Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE) kolmas lugemine

Nii, head kolleegid, läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 308 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised, läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Rain Epler, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, hea istungi juhataja! Enne kui ma lähen selle eelnõu sisu juurde, pean ma lühidalt osundama sellele, mis siin just toimus. Süsteem ikkagi korrumpeerub. Tihtilugu [on see väljendunud] nii minu enda kui ka teiste kolleegide suhtes, täna sattus ohvriks teie enda erakonnakaaslane, kes ei saanud protseduurilist küsimust küsida. Me ei teadnud, [mida ta soovis küsida,] võib-olla tal tõepoolest mikrofon ei töötanud või sahtel oli kinni kiilunud. Me ei saagi seda kunagi teada. Aga Lauri Hussarile te andsite protseduurilise küsimuse [võimaluse], ometi ise eeldades, et ilmselt ei ole see [küsimus] protseduuriline. Saigi kinnitust, et see ei olnud protseduuriline. Aga näete, juhatuses on omavahel ikka sihuke omamehelikkus, et antakse sõna ja küsimusi ja kõike, aga teisi represseeritakse. Aga nüüd selle eelnõu juurde. Selle eelnõuga on teatud mõttes põnev lugu. Tema eesmärk on sõnastatud sellisena: selleks et saaks taastuvenergiat kiiremini kasutusele võtta, tehakse seadusemuudatusi. See on loomulikult halb eesmärk. Ei tuule‑ ega päikeseparkide arendamist ei ole vaja kuidagi edendada, ei ole vaja seda edendada, kulutades selleks üüratuid summasid maksumaksja raha ja nii edasi. Aga paradoksaalselt, kui võtta lahti selle eelnõu kooskõlastustabel, siis on näha, et kõik need ettevõtjad, kes tahavad neid energialiike arendada, tahavad seda teha selleks, et meie maksudena kogutud raha enda kätte saada. Nad on teinud palju ettepanekuid ja need on kõik mittearvestatud. See ütleb mulle, et võib-olla läheb selle eelnõuga sedapidi hästi, et loosunglikult öeldakse, et kiirendatakse, aga tegelikult ei kiirendata, see kõik kiilub ikkagi kinni ja taastuvenergeetikat ei arendata. See on tegelikult hea tulemus, kui see nii läheb, et meretuuleparke ei tule ja maismaa omadele ka rohkem maksumaksja raha ei kulutata. Nii et ma tahan öelda, et parlamendi liikmed peavad enne hääletust mõtisklema, kuidas hääletada. Aitäh!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid saalis! Antud eelnõu nagu Tiit Riisalo kaduminegi on näide selle kohta, et meil valitseb teadmatus. Eesti Energias viiakse praegu läbi erikontrolli, mille abil uuritakse juhatuse otsuseid aastatel 2020–2023. Enefit Greeni tuletistehingud tõid kaasa suure kahjumi. Auveresse rajatava õlitehase ehituse peatumine on riigile läinud maksma kümneid miljoneid, sest just keskkonnamõjude hindamise vaidlused on saanud saatuslikuks. Nüüd püüab valitsus Riigikogu koalitsiooni toel võtta kiirendatud tempos vastu meretuuleparkide keskkonnamõjude hindamise eelnõu. On selge, et valitsuse energiapoliitika on justkui Browni liikumine. Joostakse paanikas igasse suunda, selmet selgeks teha Eestile vajalikud prioriteedid. Rapsitakse kõigis suundades, kuid selge siht, kuidas tagada Eestile vajaliku koguse elektrienergia tootmine parima hinnaga ja keskkonda vähem kahjustades, puudub. Bürokraatia vähendamine on igati tervitatav, kuid on arusaamatu, miks seda tehakse nii-öelda kliima päästmise eesmärgil just tuuleparkide osas. Kui kiirendamine ei tähenda kvaliteedi langust, siis peaks seda rakendama ju igas valdkonnas. Kohtusin hiljuti maatuuleparkide arendajatega. Nemad on väga suures mures, et meretuuleparkide arendajatele luuakse eritingimused ja subsideeritakse meretuuleenergia tootmist, aga nemad võivad oma investeeringud sisuliselt prügikasti visata. Seda enam, et maatuuleparkide arendajatel on praegu päris arvestatav kogus projekte pooleli ja meie kliimaeesmärk ehk see, et taastuvenergiaga tuleks tagada kogu Eesti energiatootmine, on aastaks 2030 niigi juba tagatud päikeseparkide ja maatuuleparkide abil. Saaremaal on loodud selline ühendus nagu Saare Rannarahva Selts, mis ühendab Saaremaa ettevõtjaid ja elanikke. Nad on teinud pöördumise, kus kirjeldatakse Saaremaale planeeritava meretuulepargiga seonduvaid tõsiseid probleeme. Loen ette mõned neist. Raskeim mure on füüsilise elamisvõimaluse säilimine rannikualadel, millest vaid 11 kilomeetri kaugusele on planeeritud tööstuspark. Eelkõige seondub see tuugenite tekitava madalsagedusliku ja infraheli müraga. Saare Rannarahva Selts on kogunud sellel