanduskomisjonis tihti jutuks olnud. Veel oli etteheide, et ma rääkisin asjadest, millest komisjonis ei räägitud. Tegelikult ma tõrjusin teema lõputut laiendamist peaaegu igas oma vastuses ja sidusin seda just nimelt komisjonis räägituga. Kogu see jutt ei olnud viimase arutelu ajal, aga see oli komisjonis räägitu kokkuvõte. Muidugi, siin viiakse juttu üldiselt rahanduse olukorrale, aga rahanduskomisjon teab väga hästi, et Eesti valitsus ei algatanud sõda ega ole selle inflatsiooni valdav põhjus. Valitsus on vigu teinud niipalju, et tõepoolest on varasemad valitsused lasknud eelarve käest ja lasknud käest, tarbimisse, [pensioni] teise samba. Inflatsioonis on Eesti valitsuste käsi mängus, aga peamine [põhjus] on ikkagi sõda ja me peaksime hoiduma ametis oleva valitsuse kallal inflatsiooni teemal tänitamisest, kui inflatsiooni põhipõhjus istub Kremlis. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

Jürgen Ligi ütles, et ametis olevat valitsust otsekui ei tohiks kritiseerida. Ma ei ole sellega nõus. Praegune eelnõu, millega valitsuskoalitsioon murrab oma koalitsioonilepingut ja võtab eakatelt ära keskmise pensioni tulumaksuvabastuse, on üks osa valetavast poliitikast. Seda tunnistavad oma käitumisega – nad on lahkunud saalist – häbelikult ka koalitsioonisaadikud. Reformierakond lubas enne valimisi, et keskmine vanaduspension jääb tulumaksuvabaks, ja seda tegi ka peaminister Kaja Kallas isiklikult enne valimisi oma valimisreklaamides. Nüüd, pärast valimisi, on see lubadus visatud prügikasti. Minu üleskutse siit Eesti rahvaesinduse saalist on ühemõtteline: armas Eesti rahvas, ees seisavad Euroopa Parlamendi valimised, ärge laske ennast uuesti petta! Tahtlikult on valitsus võtnud vastu otsuse, et automaksuseadus, maamaksuseadus, millega järjekordselt murtakse Eesti inimestele antud valimislubadust, suhkrumaks – kõik need seaduse[muudatused] tõstetakse valimistejärgsesse aega, täpselt samamoodi, nagu tehti enne Riigikogu valimisi. Valitsus kardab seda, armas Eesti rahvas, et te viite kokku valitsuskoalitsiooniparteid, kes ka Euroopa Parlamendi valimistel tahavad teie häält saada, ja valitsuse poliitika. Minu sõnum Eesti inimestele on, et ärge laske ennast petta. Täpselt samamoodi kasutavad valitsuskoalitsioonisaadikud – kui te annate oma hääle valitsuskoalitsiooniparteidele – [teie hääli] oma valeliku poliitika õigustamiseks pärast Euroopa [Parlamendi] valimisi. Nii et see jutt, et soovitakse korda teha Eesti rahandust, ei päde, ka selle eelnõu puhul. Isamaa on esitanud konkreetse muudatusettepaneku. Ma kutsun kõiki valitsuskoalitsiooniparteisid üles vastutustundlikult ja küpselt seda kaaluma. Meil on võimalus enne 1. juulit lahendada see kriitiline tohuvabohu ja segadus, mille valitsusliit on maksutõusude kaskaadiga