Päevakorra profiil: Rain Epler
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse 2026. aasta eelarvele, süüdistades koalitsiooni valelikkuses ja lubaduste murdmises riigi rahanduse korrastamise osas. Peamised prioriteedid on fiskaaldistsipliin, riigikaitse eelistamine ning kultuuri rahastamise säilitamine, vastandudes intensiivsele rohepöörde rahastamisele. Eelarve kritiseerimine on peamiselt tulemuspõhine, keskendudes defitsiidi ja võlakoormuse kiirele kasvule.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles detailset teadmist eelarvenumbritest, esitades konkreetseid andmeid defitsiidi (4,5%), riigivõla kasvu (11,5 miljardit) ja ministeeriumide eelarvete (Kaitse-, Kliima-, Kultuuriministeerium) kohta. Eelkõige rõhutatakse Rail Balticu kulude ja finantseerimisvajaduse statistilist analüüsi, kasutades tehnilisi termineid nagu "sisemajanduse kogutoodang" ja "CO2-kvoodi müügist saadud tulu."
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt võitlev ja süüdistav, kasutades tugevaid metafoore ja emotsionaalseid väljendeid (nt "häma," "moraalsed värdjad," "pead peaksid veerima" metafoorilises mõttes). Kõneleja tasakaalustab andmete esitamist (võlanumbrid) väärtuspõhise apellatsiooniga (viide põhiseadusele ja kultuuri säilitamisele). Tone on terav ja nõudlik, rõhutades koalitsiooni valelikkust.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõnelemine toimub 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise jätkamisel Riigikogus. Kõneleja viitab oma varasemale tegevusele, näiteks küsimuste saatmisele Läti riigile Rail Balticu teemal suursaadiku kaudu. Samuti viidatakse avalikkuses aktiivselt peetud debattidele kultuuri rahastamise teemal.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on suunatud valitsevale koalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja Eesti 200-le, keda süüdistatakse valelikkuses ja moraalses ebakõlas. Kriitika on intensiivne, sisaldades nii poliitilisi (fiskaalne vastutustundetus) kui ka isiklikke rünnakuid, nimetades koalitsiooni liikmeid "moraalseteks värdjateks." Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse, et need inimesed "peaksidki riigitüüri juurest lahkuma."
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö on mainitud seoses kolleeg Sibulaga, kellega koos esitati küsimusi Läti riigile Rail Balticu ehituse kohta. Koalitsiooniga kompromissivalmidust ei ilmne, vaid valitseb tugev vastandumine ja süüdistamine.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel (eelarve, riigivõlg) ja rahvusvahelistel teemadel, eriti Rail Balticu projekti ja selle seisu analüüsimisel Lätis. Rail Balticu kontekstis mainitakse ka Häädemeestet kui raudteeühenduse lõpp-punkti.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad tugevalt fiskaaldistsipliini, kritiseerides eelarve defitsiidi (4,5%) ja riigivõla (11,5 miljardit) kiiret kasvu ning suurt laenuvajadust (1,7 miljardit). Kõneleja peab praegust kulutamist vastutustundetuks, eriti CO2-kvoodi tulu suunamist kliimapoliitikasse, ning nõuab kulutamist vastavalt võimetele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest rõhutatakse tugevalt Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise vajadust, viidates Põhiseaduse preambulile. Kõneleja kritiseerib Kultuuriministeeriumi kärpeid (26 miljonit), vastandades seda Kliimaministeeriumi kulutustele elurikkuse tagamisele ("metsade uputamine"). Kultuurirahvale esitatakse üleskutse olla poliitiliselt vastupidavam ja mitte valida moraalseid värdjaid.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) vastustamine ja detailne kritiseerimine. Kõneleja tegutseb eelnõu tugeva oponendina, analüüsides selle finantsnäitajaid ja poliitiliste prioriteetide (kaitse, kliima, Rail Baltic) ebaotstarbekust.
2 Analüüsitud kõnesid