teemal koostatud teadustöid ning uudiseid mujal toimuva kohta. Sama teema on probleemiks üle maailma ja ka siia plaanitust kümneid kordi väiksemate tuugenitööstusparkide puhul. Mure peamine põhjus on see, et keskkonnamõjude hindamise ja koostamise käigus lähtuvad hindajad kehtestatud riiklikest normatiividest. Eestis kehtivad müranormatiivid ei arvesta sisuliselt muu müraga kui inimese kõrvaga kuuldav akustiline müra. Madalamate helisagedustega müra ja infraheli nivoo ajakohast mõõdistamist kehtiv metoodika ei toeta. Sellele tuginedes ei pea arendajad vajalikuks teha keskkonnamõjude hindamise käigus katsemõõtmisi ka reaalselt olemasolevate meretuugenite ja tööstusparkide juures, mis võiks kinnitada või ümber lükata, et tekkiva müra resonantssageduste nivoodel on kumuleeriv mõju ja et see on ohutu 11 kilomeetri kaugusel asuvate inimeste ja loomade tervisele ning elule. Sama probleem tekib lähemal kui 50 kilomeetrit rannikust. Täna on suurim park Põhjameres, Inglismaast idas, 120 kilomeetri kaugusel rannast. Oleks äärmiselt kurb, kui Eestis saaksid tervist kahjustavad mõjud teemaks alles peale tööstusparkide rajamist, nii-öelda inimkatsete käigus. Samas on rannaelanikud harjunud, et 40–50 kilomeetrit lääne pool … Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… asuvalt laevateelt kostab aeg-ajalt randa resoneeriv madalsageduslik mootorimüra mööduvatelt laevadelt. See kestab küll vaid mõned minutid, aga see kostab randa väga võimsalt. Siin on ka palju muid probleeme, mida ma täna ei jõua kõiki ette kanda. Sellepärast kutsun ikkagi Riigikogu ja valitsust üles mõtlema sellel teemal, kas on vaja kiirendada keskkonnamõjude hindamist. Ja kui seda kiirendada, siis miks ainult meretuuleparkide puhul, seda enam, et bürokraatia vähendamine peaks olema vajalik kõikides eluvaldkondades. Teengi ettepaneku mitte toetada antud eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Jaak Aab, oletan, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel. Palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Antud eelnõu on kantud eesmärgist kiirendada taastuvenergia tootmist. Taastuvenergia pole kunagi asi iseeneses. Seda tuleb vaadata Eesti elektritootmise strateegiliste valikute kontekstis. Euroopa Liit ja Eesti selle liikmena tähtsustavad taastuvenergia tootmise ja selle tarbimise osakaalu kasvatamist mitmel põhjusel. Olulisim neist on keskkonnasaaste vähendamine, seda osana kasvuhoonegaaside vähendamisele suunatud poliitikatest. Kuna energia tootmine ja kasutamine kõigis majandussektorites põhjustab üle 75% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest, siis heite vähendamiseks ongi oluline liikuda taastuvate energiaallikate laialdasema kasutuse poole. Olulised on ka muud kaalutlused, mida taastuvenergia suurem tootmine ja tarbimine aitavad tootmisportfelli mitmekesistamise raames toetada. Need on näiteks energiasääst, tootmise ja tarbimise suurem efektiivsus, energiajulgeolek, energiavaldkonna innovatsioon ja tehnoloogia arengu soodustamine. Eesti riiklikus energia‑ ja kliimakavas on planeeritud jõuda 2030. aastaks selleni, et taastuvenergia osakaal on 42% energia summaarsest lõpptarbimisest. Aga 2022. aasta oktoobris jõustus uus eesmärk, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Seoses taastuvelektrieesmärgi tõstmisega 100%‑le tõusis ka kogu taastuvenergia tarbimise eesmärk 42%‑lt 65%‑le. Tuletan meelde, et 2020 oli see vaid 25%. Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises, mis sisaldub ka nendes protsentides, mida ma nimetasin, aga samuti tuuleenergias, edaspidi kindlasti suuremas rohegaasi tootmise võimaluses ehk biometaani tootmises. Biometaan on kasutatav kõikjal, kus praegu kasutatakse maagaasi. Arendatakse kindlasti ka väiksemamahulist hüdroenergeetikat ja järjest enam päikseenergeetikat. Päikseenergeetikast pole vaja palju rääkida. Vaadake, mis ilm on väljas. Kui on sellised ilmad, siis näete ise, mida teeb börsihind. Eesti päikeseenergiatootmine kipub jõudma juba selleni, et just selliste ilmade korral katab see ära kogu Eesti vajaduse. Nüüd konkreetsest eelnõust. Eelnõuga luuakse uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba. Muudatustega koondatakse senise kolme erineva loa – hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba ja ehitusluba – nõuded üheks: taotleda tuleb meretuulepargi hoonestusluba. Kolme senise loa liitmisel tekkiva meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on mahukam, kui seni oli iga menetlus eraldi, ent see on kiirem, kuna dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähe. Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Taastuvenergiaprojektid mõjutavad samuti keskkonda ja seetõttu on projektide läbitöötamisel oluline roll keskkonnamõjude hindamisel. Eelnõu järgi muudetakse mitu seni üksteisele järgnenud KMH‑tegevust samaaegseks, mis vähendab nendele kuluvat aega. Samuti luuakse eelnõuga erisus Euroopa Liidu otsekohalduva taastuvenergia arendamise kiirendamise määrusega ettenähtud tuule‑ või päikeseparkide ajakohastamise projektide kiireks keskkonnamõjude hindamiseks. Tegevusluba on siis võimalik väljastada juba kuue kuu, aga teatud juhtudel ka kolme kuuga. Kuna eelnõu kannab kindlalt eesmärki kiirendada taastuvenergia arendamist, siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist seadusena ja kutsub ka teisi Riigikogu liikmeid ja fraktsioone üles seda toetama. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Me arutame täna hästi olulist küsimust, mis puudutab meretuuleparkide arendamist ja lubade [taotlemisel] erinevate toimingute kokkupanekut. Tegelikult tuleks vaadata natukene suuremat pilti. Kui me räägime üldse rohepöördest, siis Keskerakond toetab rohepööret, aga mõistlikus vormis ehk tasa ja targu ja õigete otsustega. Hea kolleeg Jaak mainis ära, et meil on juba nii palju päikese[energiat], et praegu, keset päeva – selliseid päevi on päris palju –, on elektri hind hästi madal ja tihtipeale ka miinuses. Kui me räägime mahtudest, siis päris lühikese ajaga on välja ehitatud juba üle 800 megavati. Ka nädalavahetustel on tarbimine enam-vähem samas suurusjärgus ja seetõttu on ka hinnad madalad. Vaatame edaspidiseid arenguid ja selle info põhjal, mida on erasektor edastanud. Valmisolek praegu päikese[parke] ehitada on küll olemas, aga minimaalne, sest ega majanduslik olukord kõige parem ei ole ja investeeringukartus on ettevõtjatel loomulikult ka olemas. Ehk lähiajal, ma arvan, et 2025. aastaks, on Eestis päikesepaneele ja päikesepaneelide parke [võimsusega] kuskil 1200 mega[vatti] ja ma arvan, et enam-vähem sellise suurusjärguga see ka piirdub. Tulles tagasi tuulikute juurde, peab tunnistama, et ka erasektor, kes arendab tuuleparke, on jõudsalt edasi läinud. On olnud valmidus investeerida eelkõige maismaa tuuleparkidesse, seetõttu, et maismaa tuulepargid on lihtsalt soodsamad. Ka kogu seda protseduuri on tunduvalt lihtsam läbi teha kui merre ehitades, arvestades kõiki keskkonnaaspekte, mis seal kaasnevad. Mis see tähendab, kui tuulikuid on soodsam ehitada maismaale? See loomulikult tähendab ka seda, et lõpptarbijale on elekter tulevikus soodsam. Vahepeal tuli valitsus välja sellise "hea mõttega", et nad hakkavad järsku doteerima – see tuli küll ettevõtjatele üllatusena – tuuleparke nii maismaal kui ka merel ehk siis lae ja põranda metoodika alusel hakatakse hankeid välja kuulutama. Tegelikult sellist vajadust ettevõtjad küll ette näinud ei olnud. Kui vaadata kogu seda turgu, siis on näha, et ettevõtjatel on valmidus vähemalt maismaa tuuleparke päris kiiresti ehitada. Ja sellise tempoga saabki 2030. aastaks rohepöörde suuresti ära teha. Nüüd tekib küsimus, aga miks siis on vaja ikkagi ehitada meretuuleparke. Mis on selle taga, kui reaalset vajadust ei ole? Kui me vaatame kogu seda taristut, liine ja võrgustikku, siis kui praegu meretuuleparke ehitada, tekib küsimus, kuidas see elekter üldse peaks maismaale jõudma. Ka see küsimus on ju lahendamata. Ei ole plaane, kuhu see elekter jõuab, kas ta jõuab siia või kas ta jääb merele. Ehk vaadates kogu poliitikat energeetikavaldkonnas, on näha, et see on puudulik. Me oleme sellest mitmeid kordi rääkinud. Sellele on ka riigikontrolör viidanud. Nii et meie kindlasti ei saa praegu toetada meretuuleparkide ehituse kiirendamist sellega, et mõnes mõttes vähendatakse bürokraatiat selles valdkonnas ehk ühendatakse eri liikide lubade menetlus. Ma arvan, et praeguses kontekstis, arvestades, et kogu energeetikapoliitikas on virvarr, selget suunda ei ole ja ka dialoog ettevõtjatega, kes investeerivad sellesse valdkonda, on vähene, meie küll seda [eelnõu] toetada ei saa. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 308 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, palun vaikust! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 308. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid 0. Eelnõu 308 on seadusena vastu võetud.