tekitanud. Meie kompromisspakkumine on lükata neljaks aastaks edasi Reformierakonna [idee kaotada] maksuküür, mis oli Rahandusministeeriumi hinnangul eelmiste parlamendivalimiste kõige kulukam valimislubadus. Nüüd on vaja ratsionaalseid otsuseid ja juhtimist. Paraku see valitsus, me näeme, ei ole olnud selleks võimeline. Juhtimissegadus ja selline poliitika, mis tarbetult koormab inimesi ja halvendab meie majanduskeskkonda, ei vasta meie rahvuslikele huvidele. Seega, Isamaa hääletab sellele eelnõule vastu. Kuid me kutsume kõiki parlamendis esitatud jõude üles toetama meie esitatud muudatusettepanekut. Aeg on hakata siin saalis vastu sellisele valelikule poliitikale. See ei ole saanud Eesti rahvalt valimistel mandaati. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulates komisjoni [esindaja] ettekannet ja olles ise sellesama komisjoni [liige], tekkisid nii mõnedki küsimused, et kuidas on nii võimalik. Aga võimalik on väga lihtsalt. Peaminister vastas siis, kui ajakirjanik ta käest küsis, miks te siis valimiste ajal ei rääkinud, et makse tõstma hakatakse, väga selgelt: "Sellepärast, et see on ebapopulaarne." Samamoodi ma ei tea, kas ka kõigi kolme erakonna liikmed, Riigikogu liikmed, kirjutades koalitsioonilepingusse oma ühe põhilubadusena, et keskmine pension on tulumaksuvaba, [teadsid, et seda] murtakse aasta pärast. On jutt, et riigieelarve on korrast ära ja kulutused on kasvanud. Tulekski küsida, kas te teate, et viimase aastaga on Eesti riigi laenukoormus tõusnud kaks korda, 4,6 miljardilt 6,9 miljardile. Mitte kuidagi ei ole võimalik süüdistada eelnevaid valitsusi sellises meeletus raharaiskamises ja otsustamatuses. Tegelik põhjus on väga lihtne. Kui maksukoormus tõuseb, siis majandus langeb. Eesti Vabariigis on majandus langenud üle kahe aasta. Viimases kvartalis langes majandus Eestis ainukesena kogu Euroopa Liidus. Kui eelmine aasta enne jaanipäeva siinsamas saalis ports maksutõuse ja uusi makse kehtestati, siis nüüd tehakse sedasama asja. Väiksemad maksutõusud, mida võib-olla ei märgata, tehakse ära nüüd, enne europarlamendi valimisi. Suuremad, nagu automaks, tuuakse siia saali siis, kui europarlamendi valimised on läbi. Siis saab jälle öelda sama lause: me ei saanud ju enne sellest rääkida, sest siis te ei oleks meid valinud. Me räägime pensionäridelt järgmine aasta 17 miljoni euro äravõtmisest. See on praktiliselt sama suur summa, kui on üksi elavate pensionäride toetus üle riigi. Kui järgmisel aastal on see number 17 miljonit, siis sellesama eelnõu seletuskirjast näeb, et 2028. aastal on see juba 76 miljonit. See on uskumatu! Kui ma vaatan täna siia saali, siis näen, et koalitsioonipoliitikuid on siin igast erakonnast vähemalt üks. Vaatan sotsidele otsa. See erakond on alati väitnud, et ta on nõrgemate poole