Päevakorra profiil: Madis Timpson
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt Politsei ja Piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE), mis reguleerib numbrituvastuskaamerate kasutamist, rõhutades õiguslike probleemide lahendamist ja institutsioonide konsensust. Poliitiline positsioon on selgelt poliitikapõhine ja keskendub seadusandliku protsessi korrektsusele. Ta rõhutab, et kriminaalmenetlust alustatakse juba eseme väärtuse ületamisel 200 eurot, toetades seeläbi laiendatud järelevalve võimalusi kuritegevuse vastu võitlemisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejal on kõrge asjatundlikkus seadusandliku menetluse ja õiguskomisjoni töö detailide osas, kirjeldades eelnõu ajalugu, muudatusettepanekute esitamise tähtaegu ja hääletustulemusi. Ta on kursis tehniliste detailidega, nagu näokujutiste hägustamine, kaamerate fookustamise keerukus ja erinevad rahalised künnised (200 eurot varguse puhul vs 8860 eurot). Ta tugineb selgitustele Siseministeeriumilt ja PPA peadirektorilt.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga formaalne, protseduuriline ja objektiivne, esinedes peamiselt õiguskomisjoni ettekandjana. Toon on informatiivne ja neutraalne, keskendudes faktide esitamisele, institutsioonide seisukohtade kokkuvõtmisele ja hääletustulemuste täpsele edastamisele. Emotsionaalsed apellid puuduvad, domineerib loogiline ja detailne õiguslik argumentatsioon.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne õiguskomisjoni töös, juhtides või ettekandes keerulist seadusandlikku protsessi, mis hõlmas mitme institutsiooni kaasamist ja pikka muudatusettepanekute tähtaega. Tema tegevusmuster hõlmab institutsioonidevaheliste kohtumiste korraldamist (nt 15. septembril) ja Riigikogu täiskogu ees komisjoni otsuste esitamist. Ta viitab ka iga-aastase auditi olemasolule kaamerate arvu kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsioonina tuvastatakse kolleeg Varro Vooglaid ja EKRE fraktsioon, kes ei toeta eelnõuga reguleeritavat süsteemi kontseptuaalsel tasandil. Kriitika on esitatud neutraalselt, tuues välja ka hääletustulemused (7 poolt, 2 vastu) ja opositsiooni esitatud küsimused (nt hägustatud näokujutiste kohta). Vastuseis on pigem põhimõtteline kui protseduuriline.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab laialdast koostööd ja kompromissivalmidust, kaasates eelnõu täiendamisse kõik kriitilised institutsioonid: õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni, Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rahandusministeeriumi. Koostöö eesmärk oli saavutada ühine tekst, mis kõigile sobib, ning see väljendus ühes Vabariigi Valitsuse saadetud muudatusettepanekus.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja puudutab majanduslikke aspekte vaid trahvitulu kontekstis, selgitades, et Politsei- ja Piirivalveamet ei saa trahvidest mingit tulu. See selgitus on suunatud kaitsma PPA-d süüdistuste eest, et kaameraid paigaldatakse tulu kogumise eesmärgil, kinnitades, et tulu läheb Rahandusministeeriumile.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja tegeleb tasakaaluga julgeoleku ja kodanikuvabaduste vahel, käsitledes numbrituvastuskaamerate kasutamist ja andmekaitse küsimusi. Ta rõhutab, et näokujutised on hägustatud ja et näotuvastust antud eelnõuga ei reguleerita, kuigi see võib tulevikus teemaks tulla. Toetatakse politsei järelevalve võimekuse suurendamist kuritegevuse tõkestamiseks, kaasates Andmekaitse Inspektsiooni heakskiidu.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Politsei ja Piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) teise lugemise lõpetamine ja lõpphääletuse ettevalmistamine 8. oktoobril 2025. Kõneleja on selle algatuse toetaja ja peamine protseduuriline eestvedaja õiguskomisjonis, tagades eelnõu edasise menetlemise. Ta mainib ka Maksu- ja Tolliameti töötajate kaasamise tagasitoomist eelnõu reguleerimisalasse.
3 Analüüsitud kõnesid