Täiskogu istungite kaupa: Tarmo Tamm

Ebapiisav andmestik

Kõneleja näitab asjatundlikkust Euroopa Liidu keskkonnadirektiivide ja merelaevanduse CO2 heite regulatsiooni alal. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, nagu "biomajandus," "CO2 heide" ja "direktiivi osaline ülevõtmine." Rõhutatakse regulatsiooni mõju Eesti laevanduses tegutsevatele ettevõtetele ja nende konkurentsitingimustele.

Kõneleja näitab teadlikkust pangandusprotseduuridest, eriti mis puudutab ettevõtete kontode sulgemist ja kolmeaastast taastamisperioodi. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "arve kinni" ja "konto taastamine", otsides regulatiivset selgitust selle kohta, kellele jääb kolme aasta möödudes kontol olev raha.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi keskkonnaõigusest, eriti EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS) ja selle laiendamisest meretranspordile. Ta kasutab tehnilisi termineid ja viitab konkreetsetele õigusaktidele (delegeeritud määrused, rakendusotsused) ning menetlusetappidele. Samuti esitab ta finantsilisi hinnanguid (umbes 8 miljonit eurot CO2 maksu) ja teab jääklassi laevadele tehtud erisusest.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi EL-i heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS) laevanduses ja jääklassilaevade eranditest. Ta kasutab tehnilisi termineid ja esitab konkreetseid finantsprognoose (nt 15 miljonit eurot tulu vs 8 miljonit eurot kulu, ühiku hind 60 eurot), mis viitab tugevale valdkondlikule autoriteedile. Ta selgitab detailselt HKS-i katvuse reegleid (50% vs 100%) ja tulu jaotamise mehhanisme.

Ekspertiis on selgelt nähtav jahinduse ja suurkiskjate regulatsiooni valdkonnas, käsitledes looduse ja inimese vahelise tasakaalu otsimist ning seadusesätete muutumise vajadust. Kõneleja kasutab spetsiifilist terminoloogiat (nuhtlusisendid, jahiaeg, kaalutlusõiguse kasutamine) ja viitab ekspertide arvamusele küttimisvajaduse kohta. Ta on teadlik ka laiapindse riigikaitse ja relvalubade tühistamise õiguslikest ja sotsiaalsetest tagajärgedest.

Kõneleja näitab teadmisi seadusandlikust protsessist ja tehnilistest detailidest, kasutades spetsiifilisi numbrilisi väärtusi (50%, 20%) ja viidates komisjonis toimuvatele aruteludele piirmäära teemal.

Kõneleja näitab asjatundlikkust ühistranspordi regulatsioonide, kommertsvedajate hüvitamise metoodika ja andmekontrolli nõuete osas. Ta viitab konkreetsetele uuringutele vedaja kahju suuruse kohta (45–46%) ning rõhutab andmete turvalise säilitamise ja isikukoodide kogumise vajadust. Ekspertiis on suunatud detailsetele seadusemuudatustele ja protseduurilisele täpsusele.

Kõneleja näitab teadmisi keskkonnastatistikas ja makromajandusnäitajates, kasutades spetsiifilisi termineid nagu CO2 jalajälg ruutkilomeetri kohta, elurikkus ja SKT inimese kohta. Rõhutatakse Eesti positsiooni Euroopa kontekstis nii keskkonnaalaste saavutuste kui ka majandusliku mahajäämuse osas, toetudes võrdlevatele andmetele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust majanduskomisjoni tööprotseduuride ja ühistranspordiseaduse valdkonnas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "kohtulahendiga seotud kulud" ja "määruse kavandiga planeeritav regulatsioon". Antakse ülevaade konkreetsetest finantskohustustest, mainides kulude ulatust hinnanguliselt 4 miljoni euroni.

Kõneleja näitab teadmisi haldusprotsesside efektiivsuse ja bürokraatia ajaloolise konteksti osas, seostades vananenud 30-päevase nõude paberipõhise asjaajamisega. Rõhutatakse, et suurem hulk bürokraate ei taga kiiremat lahendust, vaid pigem tekitab probleeme juurde. Samuti viidatakse teadmisele vastaja õigusest nõuda lisainformatsiooni.

Näidatakse huvi makromajanduslike eesmärkide ja pikaajaliste kasvustrateegiate vastu, keskendudes strateegia teostatavusele ja vajalikele rõhuasetustele. Konkreetseid andmeid, statistikat või tehnilist terminoloogiat ei kasutata, vaid otsitakse praktilisi soovitusi.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust panganduse ja makromajanduse valdkonnas, kasutades termineid nagu kasum, investeering, väikeaktsionärid ja euribor. Ta selgitab põhjalikult, miks kasumi äravõtmine takistab investeerimist ja tekitab ettevõtluses ebakindlust. Pangandust kirjeldatakse kui majanduse vereringet, mille heas seisus hoidmine on riigi kohustus.

Kõneleja näitab autoriteeti seadusloome protseduurides, käsitledes tähtaegu, lugemisi ja komisjoni otsuseid. Erialane teadmine puudutab rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ja Riigikogu menetluslikke etappe. Kasutatakse täpseid termineid nagu "muudatusettepanekute esitamise tähtaeg" ja "lõpphääletus".

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust majandusstrateegia ja innovatsioonipoliitika alal, rõhutades teadusmahuka tööstuse ja tootlikkuse probleeme. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "metaandmed", "äridiplomaatia" ja "rohekokkulepe" ning rõhutatakse vajadust luua asekantsleri roll teadusmahuka tööstuse edendamiseks. Asjatundlikkus keskendub avaliku sektori rollile innovatsiooni vedurina.

Ekspertiis väljendub Riigikogu majanduskomisjoni tööprotseduuride ja istungite sisu täpses refereerimises. Teemavaldkonnaks on Kliimaministeeriumi haldusalasse kuuluv lennunduspoliitika, millega seoses viidatakse lennundusosakonna juhataja ettekandele.