peal, aga eelmine aasta tehti otsus, et lastelt tuleb raha ära võtta, ja nüüd otsustatakse, et tuleb ära võtta ka pensionäride raha. Kõik ainult ühe asja pärast: et Riigikogu liikmed ja teised kõrgepalgalised inimesed saaksid järgmine aasta 700 eurolt tulumaksuvabastuse. Kui keegi viitsiks arvutada, siis ta teaks, et see tulumaksuvabastus toob Riigikogu liikmele aastas sisse suurusjärgus 800 eurot, aga need maksukoormised, mis on tänaseks juba seadustatud, viivad meie taskust ära üle 2000 euro. Rääkimata pensionäride rahast, rääkimata maamaksust, rääkimata automaksust, rääkimata magusa joogi maksust. See summa on mitme kuu pension. Kas keegi kujutab ette, et 700–800‑eurose pensioniga on võimalik kõiki neid makse kinni maksta? Palun kolm minutit.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Või kas on võimalik maal ilma autota hakkama saada? Ma olen siin kõnepuldis korra öelnud, et ma igal hommikul tööle tulles tulen mööda prantsuse lütseumist. See tänav on autosid täis, sest emad ja isad toovad oma lapsi kooli. Tallinna linnas on tasuta ühistransport, aga ei ole võimalik, et kõik lapsed saaksid ühistranspordiga õigeks ajaks turvaliselt kooli. Ja siis me püüame rääkida, et maal on lihtsam. Meie emad ja isad rajasid Eestit ja panustasid oma tööga sellesse, et Eesti sai iseseisvaks. Nüüd läheb koalitsioon nende rahakoti kallale. Mul ei ole sõnu! Kas tõesti tänased koalitsioonipoliitikud on valmis minema inimeste ette, nii nagu peaminister enne valimisi reklaamklipis läks pensionäride tuppa? Nüüd ma saan aru, miks ta sinna läks: ta vaatas, kas sealt on veel midagi võtta. Selgus, et ongi võtta: järgmisel aastal 17 miljonit, kuni 2028. aasta 76 miljonini. No kuhu me veel võime minna? Nüüd käib kuulujutt juba sellel tasemel, et ka pensionide indekseerimine tuleks ära jätta. Sellised jutud on juba koalitsiooni eelarvearuteludel käinud. Ma ei tea, tõesti, kui Riigikogu liige saab kordades suurema summa kui pensionär, siis talle võib tunduda, et see on tühine probleem. Siin on väiksem seltskond neid, kes saavad Riigikogu liikme palgale lisaks ka pensioni, ja selliseid, kes saavad lausa Riigikogu liikme pensioni. Nende puhul, kes on Riigikogus sellest sajandist, õnneks sellist ebaõiglust ei ole, et mingi ametikoht annab sulle eripensioni, et sa saad, ma ei tea, seda elu lõpuni ja edasi võib ka veel abikaasa võtta sealt pensionist protsendi endale. Oleks aus – vähemalt üks minister on siin saalis –, et neljapäeval valitsus teeks ettepaneku see eelnõu lihtsalt tagasi kutsuda. Muidu, ma tunnistan, on mul häbi olla Riigikogu liige, kui ma näen, et valitsus läheb järjekordselt kõige nõrgemate kallale. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seedri. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun kaheksa minutit.

Lisaaega või aega kokku?

No kui saab kaheksa minutit lisa, siis ma võtaks kaheksa minutit lisa, aga te ilmselt ei anna.

Miinus viis ehk kolm, kokku kaheksa. Palun!

Aitäh! Kolleegid! Ma ei ole nõus sellega, kui räägitakse, et praegune valitsus valetas enne valimisi ja sellega ongi kõik piirdunud. Ei. Praegune valitsus ja valitsuskoalitsioon laiemalt on jätkanud valeliku poliitikaga. Nimelt on koalitsioonilepingusse kirjutatud, et säilitatakse keskmise pensioni tulumaksuvabastus ehk keskmist pensioni saaval inimesel peaks koalitsioonilepingust tulenevalt säilima tulumaksuvabastus. Aga ei, ka sellest pärast valimisi kokkulepitud leppest praegune valitsuskoalitsioon kinni ei pea. Selle arutletava eelnõu kohta – räägin sellest, et mitte väga laiali valguda – on Isamaa ainsa erakonnana teinud ühe muudatusettepaneku. See on väga sisuline muudatusettepanek. See muudatusettepanek on kantud eesmärgist, et majanduskriisi ajal riigieelarve tulusid vähendavate ja seetõttu puudujääki suurendavate muudatuste edasilükkamine aastasse 2028 võiks olla üks lahendusi. Me oleme teinud ju korduvalt ettepanekuid, et seda niinimetatud olematu maksuküüru ärakaotamist ehk seda tulumaksureformi sellisel kujul ei ole üldse vaja ellu viia, see on ebamõistlik. Valitsuskoalitsioon ei ole sellega nõus. Aga lükkame siis selle edasi. Praegu otsitakse ekstreemseid lahendusi, kuude viisi valitsus vaidleb, ei leia lahendusi, aga tegelikult on ju lahendused olemas: jätame ära selle olematu maksuküüru kaotamise, mis praegu meie majanduslikku olukorda ei leevenda, absoluutselt mitte, saame 500 miljonit riigieelarve tulude poolele lisa, ja kui me lõpetame ka teise samba katteks riigi poolt iga aasta 400‑miljonilise laenu võtmise, siis ongi see miljard leitud. Siis ongi see miljard leitud! Ongi lahendus! Need etteheited, et opositsioon ei paku mitte mingisugust alternatiivi, ei ole õiged. Lihtsalt ei soovita mõistlikke lahendusi rakendada, ollakse kinni oma mingisugustes dogmades, mis on ülimalt kahjulikud ja ohtlikud Eesti riigi majandusele ning sealtkaudu ka stabiilsusele ja julgeolekule. Nüüd meie ettepanekust ja riigimehelikkusest. Ma tuletan meelde, lugupeetud reformierakondlased eelkõige, kelle taga kogu selle jandi [lõpetamine] praegu seisab, et selle olematu maksuküüru kaotamist ehk kõige kallimat valimislubadust viiakse ellu juba teist valimist järjest ja see on karjuvas vastuolus sotsiaaldemokraatide ideoloogiaga, sest tehakse soodustusi suurema sissetulekuga inimestele. Olge riigimehelikud, reformierakondlased! Isamaa oli riigimehelik, kui see niinimetatud maksuküür sisse viidi. Isamaa valimiseelne lubadus oli viia tulumaksuvaba miinimum 160 või 170 eurolt, mis ta sellel hetkel oli, kõigil 500 eurole. Aga selle mõju riigieelarvele oli väga suur ja koalitsiooniläbirääkimistel me leppisime kokku, et me teeme riigimeheliku sammu ja teeme selle soodustuse ainult väiksemat sissetulekut saavatele inimestele. Ehk me tegime selle sammu vahemikus 1200–2100 eurot. Me nii-öelda muutsime oma valimiseelset lubadust, aga jäime selle juurde, et madalapalgaliste maksukoormust tuleb vähendada. See on see ideoloogia, millest räägivad ka sotsiaaldemokraadid, aga millele nad tegelikult vastu hääletavad ja millele vastupidist poliitikat nad ellu viivad. Aga Isamaa käituski riigimehelikult. Kuna riigi rahakott ei võimaldanud seda [lubadust] täies mahus ellu viia, siis me tegime sellise kompromissi ja kokkuleppe. Ühelt poolt ei vedanud alt valijat, jäime oma valimiseelse lubaduse juurde, aga muutsime seda vastavalt riigi võimalustele. Praegu ootaksime valitsuselt selles sõjaolukorras, selles majanduskriisi olukorras samasugust riigimehelikku käitumist. Aga me ei näe seda. Nii et, head kolleegid, ma väga kutsun teid üles arvestama selle olukorraga ja mitte looritama oma jäikasid käike riigikaitseliste vajadustega, et me teeme üht, teist või kolmandat ja kõike ainult