Päevakorra profiil: Urve Tiidus
Liiklusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (616 SE) esimene lugemine
2025-06-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Esindades komisjoni enamuse seisukohta, teeb kõneleja ettepaneku konkreetne eelnõu (616 SE) tagasi lükata (poolt 6, vastu 5), kuigi tunnistab teema õigustatust ja vajadust sellega edasi tegelda. Poliitiline fookus on kergliikurite renditeenuse reguleerimisel, eelistades paindlikke meetmeid (geopiirangud, parkimisalad) jäikadele kvoodinõuetele. Valitsuse seisukoht on toetada olemasolevate regulatsioonide rakendamist enne uute seaduste loomist.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles detailseid teadmisi liiklusseaduse regulatsioonidest, eriti KOV-idele antud volitustest (§ 190), ning rendisõidukite reguleerimise tehnilistest meetmetest (kvoodid, geopiirangud). Ta esitab täpseid andmeid komisjoni hääletustulemuste ja arutelu sisu kohta, samuti viitab õnnetuste statistikale. Ta on kursis ka seadusloome kiiruse ja suurürituste (Laulupidu) korraldusreeglitega.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt formaalne ja neutraalne, keskendudes komisjoni arutelu ja erinevate osapoolte (ministeerium, KOV) seisukohtade edastamisele. Ton on analüütiline, tuginedes argumentide ja vastuargumentide kokkuvõtetele (nt kvoodinõude halduskoormus). Isiklikus arvamuses muutub toon sümpaatsemaks, tunnistades murede õigustatust ja julgustades noori tehnilisi lahendusi looma.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja peamine tegevusmuster on Majanduskomisjoni arutelu (mis toimus 19. mail) ja otsuste ettekandmine Riigikogu täiskogule. Ta esindab komisjoni seisukohta ja vastab küsimustele, mis puudutavad nii menetlust kui ka sisulisi aspekte.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsioon on suunatud konkreetsele eelnõule (616 SE), mitte isikutele, ning põhineb poliitilisel ja menetluslikul kriitikal. Kõneleja vahendab Kliimaministeeriumi vastuseisu, mis kritiseerib kvoodinõuet kui liiga jäika ja halduskoormust suurendavat lauskeeldu. Samuti rõhutatakse, et vanusepiirangute kehtestamine peaks toimuma seaduse, mitte KOV määruse alusel.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab laialdast konsultatsiooni komisjonis, kaasates eelnõu algatajaid (Jaak Aab), ministeeriumi (Hindrek Allvee) ja Tallinna linna esindajaid (Kristjan Järvan). Mainitakse ka teiste omavalitsuste (Pärnu, Tartu) edukaid hea tahte kokkuleppeid rendiettevõtjatega, viidates paindliku koostöö võimalustele.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Arutelu on tugevalt keskendunud Tallinna linna probleemidele seoses kergliikurite suure hulga ja liiklustihedusega. Teisi KOV-e (Pärnu, Tartu) mainitakse vaid näidetena, kus rendiettevõtjatega on saavutatud läbirääkimiste teel kokkuleppeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja vahendab muret, et jäik kvoodinõue tooks kaasa ettevõtjate ja omavalitsuste halduskoormuse kasvu. Samuti väljendatakse seisukohta, et kvoodisüsteem võib negatiivselt mõjutada säästlike liikumisviiside kasutamist, suunates sõidukid vaid kõige aktiivsematesse piirkondadesse.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on liiklusohutus ja õnnetuste vähendamine, eriti seoses tänavatele ilmunud minimopeedide ja kergliikuritega. Käsitletakse ka vanusepiirangute kehtestamise küsimust, rõhutades, et see peaks olema lahendatud seaduse tasandil.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on kehtiva liiklusseaduse (eriti § 190) rakendamise eelistamisel uutele, jäikadele regulatsioonidele. Eesmärk on anda KOV-idele õigus korraldada kergliiklust, kuid eelistatakse paindlikke meetmeid (parkimisalad, kiirusepiirangud) kvoodisüsteemile. Kõneleja toetab eelnõu tagasilükkamist, et anda aega olemasolevate meetmete rakenduspraktika hindamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid