Istungi profiil: Vilja Toomast
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-30
Poliitiline positsioon
Esineja toetab karistusseadustiku muudatuse (trahviühiku suurendamine) menetlemist, hääletades eelnõu päevakorda võtmise ja esimese lugemise lõpetamise poolt. Tema seisukoht on poliitiliselt suunatud seaduseelnõu ajaloolisele loogikale ja vajadusele viia trahviühik vastavusse keskmise palga kasvuga alates 2001. aastast. Ta rõhutab, et trahvide tõstmine peaks ennekõike suunama õiguskuulekusele, mitte olema vaid eelarve täitmise vahend.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja demonstreerib põhjalikke teadmisi õiguskomisjoni tööst ja karistusõiguse menetluslikest aspektidest, esitades detailse kokkuvõtte arutelust. Ta käsitleb tehnilisi teemasid nagu mõjuanalüüsi puudumine, menetluskulude katmine ja trahviühiku seos keskmise palgaga. Ta viitab täpselt Justiitsministeeriumi ametnikele ja seletuskirja sisule, näidates asjatundlikkust seadusloome protsessis.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga formaalne, protseduuriline ja neutraalne, olles tüüpiline komisjoni ettekandjale. Esineja keskendub loogilisele argumentatsioonile, esitades küsimused, ministri vastused ja komisjoni hääletustulemused ilma isiklike emotsionaalsete hinnanguteta. Ta kasutab korduste vältimiseks viiteid eelnevalt ministri poolt antud vastustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineja on aktiivne seadusandlikus töös, täites õiguskomisjoni ettekandja rolli eelnõu 415 esimesel lugemisel täiskogu istungil. Tema tegevusmuster hõlmab komisjoni istungite (16. aprill) kokkuvõtete esitamist ja hääletustulemuste täpset dokumenteerimist. Ta osales ka ise hääletusel, toetades eelnõu edasist menetlemist.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Esineja ise ei väljenda vastuseisu, kuid dokumenteerib täpselt opositsiooni (Kert Kingo, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Varro Vooglaid) mured. Kriitika oli suunatud menetluslikele puudujääkidele, nagu mõjuanalüüside puudumine, ja poliitilisele eesmärgile, kas trahve kasutatakse riigieelarve puudujäägi vähendamiseks. Opositsioon hääletas eelnõu menetlemise vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja teeb koostööd Justiitsministeeriumi (minister Madis Timpson) ja teiste komisjoni liikmetega, et tagada eelnõu põhjalik arutelu. Ta rõhutab konsensust komisjoni enamuse seas, nimetades nimeliselt kuus liiget, kes hääletasid eelnõu edasise menetlemise poolt. Ta on avatud erinevate seisukohtade esitamisele, isegi kui need on vastuolus komisjoni enamuse otsusega.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Peamine fookus on riiklikul seadusandlusel ja karistuspoliitikal. Ainus regionaalne viide on Võru maakonna näide liiklusjärelevalve kulude kohta, mida kasutati menetluskulude arutelu illustreerimiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab seisukohta, et õigusrikkujad peaksid katma menetluskulud, et mitte koormata seaduskuulekaid kodanikke. Õigustab trahviühiku tõusu majandusliku loogikaga, võrreldes seda keskmise palga kasvuga alates 2001. aastast. Tunnistab samas debatti selle üle, kas trahvide tõstmine peaks olema vahend riigieelarve puudujäägi vähendamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub karistusõiguse sotsiaalsetele aspektidele, nagu alaealiste erikohtlemine trahvimäärade osas ja trahvide mõju korduvatele õigusrikkujatele. Arutelu puudutab ka seda, kas trahvide suurus peaks tulevikus sõltuma sissetulekust, kuigi seda lahendust hetkel väärtegude puhul ei kavandata.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on eelnõu 415, mis käsitleb karistusseadustiku muutmist trahviühiku suurendamise eesmärgil. Esineja on eelnõu toetaja ja ettekandja, kes tagab selle menetlemise täiskogus esimesel lugemisel. Ta rõhutab vajadust menetleda seadust kiireloomulisena.
2 Analüüsitud kõnesid