riigikaitselistel eesmärkidel, teades, et tegelikult see raha ei lähe sugugi mitte riigikaitselistel eesmärkidel ei investeeringuteks ega jooksvateks kulutusteks, vaid see läheb valitsussektori ülalpidamiseks kõige laiemas mõttes. Praeguses olukorras ei suuda valitsus leida 170 miljonit, millest nad räägivad. See ei ole ka tegelikult lahendus, see ei ole isegi veerand sellest, mida oleks vaja. Nagu ma algul ütlesin, meil on välja pakkuda miljardiline lahendus, mis on väga valutu praeguses olukorras, aga saetakse sente politseinike ja päästjate palkadest, õpetajatele ei leita palgaraha. Kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendatakse niimoodi, et ühelt võetakse ära ja teisele antakse juurde, tekitatakse mingit igiliikurit või perpetuum mobile't, mida ei ole võimalik tegelikult ellu rakendada. Need lahendused külvavad ainult segadust ja teadmatust ning ei ole jätkusuutlikud. Nii et mul on üleskutse. See eelnõu on teisel lugemisel, praegu veel on võimalik teine lugemine katkestada, algatajal on võimalik see eelnõu tagasi võtta, on võimalik seda eelnõu muuta, on võimalik seda eelnõu ka mitte lõpuni menetleda, vaid jätta ta riiulile seisma. Kõik võimalused on olemas, selleks et selle rumala eelnõuga mitte edasi minna. Minu üleskutse koalitsioonile on, et leidke endas jõudu tunnistada viga, tunnistage, et see eelnõu on olnud viga ja sellega edasi ei minda. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja kõik, kes meid vaatavad televisiooni või interneti vahendusel! Teate, ma arvan, et ka valitsus saab juba aru, et see seaduseelnõu ei ole seda väärt, et seda siia meie ette üldse tuua. Kui siin puldis esines rahanduskomisjoni esindaja, oli näha, et inimene närvitseb, et inimene saab ise aru, et siia on teatud konflikt juba sisse kodeeritud. Vaatame, kuidas suhtuvad sellesse koalitsioonipartnerid. Sotsiaaldemokraatlik Erakond juba ütles, et pensionäre puudutada väga ei tohiks. See oli siis, kui siin oli hiljuti diskussioon, kas üldse külmutada pensionide indekseerimine tulevikus. Me teame, et kõige kallim valimislubadus, mis enne parlamendivalimisi kõlas, oli see niinimetatud maksuküüru kaotamine. See oli Reformierakonna valimislubadus. Paistab, et see on Reformierakonna kinnisidee, millest nad ei ole absoluutselt valmis loobuma. Kui ma küsisin komisjoni ettekandja käest, mis tema arvab sellest maksuküüru kaotamisest, siis ma tsiteerisin Reformierakonna endist esimeest ja endist Eesti Vabariigi peaministrit Andrus Ansipit, kes on öelnud, et talle loomulikult see maksuküür ei meeldi, aga praegu on selline aeg, et meil tuleb vajaduse korral taluda ka kahte maksuküüru. Nii et paistab, et ka Reformierakonna sees on väga erinevaid arvamusi selle asja kohta. Miks ma eelkõige maksuküürust räägin? Sellepärast et komisjoni esindaja, Reformierakonna veteranpoliitik Jürgen Ligi ütles, et on vaja maksuküür kaotada ja on vaja ka pension tulumaksuga maksustada. Me saame aru, miks. Maksuküüru kaotamine vajab pool miljardit, 550 miljonit, kui uskuda seda, mida ütleb Rahandusministeerium. Loomulikult, kui sa tahad teha midagi, mis maksab pool miljardit, siis sa pead selleks kuskilt raha võtma. Aga on ka alternatiiv, millest me oleme hästi palju rääkinud. Ärme kaotame praegu seda maksuküüru. Sellest on rääkinud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes on valitsuses, sellest on rääkinud näiteks Andrus Ansip, keda ma juba mainisin, sellest oleme rääkinud meie ja ma arvan, et seda toetavad ka teised opositsioonierakonnad. Säästame praegu pool miljardit, siis me ei pea pensione tulumaksuga maksustama, siis me ei pea siin saalis automaksust rääkima. Pool miljardit on ikkagi päris suur summa. Aga kahjuks on see Reformierakonna kinnisidee: sõltumata sellest, kui palju see raha nõuab, teeme ära, teeme kiiremas korras ära! Siinkohal on mul üleskutse eelkõige sotsiaaldemokraatidele, aga ka Eesti 200‑le: äkki te suudate