Päevakorra profiil: Jaak Valge
Arupärimine valitsuse sisserände suurendamise plaanide kohta (nr 791)
2025-09-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse massiimmigratsiooni suurendamise plaanide vastu, rõhutades selle kahjulikkust rahvusriigile ja majandusele. Seisukoht on nii väärtuspõhine (rahvastiku koosseisu muutumine, põhiseadus) kui ka poliitikapõhine (palgakriteeriumid, tootlikkus). Poliitikat ajavat valitsust peetakse ebaseaduslikuks, kuna sellel puudub rahva volitus. Kõneleja nõuab prioriteetide realiseerimist, eriti tippspetsialistide osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust sisserände statistika (PPA andmed, pereränne) ja majandusnäitajate osas. Ta opereerib tehniliste terminitega nagu tootlikkus püsihindades ja ostujõu pariteet ning viitab konkreetsetele allikatele (OECD, Tõetamm, Urmas Varblase esinemine Riigikogus). Samuti kasutab ta rahvaloenduse andmeid keeleoskuse taseme hindamiseks ja võrdleb Eesti rändesurvet teiste Balti ja Põhjamaadega.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, andmepõhine ja tungiv, rõhutades massiimmigratsiooni ohtusid rahvusriigile ja majandusele. Kasutatakse nii loogilisi argumente (statistika, majandusnäitajad) kui ka emotsionaalseid apelle (rahvusriigi vastasus, eesti keele oskuse langus). Kõneleja on otsekohene, korrigeerides ministrit ja kritiseerides valitsuse plaane, pöördudes samal ajal otse publiku poole ("Head Eesti mehed ja Eesti naised!").
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb Riigikogu arupärimisel ning viitab regulaarsele andmete kogumisele PPA-lt ja teistelt allikatelt. Mainitakse varasemat ja korduvat Läti ja Soome andmete analüüsi, mis viitab järjepidevale teema uurimisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus ja minister, kelle sisserändepoliitikat peetakse kahjulikuks ja ebakompetentseks. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust rahvastiku koosseisu pöördumatu muutmisega ja volituse puudumises. Kriitikat jagub ka sotsiaaldemokraatidele, keda tunnustatakse süvenemise eest, kuid kellelt nõutakse veelgi põhjalikumat analüüsi.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tunnustab sotsiaaldemokraate teemasse süvenemise eest, kuid samas nõuab neilt suuremat süvenemist ja soovitab majanduspoliitilist mõtteviisi muuta. Otsest koostööd või kompromissivalmidust valitsusega ei mainita, vaid pigem rõhutatakse valitsuse tegevuse ebaseaduslikkust.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklikul tasandil (rahvusriigi huvid, eesti keele oskus, Eesti keskmine palk). Oluline osa retoorikast põhineb rahvusvahelisel võrdlusel, tuues esile Eesti sisserände määra võrreldes Läti, Soome ja Leeduga ning tootlikkuse võrdluse Tšehhi, Slovakkia ja Poolaga.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on suunatud tootlikkuse ja konkurentsivõime tõstmisele, nõudes kõrgema lisandväärtusega ja targemaid töökohti. Vastustatakse madalapalgalise välistööjõu sissetoomist (1,0 kriteerium), kuna see kivistab palgatõusu ja on seotud tootlikkuse langusega (84%-lt 78%-le EL-i keskmisest). Toetatakse 1,5-kordse keskmise palga kriteeriumi rakendamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on massiimmigratsioon, mida käsitletakse ohuna rahvusriigile ja põhiseadusele. Integratsiooni ebaõnnestumist mõõdetakse riigikeele oskuse taseme langusega, süüdistades valitsust "mitte-eestikeelse Eesti" ehitamises. Rõhutatakse, et ühiskond ei soovi nii suurt immigratsiooni.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on sisserände piiramisel, eriti elamislubade palgakriteeriumi tõstmisel (1,0-lt 1,5-le Eesti keskmisele) ja valdkonnakesksete erandite vastu seismisel. Kõneleja on valitsuse sisserände suurendamise plaanide tugev vastane, keskendudes olemasoleva seadusandluse (tippspetsialistide kriteeriumid) ebaefektiivsuse kritiseerimisele.
3 Analüüsitud kõnesid