Päevakorra profiil: Peeter Tali
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) esimene lugemine
2025-06-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Mõlemad kõnelejad peavad esmatähtsaks elanikkonnakaitset ja kriisivalmidust. Kõneleja B väljendab tugevat ja tungivat seisukohta, rõhutades, et seadusandlusega on hiljaks jäädud ning kiiret tegutsemist on vaja elanike tervise ja elu kaitsmiseks. Kõneleja A keskendub poliitika lünkadele, küsides, kuidas koolitatakse avaliku sektori välist elanikkonda. Seisukohad on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhised, rõhutades vajadust otsustavalt edasi liikuda.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad asjatundlikkust elanikkonnakaitse, kriisiseadusandluse ja konkreetsete valmisolekumeetmete osas, nagu varjendid ja teavitussüsteemid. Kõneleja B demonstreerib teadmisi rahvusvahelistest eeskujudest (Iisrael, Soome, Ukraina) ning olemasolevatest Eesti algatustest (Naiskodukaitse äpp "Ole valmis!"). Samuti on ta teadlik seadusandlikust kontekstist, viidates menetluses olevale tsiviilkriisi ja riigikaitseseadusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja A on otsekohene ja küsitlev, keskendudes poliitika ulatuse puudujääkidele. Kõneleja B kasutab tungivat, motiveerivat ja optimistlikku tooni, rõhutades, et asjad on võimalikud, kui koos tegutseda. Ta kasutab ajaloolisi paralleele (Eesti iseseisvumine) kollektiivse tegevuse inspireerimiseks ja tasakaalustab loogilisi poliitilisi nõudmisi (varjendid, koolitus) emotsionaalse üleskutsega elanike elu kaitseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad osalemist Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel 16. juunil 2025. Kõneleja B viitab ka teise suurema seaduse (tsiviilkriisi ja riigikaitseseadus) menetluse algusele Riigikogus 2. juunil.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja B kritiseerib otseselt härra Arhipovit, kes oli väitnud, et "mõned asjad on võimatud," seades kahtluse alla tema pessimistliku hoiaku. Kriitika on suunatud vastaspoole suhtumisele ja teostatavuse hindamisele, mitte poliitika sisule.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja B on väga koostööaldis, kutsudes korduvalt üles ühisele pingutusele ja lahenduste leidmisele enne teist lugemist ("Koos me saame seda teha"). Ta palub konstruktiivselt seadust parandada või veel paremaks teha teise lugemise käigus.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik (kogu Eesti elanikkond, keskvalitsus) ja rahvusvaheline, viidates teiste riikide (Iisrael, Soome, Ukraina) kriisivalmiduse õppetundidele. Puudub spetsiifiline tähelepanu kohalikele piirkondadele või valdadele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ei ole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on elanikkonna turvalisus, tervise ja elu kaitsmine kriiside ajal. Kõneleja A tõstatab võrdsuse küsimuse seoses koolituse kättesaadavusega kogu elanikkonnale, mitte ainult avaliku sektori töötajatele. Kõneleja B rõhutab turvalisuse tagamist kohustusliku infrastruktuuri (varjendid) ja kaasaegse teavitussüsteemi kaudu.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Vahetu seadusandlik prioriteet on Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse kiire vastuvõtmine, et kehtestada teavitussüsteemid, koolitused ja varjendite ehitusreeglid. Kõneleja B toetab seda eelnõu kui vajalikku kiiret lahendust, kuna mahukas tsiviilkriisi ja riigikaitseseadus võtab kauem aega. Ta on toetaja rollis, rõhutades uute hoonete varjendikohustust.
2 Analüüsitud kõnesid