AI Profiileerimine: Urve Tiidus

Poliitiku positsioon on järjekindlalt tulemus- ja poliitikapõhine, keskendudes valitsemiskvaliteedile, regulatiivse koormuse vähendamisele ning fiskaalsele vastutusele. Kõige silmapaistvamad teemad on seotud riigi julgeoleku (NATO kohustused, küberkuritegevus, reeglitel põhinev maailmakord) ja majanduse konkurentsivõimega, rõhutades vajadust investeerida teadus- ja arendustegevusse ning tagada kriitilise taristu toimivus. Poliitik nõuab pidevalt konkreetseid numbrilisi tõendeid, seadusandluse täpsust ja kiiret menetlustempot, olles skeptiline liigse riikliku sekkumise, bürokraatlike takistuste ja ebatäpse õigusloome suhtes. Üldine suund on liberaalne (riigi sekkumise minimeerimine, omandi kaitse) kombineerituna tugeva pragmaatilise järelevalvega reformide teostumise üle hariduses, tervishoius ja energeetikas.

Poliitiku asjatundlikkus on erakordselt lai ja sügav, keskendudes järjepidevalt keerukatele regulatiivsetele valdkondadele, nagu õigusloome protseduurid, põhiseaduslikkuse tagamine ning Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmine. Ekspertteadmised on eriti tugevad finantsanalüüsi ja statistika kasutamisel (SKT protsendid, spetsiifilised rahalised numbrid), samuti keskkonna- ja energiapoliitikas (tuumaenergia, kiirgusseadus, taaskasutuse keemilised detailid). Lisaks seadusandlusele demonstreerib kõneleja sügavat tehnilist pädevust infotehnoloogia, küberjulgeoleku ja kriitilise infrastruktuuri (side, radioaktiivsed jäätmed) teemadel, nõudes alati detailseid andmeid, tehnilist terminoloogiat (nt sarkofaag, ISCO rühmad) ja riskipõhiseid hinnanguid.

Poliitiku retooriline stiil on eranditult formaalne, lugupidav ja rangelt protseduuriline, tuginedes järjepidevalt parlamendi etiketile ja viisakusväljenditele ("Lugupeetud juhataja/minister"). Esinemine on valdavalt analüütiline ja intensiivselt küsitlev, keskendudes loogilisele argumentatsioonile, faktidele, andmetele ning seaduste sõnastuse ja rakendamise täpsusele. Emotsionaalsed apellid puuduvad süstemaatiliselt, rõhk on ratsionaalsel kriitikal, detailide selgitamisel ja vastutuse nõudmisel, otsides sageli mõõdikuid ja statistikat. Kuigi toon on valdavalt neutraalne ja asjalik, esitatakse ka teravaid, kuid kaalutletud küsimusi, mis puudutavad nii pragmaatilisi detaile kui ka tulevikku suunatud eksistentsiaalseid valikuid (nt küberjulgeolek, AI).

Poliitiku tegevusmuster on kogu vaadeldud perioodi vältel olnud eranditult väga intensiivne ja järjepidev, iseloomustades teda kui üht Riigikogu täiskogu istungite aktiivseimat osalejat, sageli mitme esinemisega ühel istungipäeval. Tema tegevus on kahesuunaline: esiteks, detailne ja sihipärane küsitlemine (ministrid, õiguskantsler, Eesti Panga juht) ning teiseks, seadusandliku töö juhtimine komisjoni ettekandjana. Algne fookus õigusloome kvaliteedile laienes kiiresti, muutudes 2025. aastal spetsiifiliseks komisjonitööks (Keskkonna- ja eriti Majanduskomisjon), mis näitab tema rolli süvenemist seadusandluse menetlemisel ja tihedat töögraafikut.

Poliitiku opositsiooniline hoiak on järjepidevalt analüütiline ja järelevalveline, vältides otseseid isiklikke rünnakuid või vastandumist konkreetsetele poliitilistele rühmadele. Kriitika on suunatud peamiselt süsteemsetele ja protseduurilistele puudujääkidele, nõudes seadusloome kvaliteedi parandamist, põhjalikku mõjuanalüüsi ning regulatsioonide selget õigustust (nt põhiseaduspärasuse analüüs, ettekannete ebaselgus). Tema roll on pigem seadusandluse tehniline kvaliteedikontrollija, kes rõhutab vajadust võtta menetlusreegleid ja riigi võimekust turvalisuse tagamisel tõsiselt.

