Päevakorra profiil: Toomas Uibo
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eemaldada nn. Pronkssõduri kuju avalikust ruumist" eelnõu (104 OE) esimene lugemine
2024-01-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt punamonumentide eemaldamise üldist eesmärki, pidades neid "suureks ja väga häirivaks probleemiks". Ta kritiseerib aga konkreetse eelnõu kitsast fookust, väites, et see keskendub vaid ühele kujule, jättes tähelepanuta laiemad probleemid. Seisukoht on kriitiline rakendamise suhtes, kuna puudub selge plaan, mis kujust edasi saab ja kuidas vältida samasugust negatiivset efekti. Tema lähenemine on väärtuspõhine (anti-Nõukogude) ja poliitiliselt nõudlik (pikaajaline strateegia).
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi kultuurimälestiste registri ja punamonumentide ulatuse kohta, viidates üle 26 000 mälestisele, millest paljud on Nõukogude-aegsed. Ta rõhutab asjaolu, et Eesti riik maksab nende haudade korrashoidmise eest, lisades teemale finantsilise ja haldusliku mõõtme. Ta viitab ka varasemale isiklikule uurimistööle ja postitusele ("Punased anastajad Eesti looduses").
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on kriitiline ja küsitlev, liikudes algsest nõustumisest terava poliitilise kriitikani. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "punased anastajad" ja "väga häiriv probleem". Kõneleja tugineb loogilisele laiendamisele, et näidata probleemi tegelikku ulatust, ning esitab otsese väljakutse eelnõu toetajate sildistamisele (patriootlik vs. vaenulik).
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab varasemale avalikule tegevusele, mainides oktoobri alguses tehtud postitust pealkirjaga "Punased anastajad Eesti looduses". See näitab järjepidevat tegelemist ajaloolise mälu teemaga väljaspool Riigikogu saali.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja vastandub neile, kes püüavad eelnõu toetamist sildistada ainsa patriootliku teona, kritiseerides sellist vaenulikku vastandamist. Ta kritiseerib ka ettekandja poolt esitatud lahenduse läbimõtlematust ja kitsast fookust, mis ei lahenda suuremat probleemi.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja alustab nõustumisega ettekandja taustaga, mis viitab valmisolekule tunnistada ühist väärtusruumi ja probleemi olemasolu. Edasine stiil on aga nõudlik ja kriitiline, keskendudes poliitiliste lünkade ja puuduliku pikaajalise plaani väljatoomisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt üleriigiline, kuna kõneleja rõhutab, et punamonumendid on laiali "üle Eesti," viidates probleemi ulatuslikkusele ja mitte ainult Tallinna kesksele lahendusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja väljendab rahulolematust riigi rahaliste kulutustega, kritiseerides Eesti riigi poolt punamonumentide juures asuvate haudade korrashoidmise maksumust. See viitab murele riigieelarve kulutamise pärast ajalooliselt problemaatilistele objektidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on ajalooline mälu ja rahvuslik identiteet, mida häirib Nõukogude sümbolite laialdane olemasolu avalikus ruumis. Kõneleja rõhutab vajadust lahendada see sotsiaalselt häiriv probleem terviklikult ja vältida sildistamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu otsuse eelnõul (104 OE) Pronkssõduri eemaldamise kohta. Kõneleja tegutseb kriitilise osalejana, kes nõuab, et eelnõu lahendaks probleemi terviklikult, käsitleks ka teisi punamonumente ning esitaks selge pikaajalise plaani kuju edasise saatuse kohta.
3 Analüüsitud kõnesid