Päevakorra profiil: Rain Epler
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada taotlus Euroopa Komisjonile energiatootmisettevõtete vabastamiseks CO2 kvootide ostmise kohustusest" eelnõu (619 OE) esimene lugemine
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõige olulisem teema on Eesti energiajulgeolek ja majanduslik konkurentsivõime, mida ohustab kehtiv CO2 kvoodisüsteem. Poliitik seisab tugevalt fossiilkütuste (põlevkivi) kasutamise eest, et tagada taskukohane ja stabiilne elekter (hinnasiht 30 €/MWh). Seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades rahvuslikke huve Euroopa Liidu ees ja nimetades Euroopa kliimapoliitikat enesehävituslikuks. Poliitik ennustab, et praegune Euroopa süsteem laguneb varsti koost, mistõttu on vaja paindlikkust ja enda huvidest lähtumist.
11 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Poliitik näitab üles sügavat teemaekspertiisi energeetikas ja globaalses energiapoliitikas, kasutades spetsiifilisi andmeid (nt 60 eksadžauli, 85% impordist) ja tehnilisi termineid (kasutegur, reservvõimsused). Ta on kursis USA ja Hiina energiastrateegiatega ning suudab võrrelda erinevate tootmisviiside (põlevkivi vs tuul/päike) ehituskulusid ja eluiga. Lisaks mõistab ta CO2 kvoodikaubanduse kui finantsinstrumendi toimimist ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 rakendusvõimalusi.
11 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on võitluslik, kriitiline ja tungiv, rõhutades Euroopa allakäiku ning Eesti unikaalset eelist. Kasutatakse nii loogilisi argumente (statistika, geopoliitilised võrdlused) kui ka tugevaid, emotsionaalseid metafoore ("õõnes kõla," "voorusepoosetamine," "kliimahüsteeria") vastaste seisukohtade diskrediteerimiseks. Poliitik kasutab ka ajaloolisi paralleele, võrreldes juhuelektri arendamist lõssenkismiga ja Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga.
11 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Poliitik on aktiivne seadusandlikus protsessis, esitades konkreetse eelnõu ja osaledes selle aruteludel Riigikogu keskkonnakomisjonis. Esineb Riigikogu saalis eelnõu tutvustamiseks ja küsimustele vastamiseks, viidates varasematele aruteludele ja ametnike seisukohtadele. Tegevusmuster keskendub konkreetse seadusandliku muudatuse läbisurumisele.
11 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev kriitika on suunatud koalitsioonipoliitikutele, Kliimaministeeriumi ametnikele (Rein Vaks) ja Eleringi juhile, keda süüdistatakse Eesti huvide eiramises ja eksitava jutu rääkimises. Kriitika on peamiselt poliitika- ja sisupõhine, süüdistades vastaseid ebarealistlike lahenduste pakkumises ja majanduse kägistamises. Poliitik on skeptiline koalitsiooni poolthäälte suhtes ja peab ametnike argumente asjasse mittepuutuvaks.
11 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Poliitik näeb ette rahvusvahelist koostööd naabritega (Läti, Leedu, Poola) ühise taotluse esitamiseks Euroopa Komisjonile CO2 kvoodierandi saamiseks. Kodumaises poliitikas on koostöövalmidus madal, kuid ta tunnustab opositsioonisaadikut (Hanah Laht) konstruktiivse mõtlemise eest, mis puudutab kvoodikohustuse lõplikku kaotamist. Eelnõu ise pakub välja kaheastmelise läbirääkimiste strateegia (esmalt naabritega, siis üksi).
11 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt Eestil ja lähiregioonil (Baltikum), rõhutades Eesti unikaalset positsiooni tänu põlevkivivarudele. Eesmärk on taastada Eesti kui Baltikumi ja lähiregiooni energiajõujaam ("powerhouse"), mis suudaks varustada ka Lätit ja Leedut, parandades seeläbi regionaalset elektrihinda. Poliitik rõhutab vajadust lähtuda eelkõige enda huvidest, mitte "suurtest Euroopa huvidest."
11 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on tugevalt kasvu- ja konkurentsivõimekesksed, rõhutades taskukohase sisendenergia kriitilist rolli tööstuse ja heaolu tagamisel. Poliitik vastandub CO2 kvoodisüsteemile, mis tema hinnangul on muutunud finantsinstrumendiks pankurite portfellides, mitte efektiivseks kliimameetmeks. Ta pooldab riiklikult tagatud soodsat elektrihinda oma riigi ettevõtjatele ja inimestele.
11 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed küsimused on seotud majandusliku heaoluga; taskukohane energia on eeltingimus heaoluühiskonna (sh hariduse, meditsiini ja kaunite kunstide) säilimiseks. Poliitik väljendab muret, et praegune poliitika viib elatustaseme languse ja vaesuseni. Kliimamuutuste teemat käsitletakse kui "kliimahüsteeriat," mis on üles ehitatud valedele, ning rõhutatakse, et inimtegevuse mõju kliimale on tühine.
11 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Riigikogu otsuse eelnõu (619 OE) vastuvõtmine, mis kohustaks valitsust taotlema Euroopa Komisjonilt ajutist vabastust CO2 kvootide ostmise kohustusest ELTL artikli 122 alusel. Poliitik on eelnõu algataja ja toetaja, eesmärgiga peatada põlevkivienergeetika kägistamine ja taastada riigi elektritootmisvõimekus. Eelnõu sisaldab ka soovitust vähendada Euroopa kvoodimüügi hulka, et vältida turu ebastabiilsust.
11 Analüüsitud kõnesid