Arupärimine Eleringi strateegia kohta (nr 741)

Ja oleme jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 7. aprillil käesoleval aastal esitatud arupärimine Eleringi strateegia kohta. Ma saan aru, et Lauri Laatsi ei ole kohal, aga kohal on Vadim Belobrovtsev. Siis ma palun arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Loomulikult on juba palju aega möödas sellest hetkest aprilli alguses, kui me selle arupärimise esitasime. Põhimõtteliselt on peaaegu juba pool aastat möödas, aga tahakski teada saada, kuidas olukord praeguseks muutunud on. Nimelt, riigiettevõtte Elering juht Kalle Kilk ütles 4. aprillil Vikerraadio saates "Uudis+", et elektrivõrgu välisühenduste rajamisel ei puutu Eesti sotsiaal-majanduslikud mõjud Eleringi ning lähtutakse Euroopa ühisturu vajadustest. Kilk viitas, et Eesti sotsiaal-majanduslikest mõjudest lähtuvad otsused toovad kõrgema elektrihinna ning tulevikus me Euroopa ühisturust kasu ei saa. Eleringi otsustel ja valikutel on pikaajaline mõju Eesti energiapoliitikale ning otsene mõju tarbijatele. Nii et me küsimegi ministrilt. Kas teie ministrina ning Vabariigi Valitsus olete teadlikud, et Elering ei arvesta otsuste langetamisel Eesti sotsiaal-majanduslike mõjudega? Millistele analüüsidele või strateegiatele tuginedes on antud Eleringile volitus Eesti sotsiaal-majanduslike mõjudega mitte arvestada? Kes sellise volituse andis? Millistele analüüsidele või arvutustele tuginedes on jõudnud Elering seisukohale, et vaid Euroopa ühisturu vajaduste arvestamine toob Eesti tarbijatele soodsama elektrihinna? Palume avaldada analüüsid või arvutused, mis näitavad, milline on välisühenduste rajamise tasuvusaeg. Kas vaid Euroopa ühisturu vajaduste arvestamine tähendab, et Eleringi jaoks ei ole siseriikliku võrgu arendamine enam prioriteediks? Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamise kava on saanud ohtralt kriitikat. Kas kaalutud on ka selle investeeringu suunamist hoopis siseriiklike võrkude arendamisse? Küsivad Lauri Laats, Aleksandr Tšaplõgin, Andrei Korobeinik, Vadim Belobrovtsev, Aleksei Jevgrafov ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Ja aitäh, head arupärijad! On tõsi, et nende küsimuste ajendiks olnud intervjuust on päris palju aega möödas, hulk vett on selle aja jooksul merre voolanud ja kindlasti on ka väga suur hulk elektrit läbi võrgu käinud. Elering on saanud ka uued omaniku ootused, kus konkurentsivõimeline energia lõpphind on üks Eleringile seatud eesmärkidest. Aga ma võtan need küsimused, mida on kokku kuus, järjekorras. Kõigepealt, üldise kommentaarina veel, et sellest saatest "Uudis+", kus Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk elektrivõrgu välisühenduste arendamisest rääkis, ei järeldu kindlasti, et Elering ignoreeriks Eestis sotsiaal-majanduslikke mõjusid või lähtuks oma otsustes ainult Euroopa ühisturu vajadustest. Vastupidi, Kalle Kilgi selgitused keskendusid pikaajalise ja stabiilse elektri lõpphinna tagamisele Eesti tarbijale. Ja nii nagu ma ütlesin, on see kirjas ka Eleringi omaniku ootustes, mida on äsja uuendatud. Kalle Kilgi sõnul aitab regionaalse turu toimimine tagada elektri lõpphinna, mis on Eesti inimestele ja ettevõtetele tulevikus soodsam. Aga võtan küsimused järjekorras. Esimene küsimus: kas teie ministrina ning Vabariigi Valitsus