Poliitiku koostööstiil on valdavalt konstruktiivne ja teadmistepõhine, keskendudes intensiivsele dialoogile ekspertide, ministeeriumide esindajate ja kõrgemate ametnikega (sh õiguskantsler) seadusloome kvaliteedi tagamiseks. Ta on tugevalt seotud komisjonitööga, tegutsedes sageli raportööri või vahendajana ning rõhutades korduvalt konsensuslike otsuste saavutamist menetlusküsimustes, mis viitab heale kompromissivalmidusele komisjoni siseselt. Koostöövalmidus väljendub ka vajaduses otsida maksimaalset ühisosa, kolleegide algatatud teemade toetamises ning avatuses erakondadeülesele harimisele.

Poliitiku fookus on valdavalt riiklikel seadusandlikel, sotsiaalpoliitilistel ja rahvusvahelistel teemadel, mistõttu regionaalne rõhuasetus on üldpildis episoodiline. Kui regionaalsed teemad päevakorda tulevad, keskendutakse laiaulatuslikele infrastruktuuriküsimustele (elektrivõrgu areng Lääne-Eestis ja saartel, veeteenuse kvaliteet maapiirkondades, kiire internet hajaasustuses) ning kohalike omavalitsuste (KOV) rollile planeerimises ja haridusvõrgu juhtimises. Märkimisväärne erand oli 2025. aasta alguses ilmnenud tugev ja spetsiifiline fookus Paldiski radioaktiivsete jäätmete ladustamise ja sellega seotud 150 miljoni euro suuruse taristuprojekti ajakavale.

Poliitiku majandusvaated on selgelt turumajandust ja ettevõtlusvabadust toetavad, rõhutades rahvusvahelise konkurentsivõime tagamist ning halduskoormuse ja bürokraatia järjekindlat vähendamist, pidades regulatsiooni viimaseks abinõuks. Kasvumootoriks peetakse strateegilisi investeeringuid taristusse, inimkapitali ja teadus- ning arendustegevusse (T&A), toetades avaliku ja erasektori panuse suurendamist T&A 2% SKT eesmärgi saavutamiseks. Samal ajal nõuab ta ranget fiskaalset distsipliini, kulude kontrolli ja maksimaalset eelarvelist täpsust, toetades finantsregulatsiooni, mis tagab turvalisuse, läbipaistvuse ja tarbijakaitse. Poliitik on pragmaatiline, toetades paindlikumat tippspetsialistide palkamist ja nõudes energiasektoris (sh tuumaenergia) kuluefektiivsuse garantiid, vältides samas turumoonutusi.

Poliitiku sotsiaalvaldkonna profiili iseloomustab tugev fookus hariduse kvaliteedile, õpetajate järelkasvule ja inimkapitali arendamisele, rõhutades eesti keele kättesaadavust ning valmisolekut tehnoloogilisteks muutusteks. Julgeoleku ja korra teemadel toetab poliitik ranget immigratsioonipoliitikat, nõudes elamislubade väärkasutuse nulltolerantsi ja toetades valimisõiguse piiramist teatud välisriikide kodanikele, seades sisejulgeoleku tööjõuvajadustega tasakaalu. Läbivalt on esiplaanil haavatavate rühmade (lapsed, seeniorid) kaitse küberkuritegevuse ja pettuste eest, samuti nõutakse süsteemset ja statistilist lähenemist rahvatervise, esmatasandi arstiabi ning piirijälgimise probleemide lahendamisel.

Poliitiku seadusandlik fookus on järjepidevalt suunatud õigusloome protsessi kvaliteedi ja põhiseaduslikkuse tagamisele, rõhutades seaduste järelhindamise, mõjuanalüüside põhjalikkuse ning halduskoormuse vähendamise vajadust. Tema domineeriv roll on kriitiline kontrollija ja küsitleja, kes seab kahtluse alla eelnõude teostatavuse, sõnastuse täpsuse ja vastavuse strateegilistele eesmärkidele, olles valmis esitama ka tagasilükkamise ettepanekuid. Temaatilistest prioriteetidest on püsivalt esindatud keskkonnaseadusandlus (sh energiastrateegia, jäätmekäitlus ja looduskaitse), hariduspoliitika ja välismaalaste seadus, kusjuures 2025. aastal lisandub tugev fookus küberjulgeolekule, tehisintellektile ja EL-i õiguse ülevõtmisele.