Päevakorra profiil: Rain Epler
2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) kolmas lugemine
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on riigieelarve menetluse ja metoodika (tegevuspõhine eelarve) teraval kritiseerimisel, mida peetakse ebaefektiivseks ja ametnikele liiga soodsaks. Kõneleja vastandub tugevalt raha tagantjärele ümbertõstmisele ja nõuab üleminekut kulupõhisele eelarvele, et saavutada suurem fiskaaldistsipliin. Kriitika on suunatud protseduurilisele ja tulemuspõhisele ebaõnnestumisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigieelarve tehnilistes detailides, keskendudes tegevuspõhise eelarve puudustele ja ülekantavate vahendite probleemile. Kasutatakse tehnilisi termineid ja esitatakse konkreetseid küsimusi kärbeloogika (Kristina Kallase 5+3+2 vs 10) ja eelarve raamide kohta. Esitatakse ka laiem poliitiline ettepanek ülekantavate summade kaotamise eeldatava mõju kohta.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retoorika on kriitiline ja kohati terav, kasutades emotsionaalseid väljendeid (nt "idiootlik tühikargamine," "absurdne situatsioon") eelarvemenetluse hukkamõistmiseks. Stiil on valdavalt loogiline ja protseduuriline, kuid sisaldab ka lühikest kõrvalepõiget istungi juhataja korrigeerimise teemal, rõhutades parlamendi etiketti.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne riigieelarve seaduse muutmise eelnõu kolmandal lugemisel (4. detsember 2024), esitades mitu detailset küsimust ja pidades ühe kõne. See näitab keskendumist käimasolevale seadusandlikule protsessile ja valmisolekut sekkuda olulistesse debattidesse.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse eelarvepoliitikale ja ametnike tegevuspõhise eelarve süsteemile, mida peetakse ebaefektiivseks. Kritiseeritakse rahanduskomisjoni juhi (Annely) tegevust muudatusettepanekute läbivaatamata jätmise eest ja Haridusministri (Kristina Kallas) kärpelogikat. Vastuseis on tugev ja keskendub protseduurilistele ning poliitilistele puudujääkidele.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil näitab toetumist teiste poliitikute (Aivar Sõerd) seisukohtadele kulupõhisele eelarvele ülemineku toetamisel, viidates sellega teatud ekspertide või fraktsioonide toetusele. Otsest avatust kompromissidele või erakondadeülesele koostööle eelarvemenetluses ei mainita, pigem kritiseeritakse Isamaa muudatusettepanekute ignoreerimist.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Andmeid ebapiisavalt.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad fiskaaldistsipliini ja riigieelarve kogumahu vähendamise vajadust. Kõneleja pooldab kulupõhist eelarvet, mis piiraks ametnike vabadust raha ringi tõsta ja vähendaks ülekantavate vahendite hulka. Eelarve ebaefektiivsust illustreeritakse näitega, kus raha puudus õpetajate streigi ajal, kuid aasta lõpus leiti ülejääke.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalprobleemidest mainitakse õpetajate streiki ja väidetavat rahapuudust, kasutades seda näitena riigi eelarvehalduse absurdsusest. See on pigem fiskaalse ebaefektiivsuse illustratsioon kui iseseisev sotsiaalpoliitiline seisukoht.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõu (517 SE) vastustamisel, eriti selle tagantjärele kinnitamise aspekti osas. Peamine prioriteet on eelarve metoodika reformimine, minnes tegevuspõhiselt üle kulupõhisele eelarvele, et piirata ametnike ringitõstmisi ja vähendada eelarve mahtu.
4 Analüüsitud kõnesid