olete teadlikud, et Elering ei arvesta otsuste langetamisel Eesti sotsiaal-majanduslike mõjudega? Saan ainult korrata seda, mida ma just ütlesin, et sellest vastusest saates "Uudis+" ei saa kuidagi järeldada, nagu Elering ei arvestaks otsuste langetamisel sotsiaal-majanduslike mõjudega Eesti tarbijatele. Kalle Kilgi selgitused saates keskendusid pikaajalise ja stabiilse energiahinna tagamisele. Ja nii nagu Kalle Kilk tookord saates väitis – ja ma olen temaga nõus –, regionaalse turu toimimine tagab hinna, mis on Eesti inimestele ja ettevõtetele kasulikum. Teine küsimus: millistele analüüsidele või strateegiatele tuginedes on antud Eleringile volitus Eesti sotsiaal-majanduslike mõjudega mitte arvestada? Kes sellise volituse andis? Saan taas öelda, et sellist volitust ei ole Eleringile keegi andnud. Elering tegutseb põhivõrguettevõtjana kooskõlas Eesti arengudokumentidega, sealhulgas energiamajanduse arengukavaga ja Euroopa Liidu energiapoliitikaga. Euroopa Liidu energiapoliitika ja energiamajanduse arengukava lähtuvad mõlemad eesmärgist tagada meie regioonis, sealhulgas Eestis, kindel, taskukohane ja keskkonnasäästlik energiavarustus. Ja sellest ka Elering oma tegevuses lähtub. Nii nagu ma ütlesin, need ootused on riigi poolt või omaniku poolt sätestatud ka uutes Eleringi omaniku ootustes, mis seavad fookuse energia lõpphinna konkurentsivõimelisena hoidmisele, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisele ning uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmisele energia kättesaadavuse parandamiseks. Kolmas küsimus: millistele analüüsidele või arvutustele tuginedes on jõudnud Elering seisukohale, et vaid Euroopa ühisturu vajaduste arvestamine toob Eesti tarbijatele soodsaima elektrihinna? Euroopa Liidu põhivõrguettevõtjad lähtuvad tuleviku energiasüsteemi stsenaariumide analüüsimisel eesmärgist maksimeerida ühiskondlikku kasu ja minimeerida elektrisüsteemi kogukulu. Euroopa elektripõhivõrgu ettevõtjate võrgustik ENTSO-E koostab võrgu kümneaastase arengukava, mille raames analüüsitakse tulevikustsenaariume. On leitud, et ühendatud elektrisüsteem on sotsiaal-majanduslikult kõige kasulikum, muutes elektri lõpphinna tarbijatele soodsamaks. Seda, et ühendused on meile olulised, oleme me ise ka siin Eestis ju viimastel aastatel selgelt kogenud. Energiasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet, ACER, seirab Euroopa Liidu elektrituru integratsiooni edenemist. Hästi integreeritud Euroopa Liidu elektrisüsteem vähendab elektrihinna volatiilsust, suurendab investorite kindlust ja edendab konkurentsi elektriturul. Välisühendused võimaldavad juurdepääsu odavamatele tootmisvõimsustele teistest riikidest ja loovad eelduse elektri ekspordiks. Aga nii nagu me siin küsimuste puhul tuumajaama kohta ka arutasime, selleks et meil oleks energiasõltumatus, on väga olulisel kohal kohalik, omamaine tootmine. Neljas küsimus: palume avaldada analüüsid ja arvutused, mis näitavad, milline on välisühenduste rajamise tasuvusaeg. Kõik plaanitud välisühendused, sealhulgas Eesti-Läti neljas ühendus ja Estlink 3, kuuluvad Euroopa ühishuviprojektide nimekirja. Ehk siis neljas [ühendus] Lätiga ja Estlink 3 Soomega. Sellesse nimekirja [lisamise eel] teostatakse projektide analüüsid, et hinnata, kas projektid on sotsiaal-majanduslikult