Istungi profiil: Rain Epler
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-05
Poliitiline positsioon
Kõneleja on tugevalt valitsuse energiapoliitika vastu, eriti mis puudutab tuule- ja päikeseenergia eelisarendamist, ning peab seda valeks suunaks. Ta on jõuline tuumaenergeetika pooldaja, nähes seda ainsa lahendusena energiajulgeoleku tagamiseks ja tööstuse arendamiseks. Poliitiline positsioon on raamitud julgeoleku, majandusliku tasuvuse ja kriitilise suhtumisega valitsuse rahvusvaheliste kohustuste täitmisse (nt tuumadeklaratsiooniga mitteliitumine).
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energiapoliitika valdkonnas, olles ise tuumaenergeetika toetusrühma juht. Ta kasutab tehnilisi argumente energiajulgeoleku (gaasisõltuvus, tarneahelad) ja majandusliku tasuvuse (tuumaenergia vs. taastuvenergia koos salvestusega) teemal. Lisaks puudutab ta hariduse taristu ja demograafia planeerimise küsimusi, rõhutades geograafilise katvuse olulisust.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on argumenteeriv, kohati konfronteeriv ja tungiv, eriti energiapoliitika teemal, kus ta kasutab resoluutseid väiteid ("Ei tule!", "ei vasta lihtsalt tõele"). Ta toetub loogilistele ja ajaloolistele apellidele, tuues näiteks Prantsusmaa 1974. aasta tuumaprogrammi. Kõneleja on ka protseduuriliselt täpne, paludes istungi juhatajal selgitada küsimuste jaotust, et vältida segadust.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades küsimusi nii ministrile hariduse kui ka kolleegile majanduskomisjonist energiapoliitika teemal. Ta osaleb nii sisulises arutelus kui ka protseduuriliste küsimuste lahendamisel. Ta mainib, et ei saanud osaleda ühel varasemal majanduskomisjoni istungil.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministri vastu, kes eelistavad tuule- ja päikeseenergeetikat, ning meedia vastu, keda süüdistatakse negatiivse jutu ajamises või suisa valetamises. Kriitika on poliitika- ja sisupõhine, eriti seoses energiajulgeoleku ja tööstuse arengu puudumisega. Kõneleja lükkab tagasi kolleegi mõtte, et vahepeal tuleks midagi (peale tuumaenergia) teha, ja teeb fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja teeb koostööd fraktsiooni (EKRE) raames, esitades nende nimel tagasilükkamise ettepaneku. Ta pöördub kolleegide poole (nt Kadastik, majanduskomisjoni liige) ja kutsub üles toetama oma seisukohta, eriti tuumaenergeetika toetusrühma liikmeid. Koostöö on suunatud ühise opositsioonilise eesmärgi saavutamisele.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja keskendub riiklikule energiapoliitikale ja rahvusvahelisele kontekstile (Araabia Ühendemiraatide kliimakonverents, USA, Soome, Rootsi). Samuti tõstatab ta regionaalse tasakaalu küsimuse haridusvaldkonnas, kritiseerides hariduskeskuste võimalikku ebaproportsionaalset jaotumist Tallinna ja Tartu kasuks ülejäänud Eesti arvelt.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab, et tööstuse arendamiseks on hädavajalik ohtralt soodsat ja kättesaadavat, ilmastikust sõltumatut elektrienergiat. Ta peab tuumaenergiat majanduslikult ja energeetiliselt tasuvamaks kui taastuvenergia ja salvestuse kombinatsiooni. Ta eelistab põlevkivi kasutamist energeetilise sillana tuumaenergiani jõudmisel, mitte gaasi, mis tekitab sõltuvust rahvusvahelistest tarneahelatest.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja tegeleb haridusvaldkonna küsimustega, muretsedes demograafia ja hariduskeskuste geograafilise jaotuse pärast. Ta kritiseerib investeeringute tasakaalu, kus betooni (taristu) eelistatakse ruumide sees toimuvale (sisule).
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on tugev oponent eelnõule, millega võetakse üle EL-i direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted. Ta teeb EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, pidades seda liikumiseks vales suunas.
6 Analüüsitud kõnesid