Päevakorra profiil: Tanel Tein
Kultuuriministri 2024. aasta ettekanne "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest" (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2024-04-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on tugevalt suunatud spordi kaudu rahvatervise parandamisele, et vähendada Tervisekassa finantskoormust ja hoida inimesi kauem töövõimelisena. Peamised lahendused hõlmavad laste spordihariduse edendamist ja eraraha kaasamist spordi rahastamisse. Lähenemine on tugevalt tulemuspõhine ja mõjutatud eraettevõtluse põhimõtetest, rõhutades kasutamata potentsiaali (nt annetuste turg).
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust spordi rahastamise mehhanismide, eriti tulumaksuvaba annetamise seaduse puudujääkide osas, tuues välja konkreetseid finantsandmeid (0,5% ettevõtetest annetab, 1 miljard eurot potentsiaali). Ta käsitleb detailselt spordiklubide ja koolivõrkude infrastruktuuri probleeme ning pakub lahendusi, viidates rahvusvahelistele mudelitele (Kanada sihtasutus). Ta rõhutab spordi majanduslikku mõju, tuues näiteks korvpalliturniiri 46 miljoni eurose mõju.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, struktureeritud ja konstruktiivne, keskendudes probleemide süstemaatilisele tuvastamisele ja lahenduste pakkumisele, mis on omane eraettevõtluse taustale. Toon on pigem asjalik ja murelik, rõhutades olemasolevate süsteemide ebaefektiivsust (nt koolivõimlate sisustus). Kasutatakse loogilisi argumente ja finantsnäiteid, et rõhutada teemade olulisust.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad ühe sisuka esinemisega Riigikogu istungil kultuuriministri ettekande ajal, kus ta esitas viis peamist teemat ja küsimust. See näitab aktiivsust poliitika kujundamise aruteludes, eriti spordi ja kultuuri rahastamise valdkonnas.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastuseisu ministrile ei väljendata, vaid kritiseeritakse teravalt kehtivaid süsteeme ja seadusi, mis ei tööta (nt tulumaksuvaba annetamise seadus ja laste spordihariduse tase). Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ebaefektiivsusele ja kasutamata potentsiaalile, ning nõutakse kiiret muutust.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja väljendab heameelt ja toetust kultuuriministri kavatsusele kaasata eraraha ning usub, et valitsusse minev seadus toob muudatuse. See viitab valmisolekule koostööks konkreetsete seadusandlike eesmärkide nimel, eriti erasektori kaasamise osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel süsteemidel (koolivõrk, Tervisekassa, riiklikult tähtsate spordiobjektide nimekiri) ja rahvusvahelistel näidetel (Kanada annetuste süsteem, Euroopa meistrivõistluste majanduslik mõju). Puudub rõhuasetus konkreetsetele kohalikele piirkondadele või valimisringkondadele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tugevalt eraraha kaasamist ja näeb sporti ning kultuuri olulise majandusharuna, mille potentsiaal on kasutamata. Rõhutab vajadust muuta seadusi, et maksimaalselt ära kasutada tulumaksuvaba annetamise potentsiaali ja toetab riiklikku kaasrahastamist (matching funds) erasektori annetustele. Majanduslikud argumendid on suunatud riigi pikaajalise finantskoormuse vähendamisele (Tervisekassa).
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on rahvatervis, mida käsitletakse läbi laste ja lapsevanemate tervisekäitumise mõjutamise, rõhutades ennetuse olulisust. Rõhutatakse laste spordihariduse edendamise tõsist probleemi ja vajadust muuta koolivõimlate infrastruktuuri atraktiivsemaks, et lapsed tahaksid seal liikuda.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud tulumaksuvaba annetamise seaduse muutmisele, et aktiveerida erasektori rahastus, toetades ministri eelseisvat algatust. Samuti nõutakse riiklikult tähtsate spordiobjektide nimekirja ja kindla rahastamisstrateegia loomist, mis oleks sarnane Kultuurkapitali süsteemiga.
2 Analüüsitud kõnesid