kasulikud. Need sotsiaal-majanduslike analüüside tulemused on Euroopa elektripõhivõrgu ettevõtjate võrgustiku veebilehel ilusti kättesaadavad. Neid analüüse [tehakse] iga kahe aasta tagant ja analüüside tulemusi uuendatakse. Viimane uuendamine oli 2024. aastal. Analüüsid näitavad, et need projektid toovad nii Eestile kui ka laiemale regioonile kaasa kümneid miljoneid eurosid tulu aastas. Veel täpsemad analüüsid tehakse enne lõplike rahastus- ja investeerimisotsuste langetamist. Elering hindab kõiki investeeringuid sellest vaatepunktist, et need tooksid ühiskonnale tervikuna võimalikult suurt kasu. Suurprojektide tasuvust parandab täiendavalt ka võimalus saada projektidele toetus Euroopa ühendamise rahastust. Mitut riiki hõlmavate välisühenduste puhul rakendatakse ülepiirilist kulude jaotamise mehhanismi, mille eesmärk on tagada infrastruktuuri kadude ja kulude õiglane jaotamine eri riikide vahel. Selle mehhanismi puhul analüüsitakse, millist kasu toovad rajatavad ühendused mõjutatud osapooltele, ja vastavalt sellele jaotatakse kulud. Kulude ülepiirilise jaotamise otsused tehakse koostöös teiste liikmesriikide energiaregulaatoritega, kelleks Eestis on Konkurentsiamet, ja Euroopa Komisjoniga. Selline lähenemine tugevdab tasuvuse ja vajaduse hindamise objektiivsust ning tagab, et Eesti tarbija ei kanna ülemääraseid kulusid, kui kasu on laiem, piiriülene. Lisaks kasutatakse välisühenduste rajamiseks ülekoormustulu, mis tähendab, et välisühenduste rajamise kulu ei kandu edasi võrgutariifi. Viies küsimus: kas vaid Euroopa ühisturu vajadustega arvestamine tähendab seda, et Eleringi jaoks ei ole siseriikliku võrgu arendamine enam prioriteediks? Vastupidi, Eleringi prioriteet on jätkuvalt Eesti siseriikliku võrgu arendamine. Täpsemalt on Eleringi võrgu arendamise plaane kirjeldatud elektrivõrgu kümneaastases arengukavas, mis on samuti kõigile kättesaadav. Elektrivõrgu planeerimisel on fookus sisemaise varustuskindluse tagamisel ühiskonnale kõige kasulikumal viisil. Oluline on põhivõrguettevõtja tihe koostöö jaotusvõrguettevõtetega, kohalike omavalitsustega, riigiametite ja muude huvitatud osapooltega. Näiteks on arengukavas toodud ühe fookuspiirkonnana esile Ida-Virumaa, sealset elektrivõrku arendatakse koos Elektrileviga. Kuues, viimane küsimus. Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamise kava on saanud ohtralt kriitikat. Kas kaalutud on ka selle investeeringu suunamist hoopis siseriiklike võrkude arendamisse? Eesti-Läti neljanda ühenduse projekt on oluline, et tugevdada Balti elektrivõrkude sõltumatust, suurendada taastuvelektri tootmise võrguga ühendamise võimekust ja Euroopa elektrisüsteemiga ühendamise võimekust. Siseriikliku võrgu arendamist see projekt ei takista, pigem isegi [toetab], kuna tänu sellele projektile tehakse investeeringuid ka Eesti sisevõrku. Hetkel ei ole Eesti-Läti neljanda ühenduse ehitamist otsustatud, vaid valmistatakse ette eeltingimusi, et 2027. aastal oleks võimalik langetada otsus, kas [investeering] teha või mitte. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd küsimused. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ongi üks küsimus. Millest siis peab Elering oma strateegiates ja käitumises rohkem lähtuma, kas Eesti sotsiaal-majanduslikest mõjudest või ikkagi Euroopa ühisturu vajadustest?