oma koalitsioonipartnerit veenda selles, et praegu ei ole selleks õige aeg? Valimislubadusi antakse neljaks aastaks, koalitsioonilepe kestab nominaalselt neli aastat ja võib-olla saaks sellest maksuküüru kaotamisest rääkida aasta pärast või kahe aasta pärast, kui meie majanduslik olukord on parem. Mitte niimoodi, et meil kolmandat aastat järjest on majanduslangus, kusjuures me oleme Euroopas ainus riik, kus see niimoodi on, hinnad tõusevad, inflatsioonitase on hästi kõrge, ja samal ajal me kehtestame uusi makse. Ja nüüd veel otsustasime, et me hakkame pensionäre koorima. See ei ole kõige parem mõte ja Keskerakonna fraktsioon kindlasti seda seaduseelnõu ei toeta. Me teeme ettepaneku see [eelnõu] tagasi lükata. Jällegi, veel üks kord üleskutse sotsiaaldemokraatidele ja Eesti 200‑le: proovige ikkagi veenda Reformierakonda, et see ei ole hea mõte, see maksuküüru kaotamine ja selle tõttu pensioni tulumaksuga maksustamine. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid ja kõik, kes seda väga kirglikku debatti on jälginud ekraanide taga ja internetis! Tõepoolest, sellest on siin täna nii palju räägitud ja väga palju on siin ka ette loetud, aga midagi ei ole teha, ikka ja jälle tuleb inimestele meelde tuletada, kuidas Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus ja kõik koalitsiooni liikmed lubasid enne valimisi absoluutselt kõike muud kui seda, mida viiakse ellu praegu. Tõepoolest, me kõik mäletame, me kõik mäletame, kuidas Kaja Kallas siinsamas Riigikogu saali loožis tõusis infotunnis meie küsimusele vastates püsti – me küsisime tookord automaksu kohta ja puudutasime ka juba kinnisvaramaksu –, ta tõusis püsti ja eksalteeritult teatas, et lugege mu huultelt, kas oli liiga raske, liiga keeruline aru saada, lugege veel kord minu huultelt, et maksud ei tõuse. Sõnaselgelt ütles. Aga kohe peale valimisi läks ta ERR-is "Esimeses stuudios" eetrisse ja kui need maksutõusud ja kõik olid juba õhus, siis ütles: "Nojah, kui ma oleksin tookord teile ja Eesti avalikkusele öelnud, mis plaan meil tegelikult on, siis te ei oleks mind ju valinud." Vähemalt üks kord oli ta aus. Me teame, kuidas siis peale valimisi tuli Kaja Kallase valitsus kõige selle peale välja ajaloo kõige räigema maksutõusuplaaniga. Nüüd me teame, mis meid kõik ees ootab: automaks, suhkrumaks, plastikumaks, mis juba kehtib, tulumaksutõus on olemas, käibemaksutõus on tehtud, tubakaaktsiisitõus on tehtud, kütuseaktsiisitõus on tehtud, alkoholiaktsiisitõus on tehtud, keskkonnatasude tõus on tehtud, maamaksu ülempiiri kaotamist hakatakse tegema, laste ja abikaasa pealt tulumaksuvabastuse kaotamine on tehtud ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine samamoodi. Ja mida me järjest ja järjest näeme? Minnakse meie inimeste igapäevase toimetuleku kallale. (Hääl saalist.) Ja riigilõivud ka, ütleb hea kolleeg Helir-Valdor Seeder siit saalist. Aitäh! Sai jälle see ka välja öeldud. Selle tänase eelnõuga seoses [meenutame] ka Reformierakonna valimiseelset reklaami, kus Kaja Kallas astus pensionäridele telekaekraanilt otse tuppa, lubas neile 400 eurot pensionitõusu ja ütles: "Ärge muretsege, valige Reformierakonda, sest pensionärid on kindlates kätes." Nüüd me näeme, kui kindlates kätes nad on, kindlates kägistavates kätes. Ja nüüd küpseb Toompeal [uus] plaan. Kaja Kallas seda loomulikult eitab: lugege mu huultelt, pensionide külmutamise plaani valitsuses ei ole! Aga ma arvan, et see läheb täpselt sellesse samasse võtmesse, millest ma siin juba olen rääkinud. See eelnõu, ma arvan, millega pensionide tulumaksuvabastusele kriips peale tõmmati või tõmmatakse, on sellel teel alles algus. Nagu me näeme, nüüd siis Reformierakond tahab saada, Eesti inimene, sinu häält, et saata oma esindajad Paet ja Pevkur Brüsselisse. Mina kutsun küll tõsiselt kõiki üles, et kõike seda silmas pidades, kõiki neid maksutõuse, kõiki neid valesid silmas pidades … Ma palun lisaaega.

