Istungi profiil: Jaak Valge
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-21
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on selgelt rahvuskonservatiivne, keskendudes massiimmigratsiooni ohtudele ja integratsioonimeetmete ebaefektiivsusele. Lisaks väljendatakse tugevat muret Eesti põllumeeste halvimates konkurentsitingimustes Euroopa Liidus (kõrge käibemaks, madalad otsetoetused). Kriitika on suunatud nii väärtustele (keele ja kultuuri säilimine) kui ka valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele. Poliitiline raamistik on peamiselt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, kritiseerides poliitikuid, kes olukorrast aru ei saa.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust põllumajanduse konkurentsitingimuste (EL-i toetused vs. käibemaks) ja migratsioonistatistika (saldo, sisserändajate arvud 10 000 – 15 000) osas. Samuti on ta kursis meedia tasakaalustatuse uuringutega, viidates konkreetsetele 2020. aasta ERR-i uuringu numbritele (80% vasakliberaalne kallak). Lisaks demonstreerib ta teadmisi Riigikogu kodukorra detailidest (§ 66) ja ajaloolistest parlamendipraktikatest.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on valdavalt kriitiline, nõudlik ja murelik, eriti immigratsiooni ja integratsioonipoliitika teemadel, kus rõhutatakse seniste meetmete läbikukkumist. Kasutatakse loogilisi argumente, statistilisi andmeid ja ajaloolisi võrdlusi (nt Inglismaa parlament) oma seisukohtade toetamiseks. Eelistatakse otseseid küsimusi ja retoorilisi väljakutseid, et elavdada diskussiooni ja kritiseerida vastaste arusaamatust ("kuidas sa nimetaksid neid poliitikuid, kes sellest aru ei saa").
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja oli väga aktiivne 21. veebruari täiskogu istungil, esitades lühikese aja jooksul küsimusi mitmel erineval teemal (põllumajandus, kodukord, meedia, immigratsioon). See viitab kõrgele aktiivsusele istungite ajal ja valmisolekule sekkuda mitmekesistesse aruteludesse.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on poliitikud, kes ei mõista massiimmigratsiooni ohtu ja kelle senised integratsioonimeetmed on ebaõnnestunud, ning keda kritiseeritakse otseselt arusaamatuse eest. Kriitika on suunatud ka istungi juhatajale jäiga protseduurireegli (vahelehüüete keeld) tõttu, viidates demokraatliku debati pärssimisele. Lisaks kritiseeritakse komisjoni liikmeid eelnõu tagasilükkamise eest, millega seoses nõutakse selgitusi.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid napib. Kõik kõned on esitatud kriitiliste küsimustena ettekandjatele või istungi juhatajale, puuduvad viited koostööle, kompromissivalmidusele või ühisele seadusandlikule tegevusele.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on laialdaselt rahvuslik ja Euroopa Liidu tasandil, käsitledes Eesti põllumeeste konkurentsitingimusi EL-is ja riiklikku meediapoliitikat (ERR). Mainitakse kohalikke volikogusid seoses keelekasutuse ja integratsiooniga, kuid puudub konkreetne regionaalne rõhuasetus.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad toetavad tugevalt Eesti põllumehi, rõhutades nende halbu konkurentsitingimusi Euroopa Liidus, mis tulenevad kõrgest käibemaksumäärast ja madalatest otsetoetustest. See viitab soovile vähendada maksukoormust ja suurendada toetusi kodumaistele tootjatele.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil tugev vastuseis massiimmigratsioonile, mida seostatakse keelelise integratsiooni ebaõnnestumisega ja eesti keele kasutamise probleemidega kohalikes volikogudes. Samuti väljendatakse muret avalik-õigusliku meedia (ERR) tasakaalustatuse pärast, nähes seal tugevat vasakliberaalset kallakut rahvuskonservatiivsuse arvelt.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud olemasolevate integratsiooni- ja migratsioonimeetmete kriitikale ja vastuseisule, kuna need ei ole praktikas toiminud. Lisaks on fookuses Riigikogu töökorra parandamine, et muuta diskussioon elavamaks (vahelehüüete lubamine), ning nõutakse vastutust komisjonis eelnõu tagasilükkamise eest.
6 Analüüsitud kõnesid