Aitäh küsimuse eest! Need kaks mõõdet ei ole kindlasti omavahel vastandlikud. Nii nagu ma ütlesin, uutes, ajakohastatud Eleringi omaniku ootustes on Eleringile ühe eesmärgina väga selgelt seatud konkurentsivõimeline energia lõpphind. Samamoodi [on seal] ühendused ja varustuskindlus ning ka kogu võrgu kriisikindlus ja julgeolek ehk seesama toimepidevuse temaatika, võimekus kaitsta ennast nii füüsiliste kui küberrünnete eest. Samamoodi tehnoloogia kasutus, et tehnoloogiapartnerid oleks usaldusväärsed ja tehnoloogia pärineks usaldusväärsetest riikidest. Kõik sellised asjad. Need ootused on Eleringile selgelt pandud.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Esiti ei olnudki mul plaanis sõna võtta, aga kuna siin kuulasin, mida räägitakse, siis ikkagi paar asja pean ära markeerima. See liberaaldemokraatlik totalitarism, mida valitsus meil siin samm-sammult ellu viib, tõesti meenutabki aina rohkem seda, millest George Orwell on kirjutanud. Eriti just see värdkeele osa. Minister rääkis, et kuigi telekas Eleringi juht ütles selge sõnaga konkreetse lause, siis ta tegelikult seda ei öelnud, tegelikult ta selle lausega tahtis öelda hoopis ühte teist asja. Ta ütles seal, et tema lähtub Euroopa ühisturu huvidest. Aga minister ütles, et ta ei mõelnud seda, ta mõtles midagi muud. Minister rääkis, et Euroopas on need võrguettevõtjate organisatsioonid ja kõik muud, kes on mõelnud ja analüüsinud ja otsustanud lähtuda ühest või teisest [asjast] just nimelt selleks, et energia hind oleks konkurentsivõimelisem ja majapidamiste jaoks soodsam ja nii edasi. Vaatad igapäevaelu Euroopas – ei ole. Need organisatsioonid on seda mängu juhtinud päris pikalt ja tegelikult me kõik näeme, kuidas Euroopa konkurentsivõime järjest langeb. Sakslased olid piisavalt ogarad, et oma tuumajaamad kinni panna. Nüüd on asi jõudnud sinnani, et Saksamaa vajab pidevalt nii palju imporditavat energiat, et nii Norras kui Rootsis arutatakse, et äkki ikkagi paneks kinni need ühendused, muidu läheb endal ka elu väga kalliks ja kõik puhta sakslaste lolluste või siis, ma ei tea, kellegi sabotaaži tõttu – miks need otsused tehti. Kõigepealt seda. Teine asi on see, mida ma puudutasin ka oma küsimuses eelmises punktis. Veel kord, Euroopa kogu primaarenergia tarbimine on 52 eksadžauli, millesse tuule- ja päikeseelekter panustab ainult 5%. Seda on vähe, kuigi ajalehtede pealkirjadest jääb kogu aeg mulje, et varsti peaaegu ainult tuule ja päikesega hakkama saabki. Tuginen "Statistical Review of World Energy'le", eesti keeli võiks see olla maailma energeetika statistiline ülevaade. Euroopa sellest 52 eksadžaulist primaarenergiast ligi kolmveerand ehk 73% tuleb jätkuvalt fossiilkütustest, aga fossiilkütustega isevarustatuse võime või tase sellest on Euroopas kusagil 12–13%. Nii et Euroopa on energeetika mõttes täielikus sõltuvuses impordist ja see tegelikult lõpuks toobki kaasa selle, et majandus kiratseb. Euroopas on muidugi lisaks veel ülereguleerimine. Aga tegelikult baasasjad ikkagi on ka olulised, füüsika on oluline. Kui sa ei suuda enda energiaga varustatust mõistlikult tagada, siis sa jääd majanduslikus konkurentsis alla ja hakkad muutuma paariaks ka laiemas geopoliitilises mõttes. Sellest me saame juba tihti lugeda, et kui peetakse läbirääkimisi Ukraina teemal või arutatakse mingit ülemaailmset riikidevaheliste jõujoonte kujunemist, siis Euroopat laua taga enam väga näha ei ole. Nii et ma kutsun Andrest ka üles: lase lahti sellest päikese- ja tuuleenergia armastusest. Me võime hakata Eestis enne, kui vana ja suur ja aeglane Euroopa [sellest kõigest] aru saab, tegema energeetikas mõistlikke otsuseid. Näiteks oleks minu arust täitsa väärikas võtta eesmärgiks see, et me jõuaks tagasi sinna, kus Eesti viimati oli aastal 2018 – me olime kõva elektrienergia eksportija. Proovime sinna tagasi jõuda. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase kümnenda päevakorrapunkti käsitlemise.