Ja kui palju te soovite?

Ma varsti lõpetan. Niikaua, kuni kõne lõpeb.

Niikaua te ei saa, aga hea küll, kolm minutit, palun!

Aitäh kolme minuti eest! Aga ärge premeerige, jah, tõepoolest, ärge, Eesti inimesed, premeerige oma häältega valetajate erakonda ja ärge andke oma häält parteile, kes kahjustab oma tegevusega Eesti inimeste igapäevast toimetulekut. Selle kõne mõte on see: pange tähele – tähelepanu, tähelepanu, tähelepanu! –, Eesti inimesed, teid petetakse jälle. Sellest on ka täna siin eelkõnelejad mitmel-setmel korral rääkinud, et tegelikult raha on olemas, seda ei pea pensionäridelt ära võtma. Pool miljardit – jätke ära maksuküüru kaotamine ja see raha on olemas. Täna ei ole võib-olla sellest nii palju räägitud, aga eelnevalt on seda mainitud: kokkuhoid bürokraatialt. Me kogu aeg kuuleme ainult seda, kuidas lubatakse kärpeid, kärpeid ja kärpeid. Aga mida ei ole ega tule, need on kärped. Nüüd me kuuleme, et koalitsioon, valitsuse liikmed ei saa isegi kokku tulla, et üksteisega kohtuda ja hakata arutama seda plaani, mis järgmine aasta meie inimesi ees ootab, ehk järgmise aasta riigieelarvet. Mul on tõesti küsimus, kas me sellist valitsust tahtsime. Ma arvan, et me ei tahtnud. Aga Eesti inimesed valisid [niimoodi], sest neile lihtsalt valetati, nagu ma olen siin korduvalt öelnud. Rääkides sellest puudujäägist, mis meil väidetavalt on, siis alustati 1,2 miljardist, nüüd me oleme 1,5 juures, isegi 1,7 on juba jutuks olnud. Me teame, et see raha on viimaste aastate jooksul kümnel eri moel riigist lihtsalt välja viidud kõikvõimalike abistamiste näol. Võib ju küsida, kas me peame aitama või mitte. Muidugi peame, aga kas just nii suures ulatuses, selles ma ei ole kindel. Aga selle asja juures kõige hullem on see, et Kaja Kallas lihtsalt sirgelt räägib igal pool ja süüdistab Eesti inimesi: meil on eelarve puudujääk, me peame need maksutõusud ja kõik muu tegema selle pärast, Eesti inimesed, et te olete elanud liiga hästi ja see trall peab ükskord ära lõppema. Tõepoolest, ma ütlen omalt poolt, et see trall peabki lõppema. Ärge andke, Eesti inimesed, oma häält valimistel Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 kandidaatidele! Ja head Riigikogu liikmed, ärge andke oma häält sellele eelnõule! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näi olevat. Sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, nüüd peame asuma eelnõu 416 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek. Muudatusettepanek on tulnud Isamaa fraktsioonilt, juhtivkomisjon on peale arutelu otsustanud jätta selle arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame selle hääletamise ettevalmistamise protseduuri. Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 25, vastu 50 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Head ametikaaslased, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 416 teine lugemine lõpetada. Samas on tulnud Riigikogu juhatusele kaks ettepanekut, mis on järgnevad. Esimene ettepanek on tulnud EKRE fraktsioonilt ja teine ettepanek on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Sisu on üks: eelnõu 416 teine lugemine katkestada. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma palun enne hääletust ka kümme minutit vaheaega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, panen hääletusele EKRE ja Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 416 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 25, vastu 52, 1 erapooletu, ei leidnud ettepanek toetust. Head ametikaaslased, eelnõu 416 teine lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Eesti Reformierakond on teinud ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde. Martin Helme, palun!

Aitäh! Kas ma tohin protseduurilise kõigepealt teha?

Jah, palun!

Mu protseduuriline on väga lihtne. (Saalis on sumin, juhataja helistab kella.) Kui me tahame võtta kümme minutit vaheaega ja see kümme minutit saab täis 13.00, siis mismoodi on võimalik veel pikendamist otsustada?

Kui te tahate võtta vaheaega kümme minutit – kui te tahate võtta vaheaega – ja kuna seda hääletust me pole teinud, siis on istung lõppenud. Nii et alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Martin Helme, palun!

Sellisel juhul ma palungi fraktsiooni poolt kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Tänane istung on lõppenud.