Päevakorra profiil: Vilja Toomast
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) esimene lugemine
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja, esinedes õiguskomisjoni ettekandjana, toetab tugevalt Karistusseadustiku muutmise seaduse (415 SE) eelnõu, millega kahekordistatakse trahviühik. Poliitiline seisukoht on poliitikapõhine, rõhutades trahviühiku tõusu ajaloolist proportsionaalsust keskmise palgaga ning printsiipi, et õigusrikkujad peaksid katma menetluskulud, kuigi ta möönab, et eelarvesse vahendite leidmine pole iseenesest halb. Eelnõu menetlemist peeti kiireloomulisena.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikku teadmist karistusõiguse ja menetluskulude valdkonnas, käsitledes detailselt trahviühiku arvutamise ajaloolist loogikat (60 krooni, 4 eurot, potentsiaalne 27 eurot). Ta on teadlik mõjuanalüüside puudumisest ja IT-tehnoloogilistest väljakutsetest sissetulekupõhiste trahvide rakendamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on formaalne, neutraalne ja väga protseduuriline, keskendudes komisjoni arutelu, esitatud küsimuste ja ministri vastuste täpsele kokkuvõtmisele. Rõhk on loogilisel argumentatsioonil ja faktide esitamisel (hääletustulemused, ministri selgitused), mitte emotsionaalsetel üleskutsetel.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud seadusandliku tööga, esitades ettekande õiguskomisjoni istungist, mis toimus 16. aprillil, ning viies läbi eelnõu esimese lugemise Riigikogu täiskogus 30. aprillil.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja kirjeldab selgelt opositsiooni (Kingo, Kovalenko-Kõlvart, Vooglaid) vastuseisu, mis keskendus menetluslikele puudustele (mõjuanalüüside puudumine) ja poliitilistele küsimustele (trahvide kasutamine eelarveaukude katteks, korduvrikkujate probleem). Ta vastab kriitikale kaitsvalt, selgitades ministri ja komisjoni enamuse seisukohti, miks need vastuväited kõrvale jäeti.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb komisjoni enamuse (6 liiget: Haugas, Odinets, Pakosta, Raidma, Randpere, Toomast) nimel, et tagada eelnõu edasiliikumine. Ta teeb tihedat koostööd Justiitsministeeriumiga, edastades ministri selgitusi ja põhjendusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul seadusandlusel, kuid ta viitab kolleegi toodud näitele Võru maakonnast, kus politsei kulutab liiklusjärelevalvele 300 000 – 400 000 eurot aastas, rõhutades menetluskulude katmise vajadust. Samuti mainis ta Viru Maakohtu ettepanekut.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab seisukohta, et õigusrikkujad peaksid kandma menetluskulud, mis on seotud nende rikkumistega, ning näeb trahviühiku tõusu kui mõõdukat ja õigustatud sammu, mis on kooskõlas keskmise palga kasvuga. Ta ei pea eelarvesse vahendite leidmist trahvide kaudu iseenesest halvaks tegevuseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitleb õiguskuulekuse edendamist trahvide tõstmise kaudu ja puudutab alaealiste (kuni 18-aastaste) trahvimäära erisusi, mis jääb uute reeglite järgi sisuliselt samaks. Ta toob esile ka politsei järelevalve meetodite (automaatsed kiiruskaamerad) efektiivsuse.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (415 SE) kiire menetlemine ja esimese lugemise lõpetamine. Kõneleja on eelnõu toetaja ja komisjoni poolt määratud ettekandja.
2 Analüüsitud kõnesid