Istungi profiil: Vilja Toomast

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

2024-06-05

Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugev toetus Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise eelnõule, mis näeb ette trahviühiku ja trahvimäärade kahekordistamist. Eelnõu eesmärki rõhutatakse käitumise muutmisel seaduskuulekamaks ja inimeste distsiplineerimisel, mitte ainult tulude kogumisel. Seisukoht on poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades seaduse täitmise olulisust ja vastutust.

10 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi õiguskomisjoni tööst ja seadusandlikust menetlusest, esitades detailseid ülevaateid eelnõu 415 aruteludest. Ta käsitleb tehnilisi termineid nagu trahviühik, miinimumpäevamäär ja erinevad menetlused (hoiatusmenetlus, kiirmenetlus). Samuti selgitab ta Justiitsministeeriumi loogikat trahvimäärade ühtlasel kahekordistamisel ja põhjendab sissetulekuga sidumise tagasilükkamist.

10 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt formaalne, selgitav ja protseduurikeskne, keskendudes komisjoni otsuste ja hääletustulemuste neutraalsele edastamisele. Kuigi esitatakse loogilisi argumente (nt sissetulekuga sidumise keerukus), kasutatakse ka didaktilist ja isikliku kogemuse rõhutamise tooni, et kirjeldada trahvi hoiatavat mõju. Kõneleja rõhutab kindlalt, et seaduste mitteteadmine ei vabasta vastutusest.

10 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud õiguskomisjoni ettekandja rolliga, andes täiskogule detailse ülevaate komisjoni istungist (28. mail) ja menetluslikest otsustest. Ta osaleb aktiivselt eelnõu menetlemise ajakava ja protseduuriliste sammude määramisel (nt teise lugemise lõpetamine ja lõpphääletuse kuupäev).

10 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis tuli Keskerakonna fraktsioonilt, kes esitas neli muudatusettepanekut trahvimäärade kahekordistamise vastu (nt piletita sõidu ja parkimistrahvid). Kõneleja lükkas tagasi ka Kaubandus-Tööstuskoja, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning professor Jaan Ginteri ettepanekud, kuna need ei olnud eelnõuga otseselt seotud või olid läbi töötamata. Vastuseisu käsitletakse neutraalselt, tuues välja komisjoni hääletustulemused (2 poolt, 5 vastu Keskerakonna ettepanekutele).

10 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on pragmaatiline ja protseduurikeskne, keskendudes komisjonisisesele konsensusele (nt komisjoni enda muudatusettepanek võeti vastu 6 poolthäälega). Komisjon tegi koostööd Justiitsministeeriumiga ja arvestas osaliselt varasemaid ettepanekuid (nt Eesti Linnade ja Valdade Liidu omad). Samas lükati tagasi ettepanekud, mis käsitlesid teisi seadusi või olid ebapiisavalt analüüsitud.

10 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul seadusandlusel (Karistusseadustiku muutmine), mis mõjutab kõiki Eesti elanikke. Regionaalne aspekt puudutab trahvide kogumise mehhanismi, mainides, et trahvid lähevad kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning viidates mupo tegevusele Tallinnas ja kontrollile Rakveres või Pärnus.

10 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslik vaade toetab riigieelarvesse tulude leidmist trahvide kaudu, kuigi see on sekundaarne eesmärk, mitte "patuasi". Kõneleja kaitses trahvide kahekordistamise loogikat, viidates miinimumpalga ja trahviühiku suhte ebaproportsionaalsusele ajas. Ta lükkas tagasi ettepaneku siduda trahvid sissetulekuga, viidates halduslikule keerukusele ja sissetulekute varjamise ohule.

10 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on seaduskuulekuse suurendamisel ja käitumise distsiplineerimisel trahvide kaudu, rõhutades, et trahv on hoiatus, mis jääb meelde. Rõhutatakse isiklikku vastutust ja seda, et seaduse mitteteadmine ei vabasta karistusest. Samas mainitakse, et trahve on võimalik tasuda osade kaupa, pakkudes paindlikkust makseraskuste korral.

10 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Karistusseadustiku muutmise eelnõul 415, mille eesmärk on trahviühiku suurendamine. Kõneleja on eelnõu tugev toetaja ja õiguskomisjoni ettekandja, kes tegeleb muudatusettepanekute läbivaatamise ja menetluslike otsuste tegemisega. Ta rõhutab vajadust vältida seaduste kattuvusi, tehes ettepaneku võtta eelnõust välja säte, mis dubleerib majanduskomisjonis arutatavaid liiklusseaduse muudatusi.

10 Analüüsitud kõnesid